Laste ja noorte teaduspõhise liikumisprogrammi arendamine (LNTLA)
Projekti kogumaksumus: 76 289 €, sellest toetus 72 475 €
Projekti kestus: 01.06.2015-31.10.2015 (5 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli liikumisharrastuse käitumusliku probleemlabori juhataja Merike Kull
Projektimeeskonda kuulus kuus Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna töötajat. Nende kõrval olid projekti lühiajalistesse tegevustesse kaasatud kokku 39 inimest teistest Tartu Ülikooli allüksustest (liikumisfoorumi videosalvestise tegijad, andmesisestajad, koolitaja, intervjueerijad, transkribeerijad, laste liikumisaktiivsuse tunnistuse koostajad jt), arhitektuuribüroost b210 ja disainibüroost LE60 ning kolm doktoranti ja üks magistrant.
Eesmärk
Algatada tõenduspõhised sekkumistegevused laste madala liikumisaktiivsuse riski vähendamiseks vastavalt Intervention Mapping’u (IM) mudelile. Arendada Eesti jaoks välja laste kehalise aktiivsuse monitooringu- ja hindamissüsteemi vahend «Laste liikumisaktiivsuse tunnistus» (Physical Activity Report Card). Selgitada välja laste madala liikumisaktiivsuse käitumuslikud ja keskkondlikud põhjused koolikeskkonnas ning töötada välja laste liikumisprogramm lähtuvalt Intervention Mapping’u mudelist, kavandades sekkumisi mudeli kahe esimese astme jaoks (vajaduste analüüs, käitumuslike ja keskkondlike muutuste eesmärkide määratlemine).
Mida tehti?
1) Tõenduspõhiste sekkumistegevuste algatamine laste madala liikumisaktiivsuse riski vähendamiseks.
Tehti vajalikud ettevalmistused laste ja noorte liikumisprogrammi väljatöötamiseks vastavalt teooria- ja tõenduspõhisele Intervention Mapping’u mudelile. Esimese sammuna selgitati välja terviseprobleem ning selle käitumuslikud ja keskkondlikud põhjused koos tervisemõjuritega. Üleriigilise «Laste liikumisuuringu 2015» põhjal kaardistati laste objektiivselt mõõdetud liikumisaktiivsus (mis omakorda oli sisendiks «Laste liikumisaktiivsuse tunnistusele»), teadlikkuse tõstmiseks teavitati liikumisuuringus osalenud koole ja lapsevanemaid uuringus osalenud laste liikumisaktiivsuse taseme kohta ja edastati liikumissoovitused. Enne seda töötati välja teavituse formaat nii uuringus osalenud koolidele kui ka osalenud laste vanematele. Tagasiside koostati iga osalenud lapse kohta individuaalselt ning kooli kohta üldisemalt.
Lastest koosneva riskirühmaga tehti fookusgrupi uuring, selgitamaks osalejate teadlikkust liikumise vajalikkusest, uurimaks liikumist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning võimalikke lahendusi liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Fookusgruppide intervjuud tehti kolmes vanuserühmas: 2.–3. klassi õpilastega (esimene kooliaste), 5.–6. klassi õpilastega (teine kooliaste) ja 8.–9. klassi õpilastega (kolmas kooliaste). Igas kooliastmes tehti intervjuud poiste ja tüdrukutega eraldi (välja arvatud prooviintervjuud, mis toimusid segarühmades). Kokku tehti 21 intervjuud (I kooliaste 8, II kooliaste 6 ja III kooliaste 7 intervjuud). Prooviintervjuudesse valiti lapsed mugavusvalimi põhimõttel (kokku kaheksast koolist). Ülejäänud intervjuud tehti kolmes koolis, mis valiti põhimõttel, et need oleks võimalikult erinevad: üks väikeasula kool, mis on suhteliselt suur ning heade materiaalsete võimalustega sportimiseks; teine üldiselt kitsastes ruumilistes tingimustes tegutsev linnakool ning kolmandaks suur, heade spordivõimalustega ning avar linnakool. Intervjuudes käsitleti teemablokkidena liikumist vahetundides, kehalises kasvatuses, ainetundides, kooliteel, vabal ajal ja liikumise tähendust üldises mõttes.
Keskkondlike muudatuste kavandamiseks koostati kogumik «Koolimaja kutsub liikuma!», millega kirjeldati laste kehalist aktiivsust toetava füüsilise koolikeskkonna arendamise võimalusi.
2) Laste kehalise aktiivsuse monitooringu- ja hindamissüsteemi vahendi «Laste liikumisaktiivsuse tunnistus» (Physical Activity Report Card) väljatöötamine Eesti jaoks.
Eestis laste ja noorte liikumisaktiivsuse kohta tehtud uuringute põhjal selgitati välja laste ja noorte liikumisaktiivsuse näitajad järgmiste indikaatorite kaupa:
• laste ja noorte üldine liikumisaktiivsuse tase;
• tegelemine organiseeritud spordiga;
• liikumisaktiivsus vabal ajal;
• aktiivne transport;
• istuv eluviis;
• pere ja sõbrad (infrastruktuur, toetus, vanemate/eakaaslaste liikumisaktiivsus);
• kool (liikumisaktiivsuse programmid, infrastruktuur);
• kogukond (infrastruktuur, liikumise arengukavad, programmid, turvalisus);
• valitsus (riiklikud strateegiad, arengukavad, investeeringud).
Projekti töörühm andis igale indikaatorile hinnangu vastavalt rahvusvahelisele metoodikale. Töötati välja soovitused liikumisaktiivsuse valdkonna arendamiseks ning selgitati välja täiendavate rakendusuuringute vajadus. Projekti tulemused vormistati rahvusvahelise Physical Activity Report Card’i eeskujul «Laste liikumisaktiivsuse tunnistusena».
3) Laste vähese liikumisaktiivsuse käitumuslike ja keskkondlike põhjuste väljaselgitamine koolikeskkonnas.
Koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni ekspertidega töötati välja intervjuude metoodika, tehti intervjuud ning analüüsiti saadud tulemusi laste riskirühmaga seotud sidusgruppides. Intervjuud tehti kolmes koolis (väike linnakool, suur linnakool, maakool) järgmiste sidusgruppidega: ekspertintervjuud kooli juhtkonna esindajatega, mitmikintervjuud õpetajatega, fookusgrupi-intervjuud lastevanematega. Uuriti, missugune on laste liikumise tähendus õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanemate jaoks. Intervjuude tulemusena selgitati välja sidusrühmade teadlikkus laste liikumisaktiivsusest (nende tajutud takistused, toetavad tegurid ja võimalikud lahendused seoses liikumisaktiivsusega koolis). Tulemused olid omakorda teaduspõhiseks sisendiks liikumisprogrammi edasisel väljatöötamisel.
4) Laste liikumisprogrammi väljatöötamine lähtuvalt Intervention Mapping’u mudelist, kavandamaks sekkumisi mudeli kahe esimese astme jaoks (vajaduste analüüs, käitumuslike ja keskkondlike muutuste eesmärkide määratlemine).
Sekkumise väljatöötamiseks koostati ülevaade kehalise aktiivsuse mõjuritest. See sisaldas laste ja noorte liikumisaktiivsuse mõjureid käsitleva kirjanduse ülevaadet, hinnangu andmist statistilise seose tugevusele mõjuri ja mõõdetud kehalise aktiivsuse vahel ning hinnangut mõjurite muudetavusele sekkumisuuringutes.
Tulemus
• Analüüsiti «Laste liikumisuuringu 2015» tulemusi laste objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse aspektist.
• Liikumissoovituse visuaalseks esitamiseks tehti plakat, mis aitab lastel ning nende vanematel meeles pidada vajadust liikuda vähemalt 60 minutit päevas. Plakatit saab alla laadida ning välja printida liikumislabori koduleheküljelt: http://liikumislabor.ut.ee/liikumissoovitused.
• Valmis «Laste liikumisaktiivsuse tunnistus», kättesaadav: http://liikumislabor.ut.ee/lugemissoovitused.
• Koostöös arhitektuuribüroo b210 ja Tallinna Ülikooliga töötati välja soovitused ja anti ideid laste liikumisaktiivsust soodustava füüsilise keskkonna arendamiseks. Soovitused on vormistatud nn inspiratsioonikataloogina koos näitlikustava pildimaterjaliga – kogumik «Koolimaja kutsub liikuma!» on kättesaadav liikumislabori koduleheküljel http://liikumislabor.ut.ee/lugemissoovitused.
• Projekti tulemuste tutvustamiseks ja huvigruppide kaasamiseks korraldati 30.10.2015 Tartu Loodusmajas liikumisfoorum II «Laste liikumisaktiivsus – kas hinne «mitterahuldav»? Kuidas saab hinnet parandada?», kus ühisel arutelul otsiti liikumisaktiivsusele antud hinnete parandamise võimalusi ning tutvustati väljaannet «Liikuma kutsuv koolimaja».
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti käigus töötati laste kehalise aktiivsuse valdkonna monitoorimiseks ja hindamiseks välja «Laste liikumisaktiivsuse tunnistus», mis loob kindla raami kordushindamiseks, andes seega võimaluse jälgida muutusi ajas. Tunnistus on olemasoleva rahvusvahelise formaadi eestindus, mis tähendab lähtumist rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, mille standardiseeritus võimaldab Eesti laste ja noorte olukorda kõrvutada teiste riikide olukorraga. Kuna Eestis puudusid varem laste liikumisaktiivsuse edendamisele suunatud sekkumisuuringud ning lapsi ja noori ümbritsev keskkond muutub uute tehnoloogiliste arengute valguses pidevalt, on nii praegu kui ka tulevikus oluline sekkumistegevusi planeerides toetuda teiste riikide kogemusele.
Projekti käigus valminud materjalides püüti rõhutada kehalise aktiivsuse sõltumatust rahalistest või kodukandi võimalustest (aktiivne liikumine üksi, sõpradega, perega, looduses või vabas vormis). Kogumik «Koolimaja kutsub liikuma!» pakub välja mitmeid ideid, mida saab ellu viia suhteliselt väikese eelarve ja väheste vahenditega. See tähendab, et need ideed võiksid olla vastuvõetavad erinevate võimalustega sihtgruppidele.
Projekti käigus kogutud andmete analüüs jätkub ka pärast projekti lõppu. Nende põhjal saab edaspidi koostada teadustöid (sh tudengite lõputöid) ning panustada riiklikesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse. Samuti jätkub töö teaduspõhiste sekkumistegevuste kavandamiseks koostöös huvigruppidega. Kokkuvõttes on uurimisrühma peamine soovitus võtta suund selle poole, et koolikeskkonnas tekiksid tegevuste (mitte üksnes «teadlikkuse tõstmise») kaudu uued aktiivse liikumise harjumused, näiteks vahetunnis ja ainetunnis. Selle saavutamiseks on vaja rõhutada tõsiasja, et liikumine koolipäeva jooksul on normaalne, aitab kaasa õpilaste vaimsele erksusele ja hariduslike eesmärkide saavutamisele. Arendada tuleb õpetajate ja õpilaste oskust edendada aktiivset liikumist (nt tegevused vahetunnis ja ainetunnis) ning toetada haridusasutusi materiaalselt (liikumisega seotud ruumide arendamine, tegevusvahendid, õppematerjalid).