Eesti Teadusagentuur (ETAG) vaatab uuesti läbi granditaotluse rahuldamata jätmise otsuse, mille Tartu halduskohus tühistas.
2020. aasta taotlusvoorus granti taotlenud teadlane sai hindamisnõukogult esialgse lõpphinnangu, mille järgi jäi tema uurimisprojekt rahastuseta. Teadlane esitas esialgsele hinnangule omapoolsed vastuväited, mis hindamisnõukogu otsusel ei olnud piisavad, et taotluse lõpphinnet ja kohta paremusjärjestuses parandada. Taotlus jäi juhatuse 9. jaanuari 2020 käskkirjaga rahuldamata.
Teadlane vaidlustas negatiivse rahastusotsuse kohtus ja viimane rahuldas 30. oktoobril kaebuse.
Kohus tõdes, et ETAGi granditaotluste kolmeastmeline hindamisprotsess on kujundatud loogiliselt ja korrektselt ning et selles on rakendatud erinevaid meetmeid hindamiskvaliteedi tagamiseks ja eksimuste vältimiseks. Lõpphinnangute juhuslikkust vähendavad kohtu hinnangul nii menetlusreeglite järgimine kui ka ärakuulamismenetlus. Kohtu hinnangul võivadki grantide hindamisprotsessis erinevate hindajate ja retsensentide hinded ühele taotlusele erineda ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne.
Kohus leidis siiski, et ETAG on vaidlusaluse taotluse hindamisel teinud olulise menetlusvea, kuna teadlasele saadetud vastuses, hindamisnõukogu koosoleku protokollis ja lõpphinnangus ei ole esitatud faktivigadele viitavate vastuväidete analüüsi. Seega ei nähtu lõpphinnangust, millises osas ETAG teadlase vastuväidetega arvestas ja miks lõpphinde korrigeerimiseks siiski vajadus puudus. Kohtu hinnangul ei ole põhjendamisnõude täitmiseks piisav hindamisnõukogu üldsõnaline viide, et ilmselget viga hindamises ei ole tehtud.
„Nõustume kohtuotsusega ja meie omalt poolt seda ei vaidlusta. Kuigi kohtuotsus oli meie jaoks negatiivne, aitab see meil edaspidi eksperdikomisjonide ja hindamisnõukogu töö kvaliteeti tõsta. Kindlasti teeme sellest juhtumist väga tõsised järeldused ja püüame edaspidi hinnanguid põhjalikumalt ja arusaadavamalt selgitada,“ ütles teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel. „Positiivne on teadusagentuuri jaoks see, et kohtuotsusega saime kinnituse, et meie uurimistoetuste taotluste hindamise süsteem on igati asjakohane. See on eriti oluline, arvestades meie pingelisi rahastuskonkursse, kus ka väikesed muudatused hinnetes võivad lõpptulemust ja ka väga tugeva uurimisprojekti rahastamise võimalikkust mõjutada.“
Kohtuotsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav 30. novembrini.