1. klaster – tervis

Lähem info “Euroopa horisondi” 1. klastri – tervise valdkonna – taotlusvoorude kohta, abi teemade või partnerite otsimisel, selgitused tehnilistes küsimustes või nõuanded taotluse koostamisel:

Argo Soon
Tel: 730 0372
argo.soon@etag.ee

 

SISUKORD

“Euroopa horisondi” tervise teemavaldkonna tutvustus ja taotlusvoorud

2023. a. taotlusvoor oli avatud 12. jaanuar 2023 – 13. aprill 2023 (üheastmeline taotlemine).

Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm. „Euroopa horisondi” II samba 1. klastri teemavaldkonna „Tervis” projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi tervise valdkonnas.

“Euroopa horisondi” skeemil olevat teist sammast iseloomustab kaks asjaolu: a) siin rahastatakse üksnes koostööprojekte, kus miinimumkonsortsium on 3-liikmeline ja seda tingimusel, et kõik partnerid on eri riikidest, ning b) taotluse saab esitada vaid tööprogrammis kirjeldatud teemadel. Nii on see ka tervise klastris ehk valdkonnas.

Tervise valdkonna teemade kirjeldused on koondatud 1. klastri ehk valdkonna „Tervis“ tööprogrammi. Siiski leiab tervisega haakuvaid teemasid “Euroopa horisondi” teiste valdkondade pärusmailt. Samuti on tänapäeval mistahes valdkonna teadus olemuselt interdistsiplinaarne. Seega on sobiva teema otsingul soovitav kasutada oma uurimisvaldkonnaga seotud otsesõnu nii tervise- kui teiste valdkondade tööprogrammides kui ka Funding & tenders osalejaportaalis.

Tervise valdkonnaga on otstarbekas tutvuda esmalt tööprogrammiga. Selle sissejuhatus annab vihjeid üldisematele ja universaalsematele mõjukriteeriumitele, mida taotluse koostamisel silmas pidada. Teemade, mis on jaotunud loogilisteks teemaplokkideks, kirjeldused hõlmavad lisaks tekstilisele kirjeldusele vihjeid projektide eeldatavale eelarvele ja ka teemadele planeeritud kogueelarvele. Need kaks arvu võimaldavad ennustada ees ootavat konkurentsi. Tähelepanuta ei tohi jätta lehtede alaservas toodud viidetele; nende abil leiab täiendavaid materjale teema mõistmiseks.

Tööprogrammis on teemavaldkond „tervis“ jaotatud kuude teemaplokki:

  1. Tervis ja selle hoidmine
  2. Tervist edendav elu- ja töökeskkond
  3. Haiguste ja haiguskoormuse leevendamine
  4. Innovaatiline ja kestlik tervishoid
  5. Uued tehnoloogiad tervishoius
  6. Maailma parim tervishoiutööstus

Tervise valdkonna partnerlused

Raamprogrammist rahastatakse ka mitmeid partnerlusi, kus lisaks Euroopa Komisjonile (EK) on rahastajaks kas EL liikmesriigid (LR-d)ja raamprogrammiga assotsieerunud riigid või ettevõtted. Riikide osalusega partnerlused eelmistes raamprogrammides olid JPI-d (Joint Programming Initiatives) ja ERA-NETid. JPI-d võisid saada kaasrahastust Euroopa Komisjonilt mitmel viisil, kuid peamiseks kanaliks oli temaatiliste ERA-NNET võrgustike loomine, mille kaudu korraldati JPI teadusagenda raames projektikonkursse, mida EK 1/3 ulatuses rahastas. Lisaks toetas EK ERA-NETi selle administreerimiskulude osalise hüvitamisega.

Kuid ERA-NETid võisid tekkida ka ilma JPI olemasoluta. Eelduseks oli, et LR-del on kitsama teadusteema vastu huvi ja valmidus selle täiendavaks rahastamiseks ja et see ühtib EK huvidega. EK sõnul selline olukord toodab sünergiat ja võimendab teadusrahastust märkimisväärselt. Olukord peaks rahuldama mõlemat osapoolt – Komisjoni silmis suureneb antud teema rahastamine 3 korda (üks ERA-NETide reegleid on läbi aegade olnud, et üht taotlusvooru kaasrahastab EK 1/3 ulatuses), osalevate riikide konsortsium saab lisaks omapoolsele panusele EK-lt 33% lisaks ning iga üksiku ERA-NETis osaleva liikmesriigi oma rahastus antud teadusteemale suureneb teiste riikide ja EK panuste kogusummana mitmekordseks. Koostööprojektide võlu teadlaste jaoks seisneb aga teaduskoostööst saadavatest uutest teadmistest ja kogemustest ning teadustöö mitmetest viljadest – teaduspublikatsioonidest ja patentidest konkreetsete probleemide lahendusteni.

Mõistagi ERA-NETist rahastatavad teemad valdkondlikus tööprogrammis enam ei kajastu. Ses osas teevad ERA-NETid ja EK tõhusat koostööd ja ERA-NETide teemasid tuleb samuti tähelepanelikult lugeda. Täiendavalt saab ERA-NETidest lugeda SIIT.

Tervise valdkonna ERA-NETid, mis on rahastatud veel “Horisont 2020”-st ja võiksid veel lähiaastail taotlusvoore korraldada, on järgmised:

Vähktõve siirdemeditsiinilisi teadusuuringuid rahastav ERA-NET TRANSCAN-3. See alustas tegevusi märtsis 2021 ja need kestavad 2026. aasta veebruari lõpuni. 2022. aasta taotlusvoor avaneb mais 2022 ja taotluste esitamise tähtaeg on mais 2022. Lähemalt vt http://transcan.eu/

Antibiootikumresistentsuse problemaatika alaseid teadusuuringuid rahastav JPIAMR-ACTON alustas 2021 ning selle võrgustiku tegevused kestavad 2025 lõpuni. 2021 ja 2022 taotlusvoorud on toimunud. 2022 toimub siiski veel võrgustikuprojektide taotlusvoor, mis on ette nähtud antibiootikumresistentsuse alase teadustegevuse paremaks koordineerimiseks. Selle taotlusvooru detailid avalikustatakse lähiajal. JPIAMR-ACTION veebilehe aadress on https://www.jpiamr.eu/

ERA-Neuron, mis samuti alustas tegevust 2021 ja lõpetab selle 2025, rahastab närvisüsteemi haiguste teadusuuringuid. Sellegi ERA-NETi 2021 ja 2022 taotlusvoorud on juba möödas; järgmisest taotlusvoorust kuuleb lähemalt 2022 lõpus. Sellest ERA-netist saab lähemalt lugeda https://www.neuron-eranet.eu/

 

“Euroopa horisondi” kaasrahastatavad tervise valdkonna partnerlused

Käesoleva raamprogrammi – “Euroopa horisondi” kaasrahastatavad partnerlused võtavad pisitasa endiste ERA-NETide jt ühenduste tegevused üle. Nii peaks neid võrgustikke alles jääma vähem ja seni väga mitmekesine tegutsemisreeglistik peaks ühtlustuma. EK kaasrahastamise põhimõtted oluliselt ei muutu, kuid mõõdukad erinevused tulenevalt partnerluste erinevatest tegevustest ja sihtrühmadest võivad siiski esineda. Euroopa Komisjoni teave partnerluste kohta paikneb EK vastaval veebilehel. Eesti teadlaste osalemist tervise valdkonna partnerlustes rahastavad Sotsiaalministeerium ja ETAG. Plaanitud on käivitada järgmised Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelised partnerlused ja Eesti püüab neis kõigis osaleda:

Kemikaalide tervisemõjude hindamise partnerlus (PARC - European Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals). Selle partnerluse Euroopa Komisjoni toetuse taotlus esitati 2021. aasta taotlusvooru raames ja partnerluse kontseptsioonidokumendi leaib siit. Grandileping peaks saama allkirjad eeldatavasti 2022 esimeses pooles ja siis saavad tegevused ka päriselt alata. Partnerluse avakoosolek on plaanitud maisse 2022. Partnerluse teadusstrateegia ja tegevuskava edasiarendamine toimub tegelikult praegugi.

Väljakutsed kemikaalide tervisemõjude hindamisel:

  • Laialivalguvad, kaudsed ja kättesaamatud tõendid tervisemõjudest
  • Lüngad teadmistes ja ebapiisav terviseohtudest teavitamine
  • Töö dubleerimine ja ressursside ebaefektiivne kasutamine -Igal valdkonnal oma lähenemine ja seadused
  • Kemikaalide ja segude esinemise ja kokkupuute hindamise meetodid on puudulikud
  • Tõenduspõhise poliitika arendamine
    (Euroopa vähivastase võitluse tegevuskava, Vähimissioon, Euroopa Rohelepe, EL Kemikaalistrateegia)

Sellest tulevevalt on PARCi eesmärgid:

  • Vähendada kemikaalide negatiivset mõju tervisele
  • Luua töövahendeid (metoodika) paremaks kemikaalide tervise ja keskkonnariskide hindamiseks
  • Parandada kemikaalide käitlemise usaldusväärsust
  • Luua üle-euroopaline teadusarendus platvorm ja võrgustik kemikaalide riskide hindamiseks
  • Toetada strateegiate ja lepete eesmärkide täitmist tõenduspõhise infoga

Partnerlust juhib ANSES (L’Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail) Prantsusmaalt ning selles osaleb 28 riiki. Lisaks osaleb partnerluse tegevustes ühel või teisel viisil terve rida EL asutusi (ECHA – Euroopa Kemikaaliamet, EEA – Euroopa Keskkonnaagentuur, EFSA – Euroopa Toiduohutusamet, JRC – Teadusuuringute Ühiskeskus, DG R&I – Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, DG SANTE – Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, DG ENV – Keskkonna peadirektoraat, DG GROW – Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat). Tõenäoselt on soovijatel võimalik partnerlus(t)ega liituda ka hiljem.

Sellel partnerlusel on kaks eripära:

  • Partnerlusega on igast riigist seotud mitu asutust ja seetõttu peeti otstarbekaks moodustada riiklikud huubid, kus üks asutus on eestvedaja rollis. Eestis koordineerib kohalikku tegevust Sotsiaalministeerium koos Terviseametiga. Kaasrahastajad on veel Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium. Lisanduvad uurimisülesandeid täitvad teadusasutused; seni on aktiivse osaluse osas huvi üles näidanud Tartu Ülikool.
  • Partnerlus ei korralda taotlusvoore. Teadusagenda põhjal selgitatakse vajalike uuringute teemad, millega tegelemise otsustab iga riik ise. Uuringute kulud katab iga riik ise, kuid hiljem on võimalik kulude hüvitamine 45% ulatuses.

Euroopa partnerlus Euroopa Teadusruumi tervise alase teaduse edendamiseks (ERA4Health)

Partnerlust võib eesti keeles nimetada ka ’Euroopa terviseteadusete partnerluseks’. Partnerluse eesmärgiks on edendada tervise valdkonna teadusuuringuid, mis paneksid aluse eurooplaste paremale tervisele. Partnerluse olulisemad partnerid on teadust rahastavad organisatsioonid ning valdkondlikud ministeeriumid, kuid nii rahastamise kui nõuandekogude kaudu püütakse kaasata poliitikakujundajaid, patsientide esindajaid, teadlasi (nii tervise- kui teiste valdkondade omi). Partnerluses osalevad riigid ei pea piirduma vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ja raamprogrammiga assotsieerunud riikidega, ehkki kolmandate riikide osalemise rahastamine jääb tõenäoselt nende endi kanda.

Partnerlus jätkab mitme senise ERA-NETi tegevusi ja seetõttu hõlmab selle teadusstrateegia südame-veresoonkonnahaigusi (ERA-CVD pärand), nanomeditsiini (EuroNanoMed3 pärand), personaalmeditsiini (ERA-PerMed pärand; siin jätkub ülesannete jaotus ja koostöö 2024 või 2025 käivituva personaalmeditsiini alase partnerlusega), vähktõve uuringuid, mis ei ole kaetud vähimissiooni temaatikaga (ERA-NET TRANSCAN3) ja toitumisest ning eluviisist sõltuvaid tervisehäireid (JPI HDHL pärand). Seejuures jääb partnerluse teadusagenda paindlikuks ning uutele teemadele avatuks.

Partnerluse eluperioodiks peaks saama seitse aastat. Esimesed kaks aastat ehk esimene faas keskendub nimetatud teemadel taotlusvoorude korraldamisele. Partnerluse teises faasis lisandub ühe fookusteemana üle-euroopaliste kliiniliste uuringute korraldamine. Kliiniliste uuringute temaatika tuleneb reaalsest vajadusest, sest ravimi- ja meditsiinitehnoloogiate arendajatele ei ole kõik haigusseisundid ja ravilahendused ühtviisi atraktiivsed. Kuid rahvatervise aspektist tuleb leida lahendused mistahes haiguste ennetuseks ja raviks.

Enesestmõistetav on koostöö teiste EL partnerluste ja algatustega, sh biomeditsiini valdkonna teadustaristutega (ECRIN, BBMRI) ja juhindumine EL strateegiates jt dokumentides[1] kirjeldatud eesmärkidest.

Euroopa Komisjon rahastab partnerlust 30% ulatuses selle eelarvest, kuid mitte rohkem kui 30 miljonit eurot I faasis ja 80 miljonit eurot partnerluse II faasis. Euroopa Komisjoni nägemust sellisest partnerlusest kirjeldab ERA4Health kontseptsioonidokument.

Selle partnerluse eesmärgiks on kujundada tervishoiusüsteemid, kus teenusteni on lihtne jõuda, ja mis on ökonoomsed, kriisikindlad, digiteeritud. Partnerlus eeldab tervishoiuteadlaste üle-euroopalist koostööd, mis ühtlasi arendab ka selle valdkonna teadust. Vältimatu on erinevate sidusrühmade – patsiendid, tervishoiuteenuse pakkujad, poliitikakujundajad, omavalitsused jt – koostöö ja kaasamine tegevustesse. Ilmselgelt tuleb edendada innovaatilisi lahendusi ning kaasata innovatsiooni asjatundjaid. Patsientide ehk Euroopa kodanike kaasamine peab käima käsikäes tervishoiualase kirjaoskuse parenemisega. Edenema peab ka EL liikmesriikide vaheline koostöö nii teaduses kui tervishoiuteenuste pakkumisel.

Partnerlus koondab mitme varasema algatuse (TO-REACH, AAL JPI MYBL, EIP-AHA, ICPerMed jt) tegevused ühe vihmavarju alla, tagades tegevuste jätkumise senisest paremini koordineerituna.

Partnerluse tegevused hõlmavad valdkonna teaduse ja innovatsiooni edendamiseks korraldatavaid taotlusvoore, valdkonna spetsialistide koolitusi, tegevusi elanikkonna tervisealase teadlikkuse tõstmiseks jpm. Kõik tegevused põhinevad partnerluse kavandamisel koostataval teadusstrateegial.

Partnerluse olulisemad partnerid on teadust rahastavad organisatsioonid ning valdkondlikud ministeeriumid, tervishoiuteenuste pakkujaid, teisi riiklikke tervishoidu korraldavaid asutusi, kuid ka poliitikakujundajaid, patsientide esindajaid, ja loomulikult teadlasi ja innovaatoreid (nii tervise- kui teiste valdkondade omi). Partnerluses osalevad riigid ei pea piirduma vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ja raamprogrammiga assotsieerunud riikidega, ehkki kolmandate riikide osalemise rahastamine jääb tõenäoselt nende endi kanda. Samuti tuleb teha koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonidega, samuti teiste EL algatuste ja partnerlustega.

Partnerluse tegevused peavad olema kooskõlas või looma sünergiat vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile „Coherence and aynergies of candidate European partnerships under Horizon Europe“[2].

Euroopa Komisjoni panus partnertlusele on maksimaalselt 30% kogueelarvest kuid mitte enam kui 100 miljonit eurot. Täiendav teave selle partnerluse kohta on esitatud EK vastavas dokumendis.

Personaalmeditsiini (EP PerMed) ja harvikhaiguste (EP Rare Diseases) partnerlused on 2023. aasta taotlusvooru tööprogrammis ning nende partnerluste ettevalmistused juba käivad.

Pandeemiaks valmistumise partnerlus ja antibiootikumresistentsust käsitlev partnerlus One Health AMR on 2024. aasta tööprogrammis ning nendest veel midagi (peale Komisjoni algsete dokumentide – EP One Health Antimicrobial Resistance ja EP on Pandemic Preparedness) kuulda ei ole.

EL-Aafrika Globaalse Tervise partnerlus, mis on eelmistest raamprogrammidest rahastatud EDCTP (European and Developing Countries Clinical Trials Partnership) järeltulija, keskendub ravimite ja vaktsiinide arendamisele koostöös Sahara-aluse Aafrika riikidega. Partnerlus toetab märkimisväärselt ravimifirmasid, milliseid Eestis ei ole ning seetõttu puudub meil ka motivatsioon selles osaleda, kuna osalustasu on üsna kõrge. EDCTP seniseid tegemisi kajastab nende veebileht. Tõsi, mõnel erandlikul korral on projektidesse kutsutud ka partnerluses mitteosalevate riikide teadlasi. Sellistest võimalustest annab ETAg mõistagi teada ka Eesti teadlastele.

Tegemist on nn institutsionaalse partnerlusega, kus partnerluse haldamiseks luuakse eraldi juriidiline kehand. Rahastajateks ja seega partneriteks on siin avaliku sektori esindajana Euroopa Komisjon ning erasektori esindajana meditsiinitehnoloogiate ettevõtete üle-euroopalised assotsiatsioonid. Liikmesriigid midagi panustama ei pea ning taotlemise protseduur on üsna sarnane raamprogrammile. Erinevused on tingitud erasektori osalemisest. Nii tuleb konsortsiumisse kaasata programmis osalevaid ettevõtteid ning ka temaatika on ettevõtete huvidest suuresti mõjustatud.

Nii kajastavad IHI tööprogrammid teemasid, mis on aktuaalsed ja lahendusi ootavad probleemid Euroopa Komisjoni silmis, kuid mis pakuvad huvi (kasumit tulevikus) ettevõtetele. Just seda viimase osas peaks Komisjoni kaasrahastus huvi pakkuvate teemade ringi laiendama ja muutma nii mõnegi suurt kulu nõudva arendustöö ja vähe tulu tõotava lahenduse alase uurimistöö ettevõtetele atraktiivsemaks.

IHI jätkab Innovative Medicines Initiative’i (IMI ja IMI2) programmi, kuid seekord on lisaks Euroopa Farmaatsiaettevõtete Assotsiatsioonile EFPIA kaasatud ka COCIR (meditsiinilise kuvamistehnoloogia, radioteraapia ja meditsiinilise IKT ettevõtete liit), EuropaBio (Euroopa biotehnoloogia ja biomajandusettevõtete liit), MedTech Europe (meditsiinitehnoloogiate arendajate üle-euroopaline assotsiatsioon) ning Vaccines Europe (Euroopa vaktsiinitootjate ühendus). IHI tegemisi kajastab nende veebileht https://www.ihi.europa.eu/

IHI avas esimesed taotlusvoorud

IHI esimene taotlusvoor on ühe-astmeline ning taotlusi saab esitada järgmiste teemade raames:

  • Teema 1: Innovaatiline otsusustoe süsteem parendamaks neurodegenratiivsete haiguste ja võimalike kaasuvate haiguste ravi (An innovative decision-support system for improved care pathways for patients with neurodegenerative diseases and comorbidities)
  • Teema 2: Uued kuvamistehnoloogiad vähktõve diagnostikaks ja raviks (Next generation imaging and image-guided diagnosis and therapy for cancer)
  • Teema 3: Personaliseeritud onkoloogia: innovaatilised patsiendikesksed multimodaalsed vähiravi viisid (Personalised oncology: innovative people centred, multi-modal therapies against cancer)
  • Teema 4: (Access and integration of heterogeneous health data for improved healthcare in disease areas of high unmet public health need)

Taotluste esitamise tähtaeg: 20. september 2022. Taotlusvooru veebileht: https://bit.ly/3njHZhf

IHI teine taotlusvoor on kahe-astmelise taotlusprotseduuriga ning selle teemad on järgmised:

  • Teema 1: Uued ja paremad diagnostika, ennetuse ja seirevõimalused südame-veresoonkonnahaigustele (Cardiovascular diseases - improved prediction, prevention, diagnosis, and monitoring)
  • Teema 2: Uute ja varaste kliiniliste uuringutesse kaasamise ja nende tulemuste levitamise metoodika väljatöötamine (Setting up a harmonised methodology to promote uptake of early feasibility studies for clinical and innovation excellence in the European Union)

Eeltaotluste esitamise tähtaeg: 20. september 2022. Taotlusvooru veebileht: https://bit.ly/39T3EKe

Abistavad materjalid ja vahendid

 

ELi missioon “Vähk”

29. septembril 2021 käivitus 5 missiooni – vähimissioon, kliimamuutustega kohanemise missioon, ookeanide missioon, linnade missioon ning pinnase ja toidu missioon (loe rohkem ELi missioonide kohta ETAGi kodulehel SIIN). Missioonide eripäraks on, et püstitatud eesmärgiid peavad olema saavutatud aastaks 2030. Vähimissiooni ambitsiooniks on 3 miljoni vähidiagnoosiga inimese eluea pikendamine ning nende ja nende pereliikmete elukvaliteedi parendamine. Aga selleni loodetakse jõuda läbi paljude erinevate tegevuste, kus oma koht on ka teadus- ja innovatsiooniprojektide taotlusvoorudel.
Vähimissiooni (nagu teistegi missioonide) ettevalmistused toimuvad vastava rakenduskava alusel, mis hõlmab ka kavandatavate teadusuuringute teemade üldkirjeldusi.

Vähimissiooni eesmärkideks on seatud:

  • Vähktõve parem mõistmine
  • Ennetus, sh seire ja varajane avastamine
  • Diagnostika ja ravi optimeerimine
  • Elukvaliteedi toetamine

Kõigil missioonidel on oma rakenduskava, mille alusel töötatakse välja tööprogrammid. Praegusel juhul hõlmab tööprogramm valdavalt ettevalmistustegevusi. Vähimissiooni rahastatakse mitmest allikast, kõige suuremal määral “Euroopa horisondist”:

  • “Euroopa horisont” (tervise valdkond) 378 milj (2021-23)
  • Erasmus+, MSCA, EIT 500 milj
  • EU4Health 1,25 milj
  • Digital Europe 250 milj
  • JRC Knowledge Centre on Cancer, Ühtekuuluvuspoliitika fond, RRF, Technical Support Instrument, EIB investeeringud

Vähimissiooni esimene taotlusvoor avanes 22. detsembril 2021. Taotlemine toimub raamprogrammi üldise reeglistiku järgi. Taotluste esitamise tähtaeg oli 26. aprill 2022. Selle taotlusvooru teemad, eelarved ning rahastada plaanitavate projektide (kõik RIA-tüüpi projektid) arv on järgmised:

  • Vähi seire ja varase avastamise meetodite arendamine (60 M€, 10 projekti)
  • Patsientide eelistuse ja elukvaliteedi mõõdikute arendamine ja valideerimine (11 M€, 1 projekt)
  • Riski- ja tervist määravate tegurite parem mõistmine vähi arengus ja progresseerumise (54,65 M€, 6 projekti)

Vähimissiooni ja selle esimese taotlusvooru teemasid tutvustas Euroopa Komisjon 18. jaanuaril 2022 toimunud infopäeval, mis salvestati videona ning mille sladidki on huvilistele kättesaadavad.

Vähimissiooni 2023. a taotlusvoor avati 12. jaanuar 2023 ning tähtaeg on 12. aprillil 2023. Vaata teemasid siit.

Vähimissiooni tulemusel peaks tekkima Euroopa Vähipatsientide Digitaalne Keskus (European Cancer Patient Digital Centre), mis oleks vähihaigete ravi jt andmete vahetuse platvormiks; vähiuuringute taristute võrgustik (Comprehensive Cancer Infrastrucures Network) teadusuuringute koordineerimise, koolituste ja teadlikkuse tõstmise korraldamiseks. Missioonil on keskne roll ka Euroopa vähktõve seljatamise plaani (Europe’s Beating Cancer Plan) elluviimisel.

Kasulikud materjalid

[1] https://ec.europa.eu/info/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe_en#synergies
[2] https://ec.europa.eu/info/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe_en#synergies