Uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamine ja immuunsussüsteemi vananemise peatamine; ravi seisukohalt oluliste harvade mutatsioonide ennustamine genoomides; e-hääletamise mõju valitsemisele; lõhe vähendamine erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus; masinõppe töövahendid tehisintellekti parandamiseks – need on vaid mõned näited väljakutsetest Eesti teaduse esiliinil, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.
Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 89-le 2017. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja otsinguprojektile. Uurimistoetuste kogumaht on 4 885 222 eurot.
2017. aastal alustavate projektide taotlusvooru esitati 365 personaalse uurimistoetuse taotlust kogusummas 25 913 755 eurot. Menetlusse võeti 355 taotlust, neist 320 stardi- ja otsinguprojektidele ning 35 järeldoktori projektidele. Taotluste hindamisel osales 552 retsensenti 47 riigist. 355 taotlusest rahuldati 89 taotlust ehk 25%.
Toetuse saanud 9 järeldoktoriprojektist, 26 stardiprojektist ja 54 otsinguprojektist on
– 32 loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas ;
– 21 bio- ja keskkonnateaduste valdkonnass;
– 20 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
– 16 terviseuuringute valdkonnas.
Hindamisnõukogu esimees, teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles taotlusvooru kommenteerides, et konkurents uurimistoetustele oli ka seekord väga tihe ja uurimisraha said paraku vaid parimatest parimad. „Kindlasti oleksid toetust väärinud palju enamad taotlejad, aga uurimisraha piiratud kogusumma seab toetuste arvule kindla piiri. Pole kahtlust, et eraldatud grandid aitavad Eesti teadust hästi edendada. Eriti hea meel on selle üle, et meie teadlaskonna järelkasv on väga kõrgel tasemel, sellest annab tunnistust noortele teadlastele eraldatud iseseisva uurimistöö alustamiseks antud stardigrantide üsna suur arv,“ rõhutas Andres Koppel.
Personaalne uurimistoetus on teadlase või tema juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse toetus. Personaalseid uurimistoetusi on kolme tüüpi: toetused järeldoktoritele iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks, stardiprojektidele noorte teadlaste teadlaskarjääri jätkamiseks ja oma uurimisrühma loomiseks ning otsinguprojektidele kõrge rahvusvahelise tasemega uurimistöö tegemiseks.
NB! Siit näed kõiki toetatud uurimisprojekte
Ekspertkomisjonide poolt esiletõstetud uurimisprojektid
Loodus- ja tehnikateadustes
Bio-ja keskkonnateadustes
Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas
Terviseuuringute valdkonnas
Lisateave: Siret Rutiku. uurimistoetuste osakonna juhataja, tel 731 7381, 5342 0639; e-post siret.rutiku@etag.ee
ja Andres Koppel, hindamisnõukogu esimees, tel 731 7340, e-post andres.koppel@etag.ee
Ekspertkomisjonide poolt esiletõstetud uurimisprojektid
Loodus- ja tehnikateadustes:
Meelis Kull: Loome masinõppe töövahendeid õnnetuste tõenäosuse vähendamiseks tehisintellekti kasutamisel
Projekti pealkiri: Liigse enesekindluse vältimine intelligentsetes süsteemides: Teooria ja tarkvara tõenäosuslike klassifikaatorite õppimiseks ja rekalibreerimiseks rakenduskonteksti määramatuse korral (stardiprojekt) (Tartu Ülikool)
Keerulised intelligentsed süsteemid nagu isesõitvad autod ja meditsiinilised ekspertsüsteemid luuakse masinõppe (ingl machine learning) algoritme rakendades. See tähendab, et arvuti õpib ise autot juhtima ja meditsiinilisi otsuseid tegema ning programmeerija ei pea arvutile ette kirjutama käitumisreegleid igaks võimalikuks olukorraks. Programmeerija roll on teha arvuti õppimisvõimeliseks, määrates ette täpsed reeglid õppimisprotsessi kohta. Teisisõnu, programmeerija ei õpeta arvutit mitte autot juhtima, vaid õppima, kuidas autot juhtida. Seejärel õpib arvuti ise, kasutades programmeerija ette antud suuremahulisi treeningandmeid ja -olukordi.
Üks tähtsamaid ülesandeid tarkades süsteemides on klassifitseerimine, näiteks isesõitev auto peab oskama liigitada objekte liikluses: teised autod, jalgratturid, jalakäijad, liiklusmärgid, takistused teel. Seejuures on tarvis, et klassifikaator hindaks õigesti oma enesekindluse määra tehtud liigitustes, võimaldades süsteemil madala enesekindluse korral teha turvalisemaid valikuid, näiteks vähendada kiirust. Seevastu liigne enesekindlus suurendab liiklusõnnetuste või meditsiiniliste valeotsuste ohtu.
Liigne enesekindlus tuleneb sellest, kui arvesse pole võetud kogu teadmatuse määra (ingl uncertainty) klassifikaatori rakenduskonteksti kohta. Käesolev projekt on esimene, mis käsitleb korraga nii õppimis- kui rakendusaegset teadmatuse määra nii valesti klassifitseerimise hindade kui klasside sagedusjaotuse suhtes. Projektis loome teooria ja tarkvara, mis võimaldab masinõppe rakendajatel optimeerida klassifikaatoreid otseselt valdkonna spetsiifikast ja teadmatuse määradest lähtuvalt, vähendades liigset enesekindlust ja seega vähendades õnnetuste tõenäosust.
Rando Tuvikene: Meie uuring toob kaasa merevetikatest pärinevate polüsahhariidide senisest targemad kasutusvõimalused nii meditsiinis kui toiduainetetööstuses
Projekti pealkiri: Funktsionaalsed polüsahhariidid merevetikatest (stardiprojekt) (Tallinna Ülikool)
Vetikaid peetakse ühtedeks vanimateks Maal elavateks organismideks ning arvatakse, et nad moodustasid 500–600 miljoni aasta eest kogu taimeriigi. Merevetikad suudavad produtseerida palju selliseid bioloogilisi ehituskive ja aktiivaineid, mida maismaataimedes ei leidu. Ehkki sedalaadi biomolekulid omavad potentsiaalseid rakendusi mitmetes tööstusharudes (toiduainetetööstuses, kosmetoloogias) ja mikrobioloogias, on neid teaduslikust aspektist vähe uuritud.
Oleme Tallinna Ülikoolis vetikapolüsahhariidide uurimisega tegelenud üle 10 aasta. Meie peamine eesmärk on välja selgitada nende polümeeride molekulaarstruktuuri ja omaduste vahelised seosed. Juba natiivses olekus toimivad paljud vetikatest pärinevad polüsahhariidid antioksüdantidena, pidurdavad põletikuprotsesse, pärsivad bakterite elutegevust, mõjutavad verehüüvet ja stimuleerivad taimede kasvu. Nimetatud bioloogilised toimeid koos neile biomolekulidele omase geelimoodustumisvõimega, loovad aga aluse mitmesuguste funktsionaalsete materjalide saamiseks.
Oma uuringutes püüame tuvastada, millised iseärasused polümeerahelate ehituses põhjustavad konkreetsete biotoimete võimendumist või vastupidi, vähendavad nende molekulide aktiivsusi. Selleks tuleb võrrelda paljudest vetikaliikidest pärinevat materjali ning seda vajadusel laboritingimustes modifitseerida. Teades, millised funktsionaalsed rühmad materjali bioloogilist aktiivsust efektiivselt suurendavad, saame luua uudseid modifitseeritud polüsahhariide, mis toime poolest ületavad tunduvalt nende looduslikke analooge.
Seega võivad vetikapolüsahhariidide struktuur-omadus sõltuvused huvi pakkuda nii teaduslikust kui ka töönduslikust aspektist. Lisaks võimaldavad nende biomolekulide struktuuriiseärasused kinnitada merevetika liigilist kuuluvust ning on seeläbi täiendavaks abimeheks taksonoomidele.
Bio-ja keskkonnateadustes
Tõnu Esko: Töötame välja arvutusliku meetodi, mis võimaldaks ennustada väga harvade ning ravi seisukohalt oluliste mutatsioonide olemasolu osaliselt kaardistatud genoomides
Projekti pealkiri: Harvaesinevate geneetiliste variantide mõju hindamine tervisekäitumisele populatsiooni isolaatides (stardiprojekt) (Tartu Ülikool)
Inimgenoomi pikkus on rohkem kui 3 miljardit aluspaari. Kahe suvaliselt valitud Eestlase pärilikkuseaine erinevuse kolmest miljonist positsioonist paikneb keskeltläbi 10 000 geene kodeerivas piirkonnas. Lisaks sellele on igas genoomis keskmiselt 20 defektset geeni, mis asuvad geene mittekodeerivates alades. Taolisi, suure mõjuga mutatsioonide kandjaid leidub populatsioonis väga vähe (keskmiselt üks kandja 1000 kuni 100 000 kohta), kuid need on klasterdunud suguvõsadesse ning põhjustavad haigusi nagu näiteks pärilik rinnavähk. Erisused DNA geene mittekodeerivates alades määravad suuresti ära inimese välimuse, käitumise ning selle, millistesse haigustesse meil elu jooksul on suurem risk haigestuda.
Praegu maksab inimgenoomi kolme miljardi positsiooni lugemine ehk sekveneerimine ligi paar tuhat eurot. Kulutõhusaks alternatiiviks on kiibipõhine genotüpiseerimine. See võimaldab samaaegselt kaardistada kuni miljon mutatsiooni kuni 24 inimese pärilikkuseaines, makstes samas vaid mõnikümmend eurot.
Minu uurimistprojekti eesmärgiks on välja töötada arvutuslik meetod, mis, tuginedes genotüpiseerimiskiibi profiilidele ning väikesele hulgale samasest populatsioonist pärinevale kogu eksoomi ning täisgenoomi järjestustele, võimaldab ennustada väga harvade ning kliiniliselt oluliste mutatsioonide olemasolu vaid kiibipõhiselt analüüsitud indiviidide genoomides.
Kuna Eesti rahvaarv on suhteliselt väike ja eestlased geneetiliselt väga ühtlane rahvus, sest pea 800 aastat oldi sunnismaised, on suurem osa eestlastest lähemalt või kaugemalt sugulased. Kaardistame oma uurimisprojektis sellised kauged sugulused (kuni 20 sugupõlve tagused seosed) kogu Geenivaramu 50 000 geenidoonori hulgas ning kasutame seda informatsiooni harvade mutatsioonide ennustamisel.
Meie uudne meetod võimaldab terviseandmeid analüüsides hinnata iga mutatsiooni patogeensust ja pakkuda taskukohast geneetilist nõustamist raskete haiguste osas.
Leho Tedersoo:
Meie kogutud andmed mikroorganismidest võimaldavad muuhulgas hinnata ka ökosüsteemide unikaalsust, potentsiaalset kaitsevajadust ning kliimamuutuste mõju
Projekti pealkiri: Päristuumsete mikroorganismide globaalne elurikkus (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
Mikroorganismidel – seentel, bakteritel, arhedel ja protistidel – on mulla toitainete ringes väga oluline roll. Vabalt elavad mullaseened on peamised lagundajad, ent mükoriissed seened transpordivad taimedesse valdava osa neile vajalikest mineraalainetest. Seened ja oomütseedid on ka enim tuntud haigustekitajad taimedel. Võrreldes taimede ja loomadega on mikroorganismide ökoloogiast ja levikumustritest väga vähe teada. Uue põlvkonna meetodid DNA sekveneerimisel võimaldavad seda olukorda muuta.
Uurimisprojekti peamine eesmärk on tuvastada mikroorganismide globaalsed biogeograafilised ja ökoloogilised levikumustrid ning nende seotus mullastiku, kliima ja taimkattetüübiga. Meie projekti teeb unikaalseks eriline, globaalselt standardiseeritud proovide kogumise ja töötlemise metoodika, nn kolmanda põlvkonna DNA sekveneerimismeetodite kasutamine ja võrdleva fülogeneetika ning statistilise mudeldamise analüüsid. Oleme oma töögrupiga juba kogunud >60 000 mullaproovi >1500 proovialalt üle maailma. Nende analüüsimisele ja interpreteerimisele uues uurimisprojektis pühendumegi.
Projekti käigus saame tohutul hulgal infot mulla mikroorganismide elurikkuse kohta, mis koos taustaandmetega tehakse kättesaadavaks veebis. Lisaks mulla mikroobide biogeograafilise leviku alusuuringutele võimaldavad kogutud andmed hinnata ka ökosüsteemide unikaalsust, potentsiaalset kaitsevajadust ning kliimamuutuste mõju. Võrdleme Eesti looduslikke kooslusi võrdluses lähiriikide ja kaugemal asuvate kooslustega. Eesti piires on võimalik hinnata metsatüüpide, majandamise ja vääriselupaikade mõju mulla mikroorganismide elurikkusele ning seeläbi hinnata kaitsekorraldust ka mullamikroobide vaatenurgast.
Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas
Tr
iin Vihalemm: Kuidas säilitavad inimesed eneseväärikust meediakodanikuna poliitilise kriisi tingimustes?
Projekti pealkiri: Meediakasutuse praktikad ja identiteedi arengud Eesti ja Läti venekeelses elanikkonnas poliitilise kriisi tingimustes (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
Ukraina kriisiga kaasnenud meediapropaganda on teravdanud küsimust Baltikumi venekeelse elanikkonna meediast-mõjutatusest kui turvariskist. Oma uuringuprojektis uurin koos Läti meediauurija Janis Juzefovisci ning doktorantidega propagandasõja mõju, avades individuaalse meediatarbija käitumise tagamaid.
Uuringu sihtrühm on hargmaised inimesed, kes elavad vaimses mõttes mitmes ühiskonnas korraga, olles oma igapäevaste tegevuste, perekondlike, tööalaste jm suhete kaudu seotud mitme riigiga. Eelnevatest uuringutest on teada, et Eestis on hargmaised inimesed kohalikku ühiskonda nii majanduslikus kui poliitilises mõttes suhteliselt hästi lõimunud – seega pole hargmaisus ja lõimumine vastandlikud protsessid, vaid võivad teineteist isegi toetada.
Kuni poole Eesti ja Läti venekeelsest auditooriumist moodustab digitaalselt hargmaine, st suhtlusmeedias aktiivne ning nii Lääne, kohalikke kui ka Venemaa meediakanaleid tarbiv rühm. Küsime, kuidas need inimesed propagandasõja tingimustes oma digitaalset suhtlust ja isiklikku infomenüüd kujundavad, kuidas väljendub ning areneb nende inimeste identiteet, arusaam endast kui poliitilisest subjektist tänases pingelises rahvusvahelises olukorras ja killustunud meediaväljadel?
Meie varasemad uuringud mittepoliitiliste kriiside aegse kommunikatsioonikäitumise kohta venekeelse auditooriumi seas viitavad, et nende sotsiaalsed normid pigem soosivad väljumist nn ühismeedia kõlakodadest. Mitmekesise infomenüüga inimesed, kes enda väitel suudavad panna “pildi kokku” mimekesistest allikatest saadud infost olid aruteludes allikana autoriteetsemad, kui ühetaolise “infomenüüga” inimesed. Eesmärk on uurida edasi inimeste kommunikatiivset käitumist ja infoallikate usaldamise strateegiaid poliitiliste pingete teravnemise olukordades.
Teine küsimustering puudutab kodanikuidentiteedi kujunemist. Poliitilises kriisis on meediasisu lugejat-kuulajat-vaatajat idoloogiliselt survestavam kui rahulikel perioodidel, tõmmates eri viisidel piire “meie” ja “nende” vahel. Uurime, kuidas inimesed seda olukorda lahendavad, kuidas ehitavad suhtlusolukordades üles oma identiteeti, mõtestavad ennast kui poliitilist subjekti. Meie senised analüüsid viitavad, et mitmekesiste meediakanalite jälgimise praktika on üks viis säilitada eneseväärikust meediakodanikuna, huvi ühiskonnas toimuva vastu.
Tiia Tulviste: Uuring aitab tulevikus vähendada lõhet erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus
Projekti pealkiri: Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
Uurimisprojekti ja longituuduuringu tulemused aitavad paremini mõista keele omandamise ja kõne arengu mehhanisme. Uurimisprojekti käigus kogume andmeid seostest laste arengukeskkonna, varajase kõne arengu ja lapse edaspidise arengu, kooliedukuse ning heaolu vahel. Meie uuringu tulemused on vajalikud haridus- ja tervisevaldkonnas tegutsevatele inimestele – psühholoogidele, logopeedidele, õpetajatele, lapsevanematele ja poliitikutele – , kuna aitavad mõista ja näitavad, kuidas vähendada lõhet erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus.
Uuringud annavad teadusliku aluse aruteludeks mitmetel Eestis viimasel ajal teravalt üleskerkinud teemadel, näiteks liberaalsem laste kasvatamine, koolireform, poiste koolist väljalangemine jt.
Uurimisprojekti käigus kogume teoreetilisi teadmisi eesti laste kasvukeskkonna ja eesti keele omandamise kohta. Kuna adapteerime uuringus kaks kõnetesti, on meie uuringust kasu ka nendele lastega töötavatele spetsialistidele, kes vajavad hädasti Eesti oludele kohandatud mõõtmisvahendeid.
Uurimusest saadud informatsiooni saab praktikas kasutada erinevate sotsiaalsete gruppide ühiskonda integreerimiseks ja laste kooliedukuse parandamiseks kiiresti kasvava sisserändega Euroopas.
Robert Krimmer: Meie lähenemine toob uut teadmist e-valimiste toimimise, valitsemise ja nendega kaasnevate kulude kohta
Projekti pealkiri: Internetis hääletamine kui täiendav võimalus õiguslikult siduvateks valimisteks: Väljakutsed hääletamisprotsessi ümberkujundamisele (otsinguprojekt) (Tallinna Tehnikaülikool)
Valimisaktiivsuse üldine langus demokraatlikes riikides üle maailma, on pannud mitmeid riike (eeskätt Eesti, aga ka Šveitsi, Norra, Soome, Prantsusmaa, Austraalia, jt) otsima alternatiivseid hääletamisviise.
Elektroonilise hääletamise või lühemalt e-hääletamise terminitega kokku võetavad protsessid puudutavad kaasaegse demokraatliku riigi valitsemise tuumpõhimõtteid. Võib öelda, et valimismehhanismid ei ole ainult meetodid, mille kaudu ühiskond saab väljendada oma arvamust, vaid ka näitajad, kuidas osatakse tehnoloogiat kasutada.
Tänapäeval, kui info ja kommunikatsioonitehnoloogia on laialt levinud ja tavakasutuses, tundub vältimatu kasutada ka valimisprotseduurides rohkem tehnoloogiat. Samas ohustab tehnoloogia levimine valimisprotseduuridesse mõne kriitiku hinnangul demokraatiat, kuna elektroonilise hääletamise süsteemid ei ole usaldusväärsed (vt 2000.a USA presidendivalimiste Florida juhtum, Saltman 2006 1-37).
2001. aastal tegi toonane Eesti justiitsminister Märt Rask USA hiljutisest kogemusest sõltumata teatavaks plaani korraldada 2003. aasta Riigikogu valimised üheaegselt nii traditsioonilise vormis kui ka e-hääletusena. Pärast interneti-panka ja e-valitsust näis see igati loogilise sammuna. Viimastel parlamendi valimistel 2015. aasta märtsis hääletas juba 30% valijatest elektrooniliselt. See tõi Eestile kaasa suure rahvusvahelise huvi ja tunnustuse, delegatsioonid enam kui 100st riigist kohtusid riikliku valimiskomisjoniga, et õppida e-hääletussüsteemi toimimist.
Vaatamata teema aktuaalsusele, on valitsemist puudutavad teadustööd selles valdkonnas vähe. Meie eesmärk on empiirilise uurimistöö abil välja selgitada, miks e-hääletamist kasutatakse ning kuidas see mõjutab ja muudab hääletamise protsessi ning valitsemist.
Uurimisprojektis viiakse läbi interdistsiplinaarsele teoreetilise raamistikule toetuv juhtumianalüüs, kus vaadeldakse valimiste administreerimist, äriprotsesside ümberkujundamist ja tegevuspõhist kuluarvestust. Selline uudne lähenemine toob uut teadmist, kuidas valimised interneti teel hääletamisega toimivad ja kuidas e-hääletamise jt kanalite kasutuselevõtt mõjutab valimiste üldisi kulusid.
Terviseuuringute valdkonnas
Ana Rebane: Uurides mikroRNA-sid põletikulistes protsessides võime jõuda uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamiseni
Projekti pealkiri: mikroRNA-d põletikulistes protsessides (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
MikroRNAd on lühikesed RNA molekulid, mis avastati inimeses umbes 15 aastat tagasi ning on vajalikud enam kui poolte geenide täpseks avaldumiseks. Seetõttu mõjutavad mikroRNAd väga paljusid protsesse organismis nii tervetel kui haigetel. Paljude krooniliste immuunsüsteemi haigustega kaasneb põletik kudedes. Sellised haigused on näiteks psoriaas, atoopiline dermatiit ja astma. Minu uurimisprojekti eesmärgiks on teada saada, kuidas mikroRNAd mõjutavad põletikulisi protsesse nende haiguste korral ning kuidas oleks võimalik kunstlikult sünteesitud mikroRNAsid efektiivselt ja ohutult põletiku kolletesse transportida.
Plaanitud uuringud aitavad mõista atooplise dermatiidi, psoriaasi ja astma tekkepõhjuseid ning võivad olla aluseks uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamisele.
Kai Kisand: Uurides seoseid kroonilise põletiku, loomuliku immuunsuse epigeneetilise mälu ja immuunsüsteemi degeneratsiooni vahel, peatame tulevikus immuunsüsteemi enneaegse vananemise
Projekti pealkiri: Seosed kroonilise põletiku, loomuliku immuunsuse epigeneetilise mälu ja immuusüsteemi degeneratsiooni vahel (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
Krooniline põletik, mis kaasneb pajude haigusseisunditega, on seotud tõsiste terviseriskidega. Näiteks kaasneb sellega immuunsüsteemi rakkude enneaegne vananemine, mis omakorda vähendab immuunsüsteemi võimekust võidelda vähi ja nakkushaigusi põhjustavate mikroobidega. Need molekulaarsed mehhanismid, mis on põletikuga seotud metaboolsete ümberkorralduste ja immuunsüsteemi degeneratsiooni taga, on paljuski veel teadmata.
Uurime immuunrakke patsientidel, kellel tekib erinevatel põhjustel krooniline põletik. Enneaegse vanaemise ja Alzheimeri tõve mudelhaiguseks on Downi sündroom. Psoriaas on tuntud oma metaboolsest sündroomist põhjustatud kaasuvate haiguste poolest. Selgitame uuringus välja immuunrakkude funktsionaalsed eripärad nende haiguste korral ja proovime katseklaasis rakkude normaalset talitlust taastada, et leida ravivõimalusi immuunsüsteemi degeneratsiooni peatamiseks. Kuna uuring keskendub immuunsüsteemi enneaegsele vananemisele, on selle projekti tulemused rakendatavad ka kogu meie rahvastikule, kus vanemaealiste osakaal üha kasvab.
Vallo Tillmann: DIABIMMUNE jätku-uuring võimaldab tulevikus 1.tüüpi diabeedi ja tsöliaakia tekkepõhjusi piirata
Projekti pealkiri: DIABIMMUNE jätku-uuring: esimeste eluaastate mõju 1.tüüpi diabeedi ja tsöliaakia kujunemisele (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
Meie varasemad uuringud on näidanud, et 1. tüüpi suhkruhaiguse (1TD) ja tsöliaakia esinemissagedus on viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt tõusnud. Eestis, Soomes ja Venemaa Karjalas läbi viidud DIABIMMUNE (2008-2014) uuring kinnitas hügieeni hüpoteesi paikapidavust 1TD tekkes. Tartus uuriti üle 2000 lapse. Käesolevas projektis kutsume osad nendest lastest 9-aastasena tagasi.
Jätkuuringu eesmärgiks on uurida varajases lapseeas väljakujunenud soole mikrobioomi ja põetud haiguste rolli 1TD, tsöliaakia ja teiste autoimmuunhaiguste tekkes lastel, kellel on suurenenud geneetiline risk 1TD tekkeks. Lisaks uurime lapseea kasvu, vereseerumi tsütokiinide, D-vitamiini ja IGF-I sisalduse seoseid autoantikehade kujunemisega. Uurime varajase lapseea toitumise, soole mikrofloora ja põetud infektsioonide mõju nende haiguste tekkes. Uuringu tulemused peaks andma uusi teadmisi 1TD ja tsöliaakia riskiteguritest, mis võivad mõjutada nende haigusete teket ja progresseerumist.