Eesti Teadusagentuuril ilmus teemaleht “Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses”

Meie värskest teemalehest „Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses“ leiab peamised näitajad naiste ja meeste esindatusest Eesti teaduses ning teadus- ja arendustegevuse kogudes, edukusest grantide taotlemisel Eesti Teadusagentuurist ning valdkonna soolise palgalõhe.

Eesti on soolise võrdõiguslikkuse poolest Euroopa Liidus 17. kohal. Olukord teaduses on parem: kui naissoost teadlaste osakaal EL-is on 33%, siis Eesti teadlaste ja inseneride seas on naisi üle 40%, lisaks on vähenenud ka palgalõhe kutse-, teadus ja tehnikavaldkonnas: 2010. aastal oli valdkonna palgalõhe 18,7%, 2019 aastal aga 11,6%

Kümne aastaga on nii nais- kui meessoost teadlaste ja inseneride arv kasvanud 25% võrra. Eriti jõudsalt on teadlaste arv kasvanud erasektoris: naisteadlaste arv on suurenenud 55% ja meesteadlaste arv 66% võrra. Naiste hulk on mõnevõrra kasvanud ka avaliku sektori teadlaste ja inseneride hulgas, meeste hulk aga 2% võrra vähenenud

Viimaste aastate jooksul on mõnevõrra suurenenud ka naiste osakaal teadus- ja arendustegevuse otsustuskogudes. Heaks sooliseks tasakaaluks peetakse alaesindatud soo vähemalt 40% esindatust teadus- ja arendustegevuse otsustuskogus. On hea tõdeda, et ETAg-i hindamisnõukogus on selleni jõutud.

ETAg-i välja jagatavate personaalsete uurimistoetuste taotlejate seas domineerivad endiselt mehed, kuid paranenud on naissoost taotlejate edukuse määr. Kõige suuremad erinevused on loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. 2021. aastal olid 72% loodusteaduste granditaotlejatest ja 63% grandisaajatest mehed. Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas oli meeste osakaal taotlejate hulgas 84% ja saajate hulgas 88%.

Toetuse tüüpide lõikes on kõige suurema soolise ebatasakaaluga olnud rühmagrant ja arendusgrant.

Teemalehe leiab meie kodulehelt. Samal lehel on kättesaadavad ka kasutatud andmed Exceli formaadis.

 

Lisainfo:

Merili Tamson
Analüütik
Eesti Teadusagentuur
merili.tamson@etag.ee