Valminud on raport Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringule, mis aitab laiemalt kasutusele võtta satelliidiandmeid ja kaugseiretehnoloogiaid ning parandada sellega mitut avalikku teenust.
Uuringu tulemused annavad võimaluse ennetada maastikutulekahjusid, neid võimalikult vara tuvastada ja kiiresti likvideerida. Ka saame edaspidi kaugseire abil efektiivsemalt jälgida rannikualade ja jõgede võimalike üleujutuste riske, tuvastada põllumajandusmaade kasutusviise ning kaardistada ja jälgida ehitustegevusi.
„Inimeste iha parema ja lihtsama elu järele on viinud tehnoloogia arengu loodusega konflikti. Meie ees on suur katsumus — kuidas tuleb inimkond toime turvalise elu jätkumisega Maal? Ainult kaugseireandmeid kasutades on meil võimalik saada ülevaade Maast kui tervikust ning sellele teadmisele toetudes saavad valitsused teha vastutustundlikke otsuseid meie kõigi huvides,“ selgitab Tartu observatooriumi asedirektor ja rakendusliku kaugseire professor Anu Noorma värske uuringu tähtsust. „Meil on Eestis olemas väga mitmekülgne kompetents, et teadlaste ja ettevõtete koostööna katta riiklik vajadus kaugseirel põhinevate teenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Üheksa teadlastest ja ettevõtjatest moodustunud töörühma võtsid selle üleskutse vastu RITA1 “Kaugseire” projekti raames.“
Uuringu käigus selgitati välja Eesti jaoks parim põlenguohu prognoosi mudel. Põllumeestele peaks huvi pakkuma põldude arengu jälgimise süsteem. Lihtsamaks muutub ka põllumajandustoetuste nõuete kontrollimine, sest ekspertide loodud algoritm aitab põllukultuure tuvastada ning inspektor ei pea enam põllule kohale minema. Välja töötati Eestisse sobiv üleujutuste kaardistamise metoodika, mis on kasulik operatiivtöödel ja annab väärtuslikku infot ka kaevandustegevuse ulatuse kohta turbamaardlates. Väljatöötatud prototüüpe on võimalik edaspidi rakendada nii maavara ressursitasude kontrollimisel kui ka loodusturismi valdkonnas. Et suurendada ehitustegevuste turvalisust, loodi masinnägemise algoritm, mis võimaldab planeerida ja jälgida ehitustööde kulgu.
RITA rakendusuuringu algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning see valmis nelja ministeeriumi koostöös: kaasa tegid ka Keskkonna-, Maaelu- ja Siseministeerium. „Tänaseks on teadlased teinud ära suure töö ning RITA kaugseireuuring loob uute rakenduste kasutuselevõtuks head tingimused. See võimaldab tulevikus andmepõhiseid otsuseid teha ning riiki efektiivsemalt majandada. Kaugseirevaldkonna arenguks on väga oluline, et jätkuks riigi, ettevõtluse ja teaduse koostöö,“ ütles MKMi kosmose valdkonna ekspert Paul Liias.
Uuring „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“ vältas kaks aastat ja läks maksma 1 421 050 eurot. Rahastus tuli Eesti Teadusagentuuri riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Uuringu viis ellu Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium, kuhu kuulusid Eesti üheksa kõige tuntumat kaugseire eri aspektidega seotud töörühma Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja OÜst Kappazeta.
Loe lõppraportit siit: RITA kaugseire lõpparuanne
Lisainfo:
Liina Eek
RITA programmi juht
tel 5300 1912
liina.eek@etag.ee
Anu Noorma
Rakendusliku kaugseire teadur
Tartu Ülikool
anu.noorma@ut.ee
Liisi Jakobson
Atmosfääri kaugseire teadur
Tartu Ülikool
liisi.jakobson@ut.ee
Paul Liias
Majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
paul.liias@mkm.ee