Info seotult COVID-19 pandeemia ja eriolukorraga

Eriolukorrast tulenevad muudatused ETAg-i uurimistoetuste menetlemisel 

  • Uurimistoetuste 2020. a taotlusvooru lõpptähtaega pikendati nädala võrra – 31. märtsilt 7. aprillil kella 17-ni. Kõik taotlejad, kellel ei ole võimalik ligi pääseda vajalikele allikatele (nt raamatukogu kojulaenutusteenuse peatamise tõttu) või kellel ei ole otseselt eriolukorrast tulenevate vääramatute takistuste tõttu võimalik taotlust tähtajaks esitada, võtke palun viivitamatult ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga.
  • Institutsionaalsete uurimistoetuste ja tuumiktaristutoetuste lõpparuannete esitamiseks jääb ETIS avatuks 31. märtsi asemel 20. aprillil kl 17-ni.
  • Personaalsete uurimistoetuste lõpp- ja vahearuannete esitajatele antakse vajadusel ajapikendust paranduste tegemiseks. Selleks peab iga lõpp- või vahearuande esitaja võtma ühendust aruannet menetleva ETAg-i koordinaatoriga.
  • Kui käimasolevate uurimisprojektide täitmisel ilmneb eriolukorrast tulenevaid takistusi (nt PUT järeldoktoritel välismaal viibimisega või välismaale suundumisega; kavandatud patsiendiuuringute või välitööde läbiviimisega jne), võtke palun kiiresti ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga, et arutada läbi vajalikud muudatused, sh projekti peatamise vajalikkus.
  • Kui grandist on kulu tehtud projekti eesmärkidest lähtuvalt, aga üritus on eriolukorrast tingituna ära jäänud, siis ei pea ETAg-ile grandist tehtud kulusid tagasi kandma. Selliste kulude kohta tuleb lisada selgitused kas lepingus, vahe- või lõpparuandes.
  • Sõltuvalt eriolukorrast tulenevatest edasistest arengutest teeb ETAg vajadusel täiendavaid muudatusi uurimistoetuste taotlemise protsessis ning teavitab sellest teadlasi ja TA-asutusi viivitamatult. Arvestades, et taotlusvooru pikendamine võib kaasa tuua ka järgmise aasta rahastusotsuste viibimise, kaalutakse muudatuste möödapääsmatust ning nendest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi väga põhjalikult ning püütakse igal juhul eelistada individuaalseid lahendusi üldistele muudatustele.

Info seotult raamprogrammiga Horisont 2020

  • Kas COVID-19 pandeemia liigitub Horisont 2020 mudelgrandilepingus sisalduva  force majeure olukorra alla?

Artikkel 51 H2020 mudelgrandilepingus sätestab tingimused, mille puhul saab kohandada force majeure klauslit. Force majeure tähistab erakordset ja ootamatult tekkinud olukorda, mis ei allu kuidagi toetuse saaja kontrollile ja mis takistab projektiga seotud kohustuste täitmist. Kui taoline olukord tekib, tuleb toetuse saajal  rahastajat sellest koheselt informeerida ning rahastaja otsustab iga juhtumi põhjal eraldi, kas tegemist on force majeure olukorraga või mitte. Toetuse saaja peab omalt poolt kohe püüdma force majeure olukorrast tulenevat kahju vähendada (püüdma tühistada lennupiletid, kontakteeruma kindlustusega jms). Kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas üldiste abikõlblikkuse reeglitega (vt artikkel 6 H2020 mudelgrandilepingus). Näiteks kui koosolek või kohtumine jääb ära force majeure´i tõttu, võivad reisi- ja majutuskulud olla endiselt abikõlblikud, kui nad täidavad üldisi abikõlblikkuse tingimusi (isegi juhul kui toetuse saaja ei saanud kohtumisel osaleda). Kui force majeure´i  tõttu tekib projekti läbiviimisel lisakulusid, võivad ka need olla abikõlblikud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks (näiteks organiseeritakse ärajäänud konverents projekti hilisemas faasis). Seejuures ei tohi projekti kogueelarve suureneda.

Vaata ka: Can the clause on “force majeure” in the Horizon 2020 grant agreement be invoked in relation to the COVID-19 outbreak?

  • Millised üritused ja taotlusvoorud lükkuvad edasi või tühistatakse seoses COVID-19 leviku tõkestamise meetmetega?

Info leiab Horisont 2020 veebilehelt: https://www.horisont2020.ee/seoses-covid-19-leviku-tokestamise-meetmetega-edasi-lukkuvad-voi-tuhistatud-uritusted-ja-taotlusvoorud/

  • Kust leiab COVID-19 teemalist teaduskirjandust?

COVID-19 teemaline teaduskirjandus on vabalt kättesaadav siit: https://wellcome.ac.uk/press-release/publishers-make-coronavirus-covid-19-content-freely-available-and-reusable

Tõukefondide kulude abikõlblikkus seoses Covid-19 levikuga

WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, seega on tegemist force majeure olukorraga. Kulude abikõlblikuks tunnistamisel hinnatakse koosmõjus nii siseriiklikke kui ELi abikõlblikkuse reegleid, võttes arvesse vääramatu jõu mõju. Abikõlblikuks loetakse ka kulud, mis on seotud eriolukorraga või selle mõjuga ehk doominoefekti tulemusega alates 1. veebruarist 2020 – näiteks seminarid, konverentsid, koolitused või muu tegevus või üritus on ära jäänud või edasi lükatud, tellimuste või üritusel osalejate arv on vähenenud, esinevad tarneahela tõrked, tööjõu liikumise takistused.

Kulud loetakse abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

  • toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasisaamiseks või vältimiseks;
  • toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
    – info ja dokumendid tegevuse ära jäämise või vähenenud ulatuse kohta, lihtsustatud kuluhüvitamisviiside korral piisab üksnes sellest teabest või infost. Kui kulu on erakorralise olukorraga kaudselt seotud, siis ka põhjendus sellise seose olemasolu kohta.
    – ürituste korral tõendus, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
    – kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused), millest nähtub, et kindlustus ei kata tehtud kulutusi;
    – kreeditarved (majutus, lennupilet jmt).

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida. Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada.