Grantide KKK 2021

Korduma kippuvad küsimused grantide 2021. aasta taotlusvooru kohta

Taotluse koostamine
Hindamine
Grandi maht
Järeldoktorigrandi taotlemine
Stardigrandi taotlemine
Rühmagrandi taotlemine
Juhul, kui projekt saab rahastuse

 

Grantide 2021. aasta taotlusvooru orienteeruv ajakava on järgmine:

  • Taotlusvooru dokumentide avaldamine ETAGi kodulehel: 2021. a veebruari alguses
  • Taotlusvooru eestikeelne veebinar 15.02. ja ingliskeelne veebinar 17.02.
  • Taotluste esitamine ETISes: 01.–31.03.2021
  • Taotluste tehniline kontroll ja menetlusse võtmine: aprill 2021
  • Taotluste retsenseerimine: mai–september 2021
  • Eksperdikomisjonide ja hindamisnõukogu koosolekud: oktoober 2021
  • Esialgse hinnangu taotlejale teatavaks tegemine: november 2021
  • Rahastusotsus: detsember 2021
  • Rahastatud projektide algus: jaanuar 2022

 

  • Kas grantide taotlusvooru tähtaeg 31.03. võiks edasi lükkuda?

Eelmisel aastal pikenes taotlusvooru tähtaeg, kuna keset taotlusvooru märtsis kehtestati ootamatult eriolukord ja seoses sellega oli palju ettenägematuid takistusi ja ümberkorraldusi. Tänavune olukord ei ole ootamatuse aspektist tollasega võrreldav. Nagu igal aastal, on grandi taotlemisest huvitatud teadlased saanud taotluse koostamisega alustada juba hiljemalt veebruari algusest, mil avaldati grantide tingimused ja korrad. Koroonaviirusest tingitud erinevad piirangud kestavad aga juba pikemat aega. Seega ei ole ka kuu aega kestva taotlusvooru pikendamine plaanis, sest see seaks ohtu taotluste kvaliteetse hindamise ja grantide õigeaegse väljaandmise. Sõltuvalt edasistest arengutest teeb ETAG vajadusel täiendavaid muudatusi grantide taotlemise protsessis ning teavitab sellest teadlasi ja TA-asutusi viivitamatult.

  • Miks tänavune jagatav grantide maht on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal, ehkki riiklikus plaanis teadusrahastus ju oluliselt tõusis?

Igal aastal jagatavate grantide maht sõltub lõppevate grantide ja uurimistoetuste eelarve mahust. Uurimistoetusteks on igal aastal ringluses nii palju raha, kui on riigieelarves eraldatud ja see summa suureneb ainult siis, kui raha juurde antakse. Seega uusi projekte saab järgmisel aastal alustada ainult selles mahus, kui suures mahus käesoleval aastal projekte lõpeb ja kui palju eelarve maht muutub. Kuna varasematel aastatel on loodetud raha suuremale juurdekasvule ja pole alati arvestatud seda, et ühe grandiprojekti kestus on kuni 5 aastat, st ühes voorus välja jagatav raha pannakse n-ö kinni kuni viieks aastaks, siis selle tõttu ongi tekkinud grantide taotlusvoorudes nn lainetus, kus vahelduvad teatud tsüklilisusega väga suure mahuga voorud (üle 18 milj euro) ja väga väikse mahuga voorud (isegi alla 4 miljoni euro). St uurimistoetusteks on kogu aeg sama summa raha kasutuses (kuni selle aastani igal aastal ca 42 milj eurot, alates sellest aastast ca 45 milj eurot), kuid aastati vabaneb lõppevate grantide arvelt uuteks taotlusvoorudeks raha ebaühtlaselt.

Näide: Üle-eelmisel aastal oli väga suure mahuga taotlusvoor (ca 18 milj eurot), sest lõppesid vanad IUT-teemad ja palju PUT projekte ja võinuks eeldada, et raha saavad kõigis valdkondades paljud taotlused. Aga kuna nt sotsiaalteaduste valdkonnas lõppes just sel aastal väga vähe projekte, oli valdkonna raha käimasolevate projektide all kinni ja uuteks projektideks sotsiaalteadustes oli üliväike summa. See aga ei tähendanud sotsiaalteaduste raha vähenemist, sest kokku oli käimasolevaid ja uusi ikka sama summa mahus.

Riigieelarves 2021. a teadus- ja arendustegevusele (TA) lisandunud rahast (kauaoodatud 1% SKPst) suurem osa on plaanitud doktoriõppereformi elluviimiseks ja eri ministeeriumide TA-eelarvesse. ETAGi uurimistoetuste eelarvesse lisandus sellest rahast pisut alla 3 miljoni euro, mis anti 2020. a toimunud taotlusvoorus välja 2021. a aastal alustanud grantidele, st see raha on nüüd käimasolevate grantide all ka kinni. Kui seda raha poleks lisandunud, olnuks eelmise aasta taotlusvoorus ka ligi 3 miljoni eurot vähem. Selle aasta taotlusvooru maht sõltub 2022. a grantide eelarvest ja 2021. a lõppevate grantide mahust. Me oleme lähtunud eeldusest, et uurimistoetuste eelarve jääb 2022. a käesoleva aasta tasemele. Sestap saab uuteks grantideks välja anda ainult nii palju raha, kui palju 2021. a aastal lõppevate grantide alt vabaneb ehk praegu teadaolevalt pisut üle 6 milj euro.

Taotluse koostamine

  • Kes võib taotluse esitada?

Granditaotluse võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja leiab siit.

  • Kas käimasoleva ETAGi rahastatud grandiprojekti juht, põhitäitja või täitja võib taotleda granti?
  1. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAGi rahastusega grandiprojekt, sh Mobilitas Pluss järeldoktoriprojekt, kestab 2022. aastal.

Ka 2022. aastal kestvate uurimisprojektide põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, aga võivad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

  • Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

  • Kas taotleja peab taotlemise ajal töötama teadusasutuses?

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga töölepingu.

  • Mitu taotlust sama isik võib esitada?

Üks isik võib samaaegselt taotleda ainult ühte granti.

  • Mitmes taotluses võib sama isik olla märgitud?

Sama isik ei tohi olla märgitud samas taotlusvoorus üheski teises granditaotluses, v.a juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu.

  • Kas projekti põhitäitja võib osaleda kahes projektis korraga, kui tema töökoormus kummaski on 0,5?

Ei, üks isik saab osaleda samal perioodil vaid ühes stardi- või rühmaprojektis. Mitmes projektis osalemine on võimalik siis, kui osalusperioodid ei kattu.

  • Keda võib märkida stardi- ja rühmagrandi taotluses täitjateks?

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjana ei saa näidata akadeemilistel ametikohtadel töötavaid doktorikraadiga isikuid.

  • Kas projekti saab kaasata partnereid väljastpoolt (positiivselt evalveeritud) teadusasutusi, nt ettevõtetest ja riigiasutustest?

Jah, projekti on võimalik kaasata koostööpartnereid nii era- kui avalikust sektorist ning nii Eestist kui välisriikidest.

  • Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus retsensente, kes taotlusi hindavad, on välisriikide teadlased.

  • Kas taotluses on tähemärkide arv piiratud?

Taotluses on tähemärkide arv piiratud, et tagada taotluste võimalikult ühetaoline menetlemine ja kvaliteetne hindamine. Taotlus koosneb mitmest osast, millel igal ühel on kindlad tähemärkide piirangud. Tähemärkide piirang ja allesjäänud tähemärkide loend on ETISes iga taotluse osa juures eraldi. NB! Kopeerides teksti erinevatest tekstitöötlusprogrammidest taotlusse, võib tähemärkide arv suureneda, mistõttu on soovitatav taotluse ettevalmistamiseks kasutada ETAGi näidisvormi ja Microsoft Wordi programmi.

  • Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate teadusandmete haldamise kohta?

Taotleja peaks esmalt tutvuma oma asutuse andmehaldusreeglitega ning läbima andmehalduskoolituse asutuses. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend.

  • Mis on andmehaldusplaan ja mis ajaks tuleb see esitada?

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Selleks on soovitav kasutada vormi ETAGi kodulehel.

  • Kas taotluses on piiranguid, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja (järeldoktorite puhul ka juhendaja) viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2021. aasta taotlusvoorus andmed alates 2011. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase kümne aasta jooksul pärast doktorikraadi saamist viibinud rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täisaastatesse ümardatuna suurema aasta arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, märkida see valikuga „mitteavalik“.

NB! Pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

  • Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad retsensendid ja/või eksperdikomisjon hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seepärast on oluline, et taotlusele oleks lisatud nii projekti juhi kui põhitäitjate korrektne CV, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

  • Kas stardi- ja rühmagrandi taotluses tuleb projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormuseks märkida panus antud projektis?

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti täitmisel võib rühmaprojektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

  • Mida tuleb kirjutada projekti olulisuse kohta Eesti kultuurile, ühiskonnale ja majandusele?

Selle kohta leiate infot vastava granditüübi (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAGi kodulehel.

  • Mida on mõeldud teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamise all?

Teadustöö tulemuste avalikusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te kogu projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

  • Milliseid täiendavaid materjale võib taotluse põhjendusele lisada?

ETISes saab taotluse põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:

  1. põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
  2. põhjendust illustreerivad joonised;
  3. ajakava aastate lõikes (nt Gantti diagrammina).
  4. riskide hindamise ja maandamise plaani.Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad ka retsensendid, mistõttu saab lisada vaid pdf-vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).
  5. NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi.
  6. Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, mitte lisas).
  • Kuhu on võimalik lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad, eranditaotlused jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“.

NB! Lisainfo sakile üles laetud faile retsensendid ei hinda.

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi.

  • Kas eelmisel aastal esitatud taotluse võib esitada muutmata kujul?

UUS! Ei, selles taotlusvoorus eelmise aasta taotlust muutmata kujul esitada ei saa. Selle põhjuseks on mh järgmised olulised muudatused:

    • Muudetud on taotleja seniste teadustulemuste arvesse võtmise perioodi (kõigil taotlejatel viimased kümme aastat, kusjuures arvesse läheb ka periood enne doktorikraadi kaitsmist);
    • Muudetud on paremusjärjestuse moodustamise aluseid võrdsete punktide korral (projektijuhi teadusliku pädevuse kriteerium on nüüd hindamiskriteeriumide eelistuses esimesel kohal);
    • Muudetud on grandimahtude nimetusi ja suurte grantide (III ja IV) taotlemise tingimusi (detailsema eelarve esitamine, nõuded rühma koosseisule jmt);
    • Muudetud on grandimahu asjakohasuse hindeskaalat (senise 0 või 1 asemel on võimalik ka 0,5).
    • Loodusteaduste valdkonnas menetletakse taotlusi kahes eraldi eksperdikomisjonis (täppisteadused ning bio- ja keskkonnateadused).

NB! Eelmisel aastal osaliselt rahastatud (üheks aastaks ehk nn sildgrandi saanud) projektide (nn puhul ei ole vaja ilmtingimata kogu taotlust muuta (kui taotleja seda ise vajalikuks ei pea), vaid ainult suure (III või IV) grandi taotlemise korral uutest nõuetest tingitud osades.

Nn sildgrandi saanud projektide juhid, kes taotlevad projektile uuesti granti, esitavad septembris ETAGile lühikese ülevaate projekti edenemisest ja tulemustest (kui on). Seda võetakse arvesse Eestile olulisuse kriteeriumi hindamisel.

  • Kas juba esitatud taotlust on võimalik hiljem parandada ja/või täiendada?

Pärast seda, kui taotleja ja asutus on ETISes taotluse kinnitanud, loetakse see esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. Teadusagentuuris läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus teadusagentuur võib taotluse saata tagasi parandamiseks.

NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele teadusagentuur on tähelepanu juhtinud. Muude sisuliste täienduste/paranduste tegemise korral või siis, kui parandused ei ole tehtud tähtajaks, on teadusagentuuril õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

  • Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?

Taotlusi menetletakse kuues teadus- ja arendustegevuse valdkonnas OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi. Taotluste pingeread moodustatakse ja rahastamisettepanekud tehakse seitsmes valdkonnas, kuna loodusteaduste taotlusi menetletakse kahes alamvaldkonnas (täppisteadused ning bio- ja keskonnateadused).

Valdkonnad:

  1. Loodusteadused (Natural sciences)
    1. Täppisteadused (Exact sciences) UUS!
    2. Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences) UUS!
  2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
  3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
  4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
  5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
  6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Iga valdkonna (sh loodusteadustes kahe alamvaldkonna) taotlusi menetleb vastav eksperdikomisjon.

Taotluses tuleb märkida teadusvaldkonna(d), kuhu taotleja hinnangul uurimisprojekt kuulub. Seejuures on võimalik märkida eri (alam)valdkonnad ka protsentuaalselt. Taotluses saab valida ka eelistatud eksperdikomisjoni. Sobiva eksperdikomisjoni iga taotluse menetlemiseks otsustab siiski hindamisnõukogu, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita arvestada.

  • Kuna võib grandiprojekt alata?

Rahastatud grandiprojektide kõige varasem algus saab olla 1.01.2022. Põhjendatud juhtudel võib stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2022, ent sel juhul projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku. Järeldoktoriprojektid võivad alata vahemikus 1.01.-1.07.2022. Põhjendatud juhtudel võib järeldoktoriprojektiga alustada hiljem kui 01.07.2022. ent sel juhul projekti lõppkuupäev edasi ei nihku.

Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

 

Hindamine

  • Mis on lävend?

Alates 2020. a taotlusvoorust eristatakse kvalifitseerumislävendeid ja kvaliteedilävendeid.

Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (hea), kolmeastmelisel eristaval skaalal (0-1) hinne 0,5.

Kvaliteedilävendid on kõigi kriteeriumide lõpphinnetest kujunev minimaalne punktisumma. Rohkem infot, sh valdkondlikud kvaliteedilävendid, leiate vastava granditüübi (järeldoktori, stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist.

NB! Kui Te olete ETAGist sama tüüpi granti varem taotlenud ja Te pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAGiga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

  • Kuidas leitakse taotlustele retsensendid?

Eesmärk on igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid. Sobivaid retsensente soovitavad teadusagentuuri hindamisnõukogu ja valdkondlike eksperdikomisjonide liikmed. Taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul sobivad ja ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu). Teadusagentuur kontrollib kõigi retsensentide puhul mh võimalikku huvide konflikti taotlusega.

  • Kuidas tagatakse taotluste hindamisel konfidentsiaalsus?

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAG-gi ja taotlusega seotud teadusasutusel selleks volitatud töötajatel. Taotluste hindamiseks on neile ligipääs ETAGi hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon. NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt(i) konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi. NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAGi koheselt kahtlusest teavitama.

  • Kui palju grante eraldatakse eesti teadlastele ja kui palju välisteadlastele?

Kuna tegu on teadusgrantidega, on nende väljaandmisel olulisim hindamiskriteerium teaduslik tase. Tänapäevane kõrgetasemeline teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ning rõõmustaval kombel on ka Eesti teadlaskond üha rahvusvahelisem. Seepärast ei eristata ka taotlejate puhul “omasid” ja “võõraid”. Taotlema on oodatud kõik võimekad ja motiveeritud teadlased, sõltumata nende rahvuslikust, kultuurilisest jm taustast ning kodakondsusest, juhul kui nad töötavad või on valmis töötama mõnes Eesti TA-asutuses.

  •  Millal saab teada grantide taotlusvooru tulemused?

Granti puudutavad retsensioonid, lõpphinnang ja taotleja asukoht pingereas tehakse teatavaks 2021. aasta novembri esimeses pooles, misjärel on taotlejal ja asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Rahatusotsused tehakse teatavaks 2021. aasta lõpus. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

 

Grandi maht

NB! Palun tutvuge granditaotluse eelarve koostamise juhendiga.

UUS! Järeldoktorigrandi puhul eristatakse kahte (I-II) fikseeritud grandimahtu ning rühma- ja stardigrantide puhul eristatakse nelja (I-IV) fikseeritud grandimahtu.

  • Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses peab põhjendama kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st kui suures osas kaetakse nende töötasu või stipendium grandist ja mis on nende roll ja ülesanded sh üliõpilastel jne) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised on eksperimentide läbiviimise kulud. Lisaks tuleb sisuliselt põhjendada, miks taotletakse vastavat (I-IV stardi- ja rühmagrandi ning I-II järeldoktori puhul) granti.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on abiks projektieelarve abivahend, mis on leitav nii ETAGi kodulehel kui ka ETISes taotlusvormi ülemises parempoolses servas. Tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile.

UUS! Taotledes stardi- või rühmagrandi mahtusid III/IV, peab esitama detailse eelarve, kasutades selleks projektieelarve abivahendit, mis on leitav ETAGi kodulehel ja ka ETISes taotlusvormis (täidetud Excel-i fail tuleb lisada taotlusele).

Eelarvetabelis tuleb näidata ära projektis osalejad nimeliselt. Grandist makstavad töötasud võib esitada nimeliselt (nt põhitäitja x töötasu aastal y kaetakse 80% ulatuses summas X grandist vmt) või rühmade kaupa (põhitäitjad, täitjad (töötajad), täitjad (üliõpilased)) summeerituna (nt kolme põhitäitja X, Y ja Z töötasud aastas kokku koos maksudega on summa x). Igal juhul on selgituses sel juhul vaja välja tuua, kui suur osakaal iga osaleja töötasust grandist kaetakse.

Stardi- või rühmagrandi mahtude I/II taotlemise korral võib detailse eelarve eraldi failina taotlusele lisada, kuid see pole kohustuslik.

  • Kas taotlusvoorus on juba ette määratud, mitu erineva grandimahuga (I–IV) granti rahastatakse?

Ei ole ette määratud. Sama valdkonna ja grandi (PUTJD, PSG või PRG) taotlused kandideerivad ühes pingereas. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik  grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud. Kui taotletav grandimaht hinnatakse ebapiisavalt põhjendatuks, võib see ülitihedas konkurentsis tuua kaasa taotluse jäämise alla rahastuspiiri.

NB! Tutvuge paremusjärjestuse moodustamise ja võrdsete punktide korral taotluste eelistamise põhimõtetega vastavas hindamisjuhendis ETAGi kodulehel.

  • Kellele võib grandist maksta töötasu?

Järeldoktorigrandist võib katta järeldoktori töötasu.

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt.

UUS! Grandimahtude III ja IV korral peab grandist katma vähemalt 50% ulatuses iga põhitäitja ja täitja töötasu ja/või stipendiumi.

UUS! Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta (põhi)täitja(te) töötasu täielikult või osaliselt. Grandimahtude III ja IV korral peab grandist katma iga põhitäitja ja täitja töötasu ja/või stipendiumi vähemalt 50% ulatuses.

  • Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat, seda põhjendades, kuid summa peab olema ümardatud täisarvuni.

  • Kui taotletakse grandimahte III või IV, kas siis teadusagentuur võib eraldada selle asemel grandimahte I või II?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt.

  • Kas grandimaht on paremusjärjestuse moodustamise aluseks?NB! Kui taotletav grandi maht ei ole piisavalt põhjendatud ja/või kooskõlas uurimisrühma suurusega, teadustöö kulude mahuga vmt, võib taotlus jääda rahuldamata.

Ei, grandimahu alusel taotlusi eraldi ei liigitata. Paremusjärjestused moodustatakse vastavalt grandi tüübile (järeldoktori-, stardi- või rühmagrant) ja menetlemise valdkonnale taotlusele antud hinnete ja hinnangute alusel. Suurte grantide (III ja IV) taotlustes võib aga madalam hinne oluliselt vähendada taotluse konkurentsivõimet.

 

Järeldoktorigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?
  1. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2016. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

UUS! Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

  • Kas järeldoktoritoetuse saaja võib asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele teadusagentuur piiranguid ei sea.

  • Mida teha, kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt Mobilitas Pluss, Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, mitu taotlust rahuldatakse?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

  • Mis on asutus ja mis on koostööasutus?

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

  • Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti teadus- ja arendusasutuses, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis).

  • Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

  • Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab varem, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2021. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2022. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

  • Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

  • juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
  • juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
  • grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

  • Millistele asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

  • uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
  • osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
  • ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne;

 

  • Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, põhjendatud juhtudel (n: interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

  • Kas grandist võib maksta järeldoktoriprojekti juhendajale?

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

 

Stardigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?
  1. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad omistatud ajavahemikul 1. jaanuar 2015–1. jaanuar 2020. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

  • Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?

Jah, stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud välismaal teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorantuur). Doktoriõpingute ajal välismaal viibimise perioodid ei lähe arvesse.

  • Kui pikk peab ajaliselt olema järeldoktorantuur või välismaal omandatud teadustöö kogemus, et taotleda stardigranti?

Teadustöö kogemuse omandamise perioodi kestus välisriigis ei ole üheselt reguleeritud. Järeldoktorantuuri läbimise ja/või välisriigis omandatud teadustöö kogemuse nõue stardigrandi taotlemisel on tingitud vajadusest hinnata taotleja rahvusvahelise teadustöö kogemuse piisavust. Arvestuslikult võib minimaalseks järeldoktorantuuri või sellega võrdsustatud teadustöö kogemuseks välismaal pidada vähemalt ühte aastat. Järeldoktorantuuri ja/või välisriigis omandatud teadustöö kogemuse info, sh periood(id), peab taotleja lisama enda ETISe CV-sse.

  • Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

UUS! Kõik stardiprojekti kaasatavad doktorandid peavad olema märgitud taotluses põhitäitjaks. Erisused on aga erinevate grandimahtude taotlemise korral. Stardiprojekti grandimahuga I või II puhul ei ole põhitäitjatele seatud doktorikraadi nõuet. Grandimahu III või IV taotlemise korral peab aga põhitäitjate hulgas olema vähemalt üks doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik, kelle töötasu kaetakse vähemalt 50% ulatuses antud projekti vahenditest.

 

Rühmagrandi taotlemine

  • Kas 2021. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?
  1. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAGi rahastatud grandiprojektide juhid ega põhitäitjad, kelle projekt jätkub 2022. aastal või kauem.
  • Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema taotleja asutusega kehtiv tööleping?

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

  • Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Juhul, kui projekti on plaanitud kaasata üliõpilasi, kes omandavad doktorikraadi hiljem, saab taotluses näidata neid täitjana ning selgitada, et need isikud on plaanis kaasata pärast kraadi omandamist põhitäitjatena.

  • Kas taotluses võib põhitäitjana märkida erialaspetsialisti, kellel puudub doktorikraad (näiteks arst)?

Ei või.

 

Juhul, kui projekt saab rahastuse

  • Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega. Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAGi kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole selles kindel, kas luba on vaja, küsige nõu kas oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

  1. Luba on antud välja konkreetsele projektile
  2. Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale
  3. Luba kehtib projekti perioodil.
  • Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni luba?

Kui taotluse esitamise ajaks on projekti teostamiseks vastavad nõuetele kehtivad load olemas , lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne vastavate uuringute algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee luba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

  • Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis   Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

  • Kas projekti juhi töökoormusele asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Rühmaprojekti juhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Töökoormuse muutmine tuleb enne kooskõlastada ETAGiga ja siis esitada ETAGile avaldus koos asutuse kinnitusega. Kindlasti tuleb arvestada võimalusega, et projekti juhi täistööajast väiksema koormuse korral võib ETAG vähendada grandi mahtu.

Järeldoktor peab grandiperioodil töötama täistööajaga Eesti teadusasutuses ja töö asukohaga koostööasutuses.

Stardiprojekti juht võib töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina).

  • Kas projekti juhti saab vahetada?

Järeldoktori ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

  • Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) teadusagentuuri juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

  • Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist. Näiteks saab IV stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väiksemate stardigrantide mahus, nt kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud grandimaht I või II, ei ole võimalik projekti järgmis(t)el aasta(te)l enam taotleda grandimahte III ja VI. ETAG ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga. Kokkuleppele mittejõudmise korral võib ETAG otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.

Lisaks on võimalik taotleda grandi suurendamist fikseeritud grandimahu ulatuses, juhul kui esimesel aastal taotleja soovi alusel eraldati fikseeritud grandimahust väiksem summa. Näiteks grandimahu II taotlenud rühmagrandi taotleja soovis fikseeritud grandimahu (183 250 €) asemel esimesel aastal 170 000 €. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist kuni 183 250 €.

  • Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti üheks aastaks (v.a PUTJD taotlustes), kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.