Eesti Teadusagentuur käivitas rakendusuuringu, mille eesmärk on luua Eesti avaliku ja erasektori süsteeme hõlmav virtuaalne küberkaitse keskkond. Tegu on maailmas esimese riigile loodava keskkonnaga, mille eesmärk on terviklik avaliku ja erasektori kriitiliste digiinfrastruktuuride kaitse.
Kaheaastane projekt „Kriitilise info infrastruktuuri kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal“ põhineb Kaitseministeeriumi ja Riigi Infosüsteemide Ameti lähteülesandel. Rakendusuuringu läbiviija on Tartu Ülikooli juhitav konsortsium, kuhu kuuluvad veel CybExer Technologies OÜ, NATO Küberkaitsekoostöö Keskus (NATO CCDCOE), Thinnect OÜ ja Elisa Eesti AS.
Kriitilise informatsiooni infrastruktuur on vara või süsteem, mis on vajalik eluliselt tähtsate toimingute tegemiseks. Heaks näiteks on andmevahetus, mis mõjutab elektrivõrkude tööd või andmesideteenuseid. Selle vastu suunatud küberrünnak võib ohtu seada nii tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku kui inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu.
Avaliku ja erasektori koostöö küberkaitses
„Kriitilise info infrastruktuuri tõrgeteta toimimine on laiapindse riigikaitse osa. Kui kaitseväe küberharjutusväli võimaldab simuleerida otseselt kaitsevaldkonnaga seotud ohuolukordi, siis alanud uuringu käigus loodava digitaalse keskkonna eesmärk on harjutada ja uurida tsiviilkeskkonnas toimivate andmesüsteemide turvet ning mängida läbi ohuolukordade mõjudele reageerimist,“ selgitas Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna projektijuht Andri Rebane.
Konsortsiumi juht Mario Mäeots Tartu Ülikoolist märkis, et kübermaailma ohutusega seonduv nõuab meilt üha suuremat tähelepanu ning seab ühiskonnale järjest keerukamaid väljakutseid. „Meie projekti peaülesanne on koostöös teadlaste ja praktikutega panustada Eesti küberturvalisuse tagamisse,“ ütles Mäeots.
CybExer Technologies OÜ esindaja Aare Reintami sõnul on tegu maailmas seni ainulaadse projektiga, mille suur väärtus seisneb era- ja avaliku sektori koostöös. „Kübermaailmas on kõik süsteemid omavahel läbipõimunud ning doominoefekt on kerge tekkima. Kahjuks avaldub digirünnakute mõju aga reaalses maailmas ning selleks, et saaksime elutähtsates valdkondades olla samm pahalastest ees, on koostöös tehtud ettevalmistus elutähtis,“ märkis Reintam.
Uuringu eelarve on 1 134 990 eurot ning tulemusi on oodata 2021. aasta lõpus. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu, mis aitab kujuneda riigisektoril targaks rakendusuuringute tellijaks ja kasutajaks. Programmi eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahenditest.
Lisainfo:
Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, liina.eek@etag.ee
Andri Rebane, projektijuht, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakond, andri.rebane@kaitseministeerium.ee
Mario Mäeots, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikool, 737 6443, mario.maeots@ut.ee