Uurimistöö eetikast

 

Foto: Sven Tupits

Õpilasteaduse puhul puutume eetikaga kokku peamiselt inimesi uurides:

1) viies läbi küsitlusi ja 2) uurides inimesi tundlikes valdkondades (tundlikud valdkonnad on: inimese usulised ja poliitilised vaated, etniline päritolu, andmed terviseseisundi kohta, pärilikkusandmed, biomeetrilised andmed, seksuaalelu puudutav, süüteo ohvriks või süüdlaseks olemine enne uurimisprotsessi algust).
Küsitlusi läbi viies tasub jälgida, et seda tehakse alati anonüümselt, st meil ei ole võimalik hiljem kokku viia vastajat ja vastust. Siiski on oluline jälgida seda, et küsimustikke täidetakse vabatahtlikult ja alati peab olema selge, miks uuringut tehakse. Samuti peab olema vastajal võimalik loobuda osalemisest.

Tundlikke valdkondi uurides peaks uurija ja uuritava vaheline nõusolek olema vormistatud kirjalikult ning uuringu põhjus ja taust peab olema kõigile osapooltele selge! Mõnel juhul, nagu näiteks meditsiini- ja terviseteemad, võib olla oht, et astutakse üle eetika põhimõtetest – selliseid uuringuid tuleb koolitöös vältida! Inimesi uurides on alati oluline, et infot kogudes ei kahjustataks osalejaid. Uurimust tehes tuleb arvestada anonüümsuse, privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja aususega.

Ka väljaspool kooli uuringut läbi viies (näiteks intervjueerides mõne firma töötajaid), tuleb oma uuringu eesmärke selgitada ja luba küsida uuringu läbiviimiseks.

NÄIDE: Kogu uurimistöö protsess oli kooskõlastatud haigla x nõuetega: allkirjastasin konfidentsiaalsuslepingu, mille kohaselt kohustsusin kogu isikliku info hoidma haiglaseinte vahel, ühegi patsiendi doonorikaarte, kus olid isiklikud andmed, haigla keskkonnast välja ei viinud, nende käsitlemisega tegelesin ainult haiglas osakonnas x haiglaarstide arvutites (siinjuures täpsustan, et selle töö tegemiseks tehti mulle eraldi konto piiratud ligipääsuga, ainult vajaliku info sissekandmiseks). Seega enamik praktilise töö sooritamisest toimus rangelt haiglaseinte vahel, oma arvutit enamuse informatsiooni käsitlemisel ma kasutada ei tohtinud. Vajalikud doonorite andmed, mis olid algselt paberitel individuaalsed, kandsime arvutisse privaatsuse säilitamise põhimõtetel: isikukoodid, mis võimaldavad paberkandjalt uuritavat kindlaks teha on kantud eraldi Exceli faili, kus neile vastavad numbrid, mis annavad omakorda võimaluse EpiData andmeid õigesti siduda. EpiDatasse doonoriankeetidelt kantud proovi x kuupäevi kasutasime labori x uuringute tulemuste sidumiseks õige prooviga (siinkohal kõik sidumised ei õnnestunud, aga puhtalt dokumentide varasema kaootilise täitmise tõttu haiglatöötajate poolt, sellest on kirjutatud uurimistöös pikemalt). Enne töö alustamist taotlesime ka kaks ametlikku luba: avaldus uuringuprojektile kooskõlastuse saamiseks Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt ja uurimistöö taotlus haiglalt x nõusoleku saamiseks.

NB! Loomkatseid tuleb kooli uurimistöös vältida, välja arvatud juhul, kui need viiakse läbi teadusasutuses ja juhendaja käe all, kes omab selleks eetikaluba.

Uurimistööd tehes puutume eetikaga kokku igal hetkel – alates sellest, kui hakkame valima uurimistöö teemat ning edaspidi näiteks uurimismeetodit rakendades (nii sotsiaalteadustes, bioteadustes, meditsiinis jne). Kohe alguses tuleks juhendajal õpilasega läbi arutada töö eetilised aspektid!

Vaadata võib ka Tartu Ülikooli Eetikaveebi: https://www.eetika.ee/et/387895

***

Peamised nõuded esitatavatele töödele

Tööde valdkond ja teema on vabad, oodatud on tööd nii reaal- kui humanitaaraladelt, matemaatikast, füüsikast ja arvutiteadusest kuni kirjanduse ja kunstiajalooni. Oluline on, et teemavalik on piisavalt põhjendatud. Esitatava töö põhiosa peab olema valminud hiljemalt gümnaasiumis õppimise ajal, mitte ülikoolis.

Kui saadate meile praktilise töö või loovtöö (projekt, leiutis, arvutiprogramm, mingi objekti konstrueerimine) peab töö olema vormistatud teadustööle kohaselt, st selle juurde peab kuuluma ka korralik uurimuslik osa. Samuti võiks töö tulemustel oleks ka mingi praktiline väljund või vähemalt potentsiaal (see ei ole eelduseks humaniora valdkonna tööde puhul). Töös püstitatud probleem ja selle võimalikud lahendused peaksid olema laiemat huvi pakkuvad.

Kui tegemist on meeskonnatööga, siis peab olema arusaadavalt välja toodud kõigi töö autorite panus töö valmimisse. Kui tegemist on osaga suuremast uurimistööst, siis peab konkursile esitatav töö moodustama selgelt eristatava iseseisva osa ja töö autori(te) panus sellesse peab olema arusaadavalt välja toodud.

Konkursile võib esitada ka teistel võistlustel osalenud töid, kuid mitte varem käesoleval konkursil samal kujul osalenud töid. Eelmistel aastatel meie konkursil osalenud tööd peavad uuesti esitamisel olema oluliselt edasi arendatud. Kuna konkursikomisjoni koosseis on enam-vähem sama, siis tuntakse varem esitatud tööd kindlasti ära.

Gümnaasiumi õpilasuurimuse nõuded on toodud õpilasuurimuse ettevalmistamise tingimuste ja korra määruses.

Vaata ka soovitusi edukaks osalemiseks!

Konkursitöö esitamine

2020. a konkurss on läbi, järgmine konkursi tähtaeg on 2021. a veebruaris!

Konkursil osalemiseks on vaja esitada uurimistöö koos lisadokumentidega:

1) täismahus uurimistöö,
2) kogu töö eesti- ja inglisekeelne kokkuvõte 1 lk mõlemad (palun selle puhul jälgida struktuuriloogikat: uurimistöö teema valimise põhjendus ja teema aktuaalsus; uurimistöö eesmärgid ja hüpoteesid; uurimismetoodika; tulemused; järeldused ja ettepanekud edasiseks uurimiseks),
3) töö suuremahulised lisad (kui on),
4) juhendaja poolt allkirjastatud arvamus. Siin võiks välja tuua kas töö autor või autorid pakkusid ise välja teema, kui palju aitas juhendaja metoodika ja kirjanduse valikul ning tööprotsessis laiemalt (analüüsil ja töö kokkukirjutamisel, järelduste tegemisel). Kas tööd on tutvustatud koolis või laiemalt?
5) õpilase isikut tõendava dokumendi koopia.

 

Foto: Sven Tupits