Homme, 14. oktoobril toimub Riigikogus seitsmes teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (VII).Targalt tulevikku luues“, mille arutelu keskendub Eesti tuleviku tähtsatele valikutele 2020. aasta kriisi kontekstis.
„Kogu maailma väga sügavalt räsinud pandeemia on asetanud riigid ja nende kodanikud täiesti uude olukorda, tuues inimkonna ees seisvad väljakutsed esile teravamalt kui kunagi varem. Nii Euroopa Liit kui ka meie riik plaanivad enneolematuid eelarvevahendeid kriisist tugevamana ja vastupidavamana väljumiseks. Juba iga-aastaseks traditsiooniks saanud konverentsil jätkame diskussiooni Eesti tuleviku teemadel uue reaalsuse valguses. Poliitikute, teadlaste ja ettevõtjate vaheline dialoog aitab kaasa parimate lahendusteede ja arenguvõimaluste leidmisele ja lõppkokkuvõttes meie inimeste heaolu kasvale ning Eesti positsiooni tugevnemisele maailmas,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson konverentsi teemavalikut põhjendades.
Konverentsi avab peaminister Jüri Ratas ning avasõnad ütleb ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Peaesinejatena astuvad üles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja Eesti Panga asepresident Maive Rute. Konverentsi modereerib Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik.
Ettekanded puudutavad kolme laiemat temaatikat: ühiskond pärast kriisi, inimene muutuvas ühiskonnas ja majandus muutuvas keskkonnas.
Arutletakse selle üle, mida me kriisist riigi ja ühiskonnana õppisime ja kuidas olla tulevikus kriisideks paremini valmis. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kuidas muutuvad tööturg, haridus, kultuuriruum, väärtushinnangud, inimese psühholoogia ja muu elu ning kuidas riik saab inimeste toimetulekut toetada. Kolmandas temaatikas tuleb jutuks majanduse struktuurimuutuste toetamine keskkonna hoidmise ja jätkusuutlikkuse suunas, Eesti isevarustamine ja kriiside mõju vähendamine majandusele.
„Eesti senine majandusmudel on aidanud kiirelt läheneda Euroopa Liidu keskmisele tasemele, aga siit edasi vajame selgeid strateegilisi valikuid, kui tahame keskmisest kõrgemale tõusta. Kriisi leevendamise rahaliste vahendite kasutamisel peame lisaks koheste hädadega tegelemisele hoidma strateegilist vaadet ning suunama avalikke investeeringuid pikaajalist arengut toetavate lahenduste suunas, näiteks majanduskasvu võimaldavasse tehnoloogiate arengusse, insenerioskustesse, ettevõtete konkurentsivõime kasvu,“ ütles konverentsil Eesti majanduse jätkusuutlikust kasvust rääkiv keskpanga asepresident Maive Rute.
„Koroona-aeg aitab paljudel meist aru saada, mis tunne on olla vaimselt mitte päris terve. Me võiksime sellest kogemusest nii inimeste kui ühiskonnana õppida. Näiteks seda, et vaimse tervise valdkond ei seisne ainult haiguste ravis, vaid ka inimeste vaimse vormi hoidmises ja arendamises. Nõnda mõeldes selgub, et vaimne tervis sõltub lisaks psühholoogidele ja psühhiaatritele ka koolidest, tööandjatest, linnaplaneerijatest ja paljudest teistest,“ ütles konverentsil esinev Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Andero Uusberg.
Ettekannete vahel toimub kaks arutelu: riigi, teadlaste ja ettevõtjate rollist muutuvas ühiskonnas inimese toimetuleku toetamiseks ning koostööst muutuvas keskkonnas majanduse rohepöörde saavutamiseks.
Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsi saab jälgida otseülekandena ERR Novaatorist.
Konverentsi ajakava leiab siit.
Lisainfo:
Krista Tamm
Kommunikatsioonijuht
Tel 730 0332/5343 3341
krista.tamm@etag.ee