Populaarsed ettevõtjate ja teadlaste koostööpäevad jätkuvad

Eesti Teadusagentuur, Startup Estonia ja EAS korraldavad ka sel sügisel kolm sektoritevahelise mobiilsuse (ehk SekMo*) koostööpäeva.

Sündmusest lõviosa moodustavad päevajuhi koordineeritud silmast silma lühivestlused teadlaste ja ettevõtjate vahel, mille jooksul saab teineteisele tutvustada enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi koostööks. Kevadel toimunud kolm üritust osutusid vägagi populaarseks.

Ürituste päevajuht, Vaido Mikheim Startup Estoniast kommenteerib koostööpäevade ideed:  „On linnalegend, et teadlane ja ettevõtja ei leia ühist keelt. Leiavad küll ning juttu jätkub pikemakski. Meie soov on, et nii teadlased kui ettevõtjad jääksid suhtluses natukene näljaseks. Nii on neil põhjust ka pärast tutvumist teineteisega juttu vesta ja juba reaalset koostööd arutada.“

18. oktoobril oodatakse Tartusse puiduvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, kes tunnevad, et neid kõnetab põnev koostöövõimalus teadlastega, ning teadlasi, kes oleks huvitatud koostööprojektidest ettevõtlussektoris. 10. novembril keskendutakse meditsiini- ja tervisevaldkonnale ning 8. detsembril kutsutakse kokku saama metallitööstuse ettevõtjaid ning valdkondlikke teadlasi.

*SekMo ehk sektoritevaheline mobiilsus on toetusmeede, mille abil era- või avaliku sektori asutused saavad tööle võtta vähemalt magistrikraadiga teadlase rakendusuuringu või tootearendusprojekti kavandamiseks ja läbiviimiseks. SekMo katab 25%-70% teadlase tööjõukuludest, olenevalt ettevõtte suurusest ning muudest faktoritest. Toetus aitab avardada teadlase töö- ja arenemisvõimalusi vahetus koostöös teiste valdkondade asutustega, teisalt soodustab see teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet ja muutes selle tegevust efektiivsemaks.

Täpsem info meetme kohta ja registreerimine puiduüritusele: www.etag.ee/sekmo    

NB! Ürituste töökeel on läbivalt inglise keel, kuid kindlasti on eesti keelt kõnelevaid vestluskaaslasi nii ettevõtjate kui teadlaste hulgas.

Lisainfo:
Viktor Muuli
nutika spetsialiseerumise valdkonna juht
730 0325
viktor.muuli@etag.ee

Arvamusfestivali teadusala diskussioon kulgeb teadlase rollist inimeste targa käitumiseni

Kümnenda Arvamusfestivali teisel päeval, 13. augustil toimub festivali Teadusalal traditsiooniline diskussioon teaduse eri tahkudest. Viies arutelus keskendutakse statistikale, kriisideks valmistumisele ja teaduse ning teadlaste rollile maailma paremaks muutmisel.

Teadusala korraldavad Eesti Teadusajakirjanike Selts ja Eesti Teadusagentuur, arutelusid korraldavad  ka  Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut, Tallinna Ülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium.

“Ilmaelu läheb järjest keerukamaks, kohati ka raskemaks,” tõdes teadusala konsortsiumi juht Priit Ennet. “Loodan, et tänavused arutelud aitavad meil ehitada head analüütilist raamistikku, millele tuginedes suudame enda ümber toimuvat paremini mõista ja elus paremini toime tulla.”

Kell 10 algavas avaarutelus uurivad Argo Rosin, Madis Raukas, Katrin Niglas ja Eneli Kindsiko, kes on hea teadlane – kas see, kes kirjutab palju teadustöid või see kes teeb tihedat koostööd ajakirjanikega? Või on hoopis hea ettevõtja ja kõneisik?

Kell 12 selgitavad akadeemik Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kuidas statistikaga on võimalik inimesi eksiteele viia. Kuidas muuta olukorda, kus teadlased kipuvad tavainimeste probleeme pelgalt numbritena käsitlema ning Inimesed ei hooma statistika võimalusi ega näe nende mõju meie igapäevaelus?

Urmas Kruuse, Triin Kõrgmaa, Rain Kuldjärv  ja  Ruve Schank diskuteerivad kell 14 väga päevakajalisel teemal: kuidas tagada toidu kvaliteet ja kättesaadavus kriiside puhul ning milliseid alternatiivseid toidutootmise võimalusi uuritakse teaduses juba praegu.

Teadlastelt oodatakse täpseid ennustusi ees ootavate probleemide lahendamisel, aga kas nad suudavad jääda selgeltnägijateks? Kuidas selgitada keerukaid teadustulemusi ja võidelda pseudoteaduse poolt pakutava maailmapildiga? Selle üle mõtisklevad kell 16 Anu Noorma, Krista Fischer, Mihkel Kangur ja Annely Allik.

Teadusala lõpetuseks küsivad kell 18  Triin Vihalemm, Heidi Reinson, Mariliis Öeren ja Daniel Kostjuba, kas käitumisteadlased võiks lubada riiki tüürima? Psühholoogid ja sotsioloogid püüavad lahendada riigi püstitatud probleeme, kuid kui tõhus ja eetiline see on?

Arutelusid modereerivad teadusajakirjanik Priit Ennet, ajakirjanik Brent Pere, AHHAA teaduskeskuse juht Andres Juur ning Tartu Ülikooli kaasprofessor Andero Uusberg.

Annely Allik, Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja: “Meie kõigi töö tulemusena võiks maailm olla parem paik, kus on targemad inimesed, kes on tervemad ning elavad kauem”. Alliku sõnul on unistuste ühiskonda ehitades eriti oluline uue põlvkonna teadlaste kasvatamine ja harimine. “Lapsed on ju meie tuleviku teadlased ja suunamudijad!” oli ta optimistlik. “Omaette teemana selles kontekstis on veel ka küsimus, kuidas saavutada olukord, kus poliitmaastikul tehtaks tarku teaduspõhiseid otsuseid,” lisas Allik.

Teadusala tegemisi saad jälgida ka Facebookis, festivali kava leiab kodulehelt.

Eesti Teadusagentuuri eksperte kohtab ka teistel arutelualadel. Tuleviku elukeskkonna alal toimub koostöös Eesti Geoloogiateenistusega arutelu “Kaevandame rohepöörde nimel?!” mida modereerib ETAGi ressursside väärindamise programmi ResTA juht Indrek Tulp. Energiapöörde alal osaleb arutelus “Kas tuumaenergia on poiste või tüdrukute ala?” ETAGi teaduskommunikatsiooni spetsialist Mare Vahtre.

 

Lisainfo:

Annely Allik
Teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja
tel. 730 0333
Annely.Allik@etag.ee

 

ETAG osaleb projektis, mis edendab soolist võrdsust Euroopas

Alates 2022. a. juunist osaleb Eesti Teadusagentuur koos 26 Euroopa partneriga 21 riigist projektis GENDERACTIONplus. Projekti raames nõustatakse ja toetatakse teadus- ja teadust rahastavaid asutusi, et edendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa ühises teadusruumis.

Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) eesmärgiks on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. See hõlmab teadlaste mobiilsust, teadustaristuid, rahvusvahelist koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel. 

Projekt GENDERACTIONplus aitab tugevdada rahvusvahelist koostööd läbi selle, et luua teadlastele võrdseid võimalusi ning toetada asutusi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste läbiviimisel.

Projekt kestab kolm aastat, partneriteks on ülikoolid, poliitikakujundamisega tegelevad riigiasutused ja teadust rahastavad organisatsioonid. 

Teadusagentuuri roll on kaardistada Eestis asutuste- ja riigipõhiseid vajadusi, ning aidata luua valdkonnaga seotud kogukonda  ehk koondada poliitikakujundajaid ja organisatsioone, kelle kaudu projekti eesmärke täita. Projekti käigus luuakse riigipõhine arenguplaan, analüüsitakse asutuse- ja riigipõhiseid andmeid. Samuti jagatakse parimaid praktikaid teiste projektipartneritega. 

Projekti tööpakettide teemad on: sooline dimensioon teadustegevuses ja innovatsioonis, intersektsionaalsus ja kaasatavus, Euroopa teadusvaldkonna soolise võrdõiguslikkuse poliitikate seire ja hindamine, soopõhine vägivald ja seksuaalne ahistamine, institutsionaalse muutuse edendamine läbi soolise võrdõiguslikkuse kavade, poliitikate täiustamine ja kodanikuühiskonna kaasamine. 

Projekti GENDERACTIONplus rahastatakse Euroopa Liidu raamprogrammist “Horisont 2020”. Projekti käigus tehakse koostööd Euroopa võrgustikega, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust teadus- ja innovatsioonivaldkonnas (SWG GRI) ning teadust rahastavates organisatsioonides (FORGEN).

Täpsem info hakkab koonduma projekti veebilehele: https://genderaction.eu/ 

 

Lisainfo:

Merili Tamson
Koordinaator-analüütik
Eesti Teadusagentuur
Merili.Tamson@etag.ee

Teadusekspert: ühiskonna kaasamiseks ei piisa säravast teaduskommunikatsioonist

Artikkel ilmus algselt teadusportaalis Novaator.

Võrreldes mitmete teiste institutsioonidega on usaldus teadlaste vastu avalikkuse silmis erakordselt kõrge. Selle säilitamiseks ei piisa aga ainult tipptasemel teaduskommunikatsioonist, vaid inimesed peaks saama rohkem sõna ka teadusprioriteetide valimisel, leiab Marc Schiltz, Euroopa Liidu teadusagentuure koondava katusorganisatsiooni Science Europe president.

Viimase mõne aasta jooksul oleme näinud mitmeid sündmusi ja poliitilisi pöördeid, mis oleks pidanud tooma teaduse rambivalgusesse, sh koroonapandeemia ja rohelepe. Euroopa Liidu olulisima teaduse rahastamise programmi Horisont Euroopa maht on aga isegi pärast taasterahastu vahendite lisamist alla 100 miljardi euro. See jääb kaugelt alla huvirühmade ja isegi Euroopa Parlamendi soovitule. Miks on nende soovide vahel taoline lõhe? Kas osapooled peavad tunnistama, et demokraatiates võtab väärtuste muutumine aega?

Nii Science Europe kui ka teised sidusrühmad olid oma vaateid ja huvisid põhjalikult tutvustanud. Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi eelarve nägemine oli meie jaoks seetõttu tõsine pettumus. Raamprogrammi maht oli oluliselt väiksem, kui lootsime ja tahtsime. Võrreldes sellega, mida läheks tarvis nende väljakutsete lahendamiseks, mis meie ees praegu ja lähikümnenditel seisavad, on seda kaugelt liiga vähe.

Muidugi lubati meile, et teaduse tegemist ja innovatsiooni toetavad teisedki raamprogrammid, rohelepe jne. Peame ootama ja vaatama, kas see ka niimoodi läheb. Arvestades, kui raske on poliitikakujundajatel seda kooki jagada – kõigele lisaks tuleb arvestada liikmesriikide omahuvidega – on tulemus mõnes mõttes mõistetav. Liiatigi võtab alusuuringutest käegakatsutava tulemuseni jõudmine palju aega, samas kui otsustajad mõtlevad lühikese plaanis.

Sellegipoolest paluksin ma neil pöörata neil tähelepanu mitte ainult praegusele kriisile, vaid ka tulevastele, sh kliimakriisile, sest investeeringud on pika vinnaga. Nüüd ega viie aasta pärast ei pruugi olla olukord paista kuigi hulluna, kuid kui me selle aja jooksul ei tegutse, tõotavad pikaajalised tagajärjed olla palju hullemad. Poliitikakujundajate mõtteviisis peab toimuma nihe.

Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud. Vähemalt riiklikul tasandil on seeläbi koroonapandeemia mõju nähtav, isegi kui tänu sellele tekkinud muutustest inimeste meelsuses jäi enda Euroopa tasandil kehtestamiseks väheseks.

Hiljuti valiti teid kolmandat korda Science Europe’i juhiks. Te olete seega osav kas kontori poliitmängudes või teete midagi õigesti. Kas riiklikud teadusagentuurid tunnevad teie taktikepi all, et neil jätkub nii Euroopa tasemel kui ka kodumaal tehtavate otsuste mõjutamiseks piisavalt võimu ja oskusi?

Seda peab uurima nende käest, kes minu poolt hääletasid. Ent on väga hea küsimus, kui palju Science Europe’ist tegelikult kasu on. Muidugi kaitseme oma huvisid Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa võimuorganite juures, kuid me toetame oma liikmeid selles ka riiklikul tasandil.

Riigiti on selles osas erinevusi. Mõnel pool kuulavad valitsused teadusagentuuride soovitusi tõsiselt. Teistes pole nende vahel ametlikku kanalit, sest agentuurid on peaaegu täiesti autonoomsed. Samas tähendab see, et neil on riiklike poliitikate kujundamisel vähem mõjuvõimu.

Üldiselt näen kasvõi omaenda koduriigis Luksemburgis ja ka teistes väikeriikides, et kui suhtlen valitsustega ja toetan teatud seisukohti, tuues seejuures välja, et see on kõigi meie liikmete ühine vaade, võetakse seda tõsisemalt. Seeläbi lisab Science Europe oma liikmete sõnumitele kaalu ja tähtsust kaudselt. Sellest ei tohiks mööda vaadata.

Märkisite oma ettekandes, et kellegi või millegi, sh teaduse eestkostjaks olemine on lihtsalt viisakas sõna lobitöö kohta. Lobi pole iseenesest halb, sest eriti teaduses on pikaajalise vaate ja järjepidevuse hoidmine oluline, ent kuidas see ka väliselt piisavalt hea välja näeks, et poliitikud end seejuures mugavalt tunneksid? Süvariigil on halb konnotatsioon, aga me oleme näinud ilmselt kõik vähemalt ühte sarja “Jah, härra peaminister” osa.

(Naerab). Enamikul meist on volitus olemas. Seeläbi ei saa kuidagi öelda, et meie ülesanne on kaitsta puhtalt teaduse ja innovatsiooniga tegeleva sektori enda huvisid. Meie avalik mandaat hõlmab teaduse erineval viisil toetamist, et seda tehtaks terve ühiskonnas huvides. Me ei saa olla teadlaste ametiühing.

Mõnel juhul oleme oma tegemistes edukad. Teisel juhul mitte nii väga, nagu viimati Euroopa Liidu eelarvet mõjutada üritades. Peame lähtuma mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada.

Viimase kümmekonna aasta jooksul on olnud teaduskommunikatsiooni mõttes vähemalt Eestis südantsoojendav näha, et teadlased ise on muutunud oma tegemiste selgitamises varasemast avatumaks. Teisalt olete varem pikemaajalisele suundumusele osutades viidanud, et usaldus teaduse vastu on kahanemas ja näeme sarnaseid mustreid ka teiste institutsioonide puhul. Mis on siinkohal lahendus, veel rohkem avatust?

Jah, nagu ka president Kaljulaid märkis, usaldus autoriteetide vastu kahaneb. Ühiskonna mõnedes valdkondades näeme teaduse ja teaduslike tõendite lausalist hülgamist, valeuudiseid jne. Positiivse noodina on tehtud aga paljudes riikides esinduslikke küsitlusi, mille põhjal nähakse ühiskonnas laiemalt teadlasi ühtede kõige usaldusväärsemate figuuridena. Näiteks Luksemburgis küündib see näitaja üle 70 protsendi. Ma ei ütle, kes on tulemuste põhjal tabeli lõpus, kuid võite seda ise aimata.

Selles mõttes on teadus heas kohas. Seda öelnuna olen aga veendunud, et peame ühiskonnaga rohkem tegelema. See tänav ei saa jääda ühesuunaliseks. Oleme teaduskommunikatsiooniga imeliselt hakkama saanud, kuid ainult sellest ei piisa. See pidas paika isegi enne koroonapandeemiat.

Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama. Näiteks viidi mõned aastad tagasi Hollandis läbi huvitav eksperiment, kus riikliku teadusstrateegia koostamisse kaasati terve ühiskond. Muu hulgas said esitada kõik ettepanekuid, misjärel arutati nende üle komiteedes, kuhu kuulusid teadlased ja ühiskonna eri huvirühmade esindajad, et peamised eesmärgid paika panna. Sama on proovitud Uus-Meremaal.

Peale selle on võimalusi teisigi ja me peame olema selles osas loovad. Idee, et teadust tehakse elevandiluust tornides, kuulub minevikku.

Horisont Euroopa struktuuri vaadates võib märgata selles suunas liikumist. Selle rahaliselt kõige mahukam teine sammas haarab erinevate ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamist, isegi kui pelgalt märksõnade põhjal võib olla lihtinimesele raske mõista, kuidas tema sellest konkreetselt kasu saab. Mida see muudab ja kas see uus lähenemine õigustab ennast?

Esmalt peame meenutama, et sambaid on veel. Neist esimene haarab suuresti Euroopa Teadusnõukogu grante, Marie Curie teadusstipendiume jms. Minu arvates on nii selle kui ka teiste rahastusprogrammide puhul on oluline, et neis leiduks taolisi alt-üles elemente, mis ei tegeleks sel hetkel ühiskonnale tähtsana paistavate väljakutsetega.

See on igipõline küsimus, kuidas sa nende vahel tasakaalu leiad ja seda pole võimalik lõplikult lahendada. Sõltuvalt olukorrast on see igas riigis või regioonis erinev. Muidugi näeme tihti poliitikutelt survet tegeleda just konkreetsete probleemidega, ent see ei tohiks tulla pikaajaliste projektide arvelt – kui me praegu ei investeeri, on meil hiljem tühjad pihud. Eriti puudutab see inimesi, sest just nemad kannavad teadmisi edasi ja neid niisama lihtsalt ei leia.

Teise samba juurde tulles peame vaatama, kuidas see väljakutsepõhine lähenemine toimima hakkab. See on n-ö huvitav eksperiment.

Eksperiment, mille hind on umbes 50 miljardit eurot.

Ma ei kahtle, et need missioonid on põhjendatud. Eksperiment pole ehk parim sõna, kuid see on uus viis teaduse rahastamiseks. Minu jaoks on huvitav, et nende missioonide nõukogudesse ei kaasatud mitte ainult teadlasi, vaid ka teisi sidusrühmi.

Vajame tulevikus seda rohkem. Vähemalt kindlustab see, et need missioonid ei põhine ainult teadusvaldkonna esindajatel, sest teadlastel on tuhandeid ideid. Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi. Selles mõttes on see huvitav innovatsioon, millest me hiljem õppida saame.

Nüüd kui need missioonid on enam-vähem kuju võtnud, peame vaatama, kuidas neid juurutatakse. Lahtiseid küsimusi on veel palju. See iseloomustab muidugi kõiki uusi rahastusinstrumente.

Inimestel on praegu mõttes Ukraina sõda, sügisel terendav energiakriis, kahekohaline inflatsioon ja võimalik uus koroonalaine. Nende argimurede kõrval ei jää muule mõtlemiseks just kuigi palju ruumi. Kui majanduse olukorra tõttu on vaja teha riigieelarves parandusi, mida võiks teadlaskond teha, et neil selle käigus tooli alt ei tõmmata?

Ma arvan, et teadlased on enda vajalikkust koroonakriisi ajal juba piisavalt tõestanud. Nad on aidanud teaduspõhist infot pakkudes valitsustel kriisi juhtida. Ühtlasi on see kena näide, kuidas pikaajalised alusuuringud end ära tasuvad. Ilma nendeta poleks olnud meil varnast võtta täiesti uut tüüpi tõhusaid mRNA-vaktsiine. Samal ajal näitas see, et mingi avastuse üle lävepaku kandmiseks on vaja ka rakendusuuringuid.

Kui aga tarvis on veel rohkem tõendeid, peaks teadlased juhtima veel rohkem tähelepanu meie ees seisvatele probleemidele. Hea näide on kasvõi valitsustevahelise kliimapaneeli raportid, mille toon on süngem kui kunagi varem, kutsudes üles kiiresti lahenduste leidmisele. Ilmselt on see tingitud osaliselt frustratsioonist. Kui tahame kindlustada, et meie lastel ja lapselastel on samuti elukõlbulik planeet, on teaduse rahastamine selle oluline osa.

Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid. Kui see pole veel poliitikakujundajatele selge, oleme teinud selle edasi andmisel kehva tööd.

Seega, kui poliitikute ees peaks seisma valik, kas maksta inimestele sügisel energiatoetust või tõsta professorite palka, on juba eos midagi valesti läinud?

Tõenäoliselt saad teha mõlemat, kuid sa ei saa teha ühte teise arvelt. Kindlasti on vaja inimesi lühiajaliselt raskel ajal toetada, aga me peame tegelema ka probleemi juurpõhjusega.

Mida me ise unustama kipume?

Isegi kui te kaldute olema enesekriitilised, on Eesti Teadusagentuur on omadega hästi hakkama saanud ja on oma professionaalsuselt Euroopas esirinnas. Olen uhke, mida on see oma esimese kümne tegevusaastaga saavutanud ja ülejäänud Euroopal on teilt õppida.

Marc Schiltz pidas ettekande tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Teadusagentuuri konverentsil “Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas”. Lisaks Euroopa Liidu teadusagentuuride katuseorganisatsiooni Science Europe presidendi rolli täitmisele juhib ta Luksemburgi teadusagentuuri.

Haridusuuendustest vandenõuteooriateni: Eesti teadlased uurivad neljas uues projektis digikultuuri

Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööprogrammist CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) sai rahastuse 26 projekti, millest neljas osalevad Eesti teadlased. Koos Euroopa kolleegidega uuritakse usalduse kujunemist sotsiaalmeedias, meedia- ja digipädevuste arengut, eri põlvkondade digikäitumist ning veebis levivaid vandenõuteooriaid.

Rahvusvahelise konkursi teemaks oli kultuur ja ühiskond digiajastul ning seal kandideerisid ühisprojektid 23 Euroopa riigist. 26 rahastuse pälvinud teadusprojekti hulgas on neli Eesti osalusega projekti (kolm teadusrühma Tartu Ülikoolist ja üks Tallinna Ülikoolist).

Projektis “TRAVIS: Trust And Visuality: Everyday digital practices” on Tallinna Ülikool juhtpartneri rollis. TLÜ osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg rääkis, et tema koordineeritavas projektis analüüsitakse visuaalset digitaalset usaldust neljas erinevas kultuurikontekstis – Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias. „Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning kogetakse, keskendudes tervise visualiseerimisele (sotsiaal)meedias – näiteks sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, haiglaõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, libagraafikud alternatiivmeedias. Lisaks uute teadmiste loomisele soovime panustada infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning kujundada usaldusväärset aruteluruumi.“

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste tutvustas REMEDISe projekti, mille käigus uuritakse kuues riigis erinevate tegevuste mõju meediakirjaoskuse ja digioskuste arengule. „Eestis uurime koos Haridus- ja Noorteameti ning ettevõttega Star Cloud, milliseid muutusi on kaasa toonud Tehnoloogiakompass ja Opiqu keskkond ning kuidas nende mõju uuenduslike haridussihtide saavutamisel veelgi suurendada. Saadud tulemused peaksid aitama praktikuid koolides, hariduspoliitika kujundajaid ning haridustehnoloogia ettevõtteid, et nad oskaksid teha tarku otsuseid digitehnoloogiate kasutamisel ja arendamisel,“ rääkis ta.

Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus uurib projektis PlatFAMs erinevate põlvkondade digikäitumist perekondades ning projektis REDACT keskendub semiootika teadur Mari-Liis Madisson Euroopa digitaalses ruumis levivatele vandenõuteooriatele.

Konkursile esitati 366 eeltaotlust, millest 90 kutsuti teise vooru täistaotlust esitama. Eesti teadlaste huvi konkursi vastu oli väga suur. Eesti teadlaste osalusel esitati 76 eeltaotlust ja 21 täistaotlust.

Eesti partnerite eelarved projektides moodustavad kokku 826 123 eurot, millest 460 000 katab Eesti Teadusagentuur, kes on CHANSE’i konsortsiumi liige ning üks kolmest ühiskonkursi sekretariaadi liikmest. Ülejäänud toetussumma tuleb Euroopa Komisjonilt. Vooru kogueelarve on umbes 36 miljonit eurot. Projektid algavad 2022. a sügisel ning kestavad 2–3 aastat.

Kõigi rahastatud projektide loetelu leiab siit: https://chanse.org/wp-content/uploads/CHANSE-Call-The-Full-list-of-selected-projects-1.pdf

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:

Anna Mossolova
Anna.Mossolova@etag.ee
               

ETAG toetab Ukraina teadlaste osalemist Eesti uurimisrühmades ja stažeerimist Eesti ülikoolides

Eesti Teadusagentuuril (ETAG) on valminud kaks toetusmeedet Eestisse saabuvatele Ukraina teadlastele. Üks neist võimaldab teadlastel tutvuda Eesti ülikoolides tehtava teadustööga ning end ametialaselt täiendada, teise eraldi meetme abil saab Ukraina teadlasi kaasata käimasolevatesse uurimisprojektidesse

ETAGi toel saavad ülikoolid kaasata Ukraina sõjapõgenikust teadlase käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti uurimisrühma. Teadlane peab alustama tööd 2022. aasta jooksul ning toetuse periood on kuni 6 kuud. Ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Täpsemalt saab lugeda teadusagentuuri kodulehelt.

Lisaks toetab ETAG Eestisse saabunud Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides (kuni 3 kuud). Stažeerimise eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolides toimuva teadus- ja õppetöö korraldust ning avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada. Täpsema info leiab siit.

Stažeerimist toetav meede algab mais ja kestab 2022. aasta lõpuni. Toetust saavad taotleda kõik Eesti ülikoolid ning ETAG kompenseerib stažööri tööjõukulu (koos tööjõumaksudega) kuni 3 kuu ulatuses. Kokku toetatakse kuni 50 stažööri palkamist, positsioonid jaotatakse proportsionaalselt kõigi Eesti ülikoolide vahel. Toetus kehtib ka tagasiulatuvalt kuni 24. veebruarini 2022, s.t. neile sõjapõgenikest teadlastele, kes on juba asunud siinse teaduskorraldusega tutvuma.

„Soovime pakkuda Ukraina teadlastele võimaluse oma tööd jätkata ning soodustada laiemalt koostööd Eesti kolleegidega. Teadusagentuur on varemgi toetanud Ukraina lõimumist Euroopa teadusruumiga ja meile on oluline, et saame Ukraina inimestele ja teaduskorraldussüsteemile ka praeguses olukorras toeks olla,“ rääkis ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Praktilist infot (elukoht, töövõimalused, olmeküsimused jne) Eestisse saabuvatele teadlastele jagab EURAXESSi programmi tiim. Lisainfo: https://www.euraxess.ee/ või euraxess@etag.ee.

 

Selgusid aasta parimad haridusteaduslikud uurimistööd

Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil “Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?” anti üle seekordsed haridusteaduslike tööde konkursi preemiad.

32. korda toimunud konkursile esitati 53 tööd, mille teemad ja sihtrühmad katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkoolide ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemade ring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Mitmed tööd käsitlesid digipädevusi, tehnoloogia omaksvõttu koolides kui õpilaste tekstimõistmist või hoiakuid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et on rõõm näha nii mitmekesist teadustööd haridusvaldkonnas. „Heal tasemel haridust saame pakkuda ainult siis, kui tehakse järjepidevalt teadustöid haridusvaldkonna erinevate tahkude uurimisel,“ ütles Kersna. „Teaduspõhisus on märksõnaks hariduse kõigil tasanditel – teame õppimise kohta järjest rohkem ning seda teadmist on vaja osata rakendada ka tegelikes õppimise olukordades.“

Eesti keeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Veronika Kalmuse (TÜ) ja Katariina Vainoneni (Haridus- ja Noorteamet) töö „Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis“. Komisjon leidis, et uuringu tulemused aitavad nii teadlastel kui ka praktikutel mõista, mis on digipädevus ja kuidas seda süsteemselt arendada.

II preemiaga auhinnati Pille Nelise ja Margus Pedaste (TÜ) tööd „Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade“. Artiklis sõnastati varasemast täielikum kaasava hariduse definitsioon ning koostati mudel selle võtmetunnustest: nii toetatakse kaasava hariduse rakendamist haridussüsteemi kõigil tasanditel ja eri osapoolte koostöös.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias pälvis I preemia Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool) artikliga „Eestikeelne haridus ja pedagoogikauuendused 19. sajandi algul. Rahvusvahelised mõjud ja ajaloolised juured“. Põldvee käsitleb laiemas ajaloolises ja haridusloolises kontekstis küsimust, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni.

II preemia said Timo Tobias Ley, Kairit Tammets,  Edna Milena Sarmiento-Márquez,  Janika Leoste, Maarja Hallik ja Katrin Poom-Valickis (TLÜ) tööga „Tehnoloogia omaksvõtt koolides: teadmiste omaksvõtu mudeldamine, mõõtmine ja toetamine“. Artiklis tutvustatud Õpetaja Innovatsioonilabori formaati saab kasutada ka Eesti õpetajahariduses, tuues õpetamisse rohkem koosloome, tõenduspõhisuse ja tähenduslikke tehnoloogiaga rikastatud elemente.

Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias anti seekord välja kolm II preemiat. Esimene neist läks Kati Vinterile (TLÜ), kelle töös „Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“ rõhutatakse hariduse tähtsust toimetulekustrateegiate teadlikul õpetamisel ja õpilaste tervikliku arengu toetamisel. Teise preemia pälvis Janika Leoste (TLÜ) töö „Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates – õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide“. Doktoritöö raames loodud TELIP mudel aitab teadlikult kavandada tehnoloogilisi haridusuuendusi õppetöös. Kolmandana tunnustati Tauno Paltsi (TÜ) tööd „Algoritmilise mõtlemise oskuste hindamise mudel“, mille käigus loodi informaatikaviktoriini Kobras küsimuste baasil mõõtevahend põhikoolile ja gümnaasiumile.

Magistritööde kategoorias anti I preemia Kaisa Norakile (TLÜ) töö „Õppijakeele korpuse virtuaalse õpikeskkonna prototüübi disain“ eest. Korpuspõhine keeleõppekeskkond ELLE võimaldab keeleõppijatel oma kirjutisi analüüsida ja parandada, teadlastele või õpetajatele uurimiseks jagada ning saada kohest kasu kirjutiste põhjal loodud õppematerjalidest.

II preemiaga pärjati Kelly Paabuti (TLÜ) uurimus „Õpilaste uskumused matemaatikast, selle õppimisest ja õpetamisest gümnaasiumiastme lõpus“. Mida paremini mõistetakse õpilaste uskumusi, seda tõhusamalt saab neid juhendada. Töös antakse ka suuniseid õpilaste matemaatikahuvi tõstmiseks.

Lisaks tunnustati tänukirjaga Hans Põldoja ja Kais Allkivi-Metsoja (TLÜ) Kaisa Noraki magistritöö juhendamise eest.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

 

Lisainfo:

Signe Toomla
Konkursi koordinaator
tel 730 0339
Signe.Toomla@etag.ee

Õpilaste teadustööde konkursi peapreemiad läksid Tallinnasse ja Pärnusse

Täna, 13. aprillil anti Eesti Rahva Muuseumis üle õpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Emma Lotta Lõhmus Gustav Adolfi Gümnaasiumist ning Kulla Saatmäe Pärnu Koidula Gümnaasiumist. Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kaisa Urban Tallinna Kivimäe Põhikoolist ja Marie Martine Lupp Parksepa Keskkoolist.

21. korda toimunud konkursile esitati 174 tööd 60 koolist, neist 30 põhikooli- ja 144 gümnaasiumiastmes. Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 83 uurimistöö seast.

Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektori Pille Runneli sõnul leiti üksmeelselt, et erinevates teadusvaldkondades oli sel aastal palju tugevaid töid ja väga head taset näitasid ka paljud uurimistööd, mis ei jõudnud auhinnalisele kohale. „Esile tõusid muu hulgas uurimused, mille autorid on olnud vabad leidma probleeme ja küsimusi, mis neid ennast kõnetavad,“ ütles ta. „Ka paistsid silma tööd, mille autorid olid andmeid kogudes või allikaid läbi töötades teinud palju enam, kui töö maht eeldaks. Mitmetes humanitaarteaduslikes töödes tõusid esile inimlikud teemapüstitused, hea teoreetikute valik, oskuslik analüüs ja tugev keeletunnetus,“ tunnustas ta autoreid.

Runnel tõi ka esile, et kasvanud on erinevaid uurimisvaldkondi ühendavate tööde arv. „Kuigi selline lähenemine ei pruugi olla riskivaba, on neil töödel siiski oluline roll. Tänapäeval seisame ka tavaelus tihti vastamisi keerukate probleemidega, millele ei anna ükski eluvaldkond eraldiseisvalt head, vettpidavat lahendust ning erinevate valdkondade ühendamise oskus tuleb seega väga kasuks,“ lisas ta.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, lisaks valiti välja kolm noort kes esindavad Eestit sügisesel Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil.

Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Energia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Keele Instituut, Tervise Arengu Instituut,  Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervisemuuseum, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Eesti Meremuuseum, portaal „Eesti Geoloog“, ajakiri Eesti Loodus, ajakiri Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kirjastus Argo ning rahvusvahelised partnerid Swiss Youth in Science ja Regeneron ISEF.

Õpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja innustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid.

2022. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

  • Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest (juhendaja: Dagmar Hallmägi)
  • Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest (juhendaja: Sirje Miglai, Elle Roosaluste)

II preemia (800 eurot)

  • Martin Vesberg (Saaremaa Gümnaasium) töö „Saaremaa meresaarte haudelinnustiku seire ja analüüs 2011-2021“ eest (juhendaja: Inge Vahter)
  • Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest (juhendaja: Jelena Tsõvareva)

III preemia (600 eurot)

  • Paul Kaspar Nurk (Tallinna Reaalkool) töö „Albert Camus’ eksistentsialismi jooni Priit Pärna filmides” eest (juhendaja: Teet Teinemaa, Kristi Koit)
  • Karl-Magnus Pruul (Häädemeeste Keskkool) töö „Hoone 3D-mudeli loomine läbi fotogramm-meetria” eest (juhendaja: Marika Ristmäe)

 

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

  • Kaisa Urban (Tallinna Kivimäe Põhikool) töö „Suulise keele erijooned vlogija L.P. videoblogides“ eest (juhendaja: Ruth Nilgo)
  • Marie Martine Lupp (Parksepa Keskkool) töö „Eesti lindude maalimine vesivärvidega“ eest (juhendaja: Heidi Kukk)

II preemia (550 eurot)

  • Johanna Paide (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Suulise kõne eripärad hommikuprogrammi “Terevisioon” näitel“ eest (juhendaja: Külli Semijonov)
  • Juhan Tuulik  (Lümanda Põhikool) töö „Prügi Saaremaa randades“ eest (juhendaja: Triin Reitalu, Janno Tuulik)

III preemia (350 eurot)

  • Karolin Niido (Parksepa Keskkool) töö „Kanapidamisega alustamine – meie pere lugu“ eest (juhendaja: Heidi Kukk, Liia Luik)
  • Eva-Liisa Sepp (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Elukeskkond rannarootsi aladel aastatel 1935-1945 Suur-Nõmmküla näitel“ eest (juhendaja: Liis Reier)

 

Eesti esindajad EL noorte teadlaste konkursil (septembris 2022):

  • Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest;
  • Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest;
  • Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest.

 

Eduka juhendamise eest auhinnati I preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

  • Dagmar Hallmägi (Gustav Adolfi Gümnaasium) Emma Lotta Lõhmuse töö juhendamise eest;
  • Sirje Miglai (Pärnu Koidula Gümnaasium) ja Elle Roosaluste (Tartu Ülikool) Kulla Saatmäe töö juhendamise eest;
  • Ruth Nilgo (Tallinna Kivimäe Põhikool) Kaisa Urbani töö juhendamise eest;
  • Heidi Kukk (Parksepa Keskkool)  Marie Martine Luppi töö juhendamise eest.

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

 

Lisainfo:

Katrin Saart
Vanemkoordinaator
Eesti Teadusagentuur
Katrin.Saart@etag.ee
tel 730 0378

Õpilaste teadusfestival kutsub uudishimulikud kokku Tartusse

12.-13. aprillil korraldab Eesti Teadusagentuur Eesti Rahva Muuseumis taas õpilaste teadusfestivali, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ning toimub põnev teaduse ja inseneeriaga seotud programm.

Festivali keskseks sündmuseks on  õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor, kus oma töid tutvustavad 84 uurimuse autorid. Parimatele konkursitöödele antakse 13. aprillil  üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad.

Ülevaate  II vooru pääsenud uurimustest leiab siit ja tööde tutvustusi saab lugeda konkursi kogumikust.

Kahel päeval toimuvad põnevad töötoad, teadusetendused ja ettekanded. Töötubadesse on vaja eelnevalt eelregistreerida kodulehel: miks.ee/tootuba. Töötube viivad läbi näiteks Tartu Ülikooli observatoorium, Tervisemuuseum, Tallinna Tehnikaülikool ja Töötukassa. Esinejad tutvustavad, kui laiad töövõimalused ootavad noori inseneeria valdkonnas: kogemusi jagavad kosmoseinsener Mari Allik, päikeseauto Solaride loojad ja mitmed teised. Teaduslikku kultuurielamust pakuvad teadusteatrid. Ka ootab külastajaid messiala koos teaduse populariseerijatega üle Eesti.

Festivalil osalemine on tasuta,  suurematel gruppidel tuleb külastus eelnevalt registreerida. Sel aastal on programm suunatud eelkõige 7.-12. klasside õpilastele, ent oodatud on ka teised huvilised.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõõmustas, et üle kahe aasta toimub festival taas piiranguteta. “Lastes ja noorte uudishimu tuleb igati toetada, et meile jaguks ka tulevikus särasilmseid teadlasi ja insenere. Teaduspõhise ühiskonna arendamiseks peab teadus jõudma iga nooreni ning just neile sobivas vormis. Tänavu oleme Tartus koos, nagu üks õige inimestevaheline innustav, motiveeriv ja toetav suhtlemine peabki toimuma,” ütles ta.

Festivali sissejuhatamiseks toimus 13-19 aastastele noortele suunatud teadusmäng “Julge olla uudishimulik!”, mille parimaid premeeritakse samuti 13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. 12. aprillini saab oma lemmikule hääle anda miks.ee Instagrami kontol.

Õpilaste teadusfestival on külastajatele avatud teisipäeval, 12. aprillil kell 10-18 ja kolmapäeval, 13. aprillil kell 10-12. Festivali kava ja muu info leiab siit. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 13, ülekannet auhinnagalast saab jälgida ka lehel miks.ee/auhindamine.

 

Lisainfo:

Mare Vahtre
Õpilaste teadusfestivali koordinaator
tel 5690 5579
Mare.Vahtre@etag.ee

Eesti Teadusinfosüsteemi lisandus teadusstatistikat koondav ja visualiseeriv keskkond “TeadusSilm”

Valminud on beetaversioon portaalist TeadusSilm, mis koondab statistilist infot Eesti asutuste ja teadlaste teadus- ja arendustegevuse kohta. Portaal asub aadressil: https://www.etis.ee/Portal/ResearchStatistics

Andmed pärinevad Eesti Teadusinfosüsteemist, Statistikaameti ja OECD aruannetest, Rektorite Nõukogu statistikast ning andmebaasidest Eurostat, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators ja eCorda. Infot haldab Eesti Teadusagentuur.

Kasutajate tagasiside ja ettepanekud „TeadusSilma“ täiendamiseks on väga oodatud! Tagasisidet saab anda veebilehel asuva vormi kaudu või e-posti aadressil etis@etag.ee.

„TeadusSilm“ annab ülevaate järgmistest näitajatest:

  • Rahastamine. Kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis ja mujal maailmas. Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI eelarve ning baasfinantseerimise summad aastate ja asutuste lõikes. ETIS-e kaudu menetletud konkurentsipõhised uurimistoetused rahastusprogrammide ja valdkondade ning taotlejate vanuselise ja soolise koosseisu lõikes. Eesti asutuste osalus Horisont2020 raamprogrammis. Allikad: ETAG, Statistikaamet, Eurostat, eCorda.
  • Teadusprojektid. Eesti asutuste teadus- ja arendusprojektide arv ja rahastus rahastusprogrammide ning  valdkondade lõikes. Projektidega seotud isikute arv, vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
  • Teadusasutused. Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste arv ja evalveeritud asutuste arv. Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate arv ja töötasud. Allikad: ETIS, Rektorite Nõukogu statistika.
  • Teadlased. Eesti ja võrdlusriikide teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute arv, tegevusvaldkonnad ning vanuseline ja sooline koosseis. Eestis töötavate välisteadlaste päritoluriigid. Enim tsiteeritud Eesti teadlased. Allikad: ETIS, Statistikaamet, OECD, Highly Cited Researchers.
  • Publikatsioonid. Eesti asutustega seotud publikatsioonide arv ja klassifikatsioon ning autorite vanuseline ja sooline koosseis. Riikide võrdlus publikatsioonide arvu, tsiteeringute ja valdkondade lõikes. Koostöö ettevõtete ja teiste riikidega. Open Access publikatsioonide arv. Allikad: ETIS, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators.
  • Tööstusomand. Eesti asutustega seotud tööstusomandite arv tööstusomandi tüüpide ja patendiameti riikide lõikes. Tööstusomandi autorite vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
  • Doktorikraadide kaitsmine. Eesti asutustes kaitstud doktoritööde arv kaitsmisaastate, asutuste ja valdkondade lõikes. Doktoritööde autorite ja juhendajate sooline ja vanuseline koosseis. Allikas: ETIS.

 

Lisainfo:

Kristi Kukk
Eesti Teadusagentuur
etis@etag.ee

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandi (Consolidator Grant, CoG) 2023. a taotlusvooru tutvustav infopäev

Eesti Teadusagentuur kutsub osalema Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandi (Consolidator Grant, CoG) 2023. a taotlusvooru tutvustaval infopäeval. Infopäev on eestikeelne ja toimub 12. oktoobril 2022 kell 10-12 MS Teamsis. Palume registreeruda hiljemalt 11. oktoobril kl 12 SIIN

Ingliskeelne (samasisuline) infopäev toimub 12. oktoobril kell 15-17. Registreerumine ja rohkem infot SIIN.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandi (Consolidator Grant, CoG) 2023. a taotlusvoor avanes 28. septembril 2022. ETAG korraldab infopäeva taotlemisest huvitatud teadlastele, kus tutvustatakse taotlusvooru tingimusi, taotlemiseks vajalikke dokumente, muudatusi võrreldes eelmise aasta taotlusvooruga ning ETAG tugimeetmeid ERC taotlejatele. CoG eesmärk on toetada tipptasemel teadlasi, kes on tugevdamas omaenda teadusrühma (või teemat). Taotlejal peab olema doktorikraadi kaitsmisest möödunud vähemalt 7 aastat ja mitte rohkem kui 12 aastat. Taotlused võivad olla mistahes teadusvaldkonnast ning ainuke hindamiskriteerium on teaduslik tipptase. CoG rahastus on kuni 2 miljonit eurot 5 aastaks ning 2023. a taotlusvooru tähtaeg on 2. veebruar 2023.

Lisainfo:
Kristin Kraav
kristin.kraav@etag.ee
Raamprogrammi “Euroopa horisont” vanemkonsultant

Õpilasleiutajate konkurss ootab nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele

Eesti Teadusagentuur kutsub 6-19aastaseid noori lahendama igapäevaeluga seotud probleeme. Parimaid ootab 25 950 euro suurune riiklik auhinnafond, mitmed eripreemiad ning võimalus esindada Eestit maailma suurimal teadus- ja inseneeriakonkursil Regeneron ISEF, mis toimub Dallases (USA).

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadust ja innovatsiooni ning tunnustada nutikaid lahendusi. Vanemate kooliastmete õpilasi julgustatakse konkursile esitama juba valminud loov- ja uurimistöid või õpilasfirmade poolt loodud innovaatilisi lahendusi. Konkursil antakse välja riiklikud preemiad, tunnustatakse silmapaistvaid juhendajaid ning parimat kooli. Eriauhinnad annavad välja mitmed koostööpartnerid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga WIPO, Admirals, TalTech Mektory Tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus, PROTO avastustehas, Lasteekraan, Eesti Teadushuvihariduse Liit, ajakiri Minu Maailm, Lottemaa Teemapark ning kirjastus Argo. Lisaks premeerib Transpordiamet parimaid liiklust turvalisemaks muutvaid lahendusi kategoorias „Nutikalt ja turvaliselt liikluses”.

Varasematel aastatel on konkursil edu saavutanud näiteks pimedas toas käimiseks mõeldud lambisussid ning mitmed põnevad turva- ja koristusseadmed. Igapäevaelulisi lahendusi on pakkunud ka makaronide keetmise reha ja kahepoolne hambahari. Seega saab lasta enda loovusel lennata. Leiutamine on lihtne – oluline on märgata meid ümbritsevat ja püüda seda paremaks muuta.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. oktoober. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Täpsema info tingimuste ja tööde esitamise kohta leiab kodulehelt: etag.ee/leiutajad

 

Lisainfo:

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
tel. 730 0378
Katrin.Saart@etag.ee

Hea teadustava kokkuleppega ühines kümme rakenduskõrgkooli

7. septembril toimunud kohtumisel allkirjastasid rakenduskõrgkoolide esindajad hea teadustava kokkuleppe, millega liitudes kinnitasid, et austavad teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas Eesti hea teadustava tekstis.

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. 

„Leppega liitudes võtavad rakenduskõrgkoolid endale kohustuse luua oma asutuses nii õppejõududele, teadlastele kui ka üliõpilastele tingimused, mis motiveerivad järgima hea teadustava väärtusi ja põhimõtteid,“ ütles professor Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja. Ta tõi näiteks, et see tähendab inimeste eetika-alase teadlikkuse tõstmist, nõustamist ja väärkäitumise juhtumite menetlemise korra loomist.  Professor Sutrop osutas ka, et leppega liitunud on oma uues rollis igakülgselt toetatud: „Kui mõni rakenduskõrgkool tunneb, et üksi seda kõike ei suuda pakkuda, siis saab alati abi koostööst eetikakeskusega.“ 

Hea teadustava kokkuleppega liitusid 

  • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 
  • Eesti Lennuakadeemia 
  • Tartu Tervishoiu Kõrgkool 
  • Kõrgem Kunstikool Pallas 
  • Sisekaitseakadeemia
  • Tallinna Tehnikakõrgkool 
  • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 
  • Kaitseväe Akadeemia 
  • Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar 
  • EMK Teoloogiline Seminar 

Kokkuleppe pidulik allkirjastamine toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti rakenduskõrgkoolide, ministeeriumite teadusnõunike, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri hea teaduse teemalisel ühiskohtumisel, kus rakenduskõrgkoolid tutvustasid oma teadustegevust, koostöövõimalusi ja tulevikuperspektiive. Kohtumisel räägiti, millist rolli täidab Eesti teaduseetika süsteemis hea teadustava, milline on eri osaliste vastutus eetilise teaduse edendamisel, mis on hea teadustava ning praktilises töötoas arutleti teaduseetika ja -koostöö teemadel. 

Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab asutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis. Varasemalt oli kokkuleppega liitunud 21 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet. 

Hea teadustava täisteksti ja liitunute nimekirja leiab eetikaveebist.

 

 

Avanes partnerluse Biodiversa+ teine ühiskonkurss

Partnerluse “Elurikkuse päästmine elu tagamiseks Maal” (BiodivERsA+) raames avanes teine ühiskonkurss “ Improved transnational monitoring of biodiversity and ecosystem change for science and society”.

Ühiskonkursi 3 alateemat on:

  • Innovation and harmonization of methods and tools for collection and management of biodiversity monitoring data
  • Addressing knowledge gaps on biodiversity status, dynamics, and trends to reverse biodiversity loss
  • Making use of available biodiversity monitoring data

Konkurss on kaheetapiline ning eeltaotluste esitamise tähtaeg on 09. november 2022,  kell 16.00 (15.00 CET). Neile, kes esimese astme hindamise edukalt läbivad, on täistaotluse esitamise tähtaeg 5. aprill 2023, kell 16.00 (15.00 CET).

Taotlustes peab osalema minimaalselt 3 partnerit  kolmest ühiskonkursil osalevast riigist. Eesti teadlasi rahastavad Eesti Teadusagentuur, Maaeluministeerium ning Keskkonnaministeerium. Maksimaalne toetus Eesti osalejatele ühes projektis on 150 000 eurot juhul, kui taotleja on koordinaator ning 100 000 eurot, kui taotleja on tavapartner. Partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Eesti Teadusagentuuri eelarve tuleb Mobilitas vahenditest.

Huvilised saavad osaleda 20. septembril 2022 kell 16.00 (15.00 CET) partnerluse poolt  korraldataval konkurssi tutvustaval infoseminaril. Registreerimine on vajalik. Registreeruda saab siin: https://us06web.zoom.us/webinar/register/WN_PLvkR4IwStmNmKXEjl4rHQ

Rohkem infot partnerluse ja ühiskonkursi kohta leiab siit: https://www.biodiversa.org/2017

 

Kontaktid:
Eesti Teadusagentuuris Margit Suuroja (Margit.Suuroja@etag.ee, tel: 731 7360)
Maaeluministeeriumis Epp Eisler (Epp.Eisler@agri.ee, tel 625 6236)
Keskkonnaministeeriumis Triin Sellis (Triin.Sellis@envir.ee, tel: 626 2886)

14. septembril 2022 avaneb puhtale energiale ülemineku partnerluse CET (Clean Energy Transition) taotlusvoor ja septembris toimuvad infopäevad

14. septembril avaneb CET (Clean Energy Transition) partnerluse taotlusvoor puhtale energiale ülemineku-teemalistele riikidevahelistele teadus – ja innovatsiooniprojektidele. Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2022.

Taotlusvooru üksikasjadega on võimalik tutvuda CET partnerluse kodulehel: https://cetpartnership.eu/calls/joint-call-2022.
Konkursiga seotud dokumendid, sh tööprogramm, eeltaotluse vorm: https://cetpartnership.eu/calls/documents.
Taotluste esitamise keskkond: https://cetp-submission.mur.gov.it/
Tutvuge koostööpakkumiste ja partnerelusürituse keskkonnaga https://cetp-call-launch-2022.b2match.io/ ja lisage sinna ka oma pakkumine.

Konkurss koosneb 11 temaatilisest moodulist. Taotluste esitamine, hindamine ja pingerea koostamine toimub igas moodulis eraldi. Eeltaotlused tuleb esitada hiljemalt 23. novembril kell 15.00 (Eesti aeg). Tulemused selguvad jaanuaris 2023. Esimese astme hindamise edukalt läbinud esitavad täistaotluse hiljemalt 20. märtsil kell 15.00 (Eesti aeg). Juunis avalikustatakse hindamistulemused ja rahastuse saavad projektid. 2023.a. septembris peaksid algama edukate projektide tegevused.

Partnerluse fookuses on:
– T&A ja innovatsioonitegevus SET-plaanist lähtuvalt, kohandades süsteemide ümberkujundamisprotsessid piirkondlikele vajadustele ning taastuvate energiaallikate kättesaadavusele
– Tõenduspõhise energia- ja kliimapoliitika kujundamine
– Hoonestatud keskkonna, transpordi, tööstuse ja muude sektorite üleminek puhtale, madala süsinikuheitega energiale;
– Puhtale energiale üleminekut toetav innovatsioonikeskkond ja panustamine ressursitõhusa energiasüsteemi loomisesse nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes;
– Heitevaba energiasüsteemi rajamine transpordi, hoonete, tööstuse ja põllumajanduse süsinikuheite vähendamiseks Euroopas;
– Tarbijate ja tootvate tarbijate aktiivsem osalemine nõudluspõhises süsteemis ning selle integreerimine energiasüsteemi;
– Energiasüsteem, mis vastab kõikide ühiskonna osapoolte vajadustele nii linnas kui maal

Infopäevad:

  • 13. septembril kell 11-18 (Eesti aeg) toimub CET partnerlust ja taotlusvooru tutvustav ingliskeelne infopäev

Päev enne taotlusvooru avanemist tutvustatakse CET partnerluse esimese konkursi teemasid, partnerluse ülesehituse loogikat, osalemise reegleid ja tingimusi, taotluste esitamise keskkonda jmt. Infopäevale oodatakse potentsiaalseid osalejaid – nii projekti koordineerimisest huvitatuid kui koostööpartnerite otsijaid ja koostöö pakkujaid. Korraldajad pakuvad päeva teises pooles virtuaalset võimalust kahepoolseteks kohtumisteks. Üritus on jälgitav üle veebi, kuid ligipääsu saamiseks on vajalik eelnev registreerumine. Täpsem info ja päevakava on leitavad ürituse kodulehelt.

Järgmine CET partnerluse meeskonna poolt korraldatav infopäev toimub oktoobris. Täpsem info avaldatakse aadressil https://cetpartnership.eu/cetpartnership-joint-call-2022-infoday-2-online

  • 26. septembril kell 11-13 toimub CET ja DUT partnerlusi ja taotlusvoore tutvustav eestikeelne infopäev

ETAG ja MKM korraldavad infopäeva Eesti taotlejatele, kus antakse ülevaade kahest partnerlusest – puhtale energiale üleminek (CET) ja linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks (DUT). Infopäev toimub MS Teamsis, palume registreeruda hiljemalt 25. septembril SIIN.

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Maria Habicht
maria.habicht@etag.ee

Kontakt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis:
Siret Talve
siret.talve@mkm.ee

21. septembril 2022 avaneb eeltaotlusteks linnade ümberkujundamist käsitlevate projektide taotlusvoor (DUT Call) ja toimub infopäev

Driving Urban Transitions (DUT) on „Euroopa horisondi“ partnerlus, mille raames kuulutatakse välja ühistaotlusvoor riikidevahelistele teadus – ja innovatsiooniprojektidele, mis peaksid toetama linnade ümberkujundamist jätkusuutlikuks. Projektid peaksid seostama erinevaid valdkondi, kaasama erinevaid huvigruppe ja võtma arvesse lõppkasutajate vajadusi.

Kahevooruline konkurss avaneb 21. septembril 2022. Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 21. november 2022.

26. septembril kell 11.00 toimub MS Teamsis infopäev Eesti taotlejatele, kus tutvustatakse avanenud taotlusvoore. Palume infopäevale registreeruda hiljemalt 25. septembril SIIN.

Taotlusvooru teemad jaotuvad kolme teemavaldkonna alla: positiivse energia piirkonnad, 15-minuti linn ja linnade ringmajandused. Taotlus võib paigutuda korraga ka mitme teema alla:

Positive Energy Districts Pathway (PED)
1. Energy communities – energy transition driven by civil society
2. Energy flexibility strategies – technological, legal, societal challenges
3. Energy efficiency in existing urban structures

15-minutes City Pathway (15mC)
1. Strengthen the mix of urban functions and services
2. Foster sustainable options for personal mobility and logistics in urban outskirts (and beyond)
3. (Re)imagine urban public spaces and streets for vibrant, sustainable neighbourhoods

Circular Urban Economies Pathway (CUE)
1. Urban Resource Sharing and Circularity
2. Nature-based solutions (NBS)
3. Urban food systems

Taotlusvoorus osalevad riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.

Konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt kolm taotlejat vähemalt kolmest osalevast riigist.

Eesti osalejaid rahastavad Eesti Teadusagentuur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Maksimaalne toetus Eesti osalejatele ühes projektis on 150 000 eurot. Partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Detailsemalt saab osalemis- ja taotlemistingimusi lugeda taotluskeskkonna avanemisel taotlusvooru tekstist.

Konkursi eeldatav ajakava:

  • Partnerluse korraldatav taotlusvooru infopäev: 20. september 2022 kell 10.30 – 15.00 (Eesti aeg). Lisainfo ja registreerumine: https://dutpartnership.eu/voorbeeld-pagina-2/dut-joint-call-2022-info-day-1-online-information/
  • Konkurss avaneb 21. septembril 2022 kell 14.00 (Eesti aeg)
  • 26. septembril kell 11.00 toimub infopäev Eesti taotlejatele, kus tutvustatakse avanenud taotlusvoore. Palume infopäevale registreeruda SIIN
  • Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 21. november 2022 kell 14.00 (Eesti aeg)
  • Täistaotluste esitamise tähtaeg on 3. mai 2023 kell 14.00 (Eesti aeg)

Täiendav teave taotlusvooru kohta: https://dutpartnership.eu/dut_call_2022/

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Priit Kilgas
e-post: priit.kilgas@etag.ee
tel: 730 0322

Kontakt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis:
Siret Talve
e-post: siret.talve@mkm.ee
tel: 639 7660

Rakenduskõrgkoolid liituvad täna hea teadustava kokkuleppega

7. septembril toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti rakenduskõrgkoolide, ministeeriumite teadusnõunike, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri hea teaduse teemaline kohtumine, kus rakenduskõrgkoolid tutvustavad oma teadustegevust, koostöövõimalusi ja tulevikuperspektiive. Kohtumisel liituvad üheksa rakenduskõrgkooli Eesti hea teadustava kokkuleppega.

Kohtumisel räägitakse lühidalt, millist rolli täidab Eesti teaduseetika süsteemis hea teadustava ja milline on eri osaliste vastutus eetilise teaduse edendamisel. Praktilises töötoas, kus osalevad ka ministeeriumite teadusnõunikud, arutletakse ühiselt teaduseetika ja -koostöö teemadel.

Marten Juurik, Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht ütleb, et uue teadus- ja arendustegevuse seaduse väljatöötamisel on selgunud, et mitmed teaduseetika alased tegevused vajavad riiklikul tasandil toetamist. „Hea teadus on meie kõigi huvides, mistõttu peaksime teaduse ja ühiskonna kiirest arengust tulenevaid eetilisi väljakutseid lahendama ühiselt. Rakenduskõrgkoolide lisandumine hea teadustava järgijate sekka muudab Eesti teaduseetika süsteemi osaliste ringi suuremaks ja mitmekülgsemaks, millega kasvab veelgi vajadus teadlaste, teadusasutuste ja riigi koostööks,” ütleb Juurik. Ta lisab, et ETAg teeb ettevalmistusi Eesti teaduseetika süsteemi paremaks koordineerimiseks. Kavas on luua kontaktvõrgustikud teadusasutustest ja teaduseetika ekspertidest, ühiselt läbi viia koolitusi ja seminare, ühtlustada praktikaid ning koostada juhendeid teadlasi enim vaevate probleemide lahendamiseks. Ühtlasi käivad ettevalmistused eetikakomiteede süsteemi riiklikuks koordineerimiseks ja arutatakse teaduseetika rikkumisi menetleva riikliku komisjoni vajalikkust. „Arutamist vajavaid küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme on mitmeid, mis veelgi suurendavad vajadust koostöö järele. Eesti Teadusagentuur loodab heale koostööle rakenduskõrgkoolidega – ees ootavad põnevad väljakutsed,” sõnab Juurik.

„On suur rõõm, et rakenduskõrgkoolid otsustasid liituda hea teadustava kokkuleppega, millega 2017. aastal liitusid positiivselt evalveeritud arendus- ja teadusasutused, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur,” ütles prof Margit Sutrop, TÜ eetikakeskuse juhataja ja riigikogu liige. Ta lisas, et leppega liitudes võtavad rakenduskõrgkoolid endale kohustuse luua oma asutuses nii õppejõududele, teadlastele kui ka üliõpilastele tingimused, mis motiveerivad järgima hea teadustava väärtusi ja põhimõtteid. „See tähendab inimeste eetika-alase teadlikkuse tõstmist, nõustamist, väärkäitumise juhtumite menetlemise korra loomist. Kui mõni rakenduskõrgkool tunneb, et üksi seda kõike ei suuda pakkuda, siis saab abi koostööst TÜ eetikakeskusega,” sõnas prof Sutrop.

„Rakenduskõrgkoolide ühinemine hea teadustava kokkuleppega aitab seniselt jõudsamalt edasi arendada rakenduskõrgkoolide teadustegevust,“ ütleb Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend. Ta lisab, et leppega liitumisel on otsene kasu ühiskonnale: „Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid, õppejõud ja koostööpartnerid kindluse, et Eesti rakenduskõrgkoolides viiakse teadustööd läbi kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teaduseetika põhimõtetega.“ Ühtlasi aitavad rakendusuuringud pakkuda õpet ning arendust hõlmavaid teenuseid, toetada üliõpilastest algatusvõimeliste kodanike kujunemist ja edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, mis teatavasti peab põhinema  tõenduspõhisel käsitusel, arvab Lend.

Hea teadustava juurutamine on üks oluline algatus, et edendada veelgi kõrgkoolide koostööd ettevõtete ning arendus- ja teadusasutustega teadmuspõhiste lahenduste väljatöötamisel, sama oluline on tõhusama koostöö eestvedamine kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel.  Uurimis- ja teadustegevuses on oluline tagada usaldusväärsus koostööpartnerite vahel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimisel. Nüüdisaja rakendusuuringud  on sageli interdistsiplinaarsed ja seetõttu peaksid erinevate kõrgkoolide ning teadusasutuste vahelised barjäärid  olema võimalikult madalad parima teaduskompetentsi ja teadustaristu kaasamiseks. Teatavasti on Eesti rakenduskõrgkoolide profiil üsna erinev, teisalt on see põnev väljakutse uurimistööalase võimekuse tõstmiseks.

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab asutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis. Teadusasutuste otsustada jääb, kuidas neid põhimõtteid oma töötajateni viia, kuidas tagada, et neid ka järgitaks ning mismoodi korraldada väärkäitumise juhtude menetlemine.

7. septembril liituvad hea teadustava kokkuleppega Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar.

Hea teadustava täisteksti ja liitunute nimekirja leiab eetikaveebist https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava

Vaata ülekannet siit LINGILT
Päeva ajakava on nähtaval SIIN.

Lisateave ja meediapäringud

Marten Juurik
Eesti Teadusagentuur
teaduseetika valdkonna juht
marten.juurik@etag.ee 

Enno Lend
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees
enno.lend@tktk.ee

Margit Sutrop
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja
margit.sutrop@ut.ee

ERA-NET Neuron avas võrgustiku-taotlusvooru teemal „Krooniline valu”

Krooniline valu iseloomustab paljusid haigusseisundeid, kuid paljudel juhtudel jääb valu põhjus ebaselgeks. Samuti on meie oskused valu leevendamiseks ebapiisavad. Krooniline valu vähendab töövõimet ning halvendab elukvaliteeti nii patsientidel kui nende lähedastel. Käesoleva taotlusvooru aluseks on veendumus, et baasteadlaste, klinitsistide, poliitikute jt spetsialistide koostöös leitakse lahendused kroonilise valu problemaatikale.

Võrgustiku-taotlusvoorust ei rahastata teadusuuringuid ning eraldatavad grandid ei näe ette töötasu teadustöötajatele. Võrgustiku-projekti eesmärgiks on tuua füüsiliselt (seminarid, konverentsid) veebivahendite abil kokku rahvusvaheline kroonilise valuga tegelev kommuun, et välja töötada soovitusi, „valgeid pabereid“, parima praktika juhiseid jms. andmaks sisendit edasistele teadusuuringutele ja tervishoiukorraldusele.

Loodavate võrgustike tegevuste kestuseks on üks aasta ning rahastatakse üksnes koordinaatorit kuni 50 000 euroga. Seda raha võib kasutada ürituste (nii veebi- kui füüsiliste) korraldamiseks ja reisikulude hüvitamiseks; palgaraha ette nähtud ei ole.

Lähem teave ERA-NET Neuroni veebilehel.

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris
Argo Soon
EL raamprogrammi konsultant
730 0372, 515 3424

Avanes “Euroopa horisondi” Water4All partnerluse esimene taotlusvoor

Raamprogrammi “Euroopa horisont” partnerlus Water4All avas oma esimese taotlusvooru teemal: “Management of water resources: resilience, adaptation and mitigation to hydroclimatic extreme events and management tools”.

Valida saab järgnevate alateemade vahel:

  1. Resilience, adaptation and mitigation to hydroclimatic extreme events
  2. Tools for water management – in the context of hydroclimatic extreme events
  3. Improved water governance in the context hydroclimatic extreme events and international contexts

Taotlemise protseduur sarnaneb programmi “Horisont 2020” ERA-NETi voorudele. Eesti taotlejaid rahastab ETAG max 150 000 € projekti kohta (seda ka juhul, kui ühes projektis on mitu Eesti taotlejat). Projekte rahastatakse programmi Mobilitas vahenditest.

ETAG rahastab konkursil nii alus- kui rakendusteaduse projekte. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Detailsemalt on osalemis- ja taotlemistingimused kirjeldatud taotluskeskkonnas olevas juhendis.

Projekti peab olema kaasatud vähemalt kolm abikõlbulikku partnerit kolmest erinevast partnerriigist. Kokku osaleb taotlusvoorus 29 riiki.

Taotlemine toimub kaheastmelisena:
Eeltaotluse esitamise tähtaeg on 31.10.2022 kl 15.00 Brüsseli aeg
Täistaotluse esitamise tähtaeg on 20.01.2023

Eeltaotluse esitamine on kohustuslik. Edukamad eeltaotlused kutsutakse ühiskonkursi sekretariaadi poolt lõppvooru.

Enne taotluse esitamist on soovitatav võtta ühendust kontaktisikuga.

Rohkem infot taotlusvooru kohta ja vooru dokumendid:

http://www.waterjpi.eu/joint-calls/joint-call-2022-water4all

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Konsultant
katrin.saar@etag.ee
+372 7317386

Selgusid tulemused JSPS järeldoktorite stipendiumide konkursil teadustööks Jaapanis

Lõppenud on seekordne JSPS (Japanese Society for Promotion of Science) stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis. Konkurss oli avatud september 2021 – märts 2022.

Stipendiumiprogrammi eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Igal aastal on ETAGil võimalus nomineerida üks Eesti teadlane stipendiumile.

Taotluse esitas neli teadlast, kelle seast ETAG nomineeris stipendiumile Dr. Joanna Kitsniku, kes kaitses oma doktorikraadi Kyoto Ülikoolis.

Dr. J. Kitsnik jätkab oma teadustööd teemal „Understanding Attitudes Towards Wealth Inequality: The Role of Normative Ideas of Justice and Fairness”  järgneva kahe aasta jooksul prof. Carola Hommerich juures Sophia Ülikoolis, Tokyos (Sophia University, Faculty of Human Sciences, Department of Sociology).

Järgmine taotlusvoor 2023. aastaks avaneb 2022. aasta sügisel. Rohkem infot ETAGi kodulehel.

 

Täiendav info Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
katrin.saar@etag.ee

Õpilasleiutajate konkurss ootab nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele

Eesti Teadusagentuur kutsub 6-19aastasi noori lahendama igapäevaeluga seotud probleeme. Parimaid ootab 25 950 euro suurune riiklik auhinnafond, mitmed eripreemiad ning võimalus esindada Eestit maailma suurimal teadus- ja inseneeriakonkursil Regeneron ISEF, mis toimub Dallases (USA).

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadust ja innovatsiooni ning tunnustada nutikaid lahendusi. Leiutamine on õppeprotsess, kus oluline on märgata ja analüüsida probleemi, et leida parim lahendus. Seejuures on oluline toetada õpilaste koostööd üksteise ja juhendajatega. Vanemate kooliastmete õpilasi julgustatakse konkursile esitama juba valminud loov- ja uurimistöid või õpilasfirmade poolt loodud innovaatilisi lahendusi. Sel aastal tuleb olulise täiendusena esitada lisaks konkursitööle ka tööprotsessi kirjeldus.  Lisaks kutsub Transpordiamet osalejaid leidma  uudseid lahendusi, mis aitavad muuta liiklust turvalisemaks – parimat ootab eriauhind kategoorias „Nutikalt ja turvaliselt liikluses”.

Varasematel aastatel on konkursil edu saavutanud näiteks pimedas toas käimiseks mõeldud lambisussid ning mitmed põnevad turva- ja koristusseadmed. Igapäevaelulisi lahendusi on pakkunud ka makaronide keetmise reha ja kahepoolne hambahari. Seega saab lasta enda loovusel lennata. Leiutamine on lihtne – oluline on märgata meid ümbritsevat ja püüda seda paremaks muuta.

Vajalikke materjale leiutamise toetamiseks leiab kodulehelt www.miks.ee/tugimaterjal. Lisaks saab inspiratsiooni kogumiseks tutvuda varasemate konkursile tulnud tööde kirjeldustega www.miks.ee/leiutised

Tööde esitamise tähtaeg on 15. oktoober, tööd tuleb esitada konkursside keskkonnas konkursid.etag.ee. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Täpsema info tingimuste ja tööde esitamise kohta leiab kodulehelt: www.etag.ee/leiutajad.  

 

Lisainfo:

Katrin Saart
Vanemkoordinaator
Eesti Teadusagentuur
tel 730 0378
Katrin.Saart@etag.ee

Eesti Teadusagentuur kutsub tunnustama teaduse populariseerijaid

Kuni 15. septembrini oodatakse kandidaate Eesti teaduse populariseerimise auhinnale, et tunnustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning motiveerida inimesi teadusest rohkem rääkima ja kirjutama.

Konkursi  eesmärk on märgata ja tunnustada neid inimesi, algatusi ja asutusi, tänu kellele on teadus ühiskonnas nähtavam ja avalikkusele mõistetavam. Konkursile võib esitada nii üksikkandidaate kui ka kollektiive, samuti tohib esitada iseenda kandidatuuri.

Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik julgustas kõiki kandidaate esitama: „Märkame neid inspireerivaid inimesi enda ümber, kes on võtnud oma südameasjaks teistes teadushuvi äratamise ja tunnustame neid tehtud töö eest!“

Konkursi auhinnafond on 26 000 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

  1. Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest;
  2. teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil;
  3. teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud jms);
  4. tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel;
  5. parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms;
  6. parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Kõigil konkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk on loodud selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest rohkem silma paistaks.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2022. Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või tegevuse kirjelduse koos analüüsiga selle väärtusest ja mõjust ühiskonnas või teadusmaastikul. Samuti tuleb esitada kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud osalusvorm. Dokumendid tuleb esitada konkursside lehel.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Osalemistingimuste kohta saab lähemalt lugeda siit.

Teaduse populariseerimise auhinnad antakse üle teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis toimub 11. novembril 2022 Tartus.

 

Kontakt ja lisainfo

Katrin Saart
Vanemkoordinaator
tel 730 0378
katrin.saart@etag.ee

 

Eesti Teadusagentuur kutsub osalema üliõpilaste teadustööde konkursil

Eesti Teadusagentuur (ETAG) ootab kandideerima üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Konkursi preemiafond on sel aastal 98 677,79 eurot.

Töid hinnatakse kolmes kategoorias: rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Igal tasemel antakse välja kolm riiklikku preemiat. Lisaks ootavad osalejaid eripreemiad Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt ja riigiõiguse sihtkapitalilt, Välisministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Riigikogu Kantseleilt, Muinsuskaitseametilt, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt ning Pere Sihtkapitalilt. Esmakordselt annavad sel aastal preemiaid ka Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.

Osalema oodatakse kõiki üliõpilasi, kes tunnevad, et nende uurimistöös võib olla potentsiaali preemiaks. Töid oodatakse loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajanduse ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.

Üliõpilaste poolt esitatud töid hindab konkursikomisjon, mille esimees on Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang: “Ootame sädeme ja südamega tehtud töid, mis on teaduslikult tugevad, mis avavad uusi suundi või ideid või siis pakuvad mingile olemasolevale probleemile hea lahenduse.”

Täpsemalt on preemiad ja jagamisele minevad summad toodud välja konkursi kodulehel.

Kandideerimise lõpptähtaeg on 15. september. Tutvu kindlasti osalemise tingimustega ja tea, et töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee. Oluline on meeles pidada, et töid võib esitada nii  eesti kui võõrkeeles ja võõrkeelsel tööl peab kaasas olema eestikeelne kokkuvõte.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub juba 21. korda, seda korraldavad ETAG ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Katrin Saart
Vanemkoordinaator
tel 730 0378
Katrin.Saart@etag.ee