Sooline võrdõiguslikkus Eesti teaduses vajab põhjalikku analüüsi

Eesti on pikalt silma paistnud Euroopa Liidu suurima palgalõhega. Olukord pole kiita ka teadusmaastikul, kus võib täheldada märkimisväärseid erinevusi nii palganumbrites kui ka naiste ja meeste esindatuses kõrgeimatel akadeemilistel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustavates kogudes. Eesti Teadusagentuur tellis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) uuringu „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“, mis tegeleb probleemi põhjuste selgitamisega.

Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused on Eestile juba aastaid näinud ette aktiivset tegelemist soolise ebavõrdsuse probleemiga, kuid seni pole tegevused suurt mõjujõudu omanud. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul on väga oluline, et naisteadlased saaksid teaduse edendamises samaväärselt meestega kaasa lüüa. “Alanud uuring püüab olukorda andmepõhiselt hinnata ning leida indikaatorid, millest lähtuvalt seda edaspidi mõõta. Nõnda saame lähtekoha, et soolõime parandamisega Eestis süsteemselt edasi minna,“ ütles Koppel.   

„Uuringu käigus selgitame, millised erinevused on naiste ja meeste karjääriteel ja millised tegurid mõjutavad nende karjääriotsuseid teadussfääris. Erinevaid mõjureid teades saame välja pakkuda, millele tuleks tähelepanu pöörata, et inimeste teadlaskarjääri teekonda toetada,“ selgitas RAKE analüütik Helen Urmann.

Uuringu tulemusi on oodata jaanuaris 2021. Uuring läheb maksma 38 500 eurot ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi tegevusest, mis seirab teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikat. Programmi eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

 

Lisainfo:

Loone Vilumaa, Eesti Teadusagentuuri analüütik, loone.vilumaa@etag.ee, 730 0377

Siim Espenberg, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja, siim.espenberg@ut.ee, 526 2195