Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides (TerVE kool)
Projekti kogumaksumus: 164 559 €, sellest toetus 156 331 €
Projekti kestus: 01.09.2012-30.06.2015 (34 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Koostööpartnerid: Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Margus Tõnissaar
Projekti põhimeeskonda kuulus Tartu Ülikoolist, Tervise Arengu Instituudist ja Tallinna Ülikoolist kokku üheksa inimest. Lisaks kaasati lühiajaliste lepingutega spetsialiste küsitluste ja intervjuude tegemiseks, veebilehe haldamiseks ja tõlketöödeks. Projektis osalesid ka Päästeameti ja Maanteeameti ametnikud, kraadiõppurid (doktorandid, magistrandid, kõrgharidusõppe I astme tudengid) ning valdkondlikud eksperdid (toitumise, kehalise aktiivsuse, vee-, tule- ja liiklusohutuse ning uimastavate ainete eksperdid).
Eesmärk
Selgitada hetkeolukorda 6. klassi õpilaste tervisekäitumises ja koolide tervisedenduslikes tegevustes ning sõeluda välja erinevad tervise ja ohutuse valdkonna riskikäitumist mõjutavad tegurid, mis aitaksid koolidel oma ennetustegevust paremini suunata.
Mida tehti?
Esmalt töötati läbi kirjandus varem tehtud uuringute ja analüüside kohta, mille tulemusena saadi ülevaade tervisedenduslikest teooriatest ning valiti välja projekti jaoks sobivaimad lähenemised. Täpsustati uuringus käsitletavad teemad ning tehti ettevalmistusi õpilaste ja õpetajate küsimustike koostamiseks.
Uuringus osalevad koolid valiti välja juhuslikult, kasutades kihtvalimit. Valimisse kuulus kokku 78 eesti ja vene kooli Eesti eri piirkondade linnadest ja maakondadest (Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa). Tervistedendavate koolide seast kaasati valimisse need koolid, mis olid silma paistnud aktiivse osalemise või heade tulemustega tervistedendavates tegevustes (nt olid osa võtnud liiklusteemalisest võistlusest Vigurivänt või ise tervistedendavaid projekte ellu viinud). Teise osa valimist moodustas tavakoolidest kontrollrühm. Uuringus osalema nõustus 52 kooli.
Uuring koosnes kolmest osast: õpilaste küsitlemisest, koolitöötajate küsitlemisest ja fookusgruppide intervjueerimisest. Rakendati nii kvantitatiivset (õpilaste ja õpetajate küsitlus) kui ka kvalitatiivset lähenemist (koolitöötajate fookusgruppide intervjuud). Õpilaste tervise- ja riskikäitumise ning neid mõjutatavate isiklike, sotsiaalsete, koolipoolsete ja muude tegurite väljaselgitamiseks koostati viis küsimustikku:
1) üldküsimustik;
2) liiklusohutuse ja isiksuseomaduste (temperamendi) küsimustik;
3) toitumise ja kehalise aktiivsuse küsimustik;
4) tule- ja veeohutuse küsimustik;
5) uimastavate ainete (tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide), enesehinnangu ja kooliõhustiku küsimustik.
Kõik õpilaste küsimustikud läbisid piloottestimise, milles osalesid samas vanuses või veidi nooremad (11–13-aastased) õpilased. Küsimuste vajalikkust, eakohasust ja õigsust hindasid ka erinevad tervise teema spetsialistid Tervise Arengu Instituudist, Päästeametist, Maanteeametist, Tallinna Ülikoolist ning eetilisuse aspektist lähtuvalt Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee. Õpetajate küsimustikke piloteeriti kahes uuringus osalevas koolis. Lõplikud küsitlusinstrumendid vormistati nii eesti kui ka vene keeles.
Õpilaste uuringuks kasutati peamiselt veebipõhist küsitlusviisi. Kui veebipõhise küsitluse tegemise võimalus koolis puudus, kasutati paberküsimustikke. Projekti käigus uuriti põhikooli õppekava läbiva teema «Tervis ja ohutus» järgmisi alateemasid: tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, toitumine ja kehaline aktiivsus, liikluskäitumine ja ohutus ning seksuaalne riskikäitumine. Narkootikumide tarvitamise ja seksuaalse riskikäitumise teemat käsitleti vaid üldiselt, kuna varasemad uuringud on näidanud, et teise kooliastme õpilaste kokkupuude nende riskidega on minimaalne.
Kuna uuringu eesmärgiks oli välja selgitada eri riskikäitumiste omavahelised seosed, koguti seitsme erineva riskikäitumise kohta põhjalikku teavet samadelt õpilastelt (et luua seoseid eri riskide vahel samadel uuritavatel), mitte ei uuritud eri riskikäitumisi erinevate õpilaste peal. Kokku küsitleti kooliõpilasi 2012/2013. õppeaasta jooksul viiel korral.
Koolipoolsete tervisedenduslike tegevuste selgitamiseks töötati koos kõikide alateemade ekspertidega välja eraldi küsimustik, mis suure mahu tõttu jaotati tervise teemadest ja töötajate rollidest lähtuvalt alateemade kaupa väiksemateks osadeks:
1) kooli juhtkonna küsimustik;
2) küsimustik tervisenõukogu või -meeskonna esindajale;
3) klassijuhataja küsimustik;
4) liiklusohutuse küsimustik;
5) tule- ja veeohutuse küsimustik;
6) uimastavate ainete (alkohol, tubakatooted ja narkootikumid) küsimustik;
7) kehalise aktiivsuse küsimustik;
8) tervisliku toitumise küsimustik;
9) seksuaalkasvatuse küsimustik.
Koolikeskkonnast tulenevate riskikäitumist mõjutavate tegurite uurimiseks küsitleti koolitöötajaid, kasutades nii küsimustikke kui ka intervjueerimist. Kuna küsitlusperiood jäi õppeaasta lõppu, mil õpetajatel on tavapärasest suurem töökoormus, kulus vastuste saamiseks planeeritust rohkem aega. Selleks et saada ülevaade koolist sõltuvatest mõjuritest laste riskikäitumisele ning tervisedenduses tehtavatest tegevustest, korraldati fookusgrupi intervjuud, mille küsimused koostati koolitöötajate küsitluse tulemuste põhjal. Fookusgruppide intervjuude tarvis moodustati 12 koolist koosnev valim, võttes seejuures arvesse õpilaste toitumist puudutava tervisekäitumise skoori ning kooli kuulumist tervisedenduslike koolide võrgustikku. Projekti jooksul tehti läbivalt vee-, tule- ja liiklusohutuse, toitumise, kehalise aktiivsuse, uimastavate ainete teemade analüüsi ning koostati lõpu- ja magistritöid valdkonna ekspertide juhendamisel. Kogutud andmed korrastati ning analüüsiti. Andmestiku analüüsi kaasati ekspertide kõrval ka kraadiõppurid. Esialgsete soovituste väljatöötamine koolidele lõpetati 2014. aasta oktoobriks, mil peeti projekti infopäevad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Sellele järgnes soovituste parandamine, täpsustamine ja täiendamine, kasutades sisendina ka ideid, mida saadi koostööpartneritega (koolid, ministeeriumid, erinevad ametkonnad) toimunud arutelude käigus.
Tulemus
Õpilasi küsitleti 52 koolis, vastas 1033 õpilast vanuses 11–14 aastat. Projekti tulemusena valmisid küsitlusinstrumendid õpilastele ja õpetajatele, mida saab kasutada nii ühekaupa (konkreetse teema puhul) kui ka kõikide valdkondade tervikuna käsitlemiseks. Instrumendid on kasutatavad koostöös haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega, kes on valmis pakkuma andmeanalüüsi ning andma põhjalikku tagasisidet. Uuringu tulemuste põhjal saab väita, et erinevad tervise- ja riskikäitumised on omavahel tihedalt seotud. Isiklikest teguritest oli uuringus osalenud õpilaste tervislikum/väheriskeerivam käitumine enamasti kõikides valdkondades seotud:
• kõrgema hinnanguga oma õppeedukusele;
• paremate tervise- ja ohutusvaldkonna teadmistega;
• kõrgema hinnanguga oma tervisele;
• eluga enama rahuloluga;
• kõrgema enesehinnanguga;
• erinevate hoiakute ja uskumustega, näiteks:
– riskivaldkonna kõrgema tajutud tõsidusega ja vastuvõtlikkusega;
– suurema hirmuga riskeeriva käitumise tagajärgede ees;
– sisemise kontrollkeskmega;
– suurema enesetõhususega;
– ebarealistliku optimismi madalamate uskumustega.
Sotsiaalsetest teguritest seostus tervisekäitumine üldjuhul:
• heade suhetega lapsevanematega ja nende huviga lapse tegemiste vastu;
• sõprade ja eakaaslaste riskeerivama käitumisega;
• sellega, kes on antud valdkonnas lapsele eeskujuks – paremini käituvad lapsed, kelle eeskujuks on ema või isa, ning kehvemini lapsed, kelle eeskujuks on sõbrad.
Keskkonnateguritest oli tervisekäitumine enamasti kõikides valdkondades seotud:
• koolis toimunud terviseteemaliste üritustega;
• tervise- ja ohutusteemade käsitlemisega tunnis;
• hea kooliõhustikuga, sealhulgas kooli meeldivus ja turvalisus, suhted õpetajate ja kaasõpilastega jm.
Projekti esmaseid tulemusi ning nende põhjal välja töötatud soovitusi koolidele tutvustati 2014. aasta oktoobris neljas Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) korraldatud infopäevadel. Lisaks arutati neid põhjalikumalt koolide esindajatega (Tartu Hansa Kool, Lüganuse Keskkool). Valminud soovitusi ja projekti üldisemalt tutvustati koostöökohtumistel (Haridus- ja Teadusministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Maanteeametis, Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis) ning avalikkusele suunatud üritustel. Valmis projekti infotrükis, mis edastatakse uuringus osalenud koolidele ja tervise valdkonna ennetustöötajatele ning mis on nii eesti kui vene keeles kättesaadav projekti kodulehel http://www.curriculum.ut.ee/et/tervekool. Samuti on valminud põhjalikum uuringu aruanne, millega saab tutvuda projekti kodulehel. Üliõpilaste uurimistöid juhendati projekti jooksul läbivalt. Kaitsti kaheksa magistritööd, juhendamisel on kaks doktoritööd. Uuringut ja selle tulemusi tutvustavad projekti kaasatud spetsialistid ka pärast projekti lõppu ning edasiste tervisedendusega seotud projektide käigus.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Valmis ülevaade 6. klassi õpilaste toitumiskäitumisest, kehalisest aktiivsusest, liiklus-, tule- ja veeohutuskäitumisest, uimastavate ainete tarvitamisest ning seksuaalkäitumisest. Selgitati välja tegurid, mis mõjutavad kõiki või enamikku tervise- ja riskikäitumise valdkondi. Fookusgrupi intervjuude põhjal saadi põhjalik ülevaade koolide tervisedenduslikest tegevustest. Selgus, millised kooli tegevused või hoiakud võivad kõige enam mõjutada õpilaste tervisekäitumist.
Projekti tulemusena saadi teada, milliseid tervisekäitumisega seotud tegureid on vaja hinnata ja millele koolis tehtava ennetustöö käigus keskenduda. Samuti on nüüd olemas arusaam, millele koolikeskkonnas ja kooli juhtimisel tähelepanu pöörata. On välja selgitatud tervisedenduse teemaga tegelevad partnerid (tervisedendusest huvitatud koolid, teemaeksperdid, ülikoolid, tervisedendusega tegelevad asutused, seotud ministeeriumid) ning tekkinud koostöövõrgustik, mis on huvitatud koostöö jätkamisest projekti käigus loodud teabe jagamiseks, nõustamiseks, järgnevateks projektideks ning koolituste kavandamiseks ja korraldamiseks. Tehtud uuringu tulemusi kasutatakse näiteks nii riikliku õppekava läbiva teema «Tervis ja ohutus» kui ka kõikide teiste läbivate teemade edasiarendamiseks. Teavitustegevuse tulemusena on partnerid (tervisedendusest huvitatud koolid, teemaeksperdid, ülikoolid, tervisedendusega tegelevad asutused ja seotud ministeeriumid) ja eri terviseteemade uurijad teistes projektides (nt TerVE programmi projekt «Laste ja noorte teaduspõhise liikumisprogrammi arendamine») oluliselt paremini teadlikud õppekava läbivate teemade eesmärkidest ning valmis varasemast enam panustama õppekava arendusse.
Projekti käigus kogutud andmed on aluseks mitmetele juba valminud või valmivatele teadusartiklitele ning andmed on kasutatavad ka edaspidi. Projekti uurimissuundi on tutvustatud projekti kodulehel, konverentsidel, seminaridel ja ka loengutes nii Tartu Ülikooli tervishoiu, ühiskonna- ja haridusteaduste instituudis kui ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis. Üliõpilastööde juhendajatele ja üliõpilastele on edastatud teave koostöövõimaluste kohta nii projekti kodulehel, ülikooli kodulehel, õppetöö käigus ja avalikel üritustel. Need tegevused on aidanud kaasa tervisedenduse valdkonna kestlikule arengule.