RITA programmi raames tellitavate maavarauuringute tutvustuspäev

Riigi huvi Eesti maapõueressursside kompleksse teabe vastu on iseseisvuse taastamise järel olnud kesine: nende ressursside sotsiaal-majanduslikku potentsiaali ega kasutuselevõtuga kaasnevaid keskkonnaküsimusi ei ole riik seni uurinud. Kuid viimastel aastatel on riigi huvi majanduse ühe alustala, st maavarade osas hakanud tõusma.

2017. aastal allkirjastasid Eesti Teadusagentuur ja Tartu Ülikooli (TÜ) juhitud konsortsium (TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Geoloogiateenistus (tollane Eesti Geoloogiakeskus)) teenuslepingu „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“. Leping on osa riigi teadus- ja arendustegevuse (RITA) programmist („Strateegilise TA tegevuse toetamine“).

Riigi huvi kasvu maapõueressursside vastu näitab nii 2017. aastal Riigikogus vastu võetud dokument „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kui ka käesolevate uuringute rahastamine riigile prioritetsete teadus- ja arendustegevuste programmi raames. Uuringute eesmärgiks on hinnata uute võimalike maavarade potentsiaali, praegu kasutatavatele maavaradele suurema lisandväärtuse andmist, kaasneva keskkonnamõju vähendamist ning maavarade kaevandamise ja kasutamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Uuringud muidugi ei tähenda seda, et kõnealused maavarad on plaanis kasutusele võtta, kuid need peaksid andma riigile seni puudunud lähteinfo, mille alusel kavandada riigile olulise majandussektori arengut.

RITA programmist rahastatav uuring hõlmab seitset mitmekesist valdkonda – uute võimalike maavarade potentsiaali, Helsingi-Tallinna tunneliehituse ehituslikke probleeme, põlevkivienergeetikas tekkivate jäätmete kasutamist ja kokkuvõtvalt maavarade kasutamise sotsiaal-majanduslike mõjusid. Uuringud on jõudnud lõppfaasi ja seekordsel tutvustuspäeval annavad teemajuhid ülevaate iga teema sisust ja olulisematest tulemustest.