Esimest korda rääkisime teadushuvihariduse olulisusest Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsioonikonverentsil „Anname teadushuvile võimaluse!“ 2013. aastal. Toona oli juttu teadushuvi olulisusest ja terminit teadushuviharidus kasutati esimest korda. Täna tundub teema igapäevane, on toimunud rohkelt arenguid ning valdkonda on palju uuritud – mõned probleemidest on jäänud ja esile on kerkinud mitmed uued väljakutsed.
22. novembril toimus konverents „Anname teadushuvile võimaluse II“, kus tehti kokkuvõtte vahepeal toimunust läbi kolme märksõna MITMEKESISUS, KVALITEET, KOOSTÖÖ.
I osa MITMEKESISUS – kohalike omavalitsuste võimalused huvihariduse mitmekesistamiseks
Probleem: KOVidele on eraldatud lisaraha huvihariduse arendamiseks, aga seda on lihtsam kasutada pigem olemasolevate hästi toimivate tegevuse laiendamiseks kui toetada uusi algatusi, milleks võib olla puudu infrastruktuur, juhendajad ja noorte harjumus seal osaleda, sh LTT valdkonna tegevusi.
Eesti Väitlusseltsi väitlus teemal: “LTT huvihariduse pakkujaid tuleks toetada rohkem ja suunata sinna rohkem vahendeid kui teistele valdkondadele”
Huvihariduse eesmärk ja riigi prioriteedid selle arendamisel. Reelika Ojakivi, Haridus- ja Teadusministeerium, noorteosakond VIDEO
Arengud teadushuvihariduses 2013–2017. Terje Tuisk, Eesti teadusagentuur. VIDEO. Lisaks ettekandes olev video „Mis on teadushuviharidus?“
Noorsootöö valdkonna arendamine omavalitsuste koostöös. Kaire Soomets, Eesti NoorsootööKeskus. VIDEO Kohalike omavalitsuste koostöögrupid – video
Tartu kogemus 2017. aasta huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse kasutamisel. Piret Talur, Tartu LV noorsooteenistus VIDEO
II osa KVALITEET – kust tulevad innustavad huviringide juhendajad
Probleem: Huvihariduse juhendajatele napib koolitusvõimalusi, sest nad ei pääse õpetajakoolitusse ja noorsootöötajate koolitused ei vasta sageli nende vajadustele. Probleem on laiem LTTs, sest selles valdkonnas puudub ka huvihariduse juhendajate baaskoolitus ülikoolides. (erinevalt näiteks spordist ja kultuurist, kus see on ülikoolide õppekavades sees)
Juhendajate probleemist valdkonnas ja erialase väljaõppe võimalused. Janika Ruusmaa, Tartu Keskkonnahariduse keskus VIDEO
Juhendajate koolitussüsteem robootika näitel. Rasmus Kits, Eesti Teadushuvihariduse Liit ja Tallinna 21. Kool; Ramon Rantsus, Robootika MTÜ VIDEO
Astronoomia- ja kosmoseteemalise huvihariduse tugikeskuse käivitamine. Janet Laidla, Tartu Ülikooli Muuseum, Tähetorn VIDEO
III osa KOOSTÖÖ – huvihariduse ja üldhariduse koostöövõimalused
Probleem: Huvihariduse sisu on sageli tihedalt seotud üldhariduse õppekavaga ja pakub noortele võimalusi ka koolis kaetavate teemadega süvendatult tegeleda. Samas suureneb huvihariduses osalemisega noorte koormus. Nende koormust võiks õppekavavälise tegevuse arvelt koolis vähendada, aga see ei ole lihtne, sest õppekava tuleb täita ja koolil on oma nõuded.
Huvihariduse ja -tegevuse seosed noorsootöö ja üldharidusega. Mari-Liis Parts, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, lisandub koostatud analüüs peagi
Mitteformaalse õppe ja formaalõppe ühildamisest Järva-Jaani gümnaasiumi näitel. Raigo Prants, Järva-Jaani Gümnaasium VIDEO
Pernova Hariduskeskus – mitmekesisuse suurendamise võimalused koostöös üldharidusega. Kaire Mertsin, Pernova Hariduskeskus VIDEO. Lisaks video: PERNOVA – meie hariduskeskuse lugu
Teaduskool huvihariduse pakkujana, koostöö üldhariduskoolidega. Mihkel Kree, Tartu Ülikooli teaduskool VIDEO
Eesti Väitlusseltsi väitlus teemal “Huviharidus peaks saama asendada tavaharidust”
Konverentsi lõpus toimus auhinnatseremoonia
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna „Ökul” üleandmine. Priit Ennet, Eesti Teadusajakirjanike Selts
Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade üleandmine
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president;
Jakob Kübarsepp, Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursi hindamiskomisjoni esimees, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
Terje Tuisk, Eesti teadusagentuur, hindamiskomisjoni liige.
Konverentsi lisainfo: Katrin Saart, tel 7300378, e-mail: katrin.saart@etag.ee