Garage48 Future of Wood arhitektuuri ja puidu töötlemise arendusnädalavahetusel loodi lahendusi Ukraina ülesehitamise toetamiseks

Möödunud nädalavahetusel kogunes Tallinnas 160 arhitektuuri ja puidu töötlemise tudengit ja eksperti, et prototüüpida lahendusi Ukraina ülesehitamise toetamiseks. Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning TSENTER Kompetentsikeskuse kaaskorraldamisel toimus arhitektuuri, puidutöötlemise ja metsanduse valdkondadele suunatud arendusnädalavahetus juba kuuendat korda. Garage48 Future of Wood 2022 fookuses olid kerg-, moodul- ja ringhoonete projekteerimis- ja tootmistehnoloogiad, väheväärtusliku biomassi väärindamine ning uudsed puidutooted.

“Garage48 on tegutsenud Ukrainas digioskuste ja naisettevõtluse arendamiseks enam kui 10 aastat. Garage48 Wood arendusnädalavahetused on toimunud juba viis aastat, olles soosivaks platvormiks koostööle, uudsete lahenduste loomisele ja kitsaskohtade ületamisele arhitektuuris, puidutöötlemises ja metsanduses. Kaaskorraldajate ja kõigi partnerite sooviks sel aastal oli laiendada neid lahendusi ja võimalusi Eestist ja Baltikumist kaugemale, Ukraina ülesehitamise toetamiseks,” selgitab Kadri Tiisvelt, Garage48 juhatuse liige ning projekti koordinaator.

“Eesti Kunstiakadeemia hakkas juba sõja teisel päeval otsima lahendusi, kuidas pakkuda sõjapõgenikest Ukraina tudengitele võimalusi tulla siia õppima. Garage48 Future of Wood häkatoni kaaskorraldajatena saame oma enda kooli õpilastele pakkuda keskkonda, kus arendada lahendusi, mis aitaksid nende riiki üles ehitada,” selgitab Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht. “Arendades modulaarseid, madala süsinikjalajäljega ning ringmajanduse printsiipe järgivaid hoone tüpoloogiaid, aitame potentsiaalselt tekitada Ukrainas uut tootmise sõlmpunkti – sellist, mis aitaks ülesehitust läbi viia ja näidata teed ka rohepöörde eesmärkide täitmisele Euroopas ja kaugemal. Puidu kasutamine loob eelduse, et väljatöötatud lahendused on keskkonda säästvad. Lisaks sellele on puitmaterjal ja laiemalt biogeensed materjalid suurepäraseks platvormiks innovatiivsele mõtlemisele, sest nende täit potentsiaali pole veel kaugeltki rakendatud.“

„Eesti Teadusagentuuril on hea meel juba teist aastat nii vajalikku häkatoni kaaskorraldada,“ lisab Indrek Tulp, ressursside väärindamise programmijuht Eesti Teadusagentuuris. „Meie väljakutse häkatonile  – väheväärtusliku puit- või biomassi väärindamine – sobis hästi kokku nii selleaastase katusteemaga, milleks on Ukraina taastamine, kui ka rohepöörde eesmärkide täitmisega. Samas vaimus toetatakse ka Teadusagentuuri ressursside väärindamise programmis praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele.“

Arendusnädalavahetuse tõi osalejad ja mentorid kokku üle Baltikumi ning ka näiteks Taanist, USA-st ja Kanadast. Ukrainast liitusid osalejad, mentorid ja žüriiliikmed virtuaalselt ja ka Tallinnas kohapeal. Tiimid moodustati ümber 19 idee, millele arendati nädalavahetuse jooksul prototüübid.

Arendusnädalavahetuse võitis tiim 1+X, kes arendavad Ukraina sõjas vanemad kaotanud lastele uut kodu, mis tugineb modulaarsel põhupaneelidest süsteemil ning on kasutatav  off-grid lahendusena. 1+X tiim võitis tootearenduseks 1000€, Creatomus tarkvara kasutamise eriauhinna ning osutus ka ESTDEV Eesti Arengukoostöö Keskuse väljakutsele paremini vastanud tiimiks.

Teise koha sai tiim Safe Space, kelle prototüübiks oli puitraamil tuginev telk, mis aitab rünnakute eest varjuvatel ja sõjategevuse eest põgenevatel inimestel oma peatuspaigas privaatsema ruumi luua.

Kolmanda koha võitis tiim KAMOON, kes arendasid mehaanilise seadme kiivri kamoflaaž-võrkude kudumiseks.

Thermory ja Ülemiste City ning Startup Estonia väljakutsed võitis Public Builder tiim, kes arendas ja testis nädalavahetuse jooksul plahvatuskindlast materjalist modulaarse ja kaitsva funktsiooniga mööbli, mida saab kasutada ka tänavaruumis. Auhinnaks on 2000€ lahenduse arendamise toetamiseks ning koostöö Thermory ja Ülemiste Cityga ning sTARTUp Day 2023 piletid.reSET tiimi modulaarse ruumi ja mööbli lahendus pälvis Taltech koostöötamise ala ja laborite kasutamise võimaluse järgmiseks kuueks kuuks.

Limitless House ühisrahastuse platvorm, mis toetab moodulmajade ehitust Ukrainas, liigub Tartu Teaduspargi S2B Launchpad inkubaatorisse.

Raitwood eriauhind läks tiimile Timber Blanket, kelle lahenduseks on modulaarsetest puitelementidest ehitusstruktuur, mis võimaldab ehitada varjualust parasjagu käesolevatest materjalidest.

Arendusnädalavahetuse finaali on võimalik järele vaadata otseülekande salvestuse vahendusel: https://www.facebook.com/Garage48/videos/1578277199275403

Fotod: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10158505269702142&type=3

Fotode autor: Silver Gutmann

Lisainfo:
Noora Ustav
noora@garage48.org

Liisi Rohtung
Liisi.Rohtung@etag.ee

*Pressiteate saatis algselt välja Eesti Kunstiakadeemia

ETAG toetab Ukraina teadlaste kaasamist uurimisrühmadesse ka 2023. aastal

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas pikendada kevadel alguse saanud toetusmeedet, mille eesmärk on toetada Ukrainast saabunud teadlasi, kaasates neid käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti. Algselt pidi meede kestma 2022. aasta lõpuni. Kuna aga olukord Ukrainas ei ole paranenud ning Ukraina teadlased vajavad praegugi tuge, otsustas ETAGi hindamisnõukogu pikendada meedet aasta võrra.

Taotluste esitamise uus tähtaeg on 31. oktoober 2023 ja Ukraina teadlane tuleb projekti kaasata 2023. aasta jooksul. Ülejäänud tingimustes muudatusi ei ole. Toetuse periood on kuni 6 kuud ning ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Toetuse maht ühe inimese kohta on 2000 € kuus, kui kaasatakse täitja, ning 3000 € kuus, kui kaasatakse põhitäitja. Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda ETAGi kodulehel (ingliskeelse info leiab siit).

Hindamisnõukogus jõudis lõpule ka riiklike uurimistoetuste uudne hindamisprotsess.  Hindamisnõukogu tegi teadusagentuuri juhatusele ettepaneku rahastada 66 uut uurimisprojekti, mille kogumaht 2023. aastal on üle 10 miljoni euro. Lähtudes riigieelarvesse planeeritud summadest tehti  ettepanek suurendada rühmagrantide mahtu, seejuures järeldoktorite ja stardigrantide mahu suurendamine oli planeeritud juba vooru avanemisel kevadel. Lõpliku rahastusotsuse saab teadusagentuuri juhatus hindamisnõukogu ettepaneku alusel teha pärast Haridus- ja Teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist. Täpsemad andmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise, grandisaajate soolise jaotuse jm kohta avaldatakse seejärel teadusagentuuri kodulehel. Siiski on juba praegu võimalik teha otsus nende projektide kohta, mida seekord pole võimalik rahastada. See info saadetakse taotlejatele lähiajal.

Tänavu läks ETAG üle uuele hindamissüsteemile, kus taotlusi hindab lisaks rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ka eetika ja andmehalduse eksperdikomisjon. Komisjon koosnes 14st teaduseetika ja/või andmehalduse eksperdist, kes hindasid taotleja kavandatud tegevusi eetiliste ja õiguslike riskide lahendamiseks ning teadusandmete haldamiseks. Lisaks andsid eksperdid taotlejatele soovitusi, millele projektiks vajalike lubade taotlemisel eetikakomiteedes tähelepanu peab pöörama ja kuidas teadusandmeid hallata. Seda eksperdikomisjoni juhtis ETAG eetika valdkonna juht Marten Juurik, kelle sõnul oli komisjonil korraga kaks ülesannet: hinnata kriitiliselt taotluses esinevaid puudusi ning toetada taotlejat, andes nõu ja soovitusi. „Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindamist eraldi komisjonis katsetati esmakordselt ning esimese aasta põhjal kogunes mitmeid ettepanekuid hindamisprotsessi parandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks,“ ütles Juurik. Hindamisnõukogu käsitles seda piloteerimisena ning otsustas, et sisult ja teaduslikult head taotlused saavad võimaluse teaduseetika ja andmehalduse ekspertide poolt välja toodud puuduste lahendamiseks. Need tingimused edastatakse taotlejatele koos rahastusotsusega.

ETAGi uued toetuste voorud on juba ettevalmistamisel ning esimesed neist avanevad juba jaanuaris.

 

Lisainfo:

Helen Post
Uurimistoetuste koordinaator osakonnajuhataja ülesannetes
Eesti Teadusagentuur
Helen.Post@etag.ee

 

Avanes 2023. a. JSPS (Japanese Society for Promotion of Science) järeldoktorite stipendiumide konkurss

Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös toimub igal aastal järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis. 2023. a stipendiumide konkurss on nüüd avatud ja taotluste esitamise tähtaeg on 6. märts 2023.

2002. aastal sõlmisid Jaapani Teaduse Edendamise Ühing (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on JSPS’i koostööpartneriks ja esindusorganisatsiooniks Eestis. Sellega loodi Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas ETAGi vahendusel taotleda stipendiumi teadustööks Jaapanis. Eesti Teadusagentuurile esitatud taotlused hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS’ile.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS’il koostööpartnereid 27 maailma riigis. Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud. Stipendiumisaaja alustab teadustööd Jaapanis reeglina oktoobris-novembris. Aastal 2023 saab ETAG esitada JSPSile ühe kandidaadi.

 

STIPENDIUMI TAOTLEMINE 2023. RAHANDUSAASTAKS 

Lühiinformatsioon järeldoktorite programmi kohta:

Teadustöö valdkond
– kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad.

Nõudmised taotlejale
– peab olema riigi kodanik, millel on diplomaatilised suhted Jaapaniga
– peab omama doktorikraadi, mis on omistatud hiljemalt enne stipendiumi algust, kuid mitte varem kui 2. aprillil 2017
– teadustöö programm peab olema eelnevalt kooskõlastatud Jaapani-poolse vastuvõtjaga
– varem JSPS’i stipendiumi (standard) saanud teadlaste taotlusi ei arvestata.

Stipendiumi suurus
– sõidupilet (sinna ja tagasi)
– igakuine stipendium 362 000 jeeni ehk 2700 €
– ümberasumistoetus (elamise sisseseadmiseks Jaapanis) 200 000 jeeni ehk 1700 €
– reisi- ja tervisekindlustus
– teadustöö läbiviimiseks Jaapanis on võimalik taotleda granti. Taotluse nimetatud grandile teeb vastuvõttev teadlane oma asutuse kaudu.

Nõuded vastuvõtvale Jaapani uurimisasutusele ja teadlasele
– taotlejad peavad eelnevalt kooskõlastama vastuvõtjaga teadustööplaani Jaapanis viibimise ajaks
– vastuvõtvad teadlased peavad täiskoormusega töötama kas ülikoolis või uurimisasutuses.

Taotlemine
– taotlus esitatakse JSPS’ile Eesti Teadusagentuuri kaudu. Taotleja peab esitama dokumendid e-posti aadressil katrin.saar@etag.ee hiljemalt 6. märtsil 2023.
– JSPS vaatab ETAGi poolt esitatud kandidaadi taotluse läbi, hindab seda ning teavitab oma otsusest. JSPS-i otsustusprotseduur kestab kuni kolm kuud
– taotlejal peab olema loodud kontakt oma vastuvõtjaga.

Stipendiumi taotlemiseks on vajalikud järgmised dokumendid
– taotlus etteantud vormil, allkirjastatud taotleja allkirja pildifailiga
– vastuvõtva Jaapani teadlase/asutuse nõusolek/kutse
– teadustöö, doktoritöö juhendaja, rühmajuhi vm. soovituskiri
– koopia taotleja PhD kraadi diplomist või PhD sertifikaat (originaal). Kui doktorikraadi veel ei ole, siis kiri taotleja asutuselt, kus on märgitud kuupäev, millal taotleja kraadi omandab
– vajadusel täiendavad dokumendid
– taotlus esitada PDF formaadis dokumendifailina (skaneeritud pildifaile ei aktsepteerita)
– kõik dokumendid peavad olema kas inglise või jaapani keeles. Kui esitatakse originaaldokument mõnes muus keeles, peab sellega kaasas olema inglisekeelne tõlge (tõlge võib olla mitteametlik, koostatud vastuvõtja või taotleja poolt).

Taotlemise tingimused
Taotlusvorm
Taotlusvormi täitmise juhend
Jaapani asutuse kutse NÄIDIS

NB! Palume hoolikalt tutvuda taotluse koostamise juhendiga ning arvestada sealseid soovitusi ning märkusi.

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Tel: 731 7386
E-post: katrin.saar@etag.ee

Populaarsed ettevõtjate ja teadlaste koostööpäevad jätkuvad

Eesti Teadusagentuur, Startup Estonia ja EAS korraldavad ka sel sügisel kolm sektoritevahelise mobiilsuse (ehk SekMo*) koostööpäeva.

Sündmusest lõviosa moodustavad päevajuhi koordineeritud silmast silma lühivestlused teadlaste ja ettevõtjate vahel, mille jooksul saab teineteisele tutvustada enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi koostööks. Kevadel toimunud kolm üritust osutusid vägagi populaarseks.

Ürituste päevajuht, Vaido Mikheim Startup Estoniast kommenteerib koostööpäevade ideed:  „On linnalegend, et teadlane ja ettevõtja ei leia ühist keelt. Leiavad küll ning juttu jätkub pikemakski. Meie soov on, et nii teadlased kui ettevõtjad jääksid suhtluses natukene näljaseks. Nii on neil põhjust ka pärast tutvumist teineteisega juttu vesta ja juba reaalset koostööd arutada.“

18. oktoobril oodatakse Tartusse puiduvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, kes tunnevad, et neid kõnetab põnev koostöövõimalus teadlastega, ning teadlasi, kes oleks huvitatud koostööprojektidest ettevõtlussektoris. 10. novembril keskendutakse meditsiini- ja tervisevaldkonnale ning 8. detsembril kutsutakse kokku saama metallitööstuse ettevõtjaid ning valdkondlikke teadlasi.

*SekMo ehk sektoritevaheline mobiilsus on toetusmeede, mille abil era- või avaliku sektori asutused saavad tööle võtta vähemalt magistrikraadiga teadlase rakendusuuringu või tootearendusprojekti kavandamiseks ja läbiviimiseks. SekMo katab 25%-70% teadlase tööjõukuludest, olenevalt ettevõtte suurusest ning muudest faktoritest. Toetus aitab avardada teadlase töö- ja arenemisvõimalusi vahetus koostöös teiste valdkondade asutustega, teisalt soodustab see teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet ja muutes selle tegevust efektiivsemaks.

Täpsem info meetme kohta ja registreerimine puiduüritusele: www.etag.ee/sekmo    

NB! Ürituste töökeel on läbivalt inglise keel, kuid kindlasti on eesti keelt kõnelevaid vestluskaaslasi nii ettevõtjate kui teadlaste hulgas.

Lisainfo:
Viktor Muuli
nutika spetsialiseerumise valdkonna juht
730 0325
viktor.muuli@etag.ee

Arvamusfestivali teadusala diskussioon kulgeb teadlase rollist inimeste targa käitumiseni

Kümnenda Arvamusfestivali teisel päeval, 13. augustil toimub festivali Teadusalal traditsiooniline diskussioon teaduse eri tahkudest. Viies arutelus keskendutakse statistikale, kriisideks valmistumisele ja teaduse ning teadlaste rollile maailma paremaks muutmisel.

Teadusala korraldavad Eesti Teadusajakirjanike Selts ja Eesti Teadusagentuur, arutelusid korraldavad  ka  Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut, Tallinna Ülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium.

“Ilmaelu läheb järjest keerukamaks, kohati ka raskemaks,” tõdes teadusala konsortsiumi juht Priit Ennet. “Loodan, et tänavused arutelud aitavad meil ehitada head analüütilist raamistikku, millele tuginedes suudame enda ümber toimuvat paremini mõista ja elus paremini toime tulla.”

Kell 10 algavas avaarutelus uurivad Argo Rosin, Madis Raukas, Katrin Niglas ja Eneli Kindsiko, kes on hea teadlane – kas see, kes kirjutab palju teadustöid või see kes teeb tihedat koostööd ajakirjanikega? Või on hoopis hea ettevõtja ja kõneisik?

Kell 12 selgitavad akadeemik Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kuidas statistikaga on võimalik inimesi eksiteele viia. Kuidas muuta olukorda, kus teadlased kipuvad tavainimeste probleeme pelgalt numbritena käsitlema ning Inimesed ei hooma statistika võimalusi ega näe nende mõju meie igapäevaelus?

Urmas Kruuse, Triin Kõrgmaa, Rain Kuldjärv  ja  Ruve Schank diskuteerivad kell 14 väga päevakajalisel teemal: kuidas tagada toidu kvaliteet ja kättesaadavus kriiside puhul ning milliseid alternatiivseid toidutootmise võimalusi uuritakse teaduses juba praegu.

Teadlastelt oodatakse täpseid ennustusi ees ootavate probleemide lahendamisel, aga kas nad suudavad jääda selgeltnägijateks? Kuidas selgitada keerukaid teadustulemusi ja võidelda pseudoteaduse poolt pakutava maailmapildiga? Selle üle mõtisklevad kell 16 Anu Noorma, Krista Fischer, Mihkel Kangur ja Annely Allik.

Teadusala lõpetuseks küsivad kell 18  Triin Vihalemm, Heidi Reinson, Mariliis Öeren ja Daniel Kostjuba, kas käitumisteadlased võiks lubada riiki tüürima? Psühholoogid ja sotsioloogid püüavad lahendada riigi püstitatud probleeme, kuid kui tõhus ja eetiline see on?

Arutelusid modereerivad teadusajakirjanik Priit Ennet, ajakirjanik Brent Pere, AHHAA teaduskeskuse juht Andres Juur ning Tartu Ülikooli kaasprofessor Andero Uusberg.

Annely Allik, Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja: “Meie kõigi töö tulemusena võiks maailm olla parem paik, kus on targemad inimesed, kes on tervemad ning elavad kauem”. Alliku sõnul on unistuste ühiskonda ehitades eriti oluline uue põlvkonna teadlaste kasvatamine ja harimine. “Lapsed on ju meie tuleviku teadlased ja suunamudijad!” oli ta optimistlik. “Omaette teemana selles kontekstis on veel ka küsimus, kuidas saavutada olukord, kus poliitmaastikul tehtaks tarku teaduspõhiseid otsuseid,” lisas Allik.

Teadusala tegemisi saad jälgida ka Facebookis, festivali kava leiab kodulehelt.

Eesti Teadusagentuuri eksperte kohtab ka teistel arutelualadel. Tuleviku elukeskkonna alal toimub koostöös Eesti Geoloogiateenistusega arutelu “Kaevandame rohepöörde nimel?!” mida modereerib ETAGi ressursside väärindamise programmi ResTA juht Indrek Tulp. Energiapöörde alal osaleb arutelus “Kas tuumaenergia on poiste või tüdrukute ala?” ETAGi teaduskommunikatsiooni spetsialist Mare Vahtre.

 

Lisainfo:

Annely Allik
Teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja
tel. 730 0333
Annely.Allik@etag.ee

 

ETAG osaleb projektis, mis edendab soolist võrdsust Euroopas

Alates 2022. a. juunist osaleb Eesti Teadusagentuur koos 26 Euroopa partneriga 21 riigist projektis GENDERACTIONplus. Projekti raames nõustatakse ja toetatakse teadus- ja teadust rahastavaid asutusi, et edendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa ühises teadusruumis.

Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) eesmärgiks on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. See hõlmab teadlaste mobiilsust, teadustaristuid, rahvusvahelist koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel. 

Projekt GENDERACTIONplus aitab tugevdada rahvusvahelist koostööd läbi selle, et luua teadlastele võrdseid võimalusi ning toetada asutusi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste läbiviimisel.

Projekt kestab kolm aastat, partneriteks on ülikoolid, poliitikakujundamisega tegelevad riigiasutused ja teadust rahastavad organisatsioonid. 

Teadusagentuuri roll on kaardistada Eestis asutuste- ja riigipõhiseid vajadusi, ning aidata luua valdkonnaga seotud kogukonda  ehk koondada poliitikakujundajaid ja organisatsioone, kelle kaudu projekti eesmärke täita. Projekti käigus luuakse riigipõhine arenguplaan, analüüsitakse asutuse- ja riigipõhiseid andmeid. Samuti jagatakse parimaid praktikaid teiste projektipartneritega. 

Projekti tööpakettide teemad on: sooline dimensioon teadustegevuses ja innovatsioonis, intersektsionaalsus ja kaasatavus, Euroopa teadusvaldkonna soolise võrdõiguslikkuse poliitikate seire ja hindamine, soopõhine vägivald ja seksuaalne ahistamine, institutsionaalse muutuse edendamine läbi soolise võrdõiguslikkuse kavade, poliitikate täiustamine ja kodanikuühiskonna kaasamine. 

Projekti GENDERACTIONplus rahastatakse Euroopa Liidu raamprogrammist “Horisont 2020”. Projekti käigus tehakse koostööd Euroopa võrgustikega, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust teadus- ja innovatsioonivaldkonnas (SWG GRI) ning teadust rahastavates organisatsioonides (FORGEN).

Täpsem info hakkab koonduma projekti veebilehele: https://genderaction.eu/ 

 

Lisainfo:

Merili Tamson
Koordinaator-analüütik
Eesti Teadusagentuur
Merili.Tamson@etag.ee

Teadusekspert: ühiskonna kaasamiseks ei piisa säravast teaduskommunikatsioonist

Artikkel ilmus algselt teadusportaalis Novaator.

Võrreldes mitmete teiste institutsioonidega on usaldus teadlaste vastu avalikkuse silmis erakordselt kõrge. Selle säilitamiseks ei piisa aga ainult tipptasemel teaduskommunikatsioonist, vaid inimesed peaks saama rohkem sõna ka teadusprioriteetide valimisel, leiab Marc Schiltz, Euroopa Liidu teadusagentuure koondava katusorganisatsiooni Science Europe president.

Viimase mõne aasta jooksul oleme näinud mitmeid sündmusi ja poliitilisi pöördeid, mis oleks pidanud tooma teaduse rambivalgusesse, sh koroonapandeemia ja rohelepe. Euroopa Liidu olulisima teaduse rahastamise programmi Horisont Euroopa maht on aga isegi pärast taasterahastu vahendite lisamist alla 100 miljardi euro. See jääb kaugelt alla huvirühmade ja isegi Euroopa Parlamendi soovitule. Miks on nende soovide vahel taoline lõhe? Kas osapooled peavad tunnistama, et demokraatiates võtab väärtuste muutumine aega?

Nii Science Europe kui ka teised sidusrühmad olid oma vaateid ja huvisid põhjalikult tutvustanud. Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi eelarve nägemine oli meie jaoks seetõttu tõsine pettumus. Raamprogrammi maht oli oluliselt väiksem, kui lootsime ja tahtsime. Võrreldes sellega, mida läheks tarvis nende väljakutsete lahendamiseks, mis meie ees praegu ja lähikümnenditel seisavad, on seda kaugelt liiga vähe.

Muidugi lubati meile, et teaduse tegemist ja innovatsiooni toetavad teisedki raamprogrammid, rohelepe jne. Peame ootama ja vaatama, kas see ka niimoodi läheb. Arvestades, kui raske on poliitikakujundajatel seda kooki jagada – kõigele lisaks tuleb arvestada liikmesriikide omahuvidega – on tulemus mõnes mõttes mõistetav. Liiatigi võtab alusuuringutest käegakatsutava tulemuseni jõudmine palju aega, samas kui otsustajad mõtlevad lühikese plaanis.

Sellegipoolest paluksin ma neil pöörata neil tähelepanu mitte ainult praegusele kriisile, vaid ka tulevastele, sh kliimakriisile, sest investeeringud on pika vinnaga. Nüüd ega viie aasta pärast ei pruugi olla olukord paista kuigi hulluna, kuid kui me selle aja jooksul ei tegutse, tõotavad pikaajalised tagajärjed olla palju hullemad. Poliitikakujundajate mõtteviisis peab toimuma nihe.

Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud. Vähemalt riiklikul tasandil on seeläbi koroonapandeemia mõju nähtav, isegi kui tänu sellele tekkinud muutustest inimeste meelsuses jäi enda Euroopa tasandil kehtestamiseks väheseks.

Hiljuti valiti teid kolmandat korda Science Europe’i juhiks. Te olete seega osav kas kontori poliitmängudes või teete midagi õigesti. Kas riiklikud teadusagentuurid tunnevad teie taktikepi all, et neil jätkub nii Euroopa tasemel kui ka kodumaal tehtavate otsuste mõjutamiseks piisavalt võimu ja oskusi?

Seda peab uurima nende käest, kes minu poolt hääletasid. Ent on väga hea küsimus, kui palju Science Europe’ist tegelikult kasu on. Muidugi kaitseme oma huvisid Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa võimuorganite juures, kuid me toetame oma liikmeid selles ka riiklikul tasandil.

Riigiti on selles osas erinevusi. Mõnel pool kuulavad valitsused teadusagentuuride soovitusi tõsiselt. Teistes pole nende vahel ametlikku kanalit, sest agentuurid on peaaegu täiesti autonoomsed. Samas tähendab see, et neil on riiklike poliitikate kujundamisel vähem mõjuvõimu.

Üldiselt näen kasvõi omaenda koduriigis Luksemburgis ja ka teistes väikeriikides, et kui suhtlen valitsustega ja toetan teatud seisukohti, tuues seejuures välja, et see on kõigi meie liikmete ühine vaade, võetakse seda tõsisemalt. Seeläbi lisab Science Europe oma liikmete sõnumitele kaalu ja tähtsust kaudselt. Sellest ei tohiks mööda vaadata.

Märkisite oma ettekandes, et kellegi või millegi, sh teaduse eestkostjaks olemine on lihtsalt viisakas sõna lobitöö kohta. Lobi pole iseenesest halb, sest eriti teaduses on pikaajalise vaate ja järjepidevuse hoidmine oluline, ent kuidas see ka väliselt piisavalt hea välja näeks, et poliitikud end seejuures mugavalt tunneksid? Süvariigil on halb konnotatsioon, aga me oleme näinud ilmselt kõik vähemalt ühte sarja “Jah, härra peaminister” osa.

(Naerab). Enamikul meist on volitus olemas. Seeläbi ei saa kuidagi öelda, et meie ülesanne on kaitsta puhtalt teaduse ja innovatsiooniga tegeleva sektori enda huvisid. Meie avalik mandaat hõlmab teaduse erineval viisil toetamist, et seda tehtaks terve ühiskonnas huvides. Me ei saa olla teadlaste ametiühing.

Mõnel juhul oleme oma tegemistes edukad. Teisel juhul mitte nii väga, nagu viimati Euroopa Liidu eelarvet mõjutada üritades. Peame lähtuma mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada.

Viimase kümmekonna aasta jooksul on olnud teaduskommunikatsiooni mõttes vähemalt Eestis südantsoojendav näha, et teadlased ise on muutunud oma tegemiste selgitamises varasemast avatumaks. Teisalt olete varem pikemaajalisele suundumusele osutades viidanud, et usaldus teaduse vastu on kahanemas ja näeme sarnaseid mustreid ka teiste institutsioonide puhul. Mis on siinkohal lahendus, veel rohkem avatust?

Jah, nagu ka president Kaljulaid märkis, usaldus autoriteetide vastu kahaneb. Ühiskonna mõnedes valdkondades näeme teaduse ja teaduslike tõendite lausalist hülgamist, valeuudiseid jne. Positiivse noodina on tehtud aga paljudes riikides esinduslikke küsitlusi, mille põhjal nähakse ühiskonnas laiemalt teadlasi ühtede kõige usaldusväärsemate figuuridena. Näiteks Luksemburgis küündib see näitaja üle 70 protsendi. Ma ei ütle, kes on tulemuste põhjal tabeli lõpus, kuid võite seda ise aimata.

Selles mõttes on teadus heas kohas. Seda öelnuna olen aga veendunud, et peame ühiskonnaga rohkem tegelema. See tänav ei saa jääda ühesuunaliseks. Oleme teaduskommunikatsiooniga imeliselt hakkama saanud, kuid ainult sellest ei piisa. See pidas paika isegi enne koroonapandeemiat.

Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama. Näiteks viidi mõned aastad tagasi Hollandis läbi huvitav eksperiment, kus riikliku teadusstrateegia koostamisse kaasati terve ühiskond. Muu hulgas said esitada kõik ettepanekuid, misjärel arutati nende üle komiteedes, kuhu kuulusid teadlased ja ühiskonna eri huvirühmade esindajad, et peamised eesmärgid paika panna. Sama on proovitud Uus-Meremaal.

Peale selle on võimalusi teisigi ja me peame olema selles osas loovad. Idee, et teadust tehakse elevandiluust tornides, kuulub minevikku.

Horisont Euroopa struktuuri vaadates võib märgata selles suunas liikumist. Selle rahaliselt kõige mahukam teine sammas haarab erinevate ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamist, isegi kui pelgalt märksõnade põhjal võib olla lihtinimesele raske mõista, kuidas tema sellest konkreetselt kasu saab. Mida see muudab ja kas see uus lähenemine õigustab ennast?

Esmalt peame meenutama, et sambaid on veel. Neist esimene haarab suuresti Euroopa Teadusnõukogu grante, Marie Curie teadusstipendiume jms. Minu arvates on nii selle kui ka teiste rahastusprogrammide puhul on oluline, et neis leiduks taolisi alt-üles elemente, mis ei tegeleks sel hetkel ühiskonnale tähtsana paistavate väljakutsetega.

See on igipõline küsimus, kuidas sa nende vahel tasakaalu leiad ja seda pole võimalik lõplikult lahendada. Sõltuvalt olukorrast on see igas riigis või regioonis erinev. Muidugi näeme tihti poliitikutelt survet tegeleda just konkreetsete probleemidega, ent see ei tohiks tulla pikaajaliste projektide arvelt – kui me praegu ei investeeri, on meil hiljem tühjad pihud. Eriti puudutab see inimesi, sest just nemad kannavad teadmisi edasi ja neid niisama lihtsalt ei leia.

Teise samba juurde tulles peame vaatama, kuidas see väljakutsepõhine lähenemine toimima hakkab. See on n-ö huvitav eksperiment.

Eksperiment, mille hind on umbes 50 miljardit eurot.

Ma ei kahtle, et need missioonid on põhjendatud. Eksperiment pole ehk parim sõna, kuid see on uus viis teaduse rahastamiseks. Minu jaoks on huvitav, et nende missioonide nõukogudesse ei kaasatud mitte ainult teadlasi, vaid ka teisi sidusrühmi.

Vajame tulevikus seda rohkem. Vähemalt kindlustab see, et need missioonid ei põhine ainult teadusvaldkonna esindajatel, sest teadlastel on tuhandeid ideid. Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi. Selles mõttes on see huvitav innovatsioon, millest me hiljem õppida saame.

Nüüd kui need missioonid on enam-vähem kuju võtnud, peame vaatama, kuidas neid juurutatakse. Lahtiseid küsimusi on veel palju. See iseloomustab muidugi kõiki uusi rahastusinstrumente.

Inimestel on praegu mõttes Ukraina sõda, sügisel terendav energiakriis, kahekohaline inflatsioon ja võimalik uus koroonalaine. Nende argimurede kõrval ei jää muule mõtlemiseks just kuigi palju ruumi. Kui majanduse olukorra tõttu on vaja teha riigieelarves parandusi, mida võiks teadlaskond teha, et neil selle käigus tooli alt ei tõmmata?

Ma arvan, et teadlased on enda vajalikkust koroonakriisi ajal juba piisavalt tõestanud. Nad on aidanud teaduspõhist infot pakkudes valitsustel kriisi juhtida. Ühtlasi on see kena näide, kuidas pikaajalised alusuuringud end ära tasuvad. Ilma nendeta poleks olnud meil varnast võtta täiesti uut tüüpi tõhusaid mRNA-vaktsiine. Samal ajal näitas see, et mingi avastuse üle lävepaku kandmiseks on vaja ka rakendusuuringuid.

Kui aga tarvis on veel rohkem tõendeid, peaks teadlased juhtima veel rohkem tähelepanu meie ees seisvatele probleemidele. Hea näide on kasvõi valitsustevahelise kliimapaneeli raportid, mille toon on süngem kui kunagi varem, kutsudes üles kiiresti lahenduste leidmisele. Ilmselt on see tingitud osaliselt frustratsioonist. Kui tahame kindlustada, et meie lastel ja lapselastel on samuti elukõlbulik planeet, on teaduse rahastamine selle oluline osa.

Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid. Kui see pole veel poliitikakujundajatele selge, oleme teinud selle edasi andmisel kehva tööd.

Seega, kui poliitikute ees peaks seisma valik, kas maksta inimestele sügisel energiatoetust või tõsta professorite palka, on juba eos midagi valesti läinud?

Tõenäoliselt saad teha mõlemat, kuid sa ei saa teha ühte teise arvelt. Kindlasti on vaja inimesi lühiajaliselt raskel ajal toetada, aga me peame tegelema ka probleemi juurpõhjusega.

Mida me ise unustama kipume?

Isegi kui te kaldute olema enesekriitilised, on Eesti Teadusagentuur on omadega hästi hakkama saanud ja on oma professionaalsuselt Euroopas esirinnas. Olen uhke, mida on see oma esimese kümne tegevusaastaga saavutanud ja ülejäänud Euroopal on teilt õppida.

Marc Schiltz pidas ettekande tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Teadusagentuuri konverentsil “Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas”. Lisaks Euroopa Liidu teadusagentuuride katuseorganisatsiooni Science Europe presidendi rolli täitmisele juhib ta Luksemburgi teadusagentuuri.

Haridusuuendustest vandenõuteooriateni: Eesti teadlased uurivad neljas uues projektis digikultuuri

Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööprogrammist CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) sai rahastuse 26 projekti, millest neljas osalevad Eesti teadlased. Koos Euroopa kolleegidega uuritakse usalduse kujunemist sotsiaalmeedias, meedia- ja digipädevuste arengut, eri põlvkondade digikäitumist ning veebis levivaid vandenõuteooriaid.

Rahvusvahelise konkursi teemaks oli kultuur ja ühiskond digiajastul ning seal kandideerisid ühisprojektid 23 Euroopa riigist. 26 rahastuse pälvinud teadusprojekti hulgas on neli Eesti osalusega projekti (kolm teadusrühma Tartu Ülikoolist ja üks Tallinna Ülikoolist).

Projektis “TRAVIS: Trust And Visuality: Everyday digital practices” on Tallinna Ülikool juhtpartneri rollis. TLÜ osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg rääkis, et tema koordineeritavas projektis analüüsitakse visuaalset digitaalset usaldust neljas erinevas kultuurikontekstis – Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias. „Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning kogetakse, keskendudes tervise visualiseerimisele (sotsiaal)meedias – näiteks sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, haiglaõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, libagraafikud alternatiivmeedias. Lisaks uute teadmiste loomisele soovime panustada infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning kujundada usaldusväärset aruteluruumi.“

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste tutvustas REMEDISe projekti, mille käigus uuritakse kuues riigis erinevate tegevuste mõju meediakirjaoskuse ja digioskuste arengule. „Eestis uurime koos Haridus- ja Noorteameti ning ettevõttega Star Cloud, milliseid muutusi on kaasa toonud Tehnoloogiakompass ja Opiqu keskkond ning kuidas nende mõju uuenduslike haridussihtide saavutamisel veelgi suurendada. Saadud tulemused peaksid aitama praktikuid koolides, hariduspoliitika kujundajaid ning haridustehnoloogia ettevõtteid, et nad oskaksid teha tarku otsuseid digitehnoloogiate kasutamisel ja arendamisel,“ rääkis ta.

Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus uurib projektis PlatFAMs erinevate põlvkondade digikäitumist perekondades ning projektis REDACT keskendub semiootika teadur Mari-Liis Madisson Euroopa digitaalses ruumis levivatele vandenõuteooriatele.

Konkursile esitati 366 eeltaotlust, millest 90 kutsuti teise vooru täistaotlust esitama. Eesti teadlaste huvi konkursi vastu oli väga suur. Eesti teadlaste osalusel esitati 76 eeltaotlust ja 21 täistaotlust.

Eesti partnerite eelarved projektides moodustavad kokku 826 123 eurot, millest 460 000 katab Eesti Teadusagentuur, kes on CHANSE’i konsortsiumi liige ning üks kolmest ühiskonkursi sekretariaadi liikmest. Ülejäänud toetussumma tuleb Euroopa Komisjonilt. Vooru kogueelarve on umbes 36 miljonit eurot. Projektid algavad 2022. a sügisel ning kestavad 2–3 aastat.

Kõigi rahastatud projektide loetelu leiab siit: https://chanse.org/wp-content/uploads/CHANSE-Call-The-Full-list-of-selected-projects-1.pdf

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:

Anna Mossolova
Anna.Mossolova@etag.ee
               

ETAG toetab Ukraina teadlaste osalemist Eesti uurimisrühmades ja stažeerimist Eesti ülikoolides

Eesti Teadusagentuuril (ETAG) on valminud kaks toetusmeedet Eestisse saabuvatele Ukraina teadlastele. Üks neist võimaldab teadlastel tutvuda Eesti ülikoolides tehtava teadustööga ning end ametialaselt täiendada, teise eraldi meetme abil saab Ukraina teadlasi kaasata käimasolevatesse uurimisprojektidesse

ETAGi toel saavad ülikoolid kaasata Ukraina sõjapõgenikust teadlase käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti uurimisrühma. Teadlane peab alustama tööd 2022. aasta jooksul ning toetuse periood on kuni 6 kuud. Ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Täpsemalt saab lugeda teadusagentuuri kodulehelt.

Lisaks toetab ETAG Eestisse saabunud Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides (kuni 3 kuud). Stažeerimise eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolides toimuva teadus- ja õppetöö korraldust ning avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada. Täpsema info leiab siit.

Stažeerimist toetav meede algab mais ja kestab 2022. aasta lõpuni. Toetust saavad taotleda kõik Eesti ülikoolid ning ETAG kompenseerib stažööri tööjõukulu (koos tööjõumaksudega) kuni 3 kuu ulatuses. Kokku toetatakse kuni 50 stažööri palkamist, positsioonid jaotatakse proportsionaalselt kõigi Eesti ülikoolide vahel. Toetus kehtib ka tagasiulatuvalt kuni 24. veebruarini 2022, s.t. neile sõjapõgenikest teadlastele, kes on juba asunud siinse teaduskorraldusega tutvuma.

„Soovime pakkuda Ukraina teadlastele võimaluse oma tööd jätkata ning soodustada laiemalt koostööd Eesti kolleegidega. Teadusagentuur on varemgi toetanud Ukraina lõimumist Euroopa teadusruumiga ja meile on oluline, et saame Ukraina inimestele ja teaduskorraldussüsteemile ka praeguses olukorras toeks olla,“ rääkis ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Praktilist infot (elukoht, töövõimalused, olmeküsimused jne) Eestisse saabuvatele teadlastele jagab EURAXESSi programmi tiim. Lisainfo: https://www.euraxess.ee/ või euraxess@etag.ee.

 

Selgusid aasta parimad haridusteaduslikud uurimistööd

Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil “Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?” anti üle seekordsed haridusteaduslike tööde konkursi preemiad.

32. korda toimunud konkursile esitati 53 tööd, mille teemad ja sihtrühmad katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkoolide ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemade ring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Mitmed tööd käsitlesid digipädevusi, tehnoloogia omaksvõttu koolides kui õpilaste tekstimõistmist või hoiakuid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et on rõõm näha nii mitmekesist teadustööd haridusvaldkonnas. „Heal tasemel haridust saame pakkuda ainult siis, kui tehakse järjepidevalt teadustöid haridusvaldkonna erinevate tahkude uurimisel,“ ütles Kersna. „Teaduspõhisus on märksõnaks hariduse kõigil tasanditel – teame õppimise kohta järjest rohkem ning seda teadmist on vaja osata rakendada ka tegelikes õppimise olukordades.“

Eesti keeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Veronika Kalmuse (TÜ) ja Katariina Vainoneni (Haridus- ja Noorteamet) töö „Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis“. Komisjon leidis, et uuringu tulemused aitavad nii teadlastel kui ka praktikutel mõista, mis on digipädevus ja kuidas seda süsteemselt arendada.

II preemiaga auhinnati Pille Nelise ja Margus Pedaste (TÜ) tööd „Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade“. Artiklis sõnastati varasemast täielikum kaasava hariduse definitsioon ning koostati mudel selle võtmetunnustest: nii toetatakse kaasava hariduse rakendamist haridussüsteemi kõigil tasanditel ja eri osapoolte koostöös.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias pälvis I preemia Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool) artikliga „Eestikeelne haridus ja pedagoogikauuendused 19. sajandi algul. Rahvusvahelised mõjud ja ajaloolised juured“. Põldvee käsitleb laiemas ajaloolises ja haridusloolises kontekstis küsimust, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni.

II preemia said Timo Tobias Ley, Kairit Tammets,  Edna Milena Sarmiento-Márquez,  Janika Leoste, Maarja Hallik ja Katrin Poom-Valickis (TLÜ) tööga „Tehnoloogia omaksvõtt koolides: teadmiste omaksvõtu mudeldamine, mõõtmine ja toetamine“. Artiklis tutvustatud Õpetaja Innovatsioonilabori formaati saab kasutada ka Eesti õpetajahariduses, tuues õpetamisse rohkem koosloome, tõenduspõhisuse ja tähenduslikke tehnoloogiaga rikastatud elemente.

Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias anti seekord välja kolm II preemiat. Esimene neist läks Kati Vinterile (TLÜ), kelle töös „Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“ rõhutatakse hariduse tähtsust toimetulekustrateegiate teadlikul õpetamisel ja õpilaste tervikliku arengu toetamisel. Teise preemia pälvis Janika Leoste (TLÜ) töö „Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates – õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide“. Doktoritöö raames loodud TELIP mudel aitab teadlikult kavandada tehnoloogilisi haridusuuendusi õppetöös. Kolmandana tunnustati Tauno Paltsi (TÜ) tööd „Algoritmilise mõtlemise oskuste hindamise mudel“, mille käigus loodi informaatikaviktoriini Kobras küsimuste baasil mõõtevahend põhikoolile ja gümnaasiumile.

Magistritööde kategoorias anti I preemia Kaisa Norakile (TLÜ) töö „Õppijakeele korpuse virtuaalse õpikeskkonna prototüübi disain“ eest. Korpuspõhine keeleõppekeskkond ELLE võimaldab keeleõppijatel oma kirjutisi analüüsida ja parandada, teadlastele või õpetajatele uurimiseks jagada ning saada kohest kasu kirjutiste põhjal loodud õppematerjalidest.

II preemiaga pärjati Kelly Paabuti (TLÜ) uurimus „Õpilaste uskumused matemaatikast, selle õppimisest ja õpetamisest gümnaasiumiastme lõpus“. Mida paremini mõistetakse õpilaste uskumusi, seda tõhusamalt saab neid juhendada. Töös antakse ka suuniseid õpilaste matemaatikahuvi tõstmiseks.

Lisaks tunnustati tänukirjaga Hans Põldoja ja Kais Allkivi-Metsoja (TLÜ) Kaisa Noraki magistritöö juhendamise eest.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

 

Lisainfo:

Signe Toomla
Konkursi koordinaator
tel 730 0339
Signe.Toomla@etag.ee

Õpilaste teadustööde konkursi peapreemiad läksid Tallinnasse ja Pärnusse

Täna, 13. aprillil anti Eesti Rahva Muuseumis üle õpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Emma Lotta Lõhmus Gustav Adolfi Gümnaasiumist ning Kulla Saatmäe Pärnu Koidula Gümnaasiumist. Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kaisa Urban Tallinna Kivimäe Põhikoolist ja Marie Martine Lupp Parksepa Keskkoolist.

21. korda toimunud konkursile esitati 174 tööd 60 koolist, neist 30 põhikooli- ja 144 gümnaasiumiastmes. Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 83 uurimistöö seast.

Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektori Pille Runneli sõnul leiti üksmeelselt, et erinevates teadusvaldkondades oli sel aastal palju tugevaid töid ja väga head taset näitasid ka paljud uurimistööd, mis ei jõudnud auhinnalisele kohale. „Esile tõusid muu hulgas uurimused, mille autorid on olnud vabad leidma probleeme ja küsimusi, mis neid ennast kõnetavad,“ ütles ta. „Ka paistsid silma tööd, mille autorid olid andmeid kogudes või allikaid läbi töötades teinud palju enam, kui töö maht eeldaks. Mitmetes humanitaarteaduslikes töödes tõusid esile inimlikud teemapüstitused, hea teoreetikute valik, oskuslik analüüs ja tugev keeletunnetus,“ tunnustas ta autoreid.

Runnel tõi ka esile, et kasvanud on erinevaid uurimisvaldkondi ühendavate tööde arv. „Kuigi selline lähenemine ei pruugi olla riskivaba, on neil töödel siiski oluline roll. Tänapäeval seisame ka tavaelus tihti vastamisi keerukate probleemidega, millele ei anna ükski eluvaldkond eraldiseisvalt head, vettpidavat lahendust ning erinevate valdkondade ühendamise oskus tuleb seega väga kasuks,“ lisas ta.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, lisaks valiti välja kolm noort kes esindavad Eestit sügisesel Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil.

Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Energia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Keele Instituut, Tervise Arengu Instituut,  Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervisemuuseum, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Eesti Meremuuseum, portaal „Eesti Geoloog“, ajakiri Eesti Loodus, ajakiri Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kirjastus Argo ning rahvusvahelised partnerid Swiss Youth in Science ja Regeneron ISEF.

Õpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja innustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid.

2022. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

  • Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest (juhendaja: Dagmar Hallmägi)
  • Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest (juhendaja: Sirje Miglai, Elle Roosaluste)

II preemia (800 eurot)

  • Martin Vesberg (Saaremaa Gümnaasium) töö „Saaremaa meresaarte haudelinnustiku seire ja analüüs 2011-2021“ eest (juhendaja: Inge Vahter)
  • Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest (juhendaja: Jelena Tsõvareva)

III preemia (600 eurot)

  • Paul Kaspar Nurk (Tallinna Reaalkool) töö „Albert Camus’ eksistentsialismi jooni Priit Pärna filmides” eest (juhendaja: Teet Teinemaa, Kristi Koit)
  • Karl-Magnus Pruul (Häädemeeste Keskkool) töö „Hoone 3D-mudeli loomine läbi fotogramm-meetria” eest (juhendaja: Marika Ristmäe)

 

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

  • Kaisa Urban (Tallinna Kivimäe Põhikool) töö „Suulise keele erijooned vlogija L.P. videoblogides“ eest (juhendaja: Ruth Nilgo)
  • Marie Martine Lupp (Parksepa Keskkool) töö „Eesti lindude maalimine vesivärvidega“ eest (juhendaja: Heidi Kukk)

II preemia (550 eurot)

  • Johanna Paide (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Suulise kõne eripärad hommikuprogrammi “Terevisioon” näitel“ eest (juhendaja: Külli Semijonov)
  • Juhan Tuulik  (Lümanda Põhikool) töö „Prügi Saaremaa randades“ eest (juhendaja: Triin Reitalu, Janno Tuulik)

III preemia (350 eurot)

  • Karolin Niido (Parksepa Keskkool) töö „Kanapidamisega alustamine – meie pere lugu“ eest (juhendaja: Heidi Kukk, Liia Luik)
  • Eva-Liisa Sepp (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Elukeskkond rannarootsi aladel aastatel 1935-1945 Suur-Nõmmküla näitel“ eest (juhendaja: Liis Reier)

 

Eesti esindajad EL noorte teadlaste konkursil (septembris 2022):

  • Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest;
  • Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest;
  • Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest.

 

Eduka juhendamise eest auhinnati I preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

  • Dagmar Hallmägi (Gustav Adolfi Gümnaasium) Emma Lotta Lõhmuse töö juhendamise eest;
  • Sirje Miglai (Pärnu Koidula Gümnaasium) ja Elle Roosaluste (Tartu Ülikool) Kulla Saatmäe töö juhendamise eest;
  • Ruth Nilgo (Tallinna Kivimäe Põhikool) Kaisa Urbani töö juhendamise eest;
  • Heidi Kukk (Parksepa Keskkool)  Marie Martine Luppi töö juhendamise eest.

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

 

Lisainfo:

Katrin Saart
Vanemkoordinaator
Eesti Teadusagentuur
Katrin.Saart@etag.ee
tel 730 0378

Õpilaste teadusfestival kutsub uudishimulikud kokku Tartusse

12.-13. aprillil korraldab Eesti Teadusagentuur Eesti Rahva Muuseumis taas õpilaste teadusfestivali, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ning toimub põnev teaduse ja inseneeriaga seotud programm.

Festivali keskseks sündmuseks on  õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor, kus oma töid tutvustavad 84 uurimuse autorid. Parimatele konkursitöödele antakse 13. aprillil  üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad.

Ülevaate  II vooru pääsenud uurimustest leiab siit ja tööde tutvustusi saab lugeda konkursi kogumikust.

Kahel päeval toimuvad põnevad töötoad, teadusetendused ja ettekanded. Töötubadesse on vaja eelnevalt eelregistreerida kodulehel: miks.ee/tootuba. Töötube viivad läbi näiteks Tartu Ülikooli observatoorium, Tervisemuuseum, Tallinna Tehnikaülikool ja Töötukassa. Esinejad tutvustavad, kui laiad töövõimalused ootavad noori inseneeria valdkonnas: kogemusi jagavad kosmoseinsener Mari Allik, päikeseauto Solaride loojad ja mitmed teised. Teaduslikku kultuurielamust pakuvad teadusteatrid. Ka ootab külastajaid messiala koos teaduse populariseerijatega üle Eesti.

Festivalil osalemine on tasuta,  suurematel gruppidel tuleb külastus eelnevalt registreerida. Sel aastal on programm suunatud eelkõige 7.-12. klasside õpilastele, ent oodatud on ka teised huvilised.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõõmustas, et üle kahe aasta toimub festival taas piiranguteta. “Lastes ja noorte uudishimu tuleb igati toetada, et meile jaguks ka tulevikus särasilmseid teadlasi ja insenere. Teaduspõhise ühiskonna arendamiseks peab teadus jõudma iga nooreni ning just neile sobivas vormis. Tänavu oleme Tartus koos, nagu üks õige inimestevaheline innustav, motiveeriv ja toetav suhtlemine peabki toimuma,” ütles ta.

Festivali sissejuhatamiseks toimus 13-19 aastastele noortele suunatud teadusmäng “Julge olla uudishimulik!”, mille parimaid premeeritakse samuti 13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. 12. aprillini saab oma lemmikule hääle anda miks.ee Instagrami kontol.

Õpilaste teadusfestival on külastajatele avatud teisipäeval, 12. aprillil kell 10-18 ja kolmapäeval, 13. aprillil kell 10-12. Festivali kava ja muu info leiab siit. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 13, ülekannet auhinnagalast saab jälgida ka lehel miks.ee/auhindamine.

 

Lisainfo:

Mare Vahtre
Õpilaste teadusfestivali koordinaator
tel 5690 5579
Mare.Vahtre@etag.ee

Eesti Teadusinfosüsteemi lisandus teadusstatistikat koondav ja visualiseeriv keskkond “TeadusSilm”

Valminud on beetaversioon portaalist TeadusSilm, mis koondab statistilist infot Eesti asutuste ja teadlaste teadus- ja arendustegevuse kohta. Portaal asub aadressil: https://www.etis.ee/Portal/ResearchStatistics

Andmed pärinevad Eesti Teadusinfosüsteemist, Statistikaameti ja OECD aruannetest, Rektorite Nõukogu statistikast ning andmebaasidest Eurostat, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators ja eCorda. Infot haldab Eesti Teadusagentuur.

Kasutajate tagasiside ja ettepanekud „TeadusSilma“ täiendamiseks on väga oodatud! Tagasisidet saab anda veebilehel asuva vormi kaudu või e-posti aadressil etis@etag.ee.

„TeadusSilm“ annab ülevaate järgmistest näitajatest:

  • Rahastamine. Kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis ja mujal maailmas. Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI eelarve ning baasfinantseerimise summad aastate ja asutuste lõikes. ETIS-e kaudu menetletud konkurentsipõhised uurimistoetused rahastusprogrammide ja valdkondade ning taotlejate vanuselise ja soolise koosseisu lõikes. Eesti asutuste osalus Horisont2020 raamprogrammis. Allikad: ETAG, Statistikaamet, Eurostat, eCorda.
  • Teadusprojektid. Eesti asutuste teadus- ja arendusprojektide arv ja rahastus rahastusprogrammide ning  valdkondade lõikes. Projektidega seotud isikute arv, vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
  • Teadusasutused. Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste arv ja evalveeritud asutuste arv. Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate arv ja töötasud. Allikad: ETIS, Rektorite Nõukogu statistika.
  • Teadlased. Eesti ja võrdlusriikide teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute arv, tegevusvaldkonnad ning vanuseline ja sooline koosseis. Eestis töötavate välisteadlaste päritoluriigid. Enim tsiteeritud Eesti teadlased. Allikad: ETIS, Statistikaamet, OECD, Highly Cited Researchers.
  • Publikatsioonid. Eesti asutustega seotud publikatsioonide arv ja klassifikatsioon ning autorite vanuseline ja sooline koosseis. Riikide võrdlus publikatsioonide arvu, tsiteeringute ja valdkondade lõikes. Koostöö ettevõtete ja teiste riikidega. Open Access publikatsioonide arv. Allikad: ETIS, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators.
  • Tööstusomand. Eesti asutustega seotud tööstusomandite arv tööstusomandi tüüpide ja patendiameti riikide lõikes. Tööstusomandi autorite vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
  • Doktorikraadide kaitsmine. Eesti asutustes kaitstud doktoritööde arv kaitsmisaastate, asutuste ja valdkondade lõikes. Doktoritööde autorite ja juhendajate sooline ja vanuseline koosseis. Allikas: ETIS.

 

Lisainfo:

Kristi Kukk
Eesti Teadusagentuur
etis@etag.ee

Kutsume veebiseminarile: „Euroopa horisondi“ rahastamisreeglid – 20.12

Eesti Teadusagentuur korraldab veebiseminari „Euroopa horisondi“ rahastamisreeglid, mis toimub 20. detsembril kell 9.3011.30.

Sihtrühm: Euroopa horisondi projektide praegused ja tulevased elluviijad ning kõik teised huvilised

Teemad:

  • otseste kulude põhjal rahastatavate projektide (teadus-, innovatsiooni- ja toetavad-koordineerivad projektid) eelarve
  • abikõlblikud kulud
  • kulude dokumenteerimine ja aruandlus

Veebiseminar toimub Teamsis ja on eesti keeles. Palume registreeruda alloleval vormil hiljemalt 19. detsembril.

 

REGISTREERUMINE VEEBISEMINARILE

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Margit Ilves
ELi raamprogrammi vanemkonsultant
margit.ilves@etag.ee

Tagasipöörduvate teadlaste taotlusvoor avaneb 2023. a. jaanuaris

Eesti Teadusagentuur avab tagasipöörduvate teadlaste toetuste uue taotlusvooru 2023. aasta 2. jaanuaril. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. veebruaril kell 17.00.

Toetuse eesmärk on soodustada teadmiste ringlust ja tuua Eesti teadus- ja arendusasutustesse ning ettevõtetesse tagasi teadlasi, kes on õppinud või töötanud välisriikides, omandades oskusi ja teadmisi teadus- ja arendustöö läbiviimisel.

Võrreldes eelmise taotlusvooruga ei ole taotlemise tingimustes põhimõttelisi muudatusi, kuid suurenenud on toetuse eelarve, mis 2023. a. taotlusvoorus on 72 000 € aastas (6000 € kuus). Endiselt kehtib nõue, et tagasipöörduva teadlase töö tegemise koht peab olema viimase kahe aasta jooksul olnud väljaspool Eestit.  

Taotlusvooru dokumendid (taotlemise ja hindamise juhendid, näidisvormid) ja kõik muu taotlemiseks oluline teave on leitav teadusagentuuri kodulehel.

Taotlusvooru tulemused selguvad hiljemalt 2023. aasta juunis ning tagasipöörduva teadlase projekti tuleb asuda täitma hiljemalt sama aasta 1. detsembril.

NB! Detsembris toimub taotlusvooru infopäev, täpsem info selgub peatselt!

 

Kontakt:

Margus Harak
vanemkonsultant
tel. 731 7343, 511 0332
margus.harak@etag.ee

Euroopa horisondi „Ookeani ja vete“ missiooniga seotud veebiseminar – 6.12

Kutsume teid osalema Euroopa horisondi „Ookeani ja vete“ missiooniga seotud veebiseminarile, mida Eesti Teadusagentuur korraldab koos Poola, Leedu ja Läti kolleegidega.

Seminar toimub 6. detsember kl 10.3013.00 (Eesti aeg), on ingliskeelne ning keskendub kodanike ja ettevõtete kaasamisele „Ookeani ja vete missiooni“ tegevustesse. Eestist esineb Tanel Ilmjärv Vetik OÜ-st.

ELi missioonid on “Euroopa horisondis” täiesti uus vahend konkreetsete lahenduste leidmiseks meie suurimatele väljakutsetele. Missioonid toetavad Euroopa muutumist rohelisemaks, tervemaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks kontinendiks. Nende eesmärk on tuua kokku teadlased, innovaatorid, ettevõtjad, poliitikakujundajad, kodanikud jt ning pakkuda vajalikke meetmeid ja rahastust tegeliku ja kestva mõju loomiseks.

Päevakava ja registreerumine:
Veebiseminari veebileht: https://lino.lmt.lt/en/restore-our-waters-baltic-sea-region-perspective/
Registreerumine on avatud 5.12 (kuni kl 13.00 Eesti aeg). Zoomi osalemislink saadetakse registreerunutele: https://www.lmt.lt/en/events/2558/restore-our-waters-baltic-sea-region-perspective/r219

 

Lisainfo ja kontakt ETAGis:

Ülle Napa (ulle.napa@etag.ee)
Carmen Kivistik (carmen.kivistik@etag.ee)
Katrin Saar (katrin.saar@etag.ee)

 

Veebiseminar: “Konkurentsist koostööni: vähimissiooni koordineerimine Baltimaades” – 1.12

Leedu Teadusagentuur koostöös Läti ja Eesti Teadusagentuuriga korraldavad 1. detsembril 2022 kell 14-16 veebiseminari „Konkurentsist koostööni: vähimissiooni koordineerimine Baltimaades“. Veebinari eesmärk on anda ülevaade, kuidas Balti riikidel on vähimissioonis osalemine läinud ning arutleda, kuidas saaks seda teha paremini.

Veebiseminar on tasuta, link osalemiseks saadetakse registreerunutele päev enne seminari.

Päevakava ja registreerumine: https://www.lmt.lt/en/events/2558/from-competition-to-coalition-coordination-of-mission-cancer-in-baltic-states/r225

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris
Argo Soon
EL raamprogrammi konsultant
argo.soon@etag.ee

Euroopa Horisondi valdkonna „Teadustaristud” 2023. a taotlusvoore tutvustav infopäev – 19.12.22

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 14.0015.30 korraldab ETAG infopäeva „Euroopa horisondi“ valdkonna „Teadustaristud“ 2023. a taotlusvoorude kohta. Palume infopäevale registreeruda hiljemalt 18. detsembriks alloleval vormil. Infopäev toimub MS Teamsis ja eesti keeles. Registreerunutele saadetakse osalemislink.

Teadustaristute 2023-2024 tööprogrammiga on võimalik tutvuda siin. NB! Tegemist on veel ametlikult kinnitamata versiooniga.

Lisaks on võimalik eelnevalt osaleda Euroopa Komisjoni poolt korraldatud teadustaristute 2023.a taotlusvoorude infopäeval 6. detsembril algusega kell 10 (Eesti aja järgi). Täpsem info: https://research-innovation-community.ec.europa.eu/events/7iR1T8MYYT2lof7WfBFc5A/overview

 

REGISTREERUMINE INFOPÄEVALE

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Priit Tamm
Teadustaristu valdkonna juht
priit.tamm@etag.ee

Kutsume osalema „Euroopa horisondi” valdkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond” taotlusvoore tutvustaval veebiseminaril 19. detsembril 2022

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 11.00–13.00 korraldab ETAG veebiseminari „Euroopa horisondi“ valdkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ taotlusvoorudest 2023. aastal. Palume registreeruda hiljemalt 18. detsembriks alloleval vormil.

Veebiseminaril saab ülevaate 2023. a konkursside temaatikast ja taustast. Tarmo Kalvet Balti Uuringute Instituudist räägib „Horisont 2020“ kultuuriturismi-teemalise projekti IMPACTOUR kogemusest.

Teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond” projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi riigi, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas.

Etteantud rõhuasetustega konkursiteemad jagunevad kolme plokki:
(1) Demokraatia ja valitsemine
(2) Euroopa pärand ning kultuur ja loomemajandus
(3) Ühiskonna ja majanduse transformatsioonid

2023. aasta konkursiteemad on kavas avada Funding & Tenders portaalis detsembris 2022. Konkursiteemade mitteametlikud eelversioonid on avaldatud Euroopa Liidu komiteemenetluse dokumentide hulgas.

 

REGISTREERUMINE VEEBISEMINARILE

 

Kontakt ja lähem teave ETAGis:
Katrin Kello, katrin.kello@etag.ee

Euroopa Komisjon korraldab „Euroopa horisont“ 5. klastri (kliima, energia, mobiilsus) üldise infopäeva – 15-16. detsembril

15-16. detsembril korraldab Euroopa Komisjon raamprogrammi „Euroopa horisont“ 5. klastri (kliima, energia, mobiilsus) üldise infopäeva (ingliskeelne).

Sellega paralleelselt korraldab valdkondade konsultantide võrgustiku projekt GREENET partnerlusürituse. Mõlemad toimuvad ainult virtuaalselt!

Infopäeva kavaga on võimalik tutvuda aadaressil https://research-and-innovation.ec.europa.eu/events/horizon-europe-info-days/cluster-5_en. Samal aadressil ilmub ürituse päeval ligipääsulink. Vajalik on registreerumine.

15. detsembril toimuvale partnerlusüritusele registreerumine ja profiilide üleslaadimine avanes 7. novembril aadressil (avatud kuni 28. november) https://greenet-brokerage-event-2023.b2match.io/home

Alates 10. novembrist saab hakata osalejate profiilide põhjal broneerima kahepoolseid kohtumisi. See võimalus on avatud kuni 9. detsembrini.

Lisaks on koostööst huvitatutel võimalik üles astuda lühikese, maksimaalselt 4 minutilise suulise esitlusega oma organisatsiooni kui potentsiaalse partneri või projektiidee tutvustamiseks. Täpsema juhendi leiab siit: https://greenet-brokerage-event-2023.b2match.io/page-4481

 

Täiendav info Eesti Teadusagentuurist:
Priit Kilgas, priit.kilgas@etag.ee (kliima)
Maria Habicht, maria.habicht@etag.ee (energia, mobiilsus)

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kogenud teadlase grandi (Advanced Grant, AdG) 2023.a taotlusvooru infopäev toimub 8.12

Eesti Teadusagentuur kutsub osalema Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kogenud teadlase grandi (Advanced Grant, AdG) 2023. a taotlusvooru tutvustaval infopäeval. Infopäev toimub MS Teamsis.

Eestikeelne veebiseminar toimub 8. detsembril 2022 kell 10.30–12.00. Palume registreeruda alloleval vormil hiljemalt 7. detsembril kl 12.
Ingliskeelne veebiseminar toimub 8. detsembril 2022 kell 15.00–16.30.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kogenud teadlase grandi (Advanced Grant, AdG) 2023. a taotlusvoor avaneb 8. detsembril 2022. ETAG korraldab infopäeva taotlemisest huvitatud teadlastele, kus tutvustatakse taotlusvooru tingimusi, taotlemiseks vajalikke dokumente, muudatusi võrreldes eelmise aasta taotlusvooruga ning ETAG tugimeetmeid ERC taotlejatele. AdG eesmärk on toetada tipptasemel teadlasi, kes on tunnustatud liidrid oma valdkonnas. Taotlused võivad olla mistahes teadusvaldkonnast ning ainuke hindamiskriteerium on teaduslik tipptase. AdG rahastus on kuni 2,5 miljonit eurot 5 aastaks ning 2023. a taotlusvooru tähtaeg on 23. mai 2023.

REGISTREERUMINE (8. dets kl 10.30–12.00)

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris
Kristin Kraav
EL raamprogrammi vanemkonsultant
kristin.kraav@etag.ee

Kutsume osalema Euroopa horisondi „Ookeani ja vete“ missiooniga seotud veebiseminaridel 17.11 ja 6.12

Kutsume teid osalema Euroopa horisondi „Ookeani ja vete“ missiooniga seotud veebiseminaridele, mida Eesti Teadusagentuur korraldab koos Poola, Leedu ja Läti kolleegidega.

ELi missioonid on “Euroopa horisondis” täiesti uus vahend konkreetsete lahenduste leidmiseks meie suurimatele väljakutsetele. Missioonid toetavad Euroopa muutumist rohelisemaks, tervemaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks kontinendiks. Nende eesmärk on tuua kokku teadlased, innovaatorid, ettevõtjad, poliitikakujundajad, kodanikud jt ning pakkuda vajalikke meetmeid ja rahastust tegeliku ja kestva mõju loomiseks.

Esimesel seminaril (17. november kl 10.30 Eesti aja järgi) räägime, kuidas ja millega Läänemere ümbruse riigid saavad EL missiooni panustada. Eestist esineb Katarina Viik Keskkonnaministeeriumist. Teine üritus (6. detsember) keskendub kodanike ja ettevõtete kaasamisele „Ookeani ja vete missiooni“ tegevustesse.

Seminar on ingliskeelne. Päevakava ja registreerumine:

https://lino.lmt.lt/en/restore-our-waters-baltic-sea-region-perspective/

Esimesele seminarile saab registreeruda kuni 15. novembrini. Pärast registreerumist saadetakse emailiga ürituse link.

Seminari võib soovitada ka kolleegidele ja jagada oma võrgustikele.

Lisainfo ja kontaktid ETAGis:
Ülle Napa (ulle.napa@etag.ee)
Carmen Kivistik (carmen.kivistik@etag.ee)
Katrin Saar (katrin.saar@etag.ee)

Avanes ERA-NET CHIST-ERA 2022. a ühiskonkurss – oodatakse IKT teemadega seotud taotlusi

CHIST-ERA (Long-term Challenges in Information and Communication Sciences & Technologies ERA-NET) on rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisest inspireeritud alusuuringuid või IKT ja muude valdkondade vahelisi uuringuid.

Taotlusi oodatakse teemadel:

  • Security and Privacy in Decentralised and Distributed Systems (SPiDDS)
  • Machine Learning-based Communication Systems, towards Wireless AI (WAI)

Taotlemine on üheastmeline ja taotluste esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2023 kell 17.00 CET / 18.00 Eesti aja järgi.

Konkursi infopäevad toimuvad 21. novembril 2022 ja 11. jaanuaril 2023. Lisainfo ja registreerumine: https://www.chistera.eu/call-2022-info-webinars

Ühiskonkursil osaleb 22 teadust rahastavat organisatsiooni.

Projektis peab osalema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Eesti partnereid rahastab Eesti Teadusagentuur toetussummas kuni 150 000 eurot projekti kohta. Eesti Teadusagentuuri eelarve tuleb Mobilitas vahenditest.

Täpsem info konkursi kohta: https://www.chistera.eu/sites/www.chistera.eu/files/CHIST-ERA%20Call%202022%20-%20Announcement.pdf
Partnerotsingu tööriist: https://www.chistera.eu/partner-search-tool/2022
Veebipõhine partnerlusüritus: https://www.chistera.eu/call-2022-online-networking-event

 

Lisainfo ja kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Margit Suuroja
margit.suuroja@etag.ee

Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis geeniteadlane Andres Metspalu

Täna, 11. novembril anti pidulikul auhinnagalal üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad, et tunnustada silmapaistvaid teaduse eestkõnelejaid ning innustada teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor ja Eesti geenivaramu looja Andres Metspalu. Tema nimega on vahetult seotud Eesti elanikkonnapõhise geenivaramu ideestiku sünd ning selle realiseerimine. Samuti on Metspalu teeneks geenitehnoloogia eriala ja õppesuuna rajamine Eestis. Tema pikaajaline panus geenitehnoloogia arengusse Eestis ja teaduse populariseerimisse on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest. Eeskätt tuleb Metspalu teaduse populariseerimise tegevust seostada teadustulemuste olulisuse selgitamisel poliitikutele aga ka laiemale avalikkusele geenide ja DNA tutvustamisel.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis keskkonna- ja hariduspsühholoog Grete Arro, keda tunnustati selgete meediasõnumite eest, mis on arusaadavad, kuid mitte liialt lihtsustatud. Neis on nähtav teaduspõhine lähenemine probleemidele ning nende lahendustele. Teise preemiaga tunnustati Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi arendusjuhti ja pikaaegset füüsikaõpetajat Tanel Liirat, kes on suutnud panna noori nägema reaalainete võlu ja aidanud kaasa observatooriumi arengule.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade seas pälvis peapreemia tegevuste sari „Jõgeva Kollane 80“ (projektijuhid Kai Aet Salvan ja Evelyn Vanamb). Peale Eestis aretatud kartulisordi juubeli tähistamise oli sarja eesmärk pöörata tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele ja kodumaisele toidule, mis on oluline rohepöörde ja toidujulgeoleku aspektist. Teise preemia sai Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja -julgeoleku keskuses Birgy Lorenzi poolt juhitud Küberolümpia projekt, mis on juba üle viie aasta aidanud jõudsalt kaasa noorte küberteadlikkuse kasvule, huvile IT ja sellekohase teaduse vastu.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil pälvis peapreemia viikingiaegsetest laevmatustest kõnelev dokumentaalsari „Salme viikingid“ (režissöör Liis Lindmaa). Seriaalis põimub arheoloogiline uurimislugu meelelahutusliku ja tempoka, kuid teaduslikel faktidel ja argumenteeritud oletustel põhineva lavastusega, viies vaataja pea 1300 aastat ajas tagasi. II preemia pälvis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Katrin Tiidenbergi koostatud vaktsineerimise teaduslikku tausta selgitavad lühivideod, mille eesmärk oli toetada inimeste otsuseid, turvatunnet ja arusaamu seoses vaktsineerimisega.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus (peatoimetaja Heiki Valk). Ajakiri vahendab kõige värskemaid mineviku tõlgendusi ja näitab, kuidas on võimalik tänapäevaste meetoditega saada uut ja huvitavat teavet kunagi elanud inimeste eluviiside, toidu, välimuse, haiguste, oskuste, elukeskkonna ja palju muu kohta. II preemiaga tunnustati Sulev Kuuse koordineeritud teaduskollektiivi poolt välja antud populaarteaduslike artiklite sarja ajakirjas Eesti Loodus, mis tutvustab lihtsas ja arusaadavas keeles mitteteadlastele keerulisena tunduvaid teadus- ja tehnoloogiasaavutusi ning võimalusi.

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel hinnati peapreemia vääriliseks  „Rakett 69“ õpihuvilaagrid (eestvedajad Andres Juur, tugi Helen Järvpõld ja Kristi Märtin). II preemia pälvis möödunud aastal avatud hariduskeskus Rakett69 Teadusstuudiod (tegevjuht Kristi Märtin, mentorid Aigar Vaigu ja Taavi Kotka), mille eesmärgiks on teadus- ja tehnoloogiahariduse edendamine ning nende valdkondade tutvustamine lastele ja täiskasvanutele mängulisel ja kaasahaaraval moel.

Žürii esimees akadeemik Ene Ergma tundis heameelt nominentide arvukuse üle. „53 kandidaati on tõsine number ning loodan, et järgmisel aastal suureneb see veelgi. Lisaks olid kandidaadid äärmiselt mitmekesised – armastatud kartulisordist kuni lennuka raketini,“ kiitis ta. Ergma soovis kõikidele laureaatidele palju õnne ja edu. „Loodan, et nad jätkavad sama edukalt teaduse populariseerimist!”

Oma auhinnad andis üle ka Eesti Teadusajakirjanike Selts. Teadusajakirjanduse sõbra auhinna “Ökul” sai Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ja tubli tegija auhinna “Ökuli muna” Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk.

Eesti teaduse populariseerimise auhinnad anti üle Tartu VSpa konverentsikeskuses toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teaduskommunikatsioon liigutab…“.

Konkursi auhinnafond on 26 000 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annab välja Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga.

Lisainfo:

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
tel. 730 0378
katrin.saart@etag.ee

Eesti Teadusagentuur kutsub osalema Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) 2023. a toetusvõimalusi tutvustaval virtuaalsel infoseminaril

Eesti Teadusagentuur ning EASi ja KredEX ühendorganisatsioon korraldavad virtuaalse infoseminari (eestikeelse), kus tutvustatakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) 2023. a toetusvõimalusi. Seminar toimub 13. detsembril kell 10.00-11.30 Teamsis.

Sihtrühmad: ülikoolid, teadusasutused, ettevõtted (sh VKEd), idufirmad, innovatsiooni rahastajad jt huvitatud osapooled.

Lisandväärtusena kajastatakse seminaril MultiCharge OÜ (VOOL) kogemuslugu edukast projektitaotlusest, millega kaasati 3M EUR.

EIC eesmärk on viia omavahel kokku teadusuuendused ja idufirmade ideed ning seeläbi arendada strateegilisi tehnoloogiaid ja innovatsiooni. Virtuaalsel infoseminaril tutvustatakse EIC rahastusskeeme Pathfinder, Transition ning Accelerator.

  • Pathfinder’i raames toetatakse ambitsioonikaid, kõrge riskiga varajase faasi (TRL 1 – 4)
  • Transition’i raames toetatakse EIC Pathfinder, FET või ERC Proof of Concept projektide tulemuste edasi arendamist (TRL 4 – 5/6), et luua murrangulist innovatsiooni ja uusi ettevõtteid.
  • Accelerator’i raames rahastatakse suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete väga innovaatilisi ja kõrge riskiga toote- või teenusearendusprojekte, toetus TRL 5/6 – 8 ja investeeringukomponent TRL 9

Info tehnoloogilise valmiduse tasemete (TLR) kohta

Palume registreeruda hiljemalt 12. detsembriks alloleval vormil. Pärast registreerumist saadetakse Teie e-postile osalemislink.

 

INFOSEMINARILE REGISTREERUMINE

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Rasmus Pind
Raamprogrammi “Euroopa horisont” konsultant
rasmus.pind@etag.ee

Kutsume osalema teadusfoorumil TeadusEST 2022: Teadlase roll muutuvas ajas – 14.12.2022

Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemiaga kutsuvad 14. detsembril kl 10.00–16.40 osalema teadusfoorumil TeadusEST 2022: Teadlase roll muutuvas ajas. Teadusfoorum toimub Tartus Lydia hotelli sündmuskeskuses.

Foorumi keskmes on Eesti teadlaste roll muutuvas maailmas ning Eesti Teadusagentuuri roll teadlaste toetaja ja julgustajana. Ettekannete, arutelude ja kogemuslugude kaudu arutatakse, kuidas tagada teadussüsteemi jätkusuutlikkus, tutvustatakse eri karjäärimudelitega kaasnevaid, sh teaduse rakendamisega seotud võimalusi. Samuti käsitletakse valdkondliku mitmekesisuse ja rahvusvahelise koostöö inspireerivat mõju teadlasele.

Palume registreeruda alloleval vormil hiljemalt 2. detsembril.
Foorumi paremaks kavandamiseks palume registreerumisel vastata küsimustele. Kogutud infot kasutame anonüümselt osalejatest ülevaate ja üldise statistika saamiseks.

KUTSE PÄEVAKAVA

REGISTREERUMINE FOORUMILE

Info isikuandmete töötlemise kohta ETAGis.
  • Meiliaadressi kasutame registreerunud isikule meeldetuletuse saatmiseks
    Tallinnast Tartusse sõita soovijatele saadame täpsemad juhised mõni päev enne foorumit. Tartust Tallinna tagasi lahkub buss kell 18.00 Lydia hotelli eest.
  • Toitumise erisuste kohta kogume infot, et tagada pakutava toidu sobivus üritusel osalejatele. Andmed edastame toitlustajale anonüümsel kujul ja kustutame samaaegselt teiste üritusele registreerumise andmetega.

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris
Darja Matt
Välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
darja.matt@etag.ee
56924211