Eile Riigikogus toimunud kuuendal teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (VI). Targalt piiratud planeedil“ keskendus arutelu teaduse rollile Eesti elu edendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisel.
Peaminister Jüri Ratas kinnitas konverentsi avakõnes, et Eesti liikumine säästlikuma ühiskonna suunas sõltub nii inimeste valikutest kui ka meie oskusest teadlastega koostööd teha. Selgemad seosed teadustulemuste ning ühiskonna väljakutsete vahel aitavad populariseerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja toita järelkasvu huvi Eesti teaduse edasiviimiseks.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et riigil on selge soov siduda teadus tugevamalt Eesti majanduse ja ühiskonna arenguga. Ta tõi esile, et meil tuleb jõuda selleni, et teadus on Eesti elus sama igapäevane, nagu praegu on e-riigi lahendused ning et 1% SKP-st teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks riigieelarvest oleks sama iseenesest mõistatav, nagu on kaitsekulutused või pensionid.
IT- visionäär Taavi Kotka tõi esile, et Eestil on potentsiaali müüa pigem oma digiühiskonna kogemusi, mitte IT-lahendusi. Tänu sellele, et suudame erinevaid andmekogusid omavahel ühildada, on meil eelis lahendada kõigis maailma ühiskondades esinevaid probleeme, mis mujal on paljuski lahendamata. Kotka hinnangul on Eesti teadlastel meeletu võimalus ühiskonna trende ja muutusi kirjeldades endale nime teha, kuid veel rohkem on meil võimalus teha raha, kui kasutame oma meeskondlikku teadmust suuremates ühiskondades muutuste elluviimiseks.
Londoni Ülikooli kolledži professor Rainer Kattel ütles, et globaalsete säästva arengu eesmärkide täitmiseks on vaja muuta globaalset kapitalismi. Loome andmete näol ühiselt globaalset vara, mis koondub väheste ettevõtete ja inimeste kätte. Põhiküsimus on, kuidas tuua andmed kasutaja teenistusse, et see hõlbustaks kohalike lahenduste loomist ja hüve jaotuks seeläbi ühtlasemalt. Digitaalne infrastruktuur peab seonduma ühiskonna eesmärkidega ja avalike teenuste arendamisega. Eesti keskendub liialt efektiivsusele, mistõttu on digitaalne infrastruktuur kasvanud, kuid kodanike rahulolu teenustega pole muutunud.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma rääkis kestlikku arengu olulisusest, kuna meil pole pääsu toidutootmise globaalsetest probleemidest. Ta tõi esile, et intensiivpõllumajanduselt tuleb üle minna agroökoloogilistele süsteemidele. Viimased kindlustavad tervisliku toidu, tagavad keskkonnahoiu, elurikkuse, ökoloogilise tasakaalu, mitmekesistamise ja maapiirkondade kestlikku arengu. Säästva arengu eesmärkidele aitavad kaasa ka mahe- ja täppisviljelus. Ettevõtete ja teadlaste koostööle kestliku toidutootmise arendamisel on alus loodud, vajalik on aga järjepidevus.
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas tutvustas enda juhitava ettevõtte näitel, kuidas uute tehnoloogiate ja innovatsiooni abil ka traditsioonilistes majandusvaldkondades võib anda olulist ressursikasutuse kokkuhoidu. E-piim on Baltikumis praegu ainus, kes kasutab tehnoloogiat, mis võimaldab ainuüksi Eestis sadu tonne tekkivast juustu tootmise kõrvaltootest vadakust toota omakorda kõrge lisandväärtusega uusi tooteid.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et kuigi taaskasutuses on Eesti väga tubli, sellest ei piisa ja praegune olukord nõuab ringmajandust, kus rõhk on materjalide korduvkasutamisel. Praegu ei tee me seda piisava efektiivsusega ja oleme ringmajanduses veel poolel teel. Lahendused saavad tulla vaid koostöös teadlastega, poliitikud peavad aga hoolitsema selle eest, kuidas neid toetada. Savisaar kinnitas, et poliitiline tahe on olemas. Mida enam teadus toetab riiklikke eesmärke, seda enam saab riik investeerida teadusesse.
Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist ütles, et energeetikasektoris ei suuda ettevõtted innovatsiooniks ja arenguks vajalikku teadus- ja arendustegevusse piisavalt panustada. Riigi sekkumine on hädavajalik. Teema on oluline, sest energiajulgeolekut ei tohi alahinnata.
Eesti Energia nõukogu liige ja Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht Einari Kisel rääkis sellest, et Euroopa energeetika tuleviku puhul on Euroopa ühtsus kujunenud määrava tähtsusega küsimuseks. Süsinikuneutraalsus on võimalik vaid riikide tihedas koostöös. Energiateaduse arengusuunad sõltuvad tehnoloogilistest arengutest, majandusest ja riikide koostöövõimekusest.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige Mart Võrklaev ütles, et toidutööstus ja kasvatus on valdkond, kus tuleb innovatsiooni palju investeerida ja teha muutusi. Põllumajandustoetused on meil praegu suured ja toit kallis, aga küsimus on selles, kui palju me selle arvelt võitnud oleme. Eesti võiks olla teenäitaja, tehes innovatsiooni toidutootmises.
Ettekannetele järgnenud arutelul riigi rollist eestvedaja ja regulatsioonide kehtestajana leiti, et riigi sekkumist on vaja erasektori, avaliku sektori ja teadlaste koostööd suurendavate mehhanismide loomiseks. Head näited NUTIKAS ja RITA programmid. Vaja oleks, et teadustöötajaid jõuaks rohkem nii poliitikakujundamisse kui erasektorisse. See muudaks nii riigi kui erasektori õppimisvõimelisemaks ja teadusesse tehtud investeeringud tasuksid end kiiremini ära. Säästva arengu küsimused on paljuski rakenduslikud küsimused, mistõttu on lahenduste otsimisel võtmetähtsusega erasektori suurem kaasamine.
Konverentsi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsi modereeris Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
Konverentsi fotod (pildistas Hendrik Osula)