Täna Riigikogus toimunud viiendal teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?“ keskendus arutelu Eesti tulevikule ja teaduse rollile selle kujundaja ja kaitsjana, rääkides nii teaduse rollist ühiskonna juhtimisel, kultuuri ja keele kestmise tagajana kui ka targa majanduse arengu loojana ning Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana.
Konverentsi avanud minister Mailis Reps tõdes konverentsi avades, et Eesti teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine ning ja tegi ettepaneku kaaluda erakondade ülest kompromissi, et jõuda teaduse rahastamise osas ühiskondliku kokkuleppeni. „Usun, et kõik siinolijad on nõus, et mõjus teadus nõuab raha ning praegune teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ei ole piisav,“ ütles Reps. „Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida 2% kaitsekulutustesse, miks siis mitte võtta samalaadne kohustus investeerida teadusesse. Selle tulemusena kaitseme oma riiki, rahvast, majandust ja kultuuri. Millises vormis ja kuidas see kokkulepe täpselt võiks välja näha – see on juba arutelu küsimus.“
Kaitseväe staabiülem Martin Herem tõi välja, et kaitsevägi peab tõstma oma võimekust probleeme sõnastada, selle võimekuse tõstmiseks on kaitsevägi alustanud doktorantuuris õppimise toetamist. Investeeringud teadusvaldkonda peavad täitma Kaitseväe eesmärke ja olema rakendatavat.
Tallinna Tehnikaülikooli infoturbe professor Ahto Buldas viitas vajadusele tagada turvalised e-riigi alustehnoloogiad, luues infosüsteeme algusest peale ründekindlatena ning lähenedes infosüsteemidele terviklikult ning ehitada e-riiki inseneriteaduse põhimõõtetest lähtudes.
Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm tõi välja, et kui räägime, et kaitseme Eestit, siis me ei pea silmas ainult piire ja territooriumi. Kaitseme kultuuri, komberuumi, iseolemist ning selles kontektis on humanitaar- ja sotsiaalteadustel fundamentaalteaduste roll.
AS Chemi-Pharm asutaja Ruth Oltjer rõhutas, et teadlasest ettevõtjaid peaks olema rohkem ning teadlastel peab olema piisavalt vabadust, et minna ettevõtlusesse ja tulla tagasi teadusesse.
Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt tõi välja, et Eesti keskmine ettevõte on digitaliseerimise tasemelt EU keskmisest oluliselt maha jäänud. Eestis on kõrge automatiseerimise potentsiaal. Tootmisprotsesse saab optimeerida mitmel moel, tootmine on muutumas ning liigub järjest enam selle poole, et meil ei ole enam valmistooted, vaid toodetakse vastavalt tellimusele ja vajadusele.
Ettekannetel järgnenud parlamendierakondade diskussioonis nõustus Jevgeni Ossinovski konverentsi avamisel Mailis Repsi poolt avaldatud üleskutsele erakondade-üleseks kokkuleppeks teaduse rahastamisel. Osalenud parlamendiliikmed nõustusid vajadusega toetada teaduspõhise mõtteviisi levikut nii poliitikas kui ühiskonnas laiemalt.
Konverentsi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja teadusministeerium. Konverentsi modereeris Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Konverentsi kava, ettekanded ning lingid videotele ja fotogaleriile: https://www.etag.ee/uritus/teadus-kui-eesti-arengumootor-v/
Lisainformatsioon:
Liina Raju, Eesti Teadusagentuur, Kommunikatsioonijuht, tel: 53 499 250, liina.raju@etag.ee