ALTOKROON

Alkohol ja toitumise iseärasused krooniliste sisehaiguste kulgu ja prognoosi mõjutavate teguritena (ALTOKROON)

Projekti kogumaksumus: 156 000 €, sellest toetus 148 200 €
Projekti kestus: 01.09.2012 ̶ 30.06.2015 (34 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli sisekliiniku juhataja professor Margus Lember

Projekti oli kokku kaasatud 22 inimest. Peale kaheksa töölepingulise töötaja osalesid ühekordsete või lühemaajaliste ülesannete täitmisel 14 töövõtulepinguga töötajat (nt analüüside võtmine, andmete kogumine perearstipraksistes jms). Kraadiõppuritest tegid projektis kaasa neli arstiteaduse doktoranti ja kaks magistranti.

Eesmärk
Anda hinnang alkoholi tarvitamise levimusele perearsti poole pöördunud patsientide hulgas ja krooniliste terviseprobleemide esinemisele alkoholitarvitamise erineva riskitasemega rühmades. Hinnata nõustamise mõju patsiendi alkoholitarvitamisele, kroonilise haiguse kulule ja patsiendi tervisetulemile. Selgitada toitumise ja alkoholitarvitamise iseärasusi teatud kroonilisi haigusi  ̶  teist tüüpi diabeeti, kroonilist neeruhaigust, maksa alkoholtõbe, alkoholi põhjustatud kroonilist pankreatiiti, osteoporoosi, reumatoidartriiti  ̶  põdevate patsientide seas ning uurida toitumise ja alkoholitarvitamise seoseid nimetatud haiguste kulu, haigete tervisetulemi ja elukvaliteediga.

Mida tehti?
Projekti käigus hinnati ja analüüsiti toitumise, alkoholi tarvitamise, kehalise aktiivsuse ning tervisega seotud elukvaliteedi erinevusi erineva diagnoosiga patsientide (perearsti ja eriarstide poole pöördujad) rühmades võrreldes rahvastikupõhise kontrollrühmaga.

Selleks, et hinnata alkoholitarvitamise kui olulise riskiteguri levimust perearstipraksiste patsientide hulgas ja nõustamise tulemuslikkust alkoholisõltuvuse riskiga patsientide seas, kaasati uuringusse 841 vähemalt 18 aasta vanust ja perearsti või pereõe vastuvõtule pöördunud patsienti kuuest Eesti perearstikeskusest (Tallinn, Harjumaa, Tartu linn ja Tartumaa, Viljandi, Põlvamaa). Isikutele, kellel esimesel visiidil tuvastati tervist kahjustav või ohustav alkoholitarvitamine ning kes olid saanud lühinõustamist perearsti või -õe juures, saadeti ühe aasta pärast kutse tulla uuele vastuvõtule. Nii esimese kui ka kordusvisiidi käigus hinnati alkoholitarvitamise kõrval veel uuringualuse elukvaliteeti ning riskitegurite ja krooniliste haiguste esinemist.

Toitumise ja alkoholitarvitamise iseärasuste ning võimalike seoste väljaselgitamiseks kroonilisi haigusi põdevate patsientide rühmades kaasati uuringusse 851 krooniliste haigustega isikut. Tervisekaartide andmete alusel hinnati krooniliste terviseprobleemide levimust alkoholitarvitamise erineva riskitasemega rühmades. Kõik uuritavad, nii perearsti kui ka eriarstide juurde vastuvõtule tulnud, täitsid AUDIT-küsimustiku (Alcohol Use Disorders Identification Test) alkoholitarvitamise hindamiseks ning SF-36 küsimustiku tervisega seotud elukvaliteedile hinnangu andmiseks. Lisaks koguti andmeid eluviisi ja suitsetamise kohta, mõõdeti pikkust, kaalu, vöö- ja puusaümbermõõtu ning dokumenteeriti uuritaval esinevad metaboolse sündroomi riskitegurid (arteriaalne hüpertensioon, normist kõrgem tühja kõhu veresuhkru ja triglütseriidide väärtus ning normist madalam HDL-kolesterooli väärtus).
Eriarsti poole pöördunud patsientidelt ja kontrollrühma uuritavatelt koguti täiendavalt järgmised andmed:
•    uuritava haiguse anamnees, kaasuvad haigused ja ravimite tarvitamine, elu- ja pereanamnees;
•    toitumine 24-tunni toiduintervjuu meetodil (andmed sisestati elektroonselt Tervise Arengu Instituudis  välja töötatud  Nutridata  programmi);
•    kehaline aktiivsus IPAQ-küsimustiku  (International Physical Activity Questionnaire) abil;
•    keha koostise ja luutiheduse hinnang DXA (Dual-energy X-ray absorbtiometry) küsimustiku abil;
•    vereanalüüs 26 parameetri määramiseks (nt resistiin, insuliin, kõrgmolekulaarkaaluga adiponektiin jt);
•    muud näitajad vastavalt patsiendi diagnoosile (nt arterite kaltsifikatsiooni hinnang teist tüüpi diabeediga patsientidel jt).

Kukkumiste levimuse hindamiseks Eesti täiskasvanud elanike hulgas uuriti 303 patsienti, kelle perearstid olid suunanud luutiheduse riski hindamiseks Tartu Ülikooli sisekliiniku osteoporoosi kabinetti. Seejuures kaasati uuringusse varasema osteoporoosi diagnoosita patsiendid nende esmakordsel eriarsti vastuvõtul. Patsiendid täitsid küsimustiku elukvaliteedi (SF-36), alkoholitarbimise (AUDIT) ja teiste tervise riskitegurite kohta ning pidid aasta vältel täitma kukkumiste kalendrit (päevikut), kuhu tuli märkida kõik kukkumised. Uuringu läbiviijatele tagastati 295 kukkumiste päevikut.

Aastatel 2012–2015 jälgiti 100 varase reumatoidartriidi diagnoosiga patsiendi haiguse kulgu ja tervisetulemit. Esialgu oli iga patsienti kavas hinnata kaheaastase jälgimisperioodi jooksul kokku kolmel korral. Seoses raskustega haigete uuringusse värbamisel jõuti projekti lõpuks, 30. juuniks 2015, kõigil uuritavatel ära teha kaks hindamist ning 48 uuritaval ka kolmas hindamine. Ülejäänud uuringualuste kolmas hindamine jätkub ning sellega loodetakse valmis saada 2016. aasta juunis. Teiste diagnoosidega kroonilistest haigetest tehti esmane hindamine 245 kroonilise neeruhaigusega patsiendil, 151 teist tüüpi diabeediga patsiendil, 52 maksa alkoholtõbe ja alkoholist põhjustatud pankreatiidiga patsiendil ning 332 kontrollrühma uuritaval.

Tulemus
Projekti lõpuks oli uuritud 2024 patsienti, sh 332 isikut, kes kuulusid rahvastikupõhisesse kontrollrühma. Kokku võeti uuritavatelt 1348 vereanalüüsi.
•    Selgus, et perearsti poole pöördunud patsientide (841) hulgas oli tervist ohustava või kahjustava alkoholitarvitamise levimus 16% (133). Alkoholi liigtarvitamine oli seotud patsiendi vanuse, soo, hariduse ning suitsetamisharjumusega. Alkoholi liigtarvitajaid oli kõige rohkem 18–44-aastaste vanusrühmas (27,4%), igapäevasuitsetajate (33,7%) ja meeste hulgas (32,2%).
•    Krooniliste haiguste levimus alkoholitarbimise erineva riskitasemega patsientide seas oluliselt ei erinenud, kuid tervist ohustav või kahjustav alkoholitarvitamine suurendas arteriaalse hüpertensiooni esinemise tõenäosust.
•    Kõik uuringusse kaasatud patsiendid said lühinõustamist vastavalt alkoholitarvitamise riskitasemele.
•    Perearsti juurde kordusvisiidile tulnud 93 uuritavast olid AUDIT-küsimustiku andmetel oma alkoholitarvitamist vähendanud 76 isikut (82%).
•    Kroonilisi haigusi põdevate uuritavate hulgas olid elukvaliteedi näitajad kõige paremad teist tüüpi diabeedi diagnoosiga patsientidel, kõige halvemad aga maksa alkoholtõve ja alkoholist põhjustatud kroonilise pankreatiidi haigetel.
•    Alkoholi liigtarvitamine oli pigem probleemiks noorematel inimestel, kellel kroonilisi haigusi pole ning kes ise hindavad oma elukvaliteeti heaks. Seetõttu on oluline keskenduda just sellele kontingendile, et ennetada alkoholiga seotud haiguste teket.
•    Alkoholitarvitamine ei seostunud otseselt patsiendi toitumisharjumustega, enam mõjutasid toitumist patsiendi sugu, vanus ning spetsiifilised terviseprobleemid.
•    Võrreldes kontrollrühmaga oli krooniliste haiguse diagnoosiga patsientidel keskmine toiduga saadav energiahulk väiksem, kuid toiduga saadavat energiahulka mõjutavad ka sugu, vanus, kehamassi indeks ning kehaline aktiivsus. Need tegurid selgitavad osaliselt toitumise erinevusi uuritavate eri rühmades. Esialgsete tulemuste põhjal ilmnesid toitumise ja kroonilise haiguse vahelised seosed kõige selgemalt osteoporoosi diagnoosiga isikutel, kelle toidus oli märgatavalt vähem luu ainevahetuseks olulisi komponente.
•    Esimest korda Eestis selgitati kukkumiste levimust täiskasvanud elanikkonnas. Uuring kinnitas seost D-vitamiini taseme ja sellega otseselt seotud lihasjõu vahel.
•    Projektis kogutud andmete põhjal valmis kaks teadusartikli käsikirja, millest üks on nüüdseks ilmunud rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavas ajakirjas ja teine esitatud ajakirjale Eesti Arst. Projektiga on seotud neli doktoritööd ning valmimisel on kaks magistritööd.

Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Uuringuga hinnati kompleksselt alkoholitarvitamise ning riskitegurite ja krooniliste haiguste esinemise vahelisi seoseid. Alkoholi liigtarvitamise risk ilmnes kõige enam 18–44-aastasel suitsetaval ja normaalkaalulisel perearsti poole pöörduval mehel, kes ise hindab oma tervisega seotud elukvaliteeti heaks. Esimest korda Eestis uuriti perearstide ja -õdede pakutava lühinõustamise tulemuslikkust alkoholi liigtarvitavate patsientide hulgas ning selle mõju patsiendi elukvaliteedile. Nõustamisest ajendatuna vähendas oma alkoholitarbimist umbes neli viiendikku alkoholiprobleemidega patsientidest. Selle tulemusena paranes eeskätt nende füüsiline tervis. Mitmed uuringualused loobusid ka suitsetamisest.

Projektis kogutud andmeid saab kasutada sekkumisprogrammide väljatöötamisel, näiteks alkoholi liigtarvitavate patsientide järjepideva nõustamise juurutamiseks nii üld- kui ka eriarstiabis. Samuti on oluline patsientide toitumisnõustamine, et vähendada ülekaalulisust ja rasvumist, mis on krooniliste haiguste tekke riskiteguriteks. Osteoporoosi kabinetti pöördunute uuringu tulemused näitasid, et traumasid saab vältida, kui hakata jälgima D-vitamiini tarvitamist ja ühtlasi juurutada lihasjõu tugevdamisele suunatud tervisearendusprojekte. Suurem D-vitamiini tarbimine leevendab krooniliste haiguste kulgu, mistõttu sellele peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama.

Projekti tegevused jätkuvad ka pärast projekti lõppu. Toimub reumatoidartriidi haigete kolmas hindamine, samuti jätkatakse krooniliste neeruhaigete ja teist tüüpi diabeedi patsientide uurimisega. Kuna kõigilt uuringualustelt on võetud nõusolek osaleda ka tulevikus planeeritavates jätku-uuringutes, on siin kirjeldatud projekti raames loodud väärtuslik andmebaas aastatepikkuseks prospektiivseks uuringuks.