Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse 2017. aasta taotlusvooru laekus 106 taotlust, millest rahuldati 20. Enam kui pooled Eestis teadlaskarjääri alustavatest noortest teadlastest alustavad tööd Tartu Ülikoolis (11). Kolm järeldoktorit suundub Tallinna Ülikooli, kaks Tallinna Tehnikaülikooli, kaks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, üks Eesti Kunstiakadeemiasse ning üks Maaülikooli.
Kuue noore teadlase uurimistöö käsitleb ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda. Vaatluse all on näiteks nõukogudejärgne neoliberalism Eesti nüüdsifilmis ning parteipoliitika tajuruumid. Seitse algavat uurimisprojekti tegelevad bio- ja keskkonnateadustega, käsitledes muuhulgas kalade kehasuuruse ja kuju evolutsiooni ning luminestseerivaid süsinik-nanoosakesi, mida saaks kasutada valkude aktiivsuse seireks rakkudes ja kudedes. Seitse projekti kuulub loodus- ja tehnikateaduste valdkonda, kus teemadena on esindatud näiteks uudsete materjalide loomine, gaasisensorite arendamine ning hajussüsteemides tekkivate küsimuste lahendamiseks vajalikud uudsed koodid.
„Huvi Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuste vastu on jätkuvalt kõrge – toetust sai vaid viiendik taotlejatest. Ka toetusskeemi rahvusvaheline haare on jätkuvalt lai. Nimelt laekus meile taotlusi 31 riigist. Kõige aktiivsemad taotlejad on teist vooru järjest eestlased, itaallased ja indialased,“ sõnas Eesi Teadusagentuuri teadusprogrammide osakonna juhataja, Oskar Otsus.
Uus taotlusvoor jaanuaris
Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus aitab välisriigis doktorikraadi kaitsnud teadlastel jätkata oma teadlaskarjääri Eesti teadusasutustes. Järeldoktoriprojekti kestus on üks kuni kaks aastat.
Järgmine taotlusvoor on plaanis avada 2018. aasta jaanuaris.
Mobilitas Pluss programmi eesmärk on toetada Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ning järelkasvu. Eesti Teadusagentuur on programmi elluviija. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Ülevaade 2017. aastal Mobilitas Pluss programmist järeldoktoritoetuse saanud teadlastest.
Lisainfo: