Soolõime statistika

Andmestikud: Soolõime

Jooniste-andmete kasutamisel palume viidata allikatele!

Naiste osakaal professorite hulgas kõrgharidussektoris

Naiste osakaal A-taseme akadeemilistel töökohtadel (professorid) on ERA 4. prioriteedi üks kolmest peamisest indikaatorist, aidates hinnata naiste osakaalu kõrgharidussektori kõige kõrgematel ametipostidel (top-level academics)8.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. Naiste osakaal kõige kõrgematel akadeemilstel ametikohtadel (A-taseme ametikohtadel ehk professorid) 2014.
Allikas: ERA Progress Report 2016. Technical Report. Table 17.

Sooline palgalõhe teaduses ja tehnikas Euroopas

Joonisel 2 toodud sooline palgalõhe iseloomustab keskmise tunnipalga erinevust meeste ja naiste palkades (mitu protsenti on naiste tunnipalk väiksem meeste tunnipalgast). Näitaja ei arvesta meeste ja naiste osakaalu erinevatel ametikohtadel (nn unadjusted gender pay gap). Seega ei selgita antud näitaja, kui suures osas oli palgalõhe tingitud meeste suuremast osakaalust kõrgemini tasustatud töökohtadel ja palju mõjutas seda meestele makstav suurem tasu naistega samaväärse töö eest.

Valdkondade klassifikaatorina kasutatakse NACE klassifikaatorit (täpsemalt NACE Rev.2), mis on ühtne Euroopa Liidu majanduse tegevusalade klassifikaator.

Joonis 2. Sooline palgalõhe spetsialistidel teaduses ja tehnikas 2016 (%).
Allikas: Eurostat. Tabelid: sooline palgalõhe valdkonniti (earn_gr_gpgr2) ja keskmine soolline palgalõhe riigis (sdg_05_20)

Sooline palgalõhe kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ametikohtade lõikes 31.12.2017 seisuga.

Alljärgnevas tabelis on keskmiste kuupalkade erinevus täistöökohale (FTE) taandatult seisuga 31.12.2017. Protsent väljendab seda, palju on naiste palk meeste omast väiksem.

Tabel 1. Keskmise palga erinevus täistöökohal ametikohtade lõikes kuues avalik-õiguslikus ülikoolis.
Allikas: Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuuri arvutused.
*Täistöökohad puudusid või olid vähemalt ühe soo puhul alla viie FTE.

Suured erinevused koondtulemuste ja asutustesiseste tulemuste vahel tekivad naiste suurest osakaalust madalamapalgalistel ametikohtadel. Näiteks õpetaja ametikohal oli naistel kokku 45,9 FTE-d ja meestel 10,6 FTE-d. Õpetaja ametikoha keskmine palk on aga nii naistel kui meestel üks madalamaid, sh TÜ-s, kus töötab asutuste lõikes kõige rohkem õpetajaid, on ametis 34,2 FTE jagu naisi ja samas 10,6 FTE jagu mehi (meesõpetajaid ongi vaid TÜ-s). TÜ kõige madalamini tasustatud akadeemiline töökoht on õpetaja amet. Seega: kuigi TÜ-sisene palgalõhe mees- ja naisõpetajate vahel on 10%, siis suur hulk madalapalgalisi õpetajaid TÜ-st kui ka üleüldiselt naiste suurem osakaal madalamate palkadega akadeemilistel töökohtadel mõjutab lõppkokkuvõttes üldkeskmisi palgalõhesid nii asutuste kui ametikohtade lõikes.

Sooline tasakaal Eesti teaduspoliitika üle otsuseid langetavates kogudes

Teaduses soolise tasakaalu saavutamise üheks eeltingimuseks on mõlema soo esindajate võrdne hääl otsuste langetamisel. Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia raamprogrammis Horisont 2020 rõhutatakse soolise tasakaalu eesmärki läbi kolme alameesmärgi, millest üks näeb ette soolise tasakaalu saavutamist otsustuskogudes (eesmärkideks on vähemesindatud soo osakaalud hindamispaneelides ja nõuandvates kogudes vastavalt 40% ning 50%)9. Järgnevalt on toodud soolise koosseisu ülevaade Eesti kolmes olulisemas teaduspoliitilisi otsuseid tegevas ja nõustavas kogus: Teadus- ja arendusnõukogus (TAN), Teaduspoliitika Komisjonis (TPK) ja ETAgi hindamisnõukogus.

Joonis 3. Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) sooline koosseis 2010-2017.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium, ETAgi arvutused.

Joonis 4. Teaduspoliitika komisjon (TPK) sooline koosseis 2010-2017.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium, ETAgi arvutused.

 

Joonis 5. Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu sooline koosseis 2012-2018.
Allikas: Eesti teadusagentuur.

Lehekülge viimati uuendatud 02.07.2018.

Kontakt:

Kadri Raudvere
analüütik
kadri.raudvere@etag.ee
tel 730 0377

______________________________

Viited leiab siit.