Teadlased asuvad Eesti Teadusagentuuri toetustega otsima lahendusi probleemidele galaktikatest geenideni

Sel aastal asuvad teadlased 92 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastatud uue uurimisprojekti raames otsima vastuseid küsimustele taas väga erinevatel teemadel galaktikatest geenideni.

„Oluline on see, et algavad projektid esindavad kõiki erinevaid teadusvaldkondi. See tagab nii teaduse mitmekesisuse kui ka tasakaalustatud arengu. Hea meel on tõdeda, et meie tublid teadlased aitavad lahendada globaalseid ja suisa kosmilisi probleeme, kuid ajavad samas ikka ka nii-öelda meie oma Eesti asja,“ ütles ETAGi uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku.

Mitmed algavad projektid on seotud inimeste vaimse ja füüsilise tervise uurimisega. Näiteks Maris Laan Tartu Ülikoolist uurib meeste viljatuse põhjuseid ja Tuuli Käämbre Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist rinna- ja soolevähi põhjuseid.

Lisaks käsitlevad mõned projektid Eesti ühe suurima eduloo – tsentraalselt kogutud elanike digitaalsete geeni- ja terviseandmete – rakendamist ühiskonna hüvanguks. Näiteks hakkab Tartu ülikooli uurimisrühm Jaak Vilo juhtimisel uurima, kuidas saab Eestis väga edukalt kogutavaid  digitaalseid terviseandmeid paremini ära kasutada haiguste kujunemisloo analüüsimiseks. Noor teadlane Uku Vainik samuti Tartu Ülikoolist asub aga kaardistama 220 000 Eesti geenidoonori käitumuslikke jooni, et selgitada inimeste käitumise, geneetika ja tervise vahelisi seoseid.

Eesti Maaülikooli teadlaste Meelis Tederi ja Katrin Heinsoo juhtimisel uuritakse Eesti loodusressursse puudutavaid küsimusi, nagu näiteks Eesti metsapoliitika parandamise võimalusi ja biomajanduse keskkonnasäästlikke arengusuundi.

Olulisena väärib esiletõstmist ka see, et Eesti ajaloo ja kultuuri teemadel alustab taas huvitavaid ja kaasaegseid meetodeid kasutavaid uurimisprojekte. Näiteks Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseumist asub uudsete digitaalhumanitaaria meetoditega uurima Eesti regilaulude ajaloolisi kihistusi ja piirkondlikke eripärasid. Marek Tamm Tallinna Ülikoolist asub aga tegema keskaja Liivimaa digiajaloolist analüüsi.

Samuti algavad mitmed Eesti kaasaegset ühiskonda uurivad projektid. Nii näiteks uurib Peeter Hõrak Tartu Ülikoolist mikroevolutsiooniliste ja füsioloogiliste lõivsuhete osatähtsust inimese elutempo varieerumises. Hannaliis Jaadla Tallinna Ülikoolist keskendub aga sündimuse, suremuse ja abiellumuse pikaajaliste muutuste mustritele ning sellele, kuidas Eesti ühiskonnas aset leidnud sügavad poliitilised ja majanduslikud muutused ning meditsiini areng ja sotsiaalhoolekande paranemine mõjutavad demograafilist käitumist.

Ent uurima asutakse ka hoopis kaugemaid küsimusi. Näiteks Elmo Tempel Tartu Ülikoolist võtab fookusesse uued matemaatilised meetodid galaktikate ja kosmilise võrgustiku koosarengu kirjeldamiseks. Antonio Racioppi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist aga hakkab uurima Einsteini järgset gravitatsiooniteooriat varajase universumi osakestefüüsika valguses.

ETAGi jagatavatele uurimistoetustele on konkurents väga tihe ja rahastuse saavad igal aastal vaid parimatest parimad – seekord rahuldati 413st hindamise läbinud taotlusest 92. Eesti teadlaste taotlusi hindavad enamasti välisretsensendid ja rahastatud projektide näol on seega tegu rahvusvahelises võrdluses väga tugevate teadlaste, uurimisrühmade ja projektidega. Kuna paratamatult pole võimalik kõiki taotlusi rahuldada, jäi rahastuseta veel mitmeid tugevaid uurimisteemasid. Loodetavasti leitakse nende elluviimiseks siiski peatselt võimalus muul moel, arvestades eelmisel aastal suurenenud teadusrahastuse osakaalu riigieelarves.

Teadusagentuur tutvustab algavate projektide käekäiku ja tulemusi edaspidi kindlasti laiemalt. Projektide lõplikke tulemusi on aga oodata umbes nelja kuni viie aasta pärast.

Nimekirja kõigist rahastuse saanud teadusprojektidest ja uurimistoetuste taotlusvooru kokkuvõtte leiab ETAGi veebilehelt.

Lisainfo:
Siret Rutiku
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
tel: 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee