Meie värskest teemalehest „Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses“ leiab peamised näitajad naiste ja meeste esindatusest Eesti teaduses ning teadus- ja arendustegevuse kogudes, edukusest grantide taotlemisel Eesti Teadusagentuurist ning valdkonna soolise palgalõhe.
Eesti on soolise võrdõiguslikkuse poolest Euroopa Liidus 17. kohal. Olukord teaduses on parem: kui naissoost teadlaste osakaal EL-is on 33%, siis Eesti teadlaste ja inseneride seas on naisi üle 40%, lisaks on vähenenud ka palgalõhe kutse-, teadus ja tehnikavaldkonnas: 2010. aastal oli valdkonna palgalõhe 18,7%, 2019 aastal aga 11,6%
Kümne aastaga on nii nais- kui meessoost teadlaste ja inseneride arv kasvanud 25% võrra. Eriti jõudsalt on teadlaste arv kasvanud erasektoris: naisteadlaste arv on suurenenud 55% ja meesteadlaste arv 66% võrra. Naiste hulk on mõnevõrra kasvanud ka avaliku sektori teadlaste ja inseneride hulgas, meeste hulk aga 2% võrra vähenenud
Viimaste aastate jooksul on mõnevõrra suurenenud ka naiste osakaal teadus- ja arendustegevuse otsustuskogudes. Heaks sooliseks tasakaaluks peetakse alaesindatud soo vähemalt 40% esindatust teadus- ja arendustegevuse otsustuskogus. On hea tõdeda, et ETAGi hindamisnõukogus on selleni jõutud.
ETAGi välja jagatavate personaalsete uurimistoetuste taotlejate seas domineerivad endiselt mehed, kuid paranenud on naissoost taotlejate edukuse määr. Kõige suuremad erinevused on loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. 2021. aastal olid 72% loodusteaduste granditaotlejatest ja 63% grandisaajatest mehed. Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas oli meeste osakaal taotlejate hulgas 84% ja saajate hulgas 88%.
Toetuse tüüpide lõikes on kõige suurema soolise ebatasakaaluga olnud rühmagrant ja arendusgrant.
Teemalehe leiab meie kodulehelt. Samal lehel on kättesaadavad ka kasutatud andmed Exceli formaadis.
Lisainfo:
Merili Tamson
Analüütik
Eesti Teadusagentuur
merili.tamson@etag.ee