Tartu Ülikooli ja mõttekoja Praxis uuringust “Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas” selgub, et Eesti kõrgkoolide akadeemilised töötajad väärtustavad õppe- ja teadustöö kooslust, kuid leiavad, et karjääriredelil edasi liikumine sõltub liialt teadustöö tulemustest. Uuringut tutvustatakse täna kell 10.30 Tartus Lydia hotellis algaval seminaril.
Akadeemiliste töötajate ühiskondlik tegevus on vähe väärtustatud
Akadeemilised töötajad on rahul oma töö sisuga, ent märkimisväärselt vähem selle hindamise ja väärtustamisega. Üle poole (55%) akadeemilistest töötajatest leiab, et edutamisel arvestatakse eelkõige teadustöö kvaliteeti. Alla poole (45%) töötajaist leiab, et arvestatakse õppetöö kvaliteeti ning vaid kolmandik töötajaist tunneb, et personali valikul ja edutamisel arvestatakse nende õppeasutusevälist töökogemust. „Akadeemilisel töötajal on palju konkureerivaid rolle. Temalt oodatakse nii tulemuslikku teadustööd ja õpetamist kui ka ühiskondlikku panust. Teadustöö kõrval teiste rollide vähem väärtustamine ei toeta hariduspoliitika sihti siduda teadust tugevamalt ühiskonna arenguga,“ selgitas tulemusi mõttekoja Praxis analüütik Eve Mägi. Seetõttu soovitab uuring karjäärimudelite väljatöötamisel ja edutamiskriteeriumite sisseseadmisel neid rolle senisest rohkem arvestada.
Kõrge tööpinge ja vastuoluline töömuster ohustavad nooremteadureid
Uuring viitab akadeemiliste töötajate kõrgele tööpingele ja kurnatusele, eriti madalamatel ametikohtadel ja nooremteadurite hulgas. Kui keskmine töönädal on akadeemilistel töötajatel 43 tundi, siis nooremteaduritel 49 tundi. “Eriti keerulises olukorras on doktorantidest nooremteadurid, kelle suur õpetamis- ja administratiivtöö koormus ei lase piisavalt pühenduda teadustööle. See pole kooskõlas nooremteaduri ametikoha eesmärkide ega nende endi eelistusega. Niisugune muster võib takistada nominaalajaga doktorikraadi kaitsmist, seades ohtu uute akadeemiliste töötajate järelkasvu,” võttis Mägi tulemused kokku.
Akadeemilise järelkasvu tagamine vajab pingutust
Teadustöötajad ja õppejõud tajuvad oma töökoha püsivust väga erinevalt: õppejõud tunnevad end oluliselt kindlamalt (61%) kui teadustöötajad (29%). Seda selgitab asjaolu, et õppejõudude töötasu tuleb riigieelarvest, teadustöötajatel aga tähtajalistest projektidest. Õppejõudude motivatsiooni kahandab paraku palga madal konkurentsivõime. „Erinevalt paljudest suurtest, eeskätt ingliskeelsetest riikidest pole Eestil võimalik vaid globaalsele akadeemilisele tööturule loota. Eesti ülikoolidel on kohustus tagada emakeelne õpe ja selleks tuleb hoolitsed kvaliteetse eestikeelse akadeemilise järelkasvu eest. Töötajaskonna koolitamine on väga pikk protsess ning akadeemilisest karjäärist loobumine on valus löök eeskätt meie ülikoolidele. Eesti erilist konteksti silmas pidades peaksid nii poliitikakujundajad kui ka ülikoolide juhtkonnad oluliselt enam tähelepanu pöörama töökeskkonna parandamisele ning akadeemilise karjääri atraktiivsuse tõstmisele,“ selgitas Eneli Kindsiko Tartu Ülikoolist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihori sõnul peab ministeerium väga oluliseks, et Eesti teadussüsteem oleks talentidele atraktiivne, tagatud oleks teaduse ja kõrghariduse kvaliteet ja järjepidevus ning teadlased osaleksid aktiivselt ühiskonnaelu probleemide lahendamises. „Akadeemilise karjäärimudeli arendamine on hea viis seda saavutada, kuid selle sisu loomine on teadusasutuste ülesanne,“ ütles Pihor.
Võimalus nii teadusmaastikule sissevaateks kui rahvusvaheliseks võrdluseks
Kristi Kõiv Tartu Ülikoolist tõstab uuringu puhul esile kõikide Eesti kõrgkoolide kaasatust. “Aruanne annab põhjaliku sissevaate akadeemilise töötaja eluolusse, võimaldades seostada akadeemilist karjääri laiemate ühiskondlike ning sotsiaal-majanduslike teguritega. Seni on Eesti teadusmaastikul puudunud nii süsteemne ja rahvusvaheliselt võrreldav töötajate uuring,” ütles Kõiv.
Uuringu viisid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Eve Mägi, Kaupo Koppel, Kristi Kõiv, Eneli Kindsiko ja Maarja Beerkens. Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest.
Uuringu lõppraporti täisversiooniga saab tutvuda siin.
Rohkem infot:
Eve Mägi, Mõttekoja Praxis programmijuhi kt/analüütik, eve.magi@praxis.ee
Kristi Kõiv, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent, kristi.koiv@ut.ee
Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja, katrin.pihor@htm.ee
Liina Eek, Eesti Teadusagentuuri RITA programmi juht, liina.eek@etag.ee
Teate edastas
Piret Ehrenpreis
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Teadusagentuur
58160090