PUT KKK 2018

Korduma kippuvad küsimused personaalsete uurimistoetuste 2018. aasta taotlusvooru kohta

Taotluse koostamine
Grandi maht

Järeldoktorigrandi taotlemine
Stardigrandi taotlemine
Rühmagrandi taotlemine

 

Taotluse koostamine

  • Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus eksperte, kes taotlusi hindavad, ei valda eesti keelt.

  • Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CV on väga oluline, sest retsensendid ja/või ekspertkomisjon vajavad hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seega võib ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne.

  • Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?

Alates 2015. aastast toimub Eestis üleminek seniselt nelja valdkonna jaotuselt üle OECD Frascati Manuali (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatorile, mille kohaselt eristatakse kuut teadus- ja  arendustegevuse valdkonda:

  1. Loodusteadused (Natural sciences)
  2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
  3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
  4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
  5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
  6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Hindamisnõukogu moodustab eri valdkondadesse kuuluvate taotluste hindamiseks ekspertkomisjonid, mille nimetus ja arv ei pruugi kokku langeda valdkondade loeteluga.

Taotluses saab märkida eelistatud valdkonna. Hindamisnõukogul on õigus määratleda, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse.

Taotluste pingeread moodustatakse ja rahastamisettepanekud tehakse aga ikka kuues valdkonnas.

  • Kas taotluses on piiranguid selles suhtes, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed järeldoktori ja stardiprojekti juhi senise teadustöö kohta ning järeldoktori juhendaja ja rühmaprojekti juhi viimase kümne aasta teadus- ja arendustegevuse kohta (st 2018. aasta taotlusvooru puhul  andmed alates 2008. aastast).

  • Kas taotluses saab näidata ka veel ilmumata artikleid?

Jah, veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab näidata kommentaaride lahtris, taotlusele tuleb sellisel juhul lisada kirjastuse kinnituskiri.

  • Kuidas peab taotluses esitama bibliomeetrilised andmed?

Järeldoktorigrandi taotluses bibliomeetrilisi andmeid taotleja kohta esitada vaja ei ole.

Stardi- ja rühmagrandi taotleja ei pea enam ise enda kohta bibliomeetrilisi andmeid esitama. ETAg koostab hindajatele ühe taustamaterjalina iga taotleja bibliomeetriliste andmete ülevaate.

NB! Selleks on taotlejal vajalik luua ja ühildada oma identifikaatorid (ORCID, ResearcherID) erinevate andmebaasidega (Scopus, ISI WoS), kontrollida, kas andmebaaside kontod on avalikud ja kas andmebaasides on talle omistatud õiged publikatsioonid. Soovitatav on omada ka avalikku Google Scholar kontot. Võimalike autorlusega seotud segaduste vältimiseks on oluline esitada ETIS-e „Lisainfo“ sakil taotlejapoolsed täpsustused (nt. nime muutus, nimekaim(ud), jms.).  ETAg teavitab taotlejat ülevaate valmimisest e-kirja teel.

  • Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus või juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga , kas on olemas või vajalik hoolsuskohustust puudutav deklaratsioon.

  • Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis “Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus”.

  • Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus?

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

  • Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate andmete haldamise osas?

Andmete haldamise all tuleks kirjeldada, kas ja millised andmed projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid seejuures rakendatakse; kas andmeid jagatakse või tehakse avalikuks ja millisel viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist.

Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht

  • Millisel juhul on vaja taotlusele lisada vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning mida see peab sisaldama?

Vastuvõtva asutuse kinnituskiri on vajalik vaid juhul, kui taotlejal või (stardigrandi puhul) taotluses märgitud põhitäitja(te)l puudub taotluse esitamise ajal vastuvõtva asutusega töölepinguline suhe. Sel juhul peab vastuvõtva asutuse kinnituskiri sisaldama asutuse kinnitust, et taotluse rahuldamise korral sõlmib asutus taotlejaga ja (stardigrandi puhul) põhitäitja(te)ga töölepingu grandi tingimustes ettenähtud töökoormuse ja töö asukohaga. Kinnituskirja peab allkirjastama vastuvõtva asutuse poolt selleks volitatud isik.

Muudel juhtudel ei ole vaja taotlusele eraldi vastuvõtva asutuse kinnituskirja lisada. Taotluse kinnitamisega ETISes kinnitab vastuvõttev asutus, et projekti rahastamise küsimused, sh (rühmagrandi puhul) asutuse väliste projekti (põhi)täitjate rahastamine on kokku lepitud.

  • Kuidas leitakse taotlustele retsensendid?

Eesmärk on igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid. Teadusagentuuril on olemas varasematest taotlusvoorudest retsensentide andmebaas. Sobivaid retsensente soovitavad teadusagentuuri hindamisnõukogu ja valdkondlike ekspertkomisjonide liikmed. Taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu).

  • Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda personaalset uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

  • Kas IUT või PUT juht, põhitäitja või täitja võib taotleda personaalset uurimistoetust?

2018. aastal ei või personaalset uurimistoetust taotleda isik, kelle juhitav IUT teema või PUT projekt kestab 2019. aastal.

Nii IUT teemade kui PUT uurimisprojektide põhitäitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Lisaks võib taotleja olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses. Grandi saamisel peavad nad aga otsustama, millises projektis nad jätkavad, sest samaaegselt ei saa olla projekti juhiks ja/või põhitäitjaks mitmes projektis.

Ka IUT teemade ja PUT uurimisprojektide täitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Üks isik võib osaleda täitjana mitmes projektis.

  • Mitu taotlust võib esitada?

Samaaegselt võib taotleda ainult ühte personaalse uurimistoetuse granti.

  • Kas projekti juhi töökoormusele vastuvõtvas asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Stardiprojekti juht peab projekti ajal töötama vastuvõtvas asutuses 1,0 töökoormusega ja töö asukohaga Eestis. Vastasel juhul võib teadusagentuur lõpetada grandi eraldamise.

Rühmaprojekti juht võib mõjuvatel põhjustel töötada vastuvõtvas asutuses väiksema kui 1,0 koormusega. Selleks peab rühmaprojekti juht koos vastuvõtva asutusega esitama teadusagentuurile vastava taotluse koos põhjendustega. Erandi otsustab teadusagentuur igal üksikul juhul eraldi.

  • Kas projekti juhti saab vahetada?

Järeldoktorit ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja vastuvõttev asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

  • Kas projekti saab ajutiselt peatada?

PUT projekti, sh järeldoktoriprojekti saab ajutiselt peatada ainult projekti juhi põhjendatud avalduse alusel, mis kooskõlastatult vastuvõtva asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev) teadusagentuuri juhatusele. Projekti ajutist peatamist võib projekti juht taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

  • Mis on lävend?

Taotlust hinnatakse erinevate kriteeriumide lõikes. Osasid kriteeriume hinnatakse eristaval skaalal (hinded 1-5), teisi mitteeristaval skaalal (jah – ei; ingl appropriate – not appropriate). Igale kriteeriumile on kehtestatud lävend ehk minimaalne hinne, et olla potentsiaalselt rahastatav. Eristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks ehk minimaalseks hindeks on hinne 3 (ingl good). Mitteeristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks on hinnang ´approriate´. Projektide valdkondlikus paremusjärjestuses rahastamisele konkureerimiseks  peab taotlus ületama lävendi kõigis kriteeriumides.

  • Mis tingimustel võib ekspertkomisjon retsensentide antud hindeid muuta või kuidas ekspertkomisjon neid hindeid ja hinnanguid kasutab?

Retsensentide antud hinded ja hinnangud on sisendiks ekspertkomisjonis toimuvale arutelule. Iga taotlust hindab kaks retsensenti. Kui nende hinnangud lahknevad oluliselt, siis kaalutakse, kas on vaja leida ka kolmas retsensent. Ekspertkomisjoni arutelul kaalutakse retsensentide arvamusi ning üldjuhul on need aluseks ekspertkomisjonis konsensuslikult kujundatavale arvamusele. Ekspertkomisjoni arutelu tulemusel kujunevad hinded ja hinnangud võivad retsensentide hinnetest ja hinnangutest erineda, näiteks kui retsensendid pole arvesse võtnud teatud olulisi asjaolusid (nt taotleja viibimist emapuhkusel, taotleja positsiooni publikatsioonis) vms. Juhul, kui ekspertkomisjoni arvamus erineb retsensentide omast, põhjendab komisjon oma arvamust koondhinnangus. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangu aluseks ekspertkomisjoni koondhinnangu, ent võib seda vajadusel muuta. Seega ei pea taotlusele antav lõpphinnang olema retsensentide antud hinnete keskmine ega nende summa.

  • Kuidas hinnatakse taotluses projekti olulisust Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja majandusele?

Projekti olulisust Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja majandusele hindab taotlust menetlev ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu, seda ei hinda välisretsensendid. Antud kriteeriumi puhul hinnatakse (sõltuvalt projekti suunitlusest ja valdkonnast) projektis kavandatud rakendusliku väljundi mõjuulatust, sarnase uurimisteema senist rahastamist (nt kas varem on rahastatud sarnasel teemal IUT, PUT või ETF projekti), teema aktuaalsust (nt seost ühiskonnas määratletud väljakutsete või riigi strateegiliste eesmärkidega), panust valdkondliku mitmekesisuse säilitamisse jms.    

  • Kas taotluse põhjendusele on vaja lisada täiendavaid materjale?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“. Lisainfo sakile üles laetud faile retsensendid ei näe.

  • Millal saab teada personaalse uurimistoetuse taotlusvooru tulemused?

Personaalset uurimistoetust puudutavad esialgsed rahastusettepanekud tehakse teatavaks 2018. aasta novembri alguses, misjärel on taotlejal ja vastuvõtval asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Lõplikud otsused tehakse teatavaks 2018. aasta lõpus. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

 

Grandi maht

  • Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses ei ole vaja esitada detailset eelarvet kulude alamjaotuse tasemel, nt teadustöö kulu puhul ei ole vaja esitada eraldi kuluridadena lähetuste, kemikaalide, aparatuuri vms tasemel. Küll aga on oluline põhjendada kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st mis on nende roll ja ülesanded, mis roll on projekti kaasatud üliõpilastel?) ning  teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised kulud põhjendavad grandi eksperimentaalsust.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on ETISe taotlusvormis eelarve sakil kasutada abivahend (Exceli tabel). Tabelis arvutatud summa põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile. Taotluse juures hinnatakse grandimahu valiku põhjenduslikkust.

  • Kuidas määrata, kas grant on eksperimentaalne või mitteeksperimentaalne?

Projekti eksperimentaalsuse määramisel on olulised kavandatud meetodid. Mitteeksperimentaalses uurimistöös saavutatakse eesmärgid valdavalt vaatlustest ja tuletustest, mis baseeruvad olemasolevatel või kogutud andmetel, materjalil, mudelitel jne ning mis ei eelda andmete kogumiseks või analüüsimiseks katsete tegemist spetsiifilise aparatuuri ja materjalide abil. Eksperimentaalses uurimistöös tehakse katseid või teste, mis nõuavad kohati väga spetsiifilist aparatuuri ja materjalikulu (nt laboritehnikat,  kemikaale, katseloomi, testravimeid jms). Enamasti käsitletakse eksperimentaalse uurimistööna selliseid uuringuid, milles rakendatavate meetodite kaudu üritatakse manipuleerimise või suunatult testimise abil mõista teatud protsesside põhjuslikke seoseid. 

Eri uurimisprojektid võivad sisaldada erineval määral eksperimentaalset osa. Ka olemuselt mitteeksperimentaalses uuringus võib olla vajadus mõne katse läbiviimiseks. Grandi eksperimentaalsuse tingib siiski hinnang, kui suures mahus ja millisel määral on eksperimentaalsete uurimismeetodite rakendamine oluline projekti eesmärkide saavutamiseks. 

  • Kas projekti eelarve koostatakse üheks aastaks?

Ei, projekti teaduslik tegevuskava ning otseste kulude jaotus koostatakse projekti koguperioodiks. Selle alusel on võimalik määratleda grandi fikseeritud aastane maht.

  • Kui taotletakse suurt granti, kas siis teadusagentuur võib eraldada selle asemel väikse grandi? Kui taotletakse eksperimentaalset granti, kas siis teadusagentuur võib eraldada mitteeksperimentaalse grandi?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui taotletud grandimaht ei ole piisavalt põhjendatud, taotlust ei rahuldata.

  • Kui projekt algab hiljem kui 1. jaanuaril, kas siis vähendatakse aastase mahu saamiseks fikseeritud grandimahtu proportsionaalselt?

See sõltub projekti algusajast ja selle otsustab teadisagentuur igal konkreetsel juhul eraldi. Vastav esimese aasta grandi suurus lepitakse kokku grandi eraldamise lepingus.

  • Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat, seda põhjendades.

  •  Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, nt kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud väike grant, ei ole võimalik järgmis(t)el aasta(te)l taotleda suurt. Teaduagentuur ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.
Lisaks on võimalik taotleda grandi suurendamist fikseeritud grandimahu ulatuses, juhul kui esimesel aastal taotleja soovi alusel eraldati fikseeritud grandimahust väiksem summa. Näiteks eksperimentaalse väikse rühmagrandi taotleja soovis fikseeritud grandimahu (142 000 €) asemel esimesel aastal 130 000 €. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l taotleda grandi suurendamist kuni 142 000 €.

  • Kas grandimaht on paremusjärjestuse moodustamise aluseks?

Ei, grandimahu alusel taotlusi eraldi ei liigitata. Paremusjärjestused moodustatakse vastavalt grandi tüübile (järeldoktori-, stardi- või rühmagrant) ja menetlemise valdkonnale.

  • Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti koguperioodiks, kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad vastuvõtva asutuse raamatupidamisreeglid.

 

Järeldoktorigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

2018. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamise kuupäev olla varasem kui 30.04.2013. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, eeldusel, et taotleja saab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni enne eraldislepingu sõlmimist.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

  • Kas järeldoktoritoetuse saaja võib vastuvõtvast asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla IUT teema ega teise PUT projekti juht ega põhitäitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamine on järeldoktori ja asutus(t)e vahelise kokkuleppe küsimus. PUT järeldoktorigrandi taotlemise tingimused ja kord ega järeldoktori, teadusagentuuri ning vastuvõtva asutuse vahel sõlmitav eraldisleping selleks piiranguid ei sea.

  • Kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt PUT, Mobilitas Pluss, Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, et rahastuse saab mitu taotlust, kuidas siis tegutsema peaks?

Taotleja peab ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast. Marie Skłodowska-Curie grant näiteks nõuab 100% tööpanust.

  • Mis on vastuvõttev asutus ja mis on koostööasutus?

Vastuvõttev asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus ja koostööasutus välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse.  

Väljamineva järeldoktori puhul sõlmib vastuvõttev asutus toetuse saamisel järeldoktoriga töölepingu. See tähendab, et kui järeldoktor soovib projekti ellu viia välisriigi teadus- ja arendusasutuses, peab ta selleks sõlmima lepingu mõne Eesti teadus- ja arendusasutusega. Toetus kantakse üle vastuvõtvale asutusele (mitte koostööasutusele).

  • Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad omistatud Eesti teadus- ja arendusasutuses, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis.

  • Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab. Siiski on oluline teada, et välisriiki suunduva järeldoktori toetuse määramisel on eelistatud taotlejad, kes omavad Eesti kodakondsust, alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba.

  • Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab varem, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2018. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktori projektid peavad algama hiljemalt 1. detsembril 2019. aastal.

  • Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema asutuse blanketil ja adresseeritud Eesti Teadusagentuurile.  Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

  • juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
  • juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et järeldoktor ei saa oma projekti täita Eestisse jäädes;
  • grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või asutuse esindaja poolt.

 

Stardigrandi taotlemine

  • Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

2018. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad omistatud ajavahemikul 1. jaanuar 2012 – 1. jaanuar 2017. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellele on antud taotluse menetlemise valdkonnas esmakordne doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon rohkem kui seitse aastat enne projekti kavandatavat algusaega.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

  • Kui pikk peab olema ajaliselt järeldoktorantuur, et taotleda stardigranti?

Järeldoktorantuuri mõiste kui selline on nii rahvusvahelisel tasandil kui ka siseriiklikult üheselt defineerimata. Seetõttu ei ole üheselt reguleeritud ka järeldoktorantuuri kestus. Järeldoktorantuuri läbimise soovituslik nõue stardigrandi taotlemisel on tingitud vajadusest hinnata taotleja rahvusvahelise teadustöö kogemuse piisavust. Üldjoontes võib aga siiski märkida, et arvestuslikult võiks minimaalseks järeldoktorantuuri kestuseks pidada vähemalt ühte aastat. Igal konkreetsel juhul annab hindamisnõukogu omapoolse hinnangu, kas ühes või teises taotluses viidatud järeldoktorantuuri või sellega võrdsustatud välisteaduskoostöö projekti saab pidada piisavaks.

  • Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, stardiprojekti puhul ei ole põhitäitjatele kvalifikatsioonipiiranguid. Oluline on põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

  • Kui palju võib stardigrandist maksta üliõpilastele teadustöö stipendiumideks?

Teadustöö stipendiumideks eraldi summasid stardigrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees ning uurimisprojektile määratud personalikulust võib teadustöö stipendiume maksta. Teadustöö stipendiumite suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

  • Kas stardigrandist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.

 

Rühmagrandi taotlemine

  • Kas 2018. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?

2018. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende IUT teemade või PUT projektide juhid, kelle IUT või PUT jätkub 2019. aastal või kauem. Taotleja ei saa samaaegselt taotleda rohkem kui ühte presonaalse uurimistoetuse granti, küll aga võib taotleja olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses.

  • Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema vastuvõtva asutusega kehtiv tööleping?

Ei pea. Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, vastuvõttev asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

  • Mida hinnatakse projekti põhitäitjate puhul?

Projekti põhitäitjate puhul on oluline põhjendada nende kaasamise vajadust, sh selgitada nende rolli ja ülesandeid projektis. Seda saab teha ETISe taotlusvormi sakil „Isikud“ olevas kommentaaride tekstikastis. Samuti on oluline, et taotlusele oleks lisatud põhitäitjate korrektne CV, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks.
NB! Põhitäitjad peaksid hoidma oma CV ETISes aktuaalsena.

  • Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, rühmaprojekti puhul võib hindamisnõukogu erandina lubada põhjendatud juhtudel põhitäitjaks isiku, kes ei oma doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Igal juhul on oluline põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

  • Kui palju võib rühmagrandist maksta üliõpilastele teadustöö stipendiumiks?

Teadustöö stipendiumiks eraldi summasid rühmagrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees. Teadustöö stipendiumide suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

  • Kas rühmagrandist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.