Soolõime

Sooline võrdõiguslikkus (gender equality) tähendab Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohtustusi, võimalusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel1. Rahvusvaheliselt puudub soolise võrdõiguslikkuse mõistel ühtne selgitus: nii erinevate riikide kui ka Euroopa Liidu poliitikadokumentides on see mõiste erinevalt selgitatud ja kuigi suurem osa definitsioonidest püüab olla sooneutraalne, on üldine tendents naistele keskendumine (võrdsus valikute tegemisel ja õigustes, sooline tasakaal tööturul, töö ja pereelu parem ühitamine jne).

Meeste ja naiste võrdsus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, mis on selgesti sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja eesmärgina artikli 3 lõikes 32. Soolises võrdsuses näeb Euroopa Liit üht majanduskasvu turgutamise viisi3. Viimast on välja toonud ka OECD (rahvastiku vananedes tuleb talente sõltumata soost paremini ära kasutada)4.

Soolõime (gender mainstreaming) – soolise tasakaalu saavutamine ja soolise aspekti regulaarne arvestamine poliitikate planeerimisel ja rakendamisel. See tähendab, et arvestatakse mõlema soo vajaduste, huvide ja kogemustega, hinnates eelnevalt poliitiliste otsuste võimalikke tagajärgi meeste ja naiste vahelisele võrdsusele ja tehes kindlaks, et nii mehi kui naisi ei asetataks ebasoodsamasse olukorda.

Soolõime teaduses on oluline, kuna mitmekesisemad teadusgrupid on edukamad ning arvestades mõlema sugupoole vajadustega võimelised looma ühiskonnale paremaid lahendusi (näiteks toodete ja teenuste innovatsioonis, poliitikate loomisel jne). Samuti on naiste panus teadusesse oluline ressurss, mis on siiani paljuski alakasutatud. Doktorikraadini jõudnutest oli Euroopa Liidus 2012. aastal naisi 47,3%. Sellest hoolimata ei leia kõrge kvalifikatsiooniga naisspetsialistid võrdselt meestega kohta akadeemilises maailmas. Aastal 2016 oli Eurooa Liidus kõrgharidussektori A-taseme akadeemilistest positsioonidest (professoritest) 24% naiste käes (Eesti näitaja samuti 24%)5. Kõrgharidussektori TA asutuste juhtidest oli naisi 2017. aasta seisuga 22% (Eestis 30%)6. Naiste potentsiaali paremaks ära kasutamiseks teaduses seati Horisont 2020-s eesmärgiks sooline tasakaal teadusgruppides, naiste osakaalu suurendamine teadusalastes otsustuskogudes ja paneelides vastavalt 40-50%-ni ning soodimensiooni suurem arvestamine teadustöödes7. Euroopa Teadusruumi (European Reserach Area, ERA) neljas prioriteet näeb ette riiklike soolist võrdsust tagavate seaduste efektiivset rakendamist eesmärgiga vähendada soolist ebatasakaalu TA asutustes ja nende otsustusüksustes ning sooaspektiga senisest enam arvestamist TA poliitikates, programmides ja projektides. ERA-s hinnatakse arenguid soolõimes kolme indikaatoriga: naiste osakaaluga doktorikraadi saanute ja professorite hulgas ning sooaspekti arvestavate teadustööde osakaaluga.8

Eesti Teadusagentuur on osalenud erinevates Euroopa Liidu naisteadlaste olukorra hindamisega tegelevates ja liikmesriikide valitsustele poliitilisi ettepanekuid koostavates soolõime töögruppides: Science Europe soolõime ja mitmekesisuse töörühmas (gender and diversity), COST algatuses TN1201 GenderSTE ning Helsinki Groupis. Samuti on korraldatud soolõime üritusi, mille materjale näeb siit. 2019. aasta alguses ühines Eesti Teadusagentuur neli aastat kestva projektiga GEARING-Roles, kus koostöös üheksa partneriga seitsmest Euroopa riigist tegeletakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisega organisatsioonis.

Projekti GEARING-Roles raames koostati Eesti Teadusagentuurile ka organisatsiooni esimene soolise võrdõiguslikkuse kava. Kava on koostatud aastateks 2020-2027 ja sisaldab endas viit peamist eesmärki:

  1. Sooteadlikkuse tõstmine teadusagentuuri töötajate ning kogude ja komisjonide liikmete seas
  2. Võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine
  3. Soolise tasakaalu suurendamine kogudes ja komisjonides ning retsensentide seas
  4. Soolise tasakaalu suurendamine grantide, auhindade ja toetuste taotlejate ja saajate seas
  5. Sooteadlikkus kommunikatsioonitegevustes

Kava asuvad rakendama kõik teadusagentuuri osakonnad. Kava koostamise aluseks on intervjuud teadusagentuuri juhtide ja osakonnajuhatajatega, andmeanalüüs teadusagentuuri tegevustest ning töötajate arutelud. Kava on 15. septembril 2020 heaks kiitnud teadusagentuuri juhtkond ning kava ja selles sätestatud eesmärkide täitmist vaadatakse üle vähemalt kord aastas.

 

Vaata ka soolõime statistikat!

___________________________________________

Viidatud allikad:

1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. § 3. Riigi Teataja.
2 Consolidated version of the treaty on European Union. Official Journal of the European Union. 09.05.2008. C 115/13.
3 Strategic engagement for gender equality 2016-2019.
4 Closing the gender gap: act now. OECD.
5,6 SheFigures 2018.
7 Promoting Gender Equality in Research and Innovation. Horizon 2020.
8 ERA Progress Report 2018.

Lisamaterjalid:

Soouuringute uurimisrühm (Tallinna Ülikool)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Võrdõigusvolinik
Gender Statistics (Eurostat)
GenPORT
ERA portal Austria
OECD Gender Data Portal
GEARING-Roles
European Institute for Gender Equality (EIGE) & Estonia
Gender Equality in Academia and Research – GEAR tool
Juhendmaterjal Improving Gender Equality in Research Organisations
Juhendmaterjal How to put Gender Equality into practice
EL-i iga-aastased raportid soolisest võrdõiguslikkusest (2006-2017)
Raport Gendered Innovations (2013)

 

Kontakt:

Loone Vilumaa
Analüütik
Tel 730 0377
loone.vilumaa@etag.ee