Korduma kippuvad küsimused

Taotluse koostamine

  • Mis on arendusgrandi eesmärk?

Arendusgrandi (edaspidi arendusgrant) eesmärgiks on eksperimentaalarenduse toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Arendusgrandi aluseks on Euroopa Teadusnõukogu Proof of Concept grant.

  • Millistes teadusvaldkondades saab arendusgranti taotleda?

Arendusgrandi taotlusi saab esitada kõigis kuues teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, aga granditaotluste menetlemine, hindamine ja rahastamine toimub valdkondadeüleselt. Selleks moodustab ETAgi hindamisnõukogu eri valdkondade teadlastest ja ettevõtluse esindajatest eksperimentaalarenduse ekspertkomisjoni (edaspidi ekspertkomisjon).

  • Mitu taotlust võib esitada?

Samaaegselt võib taotleda ainult ühte arendusgranti.

  • Kas IUT või PUT juht, põhitäitja või täitja võib taotleda arendusgranti?

Arendusgrandi puhul on tegemist eraldiseisva rahastumeetmega, mistõttu ei kehti piiranguid arendusgrandi taotlejale seoses IUTi või PUTi juhiks, põhitäitjaks või täitjaks olemisega.

  • Kui pikaks perioodiks on võimalik arendusgranti taotleda ja mida tähendab, et arendusgrandi perioodi on võimalik mõjuvatel põhjendustel pikendada kuni kuus kuud?

Arendusgranti on võimalik taotleda üheks aastaks. Mõjuvatel põhjustel on grandi perioodi võimalik kuni kuue kuu võrra pikendada. Näiteks juhul, kui eksperimentaalarendustöö läbiviimiseks vajalike vahendite tellimise või allhanketöö viibimise tõttu pole võimalik grandi perioodi jooksul seatud eesmärk saavutada. Perioodi pikenemisel grandi maht ei muutu, küll aga võib kasutada grandi vahendeid kuni pikenenud perioodi lõpuni. Grandiperioodi pikendamiseks esitab projektijuht koos vastuvõtva asutusega hiljemalt üks kuu enne grandiperioodi lõpptähtaega vastavasisulise põhjendatud taotluse teadusagentuuri hindamisnõukogule.

  • Mida tähendab, et arendusgrandi taotlemine toimub kahes etapis?

Arendusgrandi taotlemine toimub kahes etapis. Esimeses etapis esitab taotleja ETISe kaudu vastuvõtva asutuse poolt kinnitatud lühikese eeltaotluse. Ekspertkomisjon hindab vastavalt etteantud kriteeriumidele, kas eeltaotlus ületab lävendi. Lävendi ületanud eeltaotluste esitajad saavad esitada taotluse. Teises etapis toimub taotluste retsenseerimine, pingeritta seadmine ning esialgsete rahastusotsuste tegemine.

  • Mis on eeltaotluse lävendiks?

Arendusgrandi eeltaotlust hinnatakse kahes kriteeriumis – projekti innovatsioonipotentsiaal (1) ja potentsiaalne mõju (2). Kriteeriumide hindamiseks on vastavalt viis ja neli aspekti. Taotlused, mis vastavad esimeses kriteeriumis vähemalt neljale ja teises kriteeriumis vähemalt kolmele aspektile, ületavad lävendi. Mõlema kriteeriumi puhul on ka üks aspekt (1.3. – projekti aluseks oleva uurimistöö tehnoloogilise valmiduse tase ja 2.2. – projekti mõju majandusele, ühiskonnale, poliitikale ja/või avalikele teenustele), millele mittevastavus diskvalifitseerib eeltaotluse.

  • Millal toimub eeltaotluse esitamine? Kuidas toimub eeltaotluse hindamine?

Arendusgrandi eeltaotluste esitamine toimub 2019. aastal vahemikus 01.04-30.04. Eeltaotlusi hindab ekspertkomisjon, kes annab igale eeltaotlusele põhjendatud hinnangu ning esitab need hindamisnõukogule. Lõpliku hinnangu eeltaotlusele annab hindamisnõukogu võttes aluseks ekspertkomisjoni hinnangu.

  • Millal toimub taotluse esitamine? Kuidas toimub taotluse hindamine?

Arendusgrandi täistaotluse esitamine toimub 2019. aastal eeldatavasti juuni alguses (täpsem periood selgub aprillis). Taotlusele annavad põhjendatud hinnangud ja hinded vähemalt kaks sõltumatut retsensenti. Ekspertkomisjon võtab retsensentide antud hinded ja hinnangud oma hinnangute ja hinnete kujundamise aluseks ning esitab need hindamisnõukogule. Hindamisnõukogu annab igale taotlusele lõpphinnangu ja –hinde, võttes aluseks ekspertkomisjoni antud hinnangud ja hinded. Hindamisnõukogu moodustab hinnete alusel taotluste valdkondadeülese paremusjärjestuse ja teeb esialgse rahastusettepaneku.

  • Milline peab olema arendusprojekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste tehnoloogilise valmiduse tase (TVT)?

Arendusprojekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste TVT peab olema vähemalt 4. TVT skaala detailsema kirjelduse leiab siit, humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnale kohandatud TVT kirjelduse siit. Taotlused, milles projekti aluseks oleva uurimistöö tulemuste TVT on madalam kui 4, ei kvalifitseeru arendusgrandi taotlemiseks.

  • Mida peetakse silmas eelneva uurimistöö all?

Eelnev uurimistöö all peetakse silmas alus- või rakendusuuringuid, milles taotleja on osalenud (nt uurimisprojektis juhi või (põhi)täitjana). Uurimistöö tulemusena peab olema ilmunud teaduspublikatsioone ja/või patente, mille autoriks taotleja on ning millele tugineb arendusprojekti idee.

  • Mis keeles eeltaotlus ja taotlus esitatakse?

Eeltaotlus ja taotlus esitatakse inglise keeles.

  • Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu. Abistavaks materjaliks on “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks personaalse uurimitoetuse taotluses“.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus või juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, kas on olemas või vajalik hoolsuskohustust puudutav deklaratsioon.

Juhul, kui projektil ei ole kokkupuudet abivahendis “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks personaalse uurimistoetuse taotluses” mainitud eetiliste küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada.

  • Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist  pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

  • Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus?

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, need kehtivad projekti perioodil ning need on väljastatud projekti juhile või täitjatele, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne inimuuringute või loomkatsete algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

  • Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate andmete haldamise osas?

Andmete haldamise all tuleks kirjeldada, kas ja millised andmed projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid seejuures rakendatakse; kas andmeid jagatakse või tehakse avalikuks ja millisel viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist.

Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht.

  • Kas projekti juhi töökoormusele vastuvõtvas asutuses on piiranguid?

Arendusprojekti juht peab vastuvõtvas asutuses töötama vähemalt 0,2 koormusega. Muid piiranguid ei ole.

  • Kas projekti juhti saab vahetada?

Arendusprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel (nt. juhi rasedus-, sünnitus- ja/või lapsehoolduspuhkusele suundumisel, töölepingu peatumisel, pikema töövõimetuse puhul, teise riiki elama siirdumisel, surma korral). Selleks peab projekti juht ja vastuvõttev asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

  • Kas vastuvõtvat asutust saab vahetada?

Arendusprojekti vastuvõtvat asutust vahetada ei saa.

  • Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Arendusprojekti ei ole võimalik ajutiselt peatada.

  • Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda arendusgranti?

Jah, võib taotleda.

  • Kui oluline on taotleja CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja CV on väga oluline, sest retsensendid ja/või ekspertkomisjon vajavad hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seega võib ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

  • Kas projekti täitjatel peab olema vastuvõtva asutusega kehtiv tööleping?

Ei pea. Täitjatena võivad osaleda ka mõnes projekti elluviimisega seotud muus asutuses (näiteks ettevõttes, millega arendusprojekti raames koostööd tehakse) töötavad isikud. Nende tasustamises tuleb asutustel omavahel kokku leppida.

  • Millisel juhul on vaja taotlusele lisada vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning mida see peab sisaldama?

Vastuvõtva asutuse kinnituskiri on vajalik vaid juhul, kui taotlejal või puudub taotluse esitamise ajal vastuvõtva asutusega töölepinguline suhe. Sel juhul peab vastuvõtva asutuse kinnituskiri sisaldama asutuse kinnitust, et taotluse rahuldamise korral sõlmib asutus taotlejaga töölepingu grandi tingimustes ettenähtud töökoormuse ja töö asukohaga. Kinnituskirja peab allkirjastama vastuvõtva asutuse poolt selleks volitatud isik.

Muudel juhtudel ei ole vaja taotlusele eraldi vastuvõtva asutuse kinnituskirja lisada. Taotluse kinnitamisega ETISes kinnitab vastuvõttev asutus, et projekti rahastamise küsimused on kokku lepitud.

  • Kuidas leitakse taotlustele retsensendid?

Teadusagentuur püüab igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid retsensentide andmebaasist ja ekspertkomisjoni liikmete soovitusel. Ka taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul sobivaid ja ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu).

  • Mis tingimustel võib ekspertkomisjon retsensentide antud hindeid muuta või kuidas ekspertkomisjon neid hindeid ja hinnanguid kasutab?

Retsensentide antud hinded ja hinnangud on sisendiks ekspertkomisjonis toimuvale arutelule. Iga taotlust hindab kaks retsensenti. Kui nende hinnangud lahknevad oluliselt, siis kaalutakse, kas on vaja leida ka kolmas retsensent. Ekspertkomisjoni arutelul kaalutakse retsensentide arvamusi ning üldjuhul on need aluseks ekspertkomisjonis konsensuslikult kujundatavale arvamusele. Ekspertkomisjoni arutelu tulemusel kujunevad hinded ja hinnangud võivad retsensentide hinnetest ja hinnangutest erineda, näiteks kui retsensendid pole arvesse võtnud teatud olulisi asjaolusid (nt taotleja viibimist emapuhkusel, taotleja positsiooni publikatsioonis) vms. Juhul, kui ekspertkomisjoni arvamus erineb retsensentide omast, põhjendab komisjon oma arvamust koondhinnangus. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangu aluseks ekspertkomisjoni koondhinnangu, ent võib seda vajadusel muuta. Seega ei ole taotlusele antav lõpphinnang retsensentide antud hinnete keskmine ega nende summa.

  • Kuidas hinnatakse taotluses projekti olulisust Eesti majandusele, ühiskonnale, poliitikale ja/või avalikele teenustele?

Projekti olulisust Eesti majandusele, ühiskonnale, poliitikale ja/või avalikele teenustele hindab ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu, seda ei hinda retsensendid. Antud kriteeriumi puhul hinnatakse (sõltuvalt projekti suunitlusest ja valdkonnast) projektis kavandatud rakendusliku väljundi mõjuulatust, projekti tulemuste mõju elukvaliteedi, sotsiaalse heaolu, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekule, teema aktuaalsust (nt seost ühiskonnas määratletud väljakutsete või riigi strateegiliste eesmärkidega), koostöö suurendamist teadus- ja arendusasutuste ja/või valitsusasutuste ja/või ettevõtete vahel jms Eesti kontekstis.

  • Mis on taotluse hindamisel lävend?

Arendusgrandi taotlust hinnatakse kuue kriteeriumi lõikes. Kriteeriumides 1, 2, 3 ja 6 hinnatakse eristaval skaalal (hinded 1-5), kriteeriumides 4 ja 5 eristaval skaalal (0-1). Igale kriteeriumile (välja arvatud 5) on kehtestatud lävend ehk minimaalne hinne, et olla potentsiaalselt rahastatav. Kriteeriumide 1, 2, 3 ja 6 lävendiks on hinne 3 (ingl good) ning kriteeriumi 4 lävendiks 1. Lisaks peab lävendi ületamiseks taotlus vastama kriteeriumide aspektidele 1.5 (projekti aluseks oleva uurimistöö TVT), 2.4 (kirjeldus, kuidas projekti kasulik mõju majandusele, ühiskonnale, poliitikale ja/või avalikele teenustele saavutatakse) ja 6.1 (analüüs ja kirjeldus projekti tähtsusest Eestile).

  • Kas taotluse põhjendusele on vaja lisada täiendavaid materjale?

Taotlusele on vajadusel võimalik lisada piiratud mahus täiendavaid materjale. ETISes saab projekti põhjenduse sakil eraldi failina lisada põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu, põhjendust selgitavad tabelid, joonised jms. põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, mitte lisas). Projekti põhjenduse osale lisatud faile vaatavad ka retsensendid.

  • Kuhu on võimalik lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“. Lisainfo sakile üles laetud faile retsensendid ei näe.

  • Millal saab teada arendusgrandi taotlusvooru tulemused?

Eeltaotluste hindamise tulemused tehakse teatavaks mai teises pooles. Teises etapis esitatud arendusgranditaotluste esialgsed rahuldamise ettepanekud tehakse teatavaks 2019. aasta novembri alguses, misjärel on taotlejal ja vastuvõtval asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Lõplikud otsused tehakse teatavaks detsembris. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning sõlmib grandi saajatega grandi eraldamise lepingu.

Grandi maht

  • Kui suur on arendusgrandi maht?

Arendusgrandi maksimaalne fikseeritud maht 2019. aasta taotlusvoorus on 100 000 eurot. Arendusgrandi maht sisaldab projekti täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulu (25%). Taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat.

  • Kas teadusagentuur võib eraldada taotletud summa asemel väiksema grandi?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui taotlus rahuldatakse, eraldatakse grant taotletud mahus.

  • Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses ei ole vaja esitada detailset eelarvet kulude alamjaotuse tasemel, nt teadustöö kulu puhul ei ole vaja esitada eraldi kuluridadena lähetuste, kemikaalide, aparatuuri vms tasemel. Küll aga on oluline kavandatud kulude suurust põhjendada (miks on vaja kaasata taotluses näidatud täitja(d), st mis on nende roll ja ülesanded, millega on põhjendatud teadustöö kulude maht jmt).

  • Kas arendusgrandi taotlemisel on vajalik kaasfinantseering?

Arendusgrandi taotlemisel ei ole kaasfinantseering kohustuslik. Küll aga on eelistatud projektid, milles on kavandatud koostöö erasektoriga ning mille elluviimiseks kasutatakse teisi vahendeid.

 

Kontakt
Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
Tel 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee