Grantide KKK 2022

Korduma kippuvad küsimused grantide 2022. aasta taotlusvooru kohta

NB! See leht on uuendamisel, infot täiendatakse jooksvalt.

Enne KKK-ga tutvumist lugege läbi grantide tingimused ja korrad ning taotluste  hindamise juhendid. KKK ei ole ametlik dokument ja siin ei sisaldu kõik olulised detailid. Taotluste menetlemine ja hindamine toimub ainult ETAGi juhatuse käskkirjaga kinnitatud kordade alusel. Sellel lehel on toodud vaid kõige sagedamini esitatud küsimused ja ilmnenud probleemid.

 

Mis on uus, võrreldes eelmise aastaga?

Taotluse koostamine
Grandi maht
Järeldoktorigrandi taotlemine
Stardigrandi taotlemine
Rühmagrandi taotlemine
Taotluste hindamine

Juhul, kui projekt saab rahastuse

 

Mis on uus, võrreldes eelmise aastaga?

  • Miks saavad osad taotlejad oma esialgsed hinnangud varem kätte kui teised?

Hindamisprotsessis rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ülemineku tõttu on see aasta muutunud ajakava (nihkunud varasemaks) k.a. esialgsete lõpphinnangute väljasaatmise aeg. Hinnangud saabuvad jooksvalt, kuna eksperdikomisjonide koosolekud on toimunud eri aegadel (mai lõpust juuli alguseni). Eesmärk on, et taotlejad saaksid võimalikult kiiresti oma esialgsed tulemused kätte.

  • Miks on ärakuulamise tähtajad nii erinevad?

Ärakuulamine on uues protsessis liikunud suveaega (eelnevatel aastatel olnud novembris) ja seetõttu oleme üritanud tähtaegu andes arvestada, et juulikuus on teadlastel ning teadus- ja arendusasutuste töötajatel tavapärasest erinev töörežiim (koolitused, välitööd, puhkused jne). Nende komisjonide puhul, mille koosolekud olid/toimusid varakult, üritasime ärakuulamise tähtajad jätta juunisse. Nende komisjonide puhul aga, mille koosolekud toimusid juuni teises pooles ja juuli alguses pidime andma tavapärasest pikema tähtaja augustis, et vältida tähtaegu juulis.

 

  • Suuremad muudatused on seotud üleminekuga granditaotluste hindamisele rahvusvahelistes eksperdikomisjonides (nn paneelides): Stardi- ja rühmagranditaotlusi hinnatakse (alam)valdkondlikes eksperdikomisjonides. Järeldoktorigrandi taotlusi hindab eraldi valdkondadeülene eksperdikomisjon.
  • Granditaotlustes teaduseetika ja andmehalduse aspektide hindamiseks moodustatakse spetsiaalne teaduseetika ja andmehalduse komisjon, mis annab hinnangu kõigile kvaliteedilävendi ületanud järeldoktorigrandi taotlustele ning nendele rühma- ja stardigrandi taotlustele, mille hindamisnõukogu on hindamisele suunanud.
  • Hindamisjuhendites on vähendatud hindamiskriteeriumide ja alakriteeriumide arvu ja osalist kattuvust.
  • Stardigrandi periood pikeneb neljalt aastalt viiele aastale.
  • Järeldoktori- ja stardigrandi mahud suurenevad. Järeldoktorigrantide puhul arvestatakse mobiilsustoetus (varasem ümberasumistoetus) teadustöö kulude sisse. Uued grandimahud leiab eelarvejuhendist.
  • Rühmagrandi taotlemiseks peab rühm olema vähemalt kolmeliikmeline ja sellesse peab lisaks juhile kuuluma vähemalt üks põhitäitja. III ja IV mahuga grandi taotlemiseks peab rühmas olema vähemalt kolm põhitäitjat.

Rohkem infot taotlusvooru muudatuste kohta leiab seletuskirjast.

 

Taotluse koostamine

  • Kes võib taotluse esitada?

Granditaotluse võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja leiab siit.

  • Kas käimasoleva ETAGi rahastatud grandiprojekti juht, põhitäitja või täitja võib taotleda granti?
  1. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAGi rahastusega grandiprojekt, sh Mobilitas Pluss järeldoktoriprojekt, kestab 2023. aasta lõpuni või kauem.

Ka 2023. aasta lõpuni või kauem kestvate uurimisprojektide põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, aga võivad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

  • Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

  • Kas taotleja peab taotlemise ajal töötama teadusasutuses?

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga töölepingu.

  • Mitu taotlust sama isik võib esitada?

Üks isik võib samaaegselt taotleda ainult ühte granti.

  • Mitmes taotluses võib sama isik olla märgitud?

Sama isik ei tohi olla märgitud põhitäitjana samas taotlusvoorus üheski teises granditaotluses, v.a juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu.

  • Keda võib märkida stardi- ja rühmagrandi taotluses täitjateks?

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjana ei saa näidata akadeemilistel ametikohtadel töötavaid doktorikraadiga isikuid.

  • Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus eksperte, kes taotlusi hindavad, on välisriikide teadlased.

  • Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate teadusandmete haldamise kohta?

Taotleja peaks esmalt tutvuma oma asutuse andmehaldusreeglitega ning läbima andmehalduskoolituse asutuses. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend.

  • Mis on andmehaldusplaan ja mis ajaks tuleb see esitada?

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAGi kodulehel olevat vormi.

  • Kas taotluses on piiranguid, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja (järeldoktorite puhul ka juhendaja) viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2022. aasta taotlusvoorus andmed alates 2012. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase kümne aasta jooksul pärast doktorikraadi saamist viibinud rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täisaastatesse ümardatuna suurema aasta arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, märkida see valikuga „mitteavalik“.

NB! Kirjastuse poolt aktsepteerimata käsikirjad ja pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

  • Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seepärast on oluline, et taotlusele oleks lisatud nii projekti juhi kui põhitäitjate korrektne CV, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

  • Kas stardi- ja rühmagrandi taotluses tuleb projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormuseks märkida panus antud projektis?

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti juhi koormus asutuses peab olema 1,0, v.a. põhjendatud juhtudel hindamisnõukogu nõusolekuga. Projekti täitmisel võib projektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Rühmagrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaastatud vähemalt kolm põhitäitjat, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5.  Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks doktorikraadiga põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

  • Mida tuleb kirjutada uurimisprojekti olulisuse ja potentsiaalse mõju kohta?

Selle kohta, mida antud punktis hinnatakse, leiate infot vastava granditüübi (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAGi kodulehel.

  • Mida on mõeldud teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamise all?

Tuleks eristada oma töö tutvustamist (nii oma eriala kui teiste erialade) teadusüldsusele ja teadusvälisele avalikkusele.

Teadustöö tulemuste avalikusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks teadusvälisele avalikkusele võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

  • Milliseid täiendavaid materjale võib taotluse põhjendusele lisada?

ETISes saab taotluse põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:

– põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;

– põhjendust illustreerivad joonised;

– ajakava aastate lõikes (nt Gantti diagrammina);

– riskide hindamise ja maandamise plaani.

Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad ka retsensendid, mistõttu saab lisada vaid pdf-vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi.

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, mitte lisas).

  • Milliseid materjale võib lisada taotluse lisainfo sakile?

Lisainfo sakile võib lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni  (diplomi koopia, tõendid, kinnituskirjad jne) ja III või IV grandi mahu taotlemisel eelarve abivahend inglise keeles.

  • Kas juba esitatud taotlust on võimalik hiljem parandada ja/või täiendada?

Pärast seda, kui taotleja ja asutus on ETISes taotluse kinnitanud, loetakse see esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. Teadusagentuuris läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus teadusagentuur võib taotluse saata tagasi parandamiseks.

NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele teadusagentuur on tähelepanu juhtinud. Muude sisuliste täienduste/paranduste tegemise korral või siis, kui parandused ei ole tehtud tähtajaks, on teadusagentuuril õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

 

Grandi maht

 

Palun tutvuge kindlasti granditaotluse eelarve koostamise juhendiga!

Järeldoktorigrandi puhul eristatakse kahte (I ja II) fikseeritud grandimahtu ning rühma- ja stardigrantide puhul eristatakse nelja (I-IV) fikseeritud grandimahtu.

  • Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses peab põhjendama kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st kui suures osas kaetakse nende töötasu või stipendium grandist ja mis on nende roll ja ülesanded sh üliõpilastel jne) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised on eksperimentide läbiviimise kulud. Lisaks tuleb sisuliselt põhjendada, miks taotletakse vastavat (I-IV stardi- ja rühmagrandi ning I või II järeldoktori puhul)  granti.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on abiks projektieelarve abivahend, mis on leitav nii ETAGi kodulehel kui ka ETISes taotlusvormi ülemises parempoolses servas. Tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile.

Taotledes stardi- ja rühmagrandi mahtu I või II, ei ole vaja detailset eelarvet taotlusele lisada. Taotledes stardi- või rühmagrandi mahtu III või IV, tuleb ETISes taotlusele lisada ka detailne eelarve inglise keeles täidetud Excel-i failina.

Eelarvetabelis tuleb näidata ära projektis osalejad nimeliselt. Grandist makstavad töötasud võib esitada nimeliselt (nt põhitäitja x töötasu aastal y kaetakse 80% ulatuses summas X grandist vmt) või rühmade kaupa (põhitäitjad, täitjad (töötajad), täitjad (üliõpilased)) summeerituna (nt kolme põhitäitja X, Y ja Z töötasud aastas kokku koos maksudega on summa x). Igal juhul on selgituses sel juhul vaja välja tuua, kui suur osakaal iga osaleja töötasust grandist kaetakse.

  • Kas taotlusvoorus on juba ette määratud, mitu erineva grandimahuga (I–IV) granti rahastatakse?

Ei ole ette määratud. Sama (alam)valdkonna ja grandi (PUTJD, PSG või PRG) taotlused kandideerivad ühes pingereas. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik  grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud.

  • Kellele võib grandist maksta töötasu?

Järeldoktorigrandist võib katta järeldoktori töötasu.

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt.

Grandimahtude III ja IV korral peab stardigrandist katma vähemalt 50% ulatuses vähemalt ühe doktorikraadiga põhitäitjatöötasu.

Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.  Grandimahtude III ja IV korral peab grandist katma vähemalt kolme põhitäitja töötasu vähemalt 50% ulatuses.

  • Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat, seda põhjendades, kuid summa peab olema ümardatud täisarvuni.

  • Kui taotletakse grandimahte III või IV, kas siis teadusagentuur võib eraldada selle asemel grandimahte I või II?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui grandieelarve ei ole hästi põhjendatud, mõjutab see taotluse hinnet, mistõttu võib taotlus jääda tihedas konkurentsis rahuldamata.

 

Järeldoktorigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi saamisest möödunud aega?
  1. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi saamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2017. Doktorikraadi saamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud diplomi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

  • Kas järeldoktoritoetuse saaja võib asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele teadusagentuur piiranguid ei sea.

  • Mida teha, kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, mitu taotlust rahuldatakse?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

  • Mis on asutus ja mis on koostööasutus?

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

  • Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis).

  • Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

  • Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab enne, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2022. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2023. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust samal aastal, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

  • Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

  • juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
  • juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
  • grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

  • Millistele asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

  • uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
  • osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
  • ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne;

 

  • Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

  • Kas grandist võib maksta järeldoktoriprojekti juhendajale?

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

 

Stardigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?
  1. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad antud ajavahemikul 1. jaanuar 2016–1. jaanuar 2021. Kraadi andmise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

  • Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?

Jah, stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud välismaal teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorantuur). Doktoriõpingute ajal välismaal viibimise perioodid ei lähe arvesse.

  • Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Stardiprojekti grandimahuga I või II puhul ei ole põhitäitjatele seatud doktorikraadi nõuet. Grandimahu III või IV taotlemise korral peavad põhitäitjate hulgas olema vähemalt üks doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiline töötaja ning doktoriõppe üliõpilased, kes töötavad või õpivad projekti täitmise ajal samas asutuses ja kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud projekti vahenditest.

 

Rühmagrandi taotlemine

  • Kas 2022. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?
  1. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAGi rahastatud grandiprojektide juhid ega põhitäitjad, kelle projekt jätkub 2023. aastal või kauem.
  • Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema taotleja asutusega kehtiv tööleping?

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

  • Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Juhul, kui projekti on plaanitud kaasata üliõpilasi, kes omandavad doktorikraadi hiljem, saab taotluses näidata neid täitjana ning selgitada, et need isikud on plaanis kaasata pärast kraadi omandamist põhitäitjatena.

  • Kas taotluses võib põhitäitjana märkida erialaspetsialisti, kellel puudub doktorikraad (näiteks arst)?

Ei või.

 

Taotluste hindamine

Taotluste teaduslikku sisu hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid. Iga taotlust (v.a järeldoktor) hindab vähemalt kolm sõltumatut eksperti ja pingeread moodustuvad koondhinnangute alusel. Taotlejatele ekspertide retsensioone ei avaldata, kuna need on komisjonide töövahendid. Taotlejale avaldatakse koondhinnang ning koht pingereas, mis on ka ärakuulamismenetluse aluseks.

  • Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?

Stardi- ja rühmagrandi taotlusi menetletakse ja taotluste pingeread moodustatakse eksperdikomisjonides, mis on moodustatud seitsmes teadus- ja arendustegevuse (alam)valdkonnas (OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi). Ühes valdkonnas võib olla üks või mitu eksperdikomisjoni, sõltuvalt valdkonna eripärast, taotluste arvust jm. Taotluste rahuldamise ettepanekud tehakse seitsmes valdkonnas:

  1. Loodusteadustes (Natural sciences)
    • Täppisteadused (Exact sciences)
    • Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences)
  2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
  3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
  4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
  5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
  6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Taotluses tuleb märkida teadusvaldkonna(d), kuhu taotleja hinnangul uurimisprojekt kuulub. Seejuures on võimalik märkida eri (alam)valdkonnad ka protsentuaalselt. Taotluses saab valida ka eelistatud eksperdikomisjoni. Sobiva eksperdikomisjoni iga taotluse menetlemiseks otsustab siiski hindamisnõukogu, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita arvestada.

  • Mis on lävend?

Alates 2020. a taotlusvoorust eristatakse kvalifitseerumislävendeid ja kvaliteedilävendeid.

Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (ingl good).  Teaduseetika ja teadusandmete haldamist hinnatakse kaheastmelisel eristaval skaalal (mittesobiv-sobiv) ning kvalifitseerumislävendiks on hinne sobiv.

Kvaliteedilävendid on kõigi kriteeriumide lõpphinnetest kujunev minimaalne punktisumma. Rohkem infot, sh valdkondlikud kvaliteedilävendid, leiate vastava granditüübi (järeldoktori, stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist.

NB! Kui Te olete ETAGist sama tüüpi granti varem taotlenud ja Te pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAGiga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

  • Kuidas tagatakse taotluste hindamisel konfidentsiaalsus?

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAGi ja taotlusega seotud teadusasutuse selleks volitatud töötajatel. Taotluste hindamiseks on neile ligipääs ETAGi hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon.

NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt(i) konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi.

NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAGi koheselt kahtlusest teavitama.

  • Kuna võib grandiprojekt alata?

Rahastatud grandiprojektide kõige varasem algus saab olla 1.01.2023. Põhjendatud juhtudel võib stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2023, ent sel juhul projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku. Järeldoktoriprojektid võivad alata vahemikus 1.01.-1.07.2023. Põhjendatud juhtudel võib järeldoktoriprojektiga alustada samal aastal hiljem kui 01.07.2023., ent sel juhul projekti lõppkuupäev edasi ei nihku. Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

 

Juhul, kui projekt saab rahastuse

  • Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega! Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAGi kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole selles kindel, kas luba on vaja, küsige nõu kas oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

  • Luba on antud välja samale projektile.
  • Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale.
  • Luba kehtib projekti perioodil.

 

  • Mis ajaks on vajalik esitada inimuuringute eetikakomitee või loomkatseprojekti loakomisjoni luba?

Kui taotluse esitamise ajaks on projekti tegevusteks vastavad nõuetele kehtivad load olemas, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne vastavate uuringute algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee luba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

  • Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

  • Kas projekti juhi töökoormusele asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Rühmaprojekti juhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Töökoormuse muutmine tuleb enne kooskõlastada ETAGiga ja siis esitada ETAGile avaldus koos asutuse kinnitusega. Kindlasti tuleb arvestada võimalusega, et projekti juhi täistööajast väiksema koormuse korral võib ETAG vähendada grandi mahtu.

Järeldoktoril peab grandiperioodil olema täistööajaga tööleping Eesti teadusasutusega.

Stardiprojekti juht võib töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina).

  • Kas projekti juhti saab vahetada?

Järeldoktori ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

  • Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) teadusagentuuri juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

  • Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist, aga sellise ettepaneku võib teha ka hindamisnõukogu grandi jätkamiseks. Näiteks saab IV stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väiksemate stardigrantide mahus (või hindamisnõukogu teha vastava ettepaneku), kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud grandimaht I või II, ei ole võimalik projekti järgmis(t)el aasta(te)l enam taotleda grandimahte III ja VI. ETAG ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga. Kokkuleppele mittejõudmise korral võib ETAG otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.

  • Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti üheks aastaks (v.a PUTJD taotlustes), kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.