Šveitsi talendifoorum

Rahvusvaheline Šveitsi talentide foorum (ISTF) on poliitiliselt sõltumatu üritus noortele (18–22-aastane), kus teemaks on alati mõni hetkel aktuaalne globaalprobleem. Kombineerides noortelt tulnud ideid teadlaste, ühiskonnategelaste poliitikute ja ärimeeste kogemusega, töötatakse koos välja lahendusi globaalsetele probleemidele.

Ürituse veebileht: http://sjf.ch/international-swiss-talent-forum/

Foorumist võtab 2020. aastal osa Renar Kihho Hugo Treffneri gümnaasiumist, kes 2019. aasta õpilaste teadustööde konkursil osales praktilise tööga “Teatriarvustuste kogumik”
Ürituse 2020 veebileht:

Varasemad osalejad:

2019 – Mihkel Suija
2018 – Karl-Ander Kasuk
2017 – Elis Tiivoja
2016 – Heneli Ristisaar
2015 – Ainika Adamson
2014 – Hanna Tuus

 

2016. a ürituse kohta jagab muljeid Heneli Ristisaar:

Meie mõtlesime oma teemale põhinedes välja sellise drooni, mis lendaks Aafrika kohal ja registreeriks sealsete inimeste temperatuuri ja nende liikumist, et selle kaudu ära hoida suuremate epideemiate puhangut.

Esimesel päeval jõudsin kohale umbes kümne ajal. Mulle ja teistele, kes tulid lennukitega välismaalt, oli organiseeritud inimene (Dominic), kes meid lennujaamast peale võttis. Kõik koos läksime rongi peale, ajasime juttu ja sõitsime Thuni (1,5 tundi). Thunis tuli meile vastu ka korraldaja, kes andis meile bussipiletid, et saaksime Thunis nendega sõita. Hotellis sain mina olla toas täiesti üksi, kuid osad inimesed pidid ka jagama oma tuba ning isegi voodit täiesti võõraste inimestega. Tol päeval toimus ürituse avamine ja õhtusöök oli tol õhtul väga suur- kolmekäiguline. Peale seda oli veel tutvumine ning siis saime magama.
Teine päev algas huvitavate inimeste kõnedega, hiljem toimus ka küsimuste-vastuste voor. Ühe inimesega sooviks mina koostööd teha oma järgmise uurimistöö koostamisel. Hiljem jagunesime juba oma töögruppidesse (neid oli 10 ja kõigil oli oma teema, millest räägiti ja hiljem ettekanne tehti). Mina arutasin oma grupiga teemat: kuidas data kaudu saaks ülemaailmseid kriise ära hoida. Tegime erinevaid mänge ja sime tuttavaks oma ja hakkasime tegelema oma teemaga, oli väga põnev. Tol päeval oli õhtu vaba ja läksime grupiga Thuni vaatama ja leidime mõnusa restorani, kus istuda.
Kolmandal päeval keskendusime oma teema aretamisele ning esitluse tegemisele. Nii mõnus oli veeta see päev ainult oma grupiga. Õhtul, kui saime oma esitlusega valmis, istusime koos, muljetasime ja mängisime bowlingut. Minu arvates kõige parem õhtu!!!
Viimesel päeval tegime oma esitlused, meilt küsiti küsimusi ning oligi aeg juba minna!!
Iga päev sai koralikult süüa- hommik, õhtu ja lõuna. Alati oli kõik väga rikkalik.
Nagu eestlastele kohane kehtis minu puhul tookord ka ütlus- alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Kahju oli tulla oma grupi juurest ära. Võib olla arendame oma teemat ka edasi, sest meilt juba küsiti, et millal me tahame sellega edasi minna ja teostama hakata- ju siis oli täitsa hea mõte. 🙂

Heneli Ristisaar