Meeste tervise heaks: seire ja tervisedendus internetis (TerveMSM)
Projekti kogumaksumus: 134 754 €, sellest toetus 128 016 €
Projekti kestus: 01.01.2013-31.03.2015 (27 kuud)
Juhtpartner: Tervise Arengu Instituut
Vastutav täitja: nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse osakonna juhataja Kristi Rüütel
Projekti oli kaasatud 13 inimest. Koostööd tehti projekti teemaga seotud organisatsioonidega (nt HMSX International Development Team OÜ, Eesti LGBT Ühing MTÜ, Eesti HIV-positiivsete Võrgustik MTÜ, Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing MTÜ).
Eesmärk
Projekti eesmärgiks oli parandada meestega seksivate meeste (MSM) seksuaal- ja vaimset tervist ning ennetada HIVi ja seksuaalsel teel levivaid infektsioone (STI) MSMide seas, vähendades seeläbi nakkushaigustest tulenevat haiguskoormust nii MSMi-de kui ka nende naissoost partnerite puhul. Projekti esimeses etapis koguti läbilõikelise uuringu käigus andmeid MSMide vaimse tervise, seksuaalkäitumise ja STIde levimuse kohta. Teises etapis piloteeriti internetipõhist STI testimise teenust.
Mida tehti?
Projekti esimeses etapis korraldati internetipõhine HIVi ja STIdega seotud riskikäitumise ning vaimse tervise uuring MSMide seas koos bioproovide kogumisega (uriin, veri). Uuritavad värvati erinevate geiorientatsiooniga veebilehtede kaudu (nt Eesti LGBT Ühing, OMA keskus, Eesti Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing jne), millel esitati lühiteave uuringu kohta ning link uuringu küsimustiku täitmise ja analüüside tellimise lehele (asus Tervise Arengu Instituudi kodulehel). Iga osaleja pidi täitma internetis küsimustiku. Potentsiaalne uuritav pidi end määratlema kui «meestega seksiv mees» või «meestest huvituv mees» ning lugema ja kirjutama kas eesti või vene keeles. Küsimustik sisaldas järgmisi alajaotusi:
• sotsiaal-demograafilised andmed;
• vaimne tervis (hindamise aluseks emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2);
• seksuaalkäitumine;
• sõltuvusainete tarvitamine (alkoholisõltuvust hinnati CAGE-testi alusel);
• HIVi ja STI testimine;
• HIV-staatus ja ravi;
• tervishoiuteenusega seotud vajadused ja nendega rahulolu;
• seksuaalse orientatsiooni aktsepteerimine (hinnati homoseksuaalsusele reageerimise ehk nn sisemise homonegatiivsuse skaala lühikese versiooni alusel);
• HIViga seotud teadmised ja hoiakud (UNAIDSi väljatöötatud indikaatorite alusel);
• väärtused (hindamisel kasutati “Portrait Values Questionnaire Revised” (PVQ R3) eestindatud varianti).
Andmete kogumine lõpetati, kui oli ületatud 300 osaleja piir. Järgmises etapis tehti internetipõhine testimine. Proovimaterjalide kogumiseks rakendati Quattromed HTI Laborid OÜ hallatavat veebilahendust Testikodus.ee, millele loodi tasuta testide anonüümse tellimise jaoks vajalik moodul. Posti teel sai tellida uriiniproovi kogumiseks vajalikud vahendid (gonorröa, klamüdioosi, LGV, trihhomoniaasi ja mükoplasma diagnoosimiseks) ja saata uriiniproov laborisse samuti postiga või minna verevõtupunkti (Tallinnas, Jõhvis, Narvas, Tartus, Võrus, Viljandis) vereproovi andma (HIV-nakkuse, süüfilise, A-, B- ja C-hepatiidi markerite määramiseks). Analüüside tulemused sai teada kas interneti teel või kohale minnes, vajadusel suunati uuritavad ravile. Uuringus osalemine oli anonüümne ja vabatahtlik, analüüside tellimine tasuta.
Tulemus
• Uuringu küsimustiku täitis 302 meest, kellest 265 (88%) olid MSMid ning kelle andmeid kasutati edasises analüüsis. Erineva kombinatsiooni analüüse tellis osalenutest 68 (26%).
• Osalenute mediaanvanus oli 31 aastat, 90% olid eestlased, 71% elasid Harjumaal, 73% töötas täisajaliselt, 42%-l oli kõrgharidus. Osalenutest 76% pidas end homoseksuaalseks ja 24% biseksuaalseks, 44% oli püsisuhtes kas mehe või naisega.
• Teadmised HIVi kohta olid Eesti MSMide seas head, samas kui teadmised STIde kohta olid madalad. Levinud oli riskikäitumine seksuaalsuhetes. Pooled MSMidest ei kasutanud juhuseksi korral iga kord kondoomi ja see osakaal pole olemasolevate uuringute andmetel umbes kümne aasta jooksul eriti palju muutunud. Viiendik oli viimase aasta jooksul olnud vahekorras naissoost partneriga ja enam kui pooled neist ei olnud seejuures alati kasutanud kondoomi. Ligi kümnendikul olid nii meessoost kui ka naissoost partnerid ning pooled neist ei kasutanud kummastki soost partneritega alati kondoomi.
• Enne viimast seksuaalvahekorda tarvitasid alkoholi ligi pooled osalenud. Elu jooksul olid klubis, baaris või saunas olnud seksuaalvahekorras ligi pooled, kondoomi oli nendest viimasel korral kasutanud kolmveerand. Kolmandik MSMidest oli viimase aasta jooksul olnud seksuaalvahekorras väljaspool Eestit.
• HIVi testimise ja eriti STI testimise tase oli madal. Kolmandik uuritutest oli vaktsineeritud B-hepatiidi, viiendik A-hepatiidi vastu. Viiendik ei olnud HIVi kokkupuutejuhtumi järgsest profülaktiliselt ravist mitte midagi kuulnud.
• Viimase HIV-testi tulemuse põhjal oli HIVi nakatunud 4% kõigist nendest, kes olid elu jooksul testimas käinud (3% kõigist uuringus osalenutest). Kõik olid enda hinnangul HIVi saanud seksuaalvahekorras HIVi nakatunud mehega. Uuringu käigus tehtud analüüside põhjal osutus HIVi nakatunuks 7% osalenutest. Erinevate uuringute andmete põhjal võib hinnata, et HIVi levimus MSMide seas on 2–4%.
• Igapäevaseid suitsetajaid oli MSMide seas kolmandik, igapäevaseid alkoholitarvitajaid 3% ning alkoholisõltuvuse riskis oli ligi kolmandik uuringus osalenutest. Narkootikume oli elu jooksul tarvitanud ligi pool ning viimasel 12 kuul ligi veerand uuritavatest. Kõige enam tarvitatud aine oli kanep (90%). Kaks osalejat olid elu jooksul ka narkootikume süstinud.
• Depressiooniriskis oli ligi kolmandik ning ärevushäire riskis ligi veerand osalenutest. Enesetapule oli viimase 12 kuu jooksul mõelnud enam kui kümnendik osalenutest, kuid näiteks depressiooni oli diagnoositud neist vaid kolmandikul ning antidepressante oli tarvitanud veerand. Endalt elu võtta oli viimase 12 kuu jooksul püüdnud 2% osalenutest. See viitab võimalikule depressiooni aladiagnoosimisele ja -ravimisele antud sihtrühmas.
• Esimese etapi tulemuste põhjal on avaldatud kaks uuringuraportit:
Rüütel K, Lõhmus L «Meeste tervise heaks: seire ja tervisedendus Internetis. 2013. aasta meestega seksivate meeste Internetiuuringu kokkuvõte» Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2014 (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/287);
Rüütel K, Metsoja A. «Meeste tervise heaks: seire ja tervisedendus Internetis. Süvaintervjuude analüüs» Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2013 (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/250).
Projekti teises etapis piloteeriti internetipõhist STI testimise teenust. Peale ülalkirjeldatud analüüside oli meestel nüüd võimalik ise koguda ka kurgu- ja/või pärakukaabet gonorröa, klamüdioosi, LGV, trihhomoniaasi ja mükoplasma diagnoosimiseks vastavatest paikmetest (kuna suguhaigused levivad ka suu- ja pärakuseksi ajal). Analüüside tellimise ja vastuste teadasaamise protsess oli sama mis esimeses etapis korraldatud uuringu puhul. Nüüd oli peamiseks eesmärgiks nakkuste tuvastamine, mistõttu osalejatelt koguti vaid minimaalsed taustaandmed (vanus, elupiirkond, haridus, tööhõive, seksuaalsuhted meestega). STI-testimise propageerimiseks ning testimisteenuse tutvustamiseks loodi veebikeskkond #MEESTESEKS (hiv.ee/meesteseks/) ning selle tutvustamiseks korraldati internetipõhine kampaania sõnumiga «Kes seksib, see testib!».
Tulemus
• Kokku tellis teisel uuringuaastal analüüse 434 klienti, kellest 344 saatis oma proovimaterjalid laborisse. Nendest 149 klienti tellis vaid posti teel ja 195 külastas proovimaterjalide andmiseks verevõtupunkti. Klientidest 26% (89/344) tellis kõigi kolme paikme (uriiniproov, kurgu- ja pärakukaabe) STIde analüüsid ja käis andmas ka verd. Klientidest 51% (175/344) tellis üksnes kolme paikme STIde uuringud ja 4% klientidest (14/344) käis üksnes verd andmas. Seega populaarsem oli STI analüüside tellimine posti teel.
• C. trachomatis’e suhtes osutus uriiniproov positiivseks 2,8%-l, pärakukaabe 4,5%-l ja kurgu-kaabe 0,7%-l klientidest. Mitte ühtegi Lymphogranuloma venerum’i juhtu ei tuvastatud. T. vaginalis’e levimus meie klientide seas oli uriiniproovis 0%, pärakukaapes 0% ja kurgukaapes 9,2%. T. vaginalis’e levimus kurgukaapes on teaduskirjandusega võrreldes väga kõrge, see vajab edasist uurimist ja seetõttu käsitleme neid tulemusi pigem esmapositiivsetena. N. gonorrhoeae levimus klientide seas oli uriiniproovis 0,6%, pärakukaapes 4,1% ja kurgukaapes 22,4%. N. gonorrhoeae kõrge levimus kurgukaapes võib olla seotud ristreaktsiooniga teistele Neisseria tüvedele. M. genitalium levimus klientide seas oli uriinis 3,1%, pärakukaapes 1,1% ja kurgukaapes 0%. Ühtegi süüfilise diagnoosi ei kinnitatud.
• Avastati kaks esmapositiivset HIV-juhtu, kellest ühe HIV-diagnoos sai kinnituse referentslaboris. HBsAg ja HCV suhtes positiivseid oli testitutest üksikuid.
• Kokku oli 28%-l klientidest (94/330 PCR analüüse tellinust) mõni marker positiivne kas kurgu- või pärakukaapes, samal ajal kui uriiniproovid olid negatiivsed. Kui jätta välja esmapositiivsed kurgukaape N. gonorrhoeae ja T. vaginalis’e juhud, oli selliseid kliente 6% (21/330). Kui neil oleks uuritud vaid uriiniproovi, oleksid vastavad STI juhud jäänud tuvastamata.
• Lisaks loodi Testikodus.ee liidesele võimalus saata anonüümne e-kiri kuni viiele e-posti aadressile partnerite teavitamiseks võimalikust STIde ohust. See moodul kuvati vaid neile, kel mõne analüüsi vastus osutus positiivseks. Loodud lahendust saavad kasutada ka Testikodus.ee tasulised kliendid. Partnerite teavitamise moodulit kasutati viiel korral.
• Projekti tulemuste põhjal on koostatud kaks raportit, avaldatud kaks teadusartiklit ning kaitstud üks magistritöö. Raportid:
Rüütel K. Meestega seksivate meeste internetipõhine seksuaalsel teel levivate infektsioonide testimise teenus. Pilootprojekti tulemused. Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2015 (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/321);
Rüütel K, Noormets H, Kukk A. Meestega seksivatele meestele suunatud internetipõhine HIV ja STI testimise sekkumine. Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2015
(http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/322).
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Märkimisväärset HIViga seotud seksuaalse riskikäitumise vähenemist MSMide seas ei ole viimase kolme aastaga aset leidnud. HIVi levimus nende hulgas on eri uuringute andmete põhjal 2–4% ning see näitaja ei ole vähenenud. Kuna riskikäitumise tase MSMide seas on jätkuvalt kõrge, on vajalik järjepidevalt teavitada riskidest, ennetusmeetmetest ja tervishoiuteenuste võimalustest. Üheks oluliseks teabekanaliks on internet, kuid tuleks kasutada ka alternatiivseid variante (spetsiaalsed nõustamiskeskused, tervishoiutöötajate nõuanded, seksuaalvähemuste teemade kajastamine inimeseõpetuse tundides), kuna kõigil ei ole võrdset ligipääsu ja harjumust interneti kasutamiseks. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata ennast biseksuaalseks pidavatele meestele ja nendele, kes on vahekorras ka naistega. HIVi ja STI testimise ning A- ja B-hepatiidi vaktsineerimise tase oli MSMide seas madal. Vaja on luua geisõbralikke seksuaaltervise teenuseid, tõsta MSMide ja tervishoiutöötajate teadlikkust MSMide seas STI skriinimise eripäradest, tagada kondoomide ja veepõhiste libestite kättesaadavus ning propageerida vaktsineerimist. Vaimse tervise probleemide esinemissagedus oli antud uuringus osalejate seas kõrge. See viitab vajadusele pöörata enam tähelepanu seksuaalvähemuste vaimsele tervisele Eestis üldse, töötada välja sihtrühma eripäradega arvestavaid soodsaid ja kergesti ligipääsetavaid sekkumismeetmeid ning tagada vastavad tervishoiuteenused. Partnerite teavitamiseks ja STI-teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavas taotleda vahendeid Sotsiaalministeeriumilt, kus on käivitatud Rahvastiku Tervise Arengukava rakendusplaani koostamine aastateks 2017–2020. Projekti käigus loodud süsteemi analüüside tellimiseks saab kasutada HIVi ja STI valveseire süsteemi loomiseks MSMide seas. Koduleht #MEESTESEKS (http://hiv.ee/meesteseks/) jääb avatuks ka pärast projekti lõppu.