Miks on 2021. a grantide maht väiksem, kui teadusrahastus suurenes oluliselt?

Teadlased on viimasel ajal tihti küsinud: Miks tänavu jagatavate grantide maht on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal, ehkki teadusrahastus suurenes oluliselt?

Tõepoolest on 2022. aasta taotlusvooru maht prognoositavalt 6,2 miljonit eurot ehk eelmise aasta taotlusvooru mahuga võrreldes ligi kümme miljonit eurot väiksem. Samas on uurimistoetuste kogumaht aga hoopis kasvanud 42 miljonilt 45 miljonini. Selgitame siinkohal, millest sõltub igal aastal väljaantavate grantide taotlusvooru maht.

Igal aastal jagatavate grantide maht sõltub lõppevate grantide ja uurimistoetuste eelarve mahust. Uurimistoetusteks on igal aastal ringluses nii palju raha, kui riigieelarvest eraldatakse, ja see summa suureneb ainult siis, kui raha juurde antakse. Seega: järgmisel aastal saab uusi projekte alustada ainult selles mahus, kui suures mahus käesoleval aastal projekte lõpeb ja kui palju eelarve maht muutub.

Varasematel aastatel on loodetud raha suuremale juurdekasvule ja pole alati arvestatud seda, et üks grandiprojekt kestab kuni 5 aastat (s.t ühes voorus välja jagatav raha pannakse kuni viieks aastaks „kinni“). Nii on tekkinud lainetus: teatud tsüklilisusega vahelduvad väga suure (üle 18 milj euro) ja väga väikese mahuga voorud (isegi alla 4 miljoni euro). Kokkuvõttes tähendab see, et uurimistoetuste kogumaht on alati sama suur (kuni selle aastani igal aastal ca 42 milj eurot, alates sellest aastast ca 45 milj eurot), kuid aastati vabaneb lõppevate grantide arvelt uuteks taotlusvoorudeks raha ebaühtlaselt.

Taotlusvoorude mahtude suurte erinevuste tasandamiseks oleme kahel viimasel aastal välja andnud üheaastaseid sildgrante. Selle tulemusena on väikseima ja suurima mahu vahe vähenenud (vt allolevat joonist).

Näide: 2019. aasta taotlusvooru maht oli väga suur (ca 18 milj eurot), sest lõppes IUT-teemasid ja palju PUT projekte ja võinuks eeldada, et kõigis valdkondades saavad raha paljud taotlused. Ent näiteks sotsiaalteaduste valdkonnas lõppes just sel aastal väga vähe projekte, valdkonna raha oli käimasolevate projektide all kinni ja uuteks projektideks jäi üliväike summa. See aga ei tähendanud sotsiaalteaduste raha vähenemist, sest käimasolevaid ja uusi projekte oli selles valdkonnas kokku ikka sama summa ulatuses.

Riigieelarves 2021. aastaks teadus- ja arendustegevusele (TA) lisandunud rahast (kauaoodatud 1% SKP-st) suurem osa on plaanitud doktoriõppereformi elluviimiseks ja eri ministeeriumide TA-eelarvesse. ETAg-i uurimistoetuste eelarvesse lisandus sellest rahast pisut alla 3 miljoni euro, mis 2020. aasta taotlusvoorus anti välja 2021. aastal alustanud grantidele – see raha on nüüd käimasolevate grantide all  kinni. Kui raha poleks lisandunud, olnuks eelmise aasta taotlusvoor ligi 3 miljoni euro võrra väiksem.

Praeguse info põhjal võib eeldada, et uurimistoetuste osa riigieelarves jääb 2022. aastal käesoleva aasta tasemele. Selle sõltub selle aasta taotlusvooru maht 2021. a lõppevate grantide mahust. Sestap saab uuteks grantideks välja anda ainult nii palju raha, kui palju 2021. aastal lõppevate grantide alt vabaneb ehk praegu teadaolevalt pisut üle 6 miljoni euro.

Lisainfo selleaastase taotlusvooru kohta ja vajalikud dokumendid leiab siit. Samal veebilehel saab järelvaadata 2021. aasta taotlusvooru infoseminari.

2021. aasta taotlusvooru korduma kippuvad küsimused.