Selle nädala alguses arutas Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu uurimistoetuste 2020. aasta vooru taotlusi ning moodustas nende valdkondlikud pingeread.
Kevadel esitatud 416 granditaotlusest võeti menetlusse 413.
Selleaastane taotlusvoor erineb varasematest selle poolest, et esmakordselt rakendatakse rahastamisotsuste kujundamisel arvestuslikku lävendit, mis on määratletud igas teadusvaldkonnas varasemate aastate taotlusvoorude keskmiste hinnete järgi. Lävendi eesmärk on eelkõige tagada teadusliku kvaliteedi kriteeriumidest lähtuv ja võimalikult tasakaalustatud rahastuse jaotus eri valdkondade vahel. Taotluste hindamine on tavapäraselt kolmeastmeline ja iga taotluse hinne kujuneb välisteadlastest retsensentide, eesti teadlastest eksperdikomisjoni liikmete ja hindamisnõukogu hinnangu tulemusel.
„Meie teaduse tase on kõigis valdkondades väga kõrge,“ ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. „Kuna väga heade taotluste osakaal on märkimisväärselt suur, jäävad paraku ka sel aastal paljud kõrgete hinnetega taotlused rahastuslävendist allapoole. See, kui palju tugevaid teadusprojekte me saame rahastada, ei sõltu aga enam ainuüksi teadusagentuurist ega hindamisnõukogust, vaid sõltub ka riigi otsusest, kui palju teadusele lisanduvast rahast suunatakse uurimistoetustesse. Toetame igati plaani viia doktorandid üle nooremteaduriteks, aga ka teadusagentuuri grandid aitavad kindlustada teadlaste järelkasvu,“ ütles Koppel.
Taotlusvoorus järgneb nüüd teadlaste ärakuulamismenetlus, pärast mida teeb hindamisnõukogu detsembri alguses lõplikud rahastusettepanekud. Rahastuse kogumaht selgub ja lõplik rahastamisotsus tehakse pärast 2021. aasta riigieelarve kinnitamist selle aasta lõpus.
Lisainfo:
Siret Rutiku
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
tel: 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee