Selgusid haridusteaduslike tööde konkursi parimad

Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil „Kirjaoskuste kirevus“ kuulutati välja kaheksa preemia laureaadid neljas kategoorias ja üks eripreemia saaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets tänas konkursil osalejaid, juhendajaid ja hindajaid ning märkis, et haridusteaduslikud tööd on kooliuuenduste taimelavaks. „Need näitavad seniste muudatuste mõju ja aitavad levitada häid praktikaid,“ ütles Laidmets. „Neil töödel on kaalukas roll ringlema läinud eksiarvamuste, müütide ja uskumuste kummutamisel. Seda vajame täna rohkem kui varem.“

31. korda toimuvale konkursile esitati tervelt 61 tööd Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kaitseväe Akadeemiast, Estonian Business Schoolist ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Pallas. Tööde teemad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelapsest täiskasvanud õppijani.

Lisaks õpilastele olid konkursitööde fookuses ka praegused ja tulevased õpetajad. Käsitleti õpetajate tegevusvõimekust, õpetajakoolituse õppekavade sisuteemasid, õpetamist avatud õppekeskkonnas, õppimist ja õpetamist digiajastul, sealhulgas õpetajate küberkiusamist.

Eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias pälvis I preemia Maarja Tinn (Tallinna Ülikool) tööga „Murrangute uurimine – neoliberaalsete haridusreformide mõju õpetajate tööelule Eestis“ eest. Autor on põhjalikult analüüsinud Eesti hariduspoliitikat aastatel 1987–2017 ja näitab, kuidas turumajanduse põhimõtete sissetoomine haridusse on mõjutanud Eesti haridust üldiselt ja sotsiaalainete õpetajaid. Autor üldistab, et haridusreformidega on paratamatult kaasnenud planeerimata negatiivsed tagajärjed nagu õpetajaskonna killustumine ja hierarhiatunnetuse tekkimine. Praktilise väärtusena tuuakse uuringus välja aspektid, mida tuleb edasiste haridusuuenduste kavandamisel arvestada.

Samas kategoorias pälvisid II preemia Inge Timoštšuk, Helene Uppin ja Anne-Mai Näkk (Tallinna Ülikool) tööga „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“. 2020. ilmunud raamat on koostatud kõige laiemas tähenduses õpetajatele, kes vahendavad õppijaile uusi teadmisi ning kogemusi koolivälises ja inforikkas keskkonnas (muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused, huvikoolid ja -ringid). Materjal sobib kasutamiseks ka aine- ja klassiõpetajate esma- ja täiendõppes. Töö rakenduslik väärtus seisnebki teaduspõhistes nõuannetes, mis aitavad õppekäike muuta õpilastele tähenduslikumaks ja tõhusamaks.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde/ artiklite kategoorias anti välja kaks II preemiat. Üks neist läks Äli Leijenile, Margus Pedastele ja Liina Lepale (Tartu Ülikool), kelle töös „Õpetaja tegevusvõimekus lähtuvalt ökoloogilisest mudelist: kuidas see saavutatakse ja kuidas seda tugevdada erinevate refleksioonitüüpide abil“ tutvustatakse õpetaja tegevusmudelit ning kuidas refleksiooni kaudu toetada ja suurendada õpetaja tegevusvõimekust. Artiklis kirjeldatud mudel on kasutusel juba ka TÜ õpetajakoolituse esma- ja täiendõppes.

Teise preemia said Kadri Mettis ja Terje Väljataga (Tallinna Ülikool) tööga „Õppekogemuste kujundamine hübriidse väliruumi jaoks“. Autorid uurisid, milliseid mobiilse õues õppimise stsenaariume üldhariduskoolide õpetajad loovad ja millised on nende stsenaariumide arenguperspektiivid. Toodi välja, et rohkem on vaja sekkuda praegustesse õpetamistavadesse, julgustada õpetajaid oma harjumustest välja astuma ning õpidisaini alaseid teadmisi täiendama.

Konkursile esitatud kuuest kõrgetasemelisest doktoritööst hinnati I preemia vääriliseks Triinu Kärbla (Tartu Ülikool) uurimus „Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis“. Ka selle töö tulemused on olulise praktilise väärtusega, sest töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Tööst ilmnes selge vajadus  muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid, seostada strateegiate õpetamine riiklike õppekavadega ning pakkuda õpetajatele teadmisi, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada.

II preemia määrati Katrin Karule (Tallinna Ülikool) töö „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“ eest. Kuna tänapäeval õpivad ülikoolides eri vanuses inimesed, kellel on unikaalsed õpi- ja elukogemused ning arenguvajadused, seab see ülikoolidele suuremad ootused ja vastutuse. Töö praktiline väljund on autori koostatud ülikooliõppe andragoogiline mudel, mis pakub lahendusi täiskasvanud õppija toetamiseks.

Magistritööde kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Kristi Sarapuu (Tartu Ülikool) töö „Juhendmaterjali koostamine 2-3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks“, mille tulemusena valmis ainulaadne ja vajalik juhendmaterjal. II preemia pälvis Triin Ulst (Tallinna Ülikool) tööga „Kunstiteraapilise sekkumise võimalused gümnaasiumiõpilaste läbipõlemise leevendamisel“, kus uuriti võimaluse gümnasistide vaimse tervise toetamiseks. Hindamiskomisjoni ettepanekul anti välja eripreemia Iiris Salurile (Tallinna Ülikool) töö „Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin? Autoetnograafiline uurimus õppimisest“ eest. Töö autor jälgis kahe aasta jooksul iseend õppijana.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

Premeeritud tööde tutvustusi saab peatselt vaadata ETAg-i kodulehel. Järgmise haridusteaduslike tööde konkursi tähtaeg on 17. jaanuar 2022.

Lisainfo konkursi kohta:

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Katrin.Saart@etag.ee