Korduma kippuvad küsimused

Enne KKK-ga tutvumist lugege läbi arendusgrandi (EAG) tingimused ja korrad ning taotluste  hindamise juhendid. KKK ei ole ametlik dokument ja siin ei sisaldu kõik olulised detailid. Taotluste menetlemine ja hindamine toimub ainult ETAGi juhatuse käskkirjaga kinnitatud kordade alusel.

 

Mis on uus, võrreldes eelmise taotlusvooruga?

  • 2023. aasta arendusgrandi taotlusvooru prioriteediks on Eesti rohepoliitika võtmevaldkondade edendamine. Küll aga ei ole see kvalifitseerumise aluseks ja taotluse võib esitada ka juhul, kui see ei ole seotud rohepoliitika võtmevaldkondadega.
  • Eesti rohepoliitika võtmevaldkondadeks on rohepoliitika ekspertrühma raportis toodud valdkonnad, milleks on energeetika, teadmismahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline rohemajandus, transport ja liikuvus, kestlik toidusüsteem, ringmajandus ja jäätmed, ruumiplaneerimine ja hooned, elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine ning kliimamuutustega kohanemine.
  • Hindamisjuhendisse on lisatud uus hindamiskriteerium („7. Panus Eesti rohepoliitika võtmevaldkondade arengusse“). Kriteeriumi hindamisel kasutatakse kolmeastmelist eristavat hindamisskaalat („Sobiv“- 4; „Osaliselt sobiv“-2; „Mittesobiv“ – 0). Võrdsete punktisummade korral on 7. kriteerium paremusjärjestuse moodustamisel eelistamise aluseks.
  • EAG uus grandimaht on kuni 150 000 eurot (koos üldkuluga).
  • Kõik projektid peavad algama hiljemalt 1.12.2023.
  • Grandiperioodi on võimalik mõjuvatel põhjustel pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra, kuid grandimaht sellest ei muutu.
  • EAG taotlemine on seekord kahe-etapilise asemel ühe-etapiline ja eeltaotlust esitama ei pea.
  • Projekti juht peab grandiperioodil töötama täistööajaga asutuses ja töö asukohaga Eestis.

Taotluse koostamine

  • Mis on arendusgrandi eesmärk?

Arendusgrandi (edaspidi arendusgrant) eesmärgiks on eksperimentaalarenduse toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Arendusgrandi aluseks on Euroopa Teadusnõukogu Proof of Concept grant.

  • Millistes teadusvaldkondades saab arendusgranti taotleda?

Arendusgrandi taotlusi saab esitada kõigis kuues teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, aga granditaotluste menetlemine, hindamine ja rahastamine toimub valdkondadeüleselt. Selleks moodustab ETAGi hindamisnõukogu eri valdkondade teadlastest ja ettevõtluse esindajatest eksperimentaalarenduse eksperdikomisjoni (edaspidi eksperdikomisjon). 2023. aasta taotlusvooru prioriteediks on Eesti rohepoliitika võtmevaldkondade edendamine.

  • Mitu taotlust võib esitada?

Samaaegselt võib taotleda ainult ühte arendusgranti.

  • Kas mõne teise ETAGi rahastatava uurimisprojekti (nt PSG, PRG, MOBTP)  juht, põhitäitja või täitja võib taotleda arendusgranti?

Arendusgrandi puhul on tegemist eraldiseisva rahastumeetmega, mistõttu ei kehti piiranguid arendusgrandi taotlejale seoses mõne teise ETAGi rahastatava uurimisprojekti juhiks, põhitäitjaks või täitjaks olemisega.

  • Kui pikaks perioodiks on võimalik arendusgranti taotleda ja mida tähendab, et arendusgrandi perioodi on võimalik mõjuvatel põhjendustel pikendada kuni kuus kuud?

Arendusgranti on võimalik taotleda üheks aastaks.

Mõjuvatel põhjustel on grandi perioodi võimalik kuni kuue kuu võrra pikendada. Näiteks juhul, kui eksperimentaalarendustöö läbiviimiseks vajalike vahendite tellimise või allhanketöö viibimise tõttu pole võimalik grandi perioodi jooksul seatud eesmärk saavutada. Perioodi pikenemisel grandi maht ei muutu, küll aga võib kasutada grandi vahendeid kuni pikenenud perioodi lõpuni. Grandiperioodi pikendamiseks esitab projektijuht koos vastuvõtva asutusega hiljemalt üks kuu enne grandiperioodi lõpptähtaega vastavasisulise põhjendatud taotluse teadusagentuurile.

  • Kuidas toimub taotluse hindamine?

Taotlusele annavad põhjendatud hinnangud ja hinded vähemalt kaks sõltumatut retsensenti. Eksperdikomisjon võtab retsensentide antud hinded ja hinnangud oma hinnangute ja hinnete kujundamise aluseks ning esitab need hindamisnõukogule. Hindamisnõukogu annab igale taotlusele lõpphinnangu ja -hinde, võttes aluseks eksperdikomisjoni antud hinnangud ja hinded. Hindamisnõukogu moodustab hinnete alusel taotluste valdkondadeülese paremusjärjestuse ja teeb esialgse rahastusettepaneku.

  • Milline peab olema arendusprojekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste tehnoloogilise valmiduse tase (TVT)?

Arendusprojekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste TVT peab olema vähemalt 4 ja ei tohi olla kõrgem kui 6. TVT skaala detailsema kirjelduse leiab siit, humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnale kohandatud TVT kirjelduse siit. Taotlused, milles projekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste TVT on madalam kui 4 või kõrgem kui 6, ei kvalifitseeru arendusgrandi taotlemiseks.

  • Mida peetakse silmas eelneva uurimistöö all?

Eelnev uurimistöö all peetakse silmas alus- või rakendusuuringuid, milles taotleja on osalenud (nt uurimisprojektis juhi või (põhi)täitjana). Uurimistöö tulemusena peab olema ilmunud teaduspublikatsioone ja/või patente, mille autoriks taotleja on ning millele tugineb arendusprojekti idee.

  • Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse eesti keeles.

  • Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu. Abistavaks materjaliks on “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks taotluses“.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus või juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, kas on olemas või vajalik hoolsuskohustust puudutav deklaratsioon.

Juhul, kui projektil ei ole kokkupuudet abivahendis “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks personaalse uurimistoetuse taotluses” mainitud eetiliste küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada.

  • Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist  pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

  • Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus?

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, need kehtivad projekti perioodil ning need on väljastatud projekti juhile või täitjatele, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne inimuuringute või loomkatsete algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

  • Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate andmete haldamise osas?

Andmete haldamise all tuleks kirjeldada, kas ja millised andmed projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid seejuures rakendatakse; kas andmeid jagatakse või tehakse avalikuks ja millisel viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist.

Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht.

  • Kas projekti juhi töökoormusele asutuses on piiranguid?

Arendusprojekti juht peab asutuses töötama vähemalt täiskoormusega ja töö asukohaga Eestis.

  • Kas projekti juhti saab vahetada?

Arendusprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel (nt. juhi rasedus-, sünnitus- ja/või lapsehoolduspuhkusele suundumisel, töölepingu peatumisel, pikema töövõimetuse puhul, teise riiki elama siirdumisel, surma korral). Selleks peab projekti juht ja asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

  • Kas asutust saab vahetada?

Arendusprojekti vastuvõtvat asutust vahetada ei saa.

  • Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Arendusprojekti ei ole võimalik ajutiselt peatada.

  • Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda arendusgranti?

Jah, võib taotleda.

  • Kui oluline on taotleja CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja CV on väga oluline, sest retsensendid ja/või ekspertkomisjon vajavad hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seega võib ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

  • Kas projekti põhitäitjatel peab olema asutusega kehtiv tööleping?

Ei pea. Põhitäitjatena võivad osaleda ka mõnes projekti elluviimisega seotud muus asutuses (näiteks ettevõttes, millega arendusprojekti raames koostööd tehakse) töötavad isikud. Nende tasustamises tuleb asutustel omavahel kokku leppida.

  • Kuidas leitakse taotlustele retsensendid?

Teadusagentuur püüab igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid retsensentide andmebaasist ja eksperdikomisjoni liikmete soovitusel. Ka taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul sobivaid ja ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu).

  • Mis tingimustel võib eksperdikomisjon retsensentide antud hindeid muuta või kuidas eksperdikomisjon neid hindeid ja hinnanguid kasutab?

Retsensentide antud hinded ja hinnangud on sisendiks eksperdikomisjonis toimuvale arutelule. Iga taotlust hindab kaks retsensenti. Kui nende hinnangud lahknevad oluliselt, siis kaalutakse, kas on vaja leida ka kolmas retsensent. Eksperdikomisjoni arutelul kaalutakse retsensentide arvamusi ning üldjuhul on need aluseks eksperdikomisjonis konsensuslikult kujundatavale arvamusele. Eksperdikomisjoni arutelu tulemusel kujunevad hinded ja hinnangud võivad retsensentide hinnetest ja hinnangutest erineda, näiteks kui retsensendid pole arvesse võtnud teatud olulisi asjaolusid. Juhul, kui eksperdikomisjoni arvamus erineb retsensentide omast, põhjendab komisjon oma arvamust koondhinnangus. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangu aluseks eksperdikomisjoni koondhinnangu, ent võib seda vajadusel muuta. Seega ei ole taotlusele antav lõpphinnang retsensentide antud hinnete keskmine ega nende summa.

  • Kuidas hinnatakse taotluses projekti olulisust Eesti majandusele, ühiskonnale, poliitikale ja/või avalikele teenustele?

Antud kriteeriumi puhul hinnatakse (sõltuvalt projekti suunitlusest ja valdkonnast) projektis kavandatud rakendusliku väljundi mõjuulatust, projekti tulemuste mõju elukvaliteedi, sotsiaalse heaolu, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekule, teema aktuaalsust (nt seost ühiskonnas määratletud väljakutsete või riigi strateegiliste eesmärkidega), koostöö suurendamist teadus- ja arendusasutuste ja/või valitsusasutuste ja/või ettevõtete vahel jms Eesti kontekstis.

  • Mis on taotluse hindamisel lävend?

Arendusgrandi taotlust hinnatakse seitsme kriteeriumi lõikes. Kriteeriumides 1, 2, 3 ja 6 hinnatakse eristaval skaalal (hinded 1-5), kriteeriumis 7 hinnatakse eristaval skaalal (hinded 0-4) ja kriteeriumides 4 ja 5 eristaval skaalal (0-1).  Taotlus, mis saab 1., 2., 3. ja/või 6. kriteeriumis vähem kui 3 punkti või saab suunava(te)le küsimus(t)ele 1.7, 2.3, 4.1, 4.2. ja/või 5.1 vastuse “ei”, ei kvalifitseeru rahastamisele.

  • Kas taotluse põhjendusele on vaja lisada täiendavaid materjale?

Taotlusele on vajadusel võimalik lisada piiratud mahus täiendavaid materjale. ETISes saab projekti põhjenduse sakil eraldi failina lisada põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu, põhjendust selgitavad tabelid, joonised jms. põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, mitte lisas). Projekti põhjenduse osale lisatud faile vaatavad ka retsensendid.

  • Kuhu on võimalik lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“.

Grandi maht

  • Kui suur on arendusgrandi maht?

Arendusgrandi maksimaalne fikseeritud maht 2023. aasta taotlusvoorus on 150 000 eurot. Arendusgrandi maht sisaldab projekti täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulu (25%). Taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat.

  • Kas teadusagentuur võib eraldada taotletud summa asemel väiksema grandi?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui taotlus rahuldatakse, eraldatakse grant taotletud mahus.

  • Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses ei ole vaja esitada detailset eelarvet kulude alamjaotuse tasemel, nt teadustöö kulu puhul ei ole vaja esitada eraldi kuluridadena lähetuste, kemikaalide, aparatuuri vms tasemel. Küll aga on oluline kavandatud kulude suurust põhjendada (miks on vaja kaasata taotluses näidatud täitja(d), st mis on nende roll ja ülesanded, millega on põhjendatud teadustöö kulude maht jmt).

  • Kas arendusgrandi taotlemisel on vajalik kaasfinantseering?

Arendusgrandi taotlemisel ei ole kaasfinantseering kohustuslik. Küll aga on eelistatud projektid, milles on kavandatud koostöö erasektoriga ning mille elluviimiseks kasutatakse teisi vahendeid.

Kontakt
Helen Post
Riiklike uurimistoetuste valdkonna juht
Tel 731 7363
helen.post@etag.ee