ELIKTU

Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine ja levimus ning võimalikud interventsioonid: lapsest täiskasvanuni prospektiivses longituudkohordis (ELIKTU)

Projekti kogumaksumus: 214 805 €, sellest toetus 204 065 €
Projekti kestus: 01.09.2012-31.03.2015 (31 kuud)
Juhtpartner: Tervise Arengu Instituut
Koostööpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Toomas Veidebaum

Projekti oli kaasatud kokku 25 inimest: Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadustöötajad, laborandid ja andmetöötlejad. Sealhulgas osalesid projekti elluviimises ka kuus Tartu Ülikooli doktoranti.

Eesmärk
Hinnata laste ja noorukite prospektiivsetes kohortides igakülgselt krooniliste haiguste ja nende riskitegurite levimust Eestis, samuti seoseid kroonilistele haigustele eelnevate tervisenäitajate ja haiguste arengu vahel. Seejuures pöörata erilist tähelepanu toitumisele ja kehalisele aktiivsusele ning nende seostele tervisehäirete ja krooniliste haiguste kujunemisega. Peale uuritavate laste ja noorukite võtta vaatluse alla ka õed-vennad ning vanemad. Tuvastada elustiilist, psühhosotsiaalsest keskkonnast ja pärilikkusest ning nende koostoimest tingitud tervisemõjurid, töötada välja tõenduspõhised sekkumisstrateegiad ning hinnata nende efektiivsust.
Koondada projekti käigus saadud andmed ühtsesse keskandmebaasi, mis sisaldab ka perekondlikke mudelandmebaase, hindamaks perekondlikku fenotüübiliste tunnuste esinemist (käitumine, haigestumised, isiksuseomadused jne) ja pärilikkust krooniliste haiguste riskitegurite kujunemisel.

Mida tehti?
Projekti alguses, 2012.-2013. aastal, kutsuti uuringusse seniste uuritute vanemad. Uuringus osalema nõustunutelt koguti erinevad kliinilised näitajad, sh kolesteroolitase, veresuhkur, insuliin ja C-reaktiivne valk, analüüsiti nende keha koostist ja tehti antropoloogilised mõõtmised. Samuti koguti toitumisandmed internetipõhise 24-tunni intervjuu ja toitumissageduse küsimustiku abil ning andmed kehalise aktiivsuse, ravimite tarvitamise, põetud haiguste, vaimse tervise ja tervisekäitumise kohta. Uuriti ka lapsevanemate sotsiaalset tausta. Vaatlusalused said uuringusse tulla nii Tartusse kui ka Tallinna. Kokku koguti andmed 1416 lapsevanemalt.
Lapsevanemate uuringuga samal ajal tehti ettevalmistusi 2013. aastal algama pidanud uue, väikelaste ja laste 2007. aastal loodud kohordi mõõtmisteks ja perekondlikuks andmekogumiseks. Loodi elektrooniline kutsesüsteem ning koostati küsimustikud. Samuti tehti algust keskse andmebaasi loomisega, kuhu kavatseti koondada kõik alates 1998. aastast ELIKTU ja IDEFICSi käigus kogutud andmed.
Aastal 2013 tehti eespool nimetatud lastekohordi perekondlik uuring, kuhu kaasati ka kohorti kuulunud laste õed-vennad ja vanemad. Rööbiti andmete kogumisega käis nende sisestamine andmebaasi ning vaatlusalustele tagasiside andmine uuringu tulemuste kohta. Jooksvalt tegeleti ka uuringus osalejate bioproovidest geneetiliste markerite ja fenotüübi ning käitumise ja isiksusetunnuste määramisega. Andmed koguti 944 lapse (vanuses 8-14 aastat) ja 943 perekonna kohta. Uuringu tutvustamiseks ja uuringus osalejatele vajaliku teabe jagamiseks loodi projekti koduleht aadressil http://www.ecpbhs.ee.
2014/2015. õppeaastal kutsuti uuringusse ELIKTU noorema kohordi liikmed, kes olid vahepeal saanud juba 25-aastaseks. Seekordsel andmete kogumisel osales 433 inimest, kellelt koguti andmed sarnaselt eelmiste uuringulainetega.

Tulemus
• Viidi ellu ELIKTU VI etapp, milles uuriti lastekohortide vanemaid, ja VII etapp – 25-aastaseks saanud noorema kohordi uuring. Samuti tehti kordusmõõtmised IDEFICSi kohordil.
• Töötati välja ja rakendati internetipõhine 24-tunni toitumisintervjuu platvorm, mis võimaldab toitumisintervjuusid täita kodus, samuti loodi vaatlusaluste elektroonne registreerimissüsteem.
• DNA eraldati 1405 uuringus käinud lapsevanemalt ning 468 lapselt. Tulemuste lisakontrolliks tehti 2013. aasta I kvartalis DNA korduseraldamine 1407 lapsevanemal.
• Projektiperioodi jooksul genotüpiseeriti vaatlusalustel kokku 21 geenipolümorfismi kontrollimaks ülegenoomses assotsiatsiooniuuringus ilmnenud polümorfisme.
• Kogu lastevanemate valimil määrati vereliistakute monoamiini oksüdaas-B aktiivsus (MAO-B).
• Kõikidel vaatlusalustel, kellelt võeti veri, analüüsiti esmased kliinilised vereparameetrid, insuliin, veresuhkur, fibrinogeen, c-reaktiivne valk, kolesterool, lipiidid – kokku kahes kohordis 789 lapsel ja 491 vanemal (IDEFICSi kohordil). ELIKTU kohordil on kliinilised vereparameetrid määratud 1380 lapsevanemal ja 420 noorema kohordi vaatlusalusel.
• Valmis uuringu koduleht aadressil http://www. ecpbhs.ee/, kus ELIKTU uuringut ja selle peamisi tulemusi tutvustatakse laiemale üldsusele. Kodulehel kajastuvad ka ELIKTU raames kirjutatud publikatsioonid ja kaitstud doktoritööd.
• Loodi unikaalne longituudne andmebaas koos biopangaga. Andmebaas sisaldab kõikide kohortide eri aegadel kogutud andmeid ning sellest on hõlpus teha väljavõtteid meie kasutatavatele statistikapakettidele.
• Projekti tulemuste põhjal avaldati 14 teadusartiklit klassifikaatoriga 1.1 ning kaitsti kaks doktoriväitekirja ja kümme magistritööd.

Kokkuvõtte ja soovitused jätkutegevuseks
Projekti tulemusena on olemas unikaalne longituudne andmebaas koos biopangaga. Loodud andmebaas on sedavõrd suur, et selle analüüsimiseks kulub aastaid. Kogutud bioproovide põhjal saab määrata bioloogilisi lisamarkereid ning seeläbi andmebaasi täiustada. Osa ELIKTU andmebaasist on ühendatud suurema Euroopa lasteuuringute konsortsiumi andmebaasiga, mis näitab Eesti andmekogumise ja -baasi kvaliteeti. Uuringu ühe, rahvatervise seisukohalt olulise tulemusena võiks välja tuua, et ülekaalu esinemus antud vaatlusalustel on sagenenud: kui 1998. aastal oli ülekaalulisi umbes 10%, siis 20-aastaseks saamisel oli vaatlusalustest ülekaalulisi juba tervelt 40%.
Üsna suur fookus on ELIKTU tulemuste analüüsimisel pandud geenide ja keskkonna vastastikuse mõju uurimisele ehk selle selgitamisele, milliste väliste tegurite mõjul kujunevad erineva genotüübiga inimeste käitumine, isiksus, haigused, sõltuvused jne. Näiteks leiti, et alkoholisõltuvuse kujunemisel on oma oluline osa nii neuropeptiid-S retseptorgeenil kui ka serotoniinitransporteri geenil. Neist esimese puhul on T-alleeli kandjatel meestel oluliselt rohkem hüperaktiivsust ja impulsiivust, mis teeb nad vastuvõtlikuks alkoholi tarvitamisele, iseäranis stressirohkeid elusündmusi kogedes. Organismi selliste neurobioloogiliste aluste väljaselgitamine aitab tulevikus paremini teadvustada riske ning nendega arvestades vältida soovimatuid tagajärgi. Kindlasti aitab see kaasa ennetusprogrammide tõhustamisele ja on heaks sisendteabeks ravimitööstusele.
IDEFICSi kohordil tehtud uuringute põhjal on kooli ja perekonna tasandi jaoks välja töötatud väikelastele ja lastele mõeldud uut tüüpi sekkumisprogramm ülekaalulisuse ja rasvumise vältimiseks ning saadud esimesed tulemused selle kohta, kuidas muudatused elustiilis, tervisekäitumises ja toitumises muudavad kardiometaboolsete riskitegurite levimust, kehakoostist ja metaboolse sündroomi füsioloogilisi näitajaid.
ELIKTUst on ilmunud ka raamat «Lapsest täiskasvanuks, Eestis. ELIKTU 1998–2015», mis annab lühidalt igakülgse ülevaate sellest, mida uuringu tulemusena on Eesti laste kohta teada saadud ja millised teadusartiklid on aastate lõikes ilmunud.
Edaspidi on peale uute uuringulainete läbiviimise kindlasti oluline leida rahastust ka juba andmebaasis olevate rikkalike andmete analüüsi tarvis.