Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu esitas teadusagentuuri juhatusele esialgse ettepaneku rahuldada 114 personaalse uurimistoetuse taotlust, sh 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmagrandi taotlust ühe aasta rahastamise kogumahus 18,8 miljonit eurot.
Kõigi granditüüpide taotluste koguarv oli 479 ning enim taotlusi (205) ja eraldatud grante (58) on loodusteaduste valdkonnast. Sellele valdkonnale läheks ettepaneku järgi 52% rahastusest ehk 9,7 miljonit eurot. Ka sel aastal lõppeb enim projekte just loodusteadustes. Mahult järgmine on tehnika- ja tehnoloogia valdkond (vastavalt 3,5 miljonit eurot ja 19%). Kui arsti- ja tehnikateadustes ulatus edukuse määr 30%ni, siis sotsiaateadustes oli see tervelt kolm korda madalam. Grandisaajate hulgas on teadlasi kokku üheksast asutusest.
„Kuigi taotluste edukus tõusis tänavu keskmiselt 24%ni, jäid kahjuks rahastuseta paljud väga tugevad teadusprojektid. Loodan, et teadusasutused kasutavad nende kõrgeid hindeid ehk niinimetatud oivalisuse pitseri saanud projektide toetamiseks jõudsalt kasvanud baasfinantseerimise raha. Selleks, et kahandada aastate vahelisi ülisuuri uute projektide rahastamiseks vabanevaid summasid, tehti seekord umbes veerandi uurimistoetuste eraldamise otsus vaid üheks aastaks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Eelmisel aastal rahastati 76 uut teadusprojekti kogumahus 8,7 miljonit eurot. Seega on selle aasta taotlusvoorus edukaid projekte võrreldes mullusega poolteist korda enam ja nendeks eraldatava rahastuse kogusumma üle kahe korra suurem.
Lõpliku rahastusettepaneku teeb hindamisnõukogu pärast taotlejate ja teadusasutuste tagasiside analüüsi praeguse kava kohaselt 3. jaanuaril.
Täpsemad arvandmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise ning grandisaajate soolise jaotuse kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt.
Lisainfo:
Andres Koppel
Tel 731 7340/513 3944
andres.koppel@etag.ee