Algav teadusuuring selgitab välja koroonapandeemia ajal kehtestatud tegevuspiirangute mõju Eesti majandusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele

Algab teadusuuring, mille eesmärgiks on toetada riiki teadmispõhiste soovitustega kriisi leevendamiseks rakendatavate poliitikate kujundamisel ja nende mõju hindamisel. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur ja selle uuringu tulemusi hakkavad kasutama Majandus-ja Kommunikatsiooni-, Sotsiaal- ja Rahandusministeerium, kes koostasid ka uuringu lähteülesande.

Kuni uue viiruse levik ei ole saadud kontrolli alla, tuleb riikidel rakendada mitmesuguseid normaalset majandustegevust piiravaid ja elanike majanduslikku toimetulekut mõjutavaid meetmeid. Nende meetmete mõju erinevatele elanikkonna gruppidele on erinev ega tarvitse olla ettevaates selge. Kuna olukord on erakordne, ei ole ka valmis lahendusi kuskilt võtta. Teiste riikide kogemustest tuleb õppida, kuid igal riigil on oma eripära, mida tuleb poliitika kujundamisel arvestada. Uuring aitab hinnata juba rakendatud meetmete mõjusid ja tõhusust ning sõltuvalt epideemia kulgemisest võimaldab vastata uutele esile kerkivatele küsimustele.

„Kõnealune uuring on suur väljakutse nii teadlastele kui uuringu läbiviijatele, aga samas ka tellijale. Oleme alles kriisi keskel ehk me ei tea, kui pikaks kujuneb majanduskriis või kuidas erinevad haiguse lained ühiskonda veel lähitulevikus võivad mõjutada,“ sõnas uuringu konsortsiumi juht Raul Eamets Tartu ülikoolist.

„Uus viirus püstitab poliitikakujundajatele küsimusi, millega varem pole tulnud silmitsi seista. Isegi sõja ajal ei ole ühiskonnad olnud olukorras, kus inimeste kokkusaamised on ebasoovitavad või lausa keelatud ning kohati on majandustegevus sisuliselt võimatuks tehtud,“ täiendas Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben. „Nii poliitikutel kui ka ametnikel tuleb kujunenud olukorras lahendada probleeme, milleks ei saagi olla eelnevat ettevalmistust. Et pakutavad sotsiaal- ja majanduspoliitilised lahendused oleksid võimalikult asjakohased, tuleb olukorra analüüsimisse kaasata kõrgel tasemel akadeemilist kompetentsi, mida Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustes õnneks leidub,“ lisas Aben.

Uurimismeeskond peab olema paindlik ning kohanemisvõimeline ja valmis tuleb olla vajadusel uuringu fookuse muutmiseks. „See on ka põhjuseks, miks lisaks traditsioonilisele mõjuhinnangule, mille aluseks on sektoraalne simulatsioonimudel, sisaldab projekt endas ka n-ö agiilse analüüsi komponenti, mille puhul püstitatakse töö käigus operatiivselt uusi uurimisküsimusi, millele teadlased üritavad vastuseid leida,“ selgitas Eamets uuringu läbiviimist. „Kuna olukord muutub pidevalt, näeb see projekt ette eelkõige ametnikkonna ja teiste huvirühmade jooksvat nõustamist kriitilistes analüütilistes küsimustes. See on sobiv viis hinnata senise poliitika tulemuslikkust ja kavandada kriisileevendusmeetmeid tulevikuks,“ jätkas Aben.

Programmist RITA rahastatava uuringu „COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“ läbiviimiseks on Tartu Ülikooli juhitaval konsortsiumil aega 18 kuud. Uuringut rahastatati summas 449 509,46 eurot.

Lisainfo:

Raul Eamets, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikool, raul.eamets@ut.ee
Madis Aben, analüütik, Rahandusministeerium, madis.aben@fin.ee
Sigrid Ots, RITA vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur, sigrid.ots@etag.ee