Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad ja teadushuvilised

Eesti Teadusagentuur korraldab 16.–17. aprillil 2019. a Tartus õpilaste teadusfestivali. Viiendat korda toimuv pidu kõigile teadushuvilistele leiab aset Eesti Rahva Muuseumis. Üritusel osalemine on kõigile tasuta, oodatud on kõik huvilised, õpilasgrupid peaks eelnevalt registreeruma.

Eelmisel aastal oli festivalil 2700 külastajat. Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on teadusfestivali üks peamisi eesmärke tutvustada koolides tehtavaid õpilaste uurimistöid ka laiemale avalikkusele: „Õpilased teevad koolides igal aastal sadu erakordselt põnevaid uurimistöid, mida näevad enamasti ainult koolikaaslased, aga mis vääriksid palju suuremat tähelepanu. Suure osa teadusfestivalist moodustavadki 100 parimat riiklikule konkursile saadetud uurimistööd – kõigil on võimalus rääkida nende autoritega ja saada teada, kuidas nad oma tulemuseni jõudsid. Eriti kasulik oleks festivali külastada neil noortel, kel kohe uurimistöö tegemine koolis ees seisab ja õpetajatel, kes neid koolides igal aastal juhendavad, aga ka kõigil teistel“.

Pooleteistpäevane festivaliprogramm pakub lisaks kokkupuudet erinevate teadusvaldkondadega. Stendiettekannetega esinevad õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad ja algkooliõpilaste projektide autorid. Võimalus on osa saada töötubadest ja vestlusringidest. Kohtuda saab teadlaste ja inseneridega ning ise järele proovida mitmeid katseid. Esimesel festivalipäeval on kohal saate „Rakett 69“ teadustoimetus ning ühtlasi saab näha PÖFFi filmi „Usalda masinat: blokiahela lugu“.

Festival on avatud külastajatele teisipäeval, 16.04 kell 10–18.00  ja kolmapäeval, 17.04 kell 10–13. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 14.

Korraldajad kutsuvad festivali külastavaid õpilasgruppe (alates 10 õpilasest) registreeruma enne festivali, et tagada külastajatele sujuv vastuvõtt. Registreerumine toimub teadusagentuuri veebilehel.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali lehel. Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERFi TeaMe+ tegevustest.

Lisainfo: Margit Lehis, tel 730 0335, mob 520 3270, e-post margit.lehis@etag.ee

 

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

Algab konkurss elukohaandmete täpsustamise ja ametliku elektroonilise suhtlusvõimaluse loomisega tegeleva uuringu läbiviija leidmiseks

Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi tellimusel korraldatava uuringuga, mille eesmärk on leida viis selleks, et võimalikult paljude Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris vastaksid tegelikkusele ning elanike igapäevasuhtlus ja ametlike teadaannete vahetamine riigiga oleks võimalik elektroonilisel teel.

Praegu puudub riigil ja omavalitsustel terviklik ülevaade elanike tegelikust elukohast, mistõttu pole inimestega võimalik vajaduse tekkimisel ühendust saada. Statistikaameti andmeil on pea iga viienda inimese elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed. See muudab aga keeruliseks avalike teenuste planeerimise ja pakkumise (nt koolid, lasteaiad, sotsiaalteenused).

Teine uurimisprobleem keskendub riigi ja kodaniku suhtlust hõlbustava toimiva elektroonilise suhtluskanali leidmisele. Täna toimub ametlike teadete edastamine suuresti ikka veel tavapostiga. See on aga mõlemale poolele koormav ning ei taga siiski olulise info kohale jõudmist. Praegusel digiajastul võiks toimuda kõige operatiivsem infovahetus riigi ja kodaniku vahel elektrooniliste kanalite vahendusel. Selleks olekski vaja töötada välja seni puuduvad tehnoloogilised lahendused ja õiguslik raamistik.

Konkurss kestab poolteist kuud

RITA programmist toetatava uuringu „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ eelarve on kuni 947 370 eurot koos käibemaksuga. Aega uuringu läbiviimiseks on kuni 2,5 aastat.

Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmast.

Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad ETAg-i (aadressil indrek.suitso@etag.ee), kes võimaldab ligipääsu ETISe taotlusvormile. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles. Konkurss jääb avatuks kuni 10. maini 2019. 

Soovi korral on konkursil osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija (ETAg) ja tellija esindajatega (Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad), et rääkida läbi ettevalmistatava pakkumuse sisu.

RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. RITA eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahenditest.

Lähteülesanne ja muu tehniline info.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee  

Indrek Suitso, RITA programmi vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur, 730 0320,  Indrek.suitso@etag.ee

Eesti Teadusagentuur otsib virtuaalreaalsuse loojat

Lugupeetud pakkuja,

Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia (www.researchinestonia.eu) kutsub Teid esitama pakkumust välissihtrühmale suunatud Eesti teaduse võimekust ja tippsaavutusi tutvustava ingliskeelse virtuaalreaalsuse (edaspidi VR) väljatöötamiseks. VR peab ühilduma tehniliselt ja kontseptuaalselt EAS’i poolt loodud    V R Estonia VR-platvormiga, olema hõlpsalt kasutatav ja atraktiivne.

Töö planeeritav teostamise aeg on aprilli keskpaigast juuli keskpaigani. Kui lepingu sõlmimine võtab kauem aega, pikeneb selle võrra ka töö valmimise tähtaeg.

 

 Eesmärk ja sihtrühm

VR video on mõeldud toetama Eesti kui teaduspõhise ja innovaatilise riigi mainet ning peab kandma endas sõnumit sellest, et Eesti on tugev teadusriik, mis on alustalaks globaalsete probleemide lahendamisel. Eesmärgiks on näidata, et Eesti teadlastel on tipptasemel know-how (kogemus) ning nad arendavad või rakendavad nutikad lahendusi.

VR sihtrühmaks on rahvusvahelised avaliku sektori otsuste tegijad, ametnikud, ettevõtete juhid, investorid ning rahvusvaheline meedia ja laiem avalikkus. Sihtrühmas on isikuid, keda eelkõige huvitab sõnumi ja visuaalse poole arusaadavus. Nende aeg VR kogemiseks on limiteeritud ning suure tõenäosusega on neil piiratud teadmised Eesti teadusest ja teadusmaastikkust. Pakutava VR kogemuse loomisel tuleb arvestada sihtrühma eripäradega.

Kokkuvõtlikult peab VR:

1) presenteerima seda, kuidas Eesti teadusel on lahendusi globaalsetele probleemidele,
2) tooma näiteid teadussaavutustest ja nende rakendustest,
3) võimalusel kasutama näiteid, mis toovad teadus+ettevõtlus potentsiaali/fookuse (samuti) plaanile.

 

Tehniline kirjeldus

  1. Soovime tellida 360° VR-videot, millele on vajadusel lisatud 2D ja 3D graafilisi elemente, mänguelemente.
  2. Interaktiivne filmi ja immersive -multimeedia sisu (2D või 3D 360° videod).
  3. Koodek: GoPro CineForm YUV 10-bit (Quality 4 või kõrgem) või ProRes 422 või kõrgem.
  4. Audio: Uncompressed, 48 KHz, 24 bit.
  5. VR peab olema ehitatud kõrgekvaliteetsetel 360° videotel automaatse liikumisega ja ettemääratud punktide vahel teleporteerumisega, täiendatud graafiliste ja audio elementidega, mis näevad välja realistlikud ning tekitavad tugevat kohaloleku tunnet.
  6. VR lahendus ei eelda mingisugust füüsilist liikumist, kuid asukohtade vahetamine ja interaktiivsus peab toimuma VR lahenduse sees. Lahenduse teostamisel peaks arvestama, et põhiefekt ja sõnum jõuaks kohale minimaalse vaatamisajaga (video maksimaalne kestus 2 minutit).
  7. Video peab olema filmitud kaadrisagedusega minimaalselt 29.97 või kõrgem, resolutsiooniga 8192×4096 või kõrgem (8K) ja seda peab saama pakkida väiksemaks, et seda oleks võimalik näidata madalama kvaliteediga seadmetes.
  8. Video peab olema tarbitav Facebooki ja Youtube 360° platvormidel ja ka ilma VR prillideta ning olema kergesti jagatav. Oluline statistiline teave ja numbrid peavad olema lisatud graafiliste elementidena, mis peavad olema kergesti muudetavad ka hiljem, pärast esialgse toote valmimist (nt olukorras, kus statistiline teave on vananenud ja seda on vaja uuendada).
  9. Kasutaja virtuaalne liikumine erinevate teemade vahel toimub pilgu fokuseerimisel või ilma VR prillideta puutetundliku ekraani või hiire abil.
  10. Filmimise puhul tuleb arvestada 360° kaamera poolt tekitatud pildi moonutuste, ebastabiilsuse, ja muude negatiivsete efektide (nt ebameeldivust tekitav ajaline viivitus) parandamisega. Lahenduse kasutamisel peab tekkima turvaline ja hea kasutajakogemus, VR peab kasutajale tunduma realistlik, meeldiv ja positiivne. Video visuaalne ja tehniline teostus ei tohi kasutajates tekitada soovimatuid füsioloogilisi reaktsioone, nt iiveldust, peapööritust, tasakaalukaotust.

 

Loovlahenduse põhimõtted

  1. VR peab oma emotsioonilt olema julge, hoogne ja positiivne. VR on kuni 2 minutit pikk.
  2. VR kogemusklipi väljatöötamisel tuleb lähtuda VR-platvormi V R Estonia kesksest stilistilisest ja sisulisest tervikust ning ühtlasi Eesti riigi brändi olemusest ning stiilieripäradest. V R Estonia platvormiga on võimalik tutvuda http://vrestonia.ee. Eesti riigi brändi detailsed väärtused, CVI ja sõnumid on kättesaadavad teenuste keskkonnas https://brand.estonia.ee/.
  3. VR klipp tuleb luua inglise keeles. Pakkuja tagab lahenduse keelelise korrektsuse ja arusaadavuse, räägitava teksti puhul on eelistatud native speaker.
  4. Loovlahenduse arendamisel peab arvestama asjaoluga, et pildi osa, audio osa ja kasutatud numbreid või muid andmeid peaks olema võimalik eraldada, et oleks võimalik nende muutmine või uuendamine. Sealjuures peab arvestama, et väikese kirjasuurusega rohkete tekstide näitamine VR keskkonnas ei ole soovitatav.
  5. Lõplikud stsenaariumid arendatakse teostamise protsessis koostöös tellijaga, võttes aluseks pakkuja esitatud kontseptsiooni.
  6. Töövõtja loovutab tellijale VR varalised õigused.

 

Nõuded pakkuja kogemusele

Pakkuja on varem:

1) teinud vähemalt ühe 8K-kvaliteedis 360-kraadist virtuaalreaalset interaktiivset klipi ja
2) loonud kommunikatsioonilahenduse Eesti teadusasutusele või teadust edendavale asutusele või loonud audiovisuaalse lahenduse, mis kannab Eesti brändi väärtusi.

 

Nõuded pakkumusele ja pakkumuse dokumendid:

  1. Pakkumus peab olema esitatud hiljemalt esmaspäeval 1. aprillil 2019 Research in Estonia turundusjuhile: Liis Livin, Liis.Livin@etag.ee, +372 55527 605.
  2. Pakkumus peab sisaldama järgmisi dokumente või andmeid:

2.1. Pakkumuse eeldatav maksumus, mis sisaldab kõiki kulutusi (sh autoriõigus, personalitöötasu, transport, majutus jms), mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks ja kvaliteetseks osutamiseks;

2.2. Esmane VR video kontseptsioon ühes detailse videostsenaariumi kirjeldusega, rakendatuna VRis, koos visuaalidega. Pakkumus peab kajastama, kuidas kavatseb pakkuja interaktiivses virtuaalreaalses klipis kasutada VR Estonia keskseid loov- ja kontseptuaalseid elemente;

2.3. Kirjeldus tööprotsessi juhtimisest ja ajakavast, mis on koostatud arvestusega, et tööd peavad olema teostatud ja üle antud hiljemalt 17. juuniks 2019;

2.4. Viide varasemalt teostatud töö(de)le, mis tõendab pakkuja kogemusele seatud nõuete täitmist.

  1. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast.
  2. Hanke eeldatav maksumus on kuni 15000€ koos käibemaksuga.

 

Menetlus ja hindamine

  1. Tellija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning hindab nende vastavust hankes kehtestatud nõuetele ja tunnistab nõuetele vastavad pakkumused vastavaks. Tellijal on õigus anda pakkujale võimalus mittesisuliste puuduste kõrvaldamiseks, tagades seejuures kõikide pakkujate võrdse kohtlemise.
  2. Tellija hindab pakkujate vastavust kogemusele esitatud nõuetele ning kvalifitseerib nõuetele vastavad pakkujad.
  3. Tellijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse (kontseptsiooni) sisu ja maksumuse üle.
  4. Tellija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib välja eduka pakkumuse. Valiku kriteeriumiteks on parim hinna ja kvaliteedi suhe osakaaludega hind 40% ja kontseptsioon 60%.

4.1. Pakkumuse hinna eest saab maksimaalsed punktid madalaima hinnaga pakkumus, ülejäänud saavad proportsionaalselt vähem punkte.

4.2. Kontseptsiooni kriteeriumis hinnatakse pakkuja esitatud kontseptsiooni sobivust ja atraktiivsust– maksimaalsed punktid saab kavand, mis sobib VR eesmärgi täitmiseks. Kontseptsiooni sobivust ja atraktiivsust hindab komisjon.

  1. Tööd valitakse teostama pakkuja, kes saab hindamise tulemusena kõrgeima punktide kogusumma.
  2. Tellija jätab endale õiguse kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks kui kõik nõuetele vastavad pakkumused ületavad eelarvet, kontseptsioonid ei vasta nõuetele või kui hanke aluseks olnud olulised tingimused muutuvad sel määral, et VR tellimine osutub mittevajalikuks või võimatuks.

 

Video tellitakse SA Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia poolt Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

 

Ilmunud on naiste olukorda EL-i teaduses kajastav ülevaatekogumik She Figures 2019

Naistepäeval, 8. märtsil avaldas Euroopa Komisjon naiste olukorda EL-i teaduses kajastava ülevaatekogumiku She Figures 2019.

She Figures on üks kõige põhjalikum Euroopa Liidu naisteadlaste kohta järjepidevat statistilist infot koondav ja soolõime poliitikaid analüüsiv kogumik (eelmine ilmus 2016). She Figures 2019 andmed koguti möödunud aasta jooksul kõikidest EL-i liikmesriikidest ning vaadeldud andmed on peamiselt 2016. ja 2017. aasta seisuga. Kogumikus sisalduvad ligikaudu 130 tabelit ja joonist käsitlevad järgmist: teadlaskarjääri algus (peamiselt doktoriõppest), naisteadlaste positsioon tööjõuturul ja jagunemine majandussektorite vahel, sooga arvestamine töötingimuste loomisel, teadlaskarjääri areng kõrgematele positsioonidele, naiste osalemine otsustamisel ning naiste ja meeste teadustöö tulemuslikkus.

She Figures 2019 toob välja, et kuigi arengud meeste ja naiste võrdsuse ja võrdse arvestamise osas Euroopa Liidus on võrreldes eelmise kogumikuga (She Figures 2015) on olnud väikesed, on trend võrreldes esimese kogumikuga (aastast 2003) siiski märgatav. Seega tehtud sammud on olnud õiges suunas, kuigi muutused nõuavad aega. Samuti on suured erinevused riikide vahel ja ka teaduse eri valdkondade lõikes. Näiteks leiab kogumikust, et kõige kõrgematel akadeemilistel ametikohtadel oli EL-i riikides 2016. aastal naisi keskmiselt 23.7% (2013. aastal 22.1%), ent see näitaja kõikus vahemikus 13-54.3% (sh Eestis 2016. aastal 24.3% ja 2013. aastal 23.5%). Samas doktorikraadi omandanute hulgas oli 2016. aastal naisi EL-is 47,9% (2007. aastal 45.9%) ja Eestis 54.4% (2007. aastal 51.6%). Samuti eksisteerib ka nais- ja meesteadlaste hulgas jätkuvalt märgatav palgalõhe, suurem osaajaga kui ka ajutiste töölepingute alusel töötavate naisteadlaste hulk jne.

Kogumik ilmus esimest korda ainult veebiversioonis ja on allalaaditav Euroopa Komisjoni veebist .

Lisainfo: Kadri Raudvere, analüütik, kadri.raudvere@etag.ee

Neli ministeeriumi saab tuge teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks

Ministeeriumite tellitavad rakendusuuringud otsivad lahendusi sotsiaal- ja jäätmemajandusprobleemidele ning maandavad korruptsiooniriske kultuurivaldkonnas.

Justiitsministeeriumi huvifookuses on laste elatismiinimum ning laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levik. Kultuuriministeerium soovib tuge kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide maandamisel. Sotsiaalministeerium otsib võimalusi klaaslagede ja –seinte purustamiseks, et suurendada naiste osakaalu IKT sektoris. Keskkonnaministeeriumi uurimisprobleem keskendub pakendi- ja biojäätmete liigiti kogumise arendamisele.

Kolme ministeeriumi taotlused kiitis 20. veebruaril heaks Eesti Teadusagentuuri (ETAg) koordineeritav ministeeriumite teadusnõunike hindamispaneel. Keskkonnaministeeriumi taotlus kiideti heaks täiendusettepanekutega. Uuringute kogueelarve on 226 tuhat eurot. Sellest poole katab ETAg valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamise programmist RITA. Teise poole tasuvad ministeeriumid oma eelarvest.

„Seni oleme RITA programmist toetanud teadmistepõhist poliitikakujundamist 66 uuringu rahastamisega. Neist 36 on juba lõppenud ja ülejäänud kas töös või algamas. Kokku on sellise tegevuse kaudu jagatud raha ligi 3 miljonit eurot. Nende uuringutega saavad ministeeriumid lahendada kiiret sekkumist vajavaid aktuaalseid probleeme, koondades praktilisi, teadusel baseeruvaid soovitusi oma igapäevase töö korraldamiseks, näiteks mõne seaduse, eeskirja, maksu- või toetusesüsteemi muutmiseks või täiendamiseks,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri RITA programmi juht Liina Eek.

RITA programmist poliitikakujundamiseks oluliste rakendusuuringute toetamise eesmärk on suurendada riigi otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Seeläbi kujuneb riik rakendusuuringute targaks tellijaks ja uuringutulemuste kasutajaks. RITA programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Toetusmeetme abil valminud varasematest uuringutest saab ülevaate Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

 

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee

2019. a uurimistoetuste taotlusvooru dokumendid on nüüd kättesaadavad

Personaalse uurimistoetuse (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrant) taotlusvooru dokumendid on nüüd kättesaadavad ETAg-i kodulehel. Taotluste näidisvormid lisatakse kodulehele lähiajal.

Arendusgrandi taotlusvooru dokumendid on kättesaadavad siin.  

Personaalsete uurimistoetuste ning arendusgrandi taotlusvoor toimub 2019. aastal 1. aprillist 30. aprilli kella 17.00-ni.

On veel vabu kohti uurimistoetuste infopäevadele:

14.03.2019 Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia saalis, Kohtu 6. Registreerumine suletakse 7. märtsil või kohtade täitumisel!

 Kell 10.15-11.45 – personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) taotlemisest (inglise keeles)

Kell 13.00-14.30 – personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) taotlemisest (eesti keeles)

Kell 15.00-16.30 – arendusgrandi taotlemisest (eesti keeles)

19.03.2019 Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses, Turu 2. Registreerumine suletakse 12. märtsil või kohtade täitumisel!

Kell 10.00-12.00 – personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) taotlemisest (eesti keeles)

Kell 13.00-14.30 – arendusgrandi taotlemisest (eesti keeles)

Kell 15.00-16.30 – personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) taotlemisest (inglise keeles)

Täpsem info:

Siret Rutiku

Uurimistoetuste osakonna juhataja

Eesti Teadusagentuur

7317 381

Põgenemistoad, teater ja draama – konverents tutvustab uusi võimalusi loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamiseks

28. veebruaril Tartus Tamme Gümnaasiumis algav teadushariduse konverents toob kokku spetsialistid, kes tutvustavad koolidele uusi võimalusi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) õppe atraktiivsemaks muutmiseks.

Kahepäevase konverentsi “Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix Eesti konverents 2019” üks peaesinejaid on Iisraeli õppejõud ja koolitaja Ran Peleg, kes räägib inimeste kaasasündinud mängulisuse rakendamisest teadushariduses läbi põgenemistubade metoodika. Lisaks loengule viib ta läbi ka töötoa, kus konverentsil osalejatel on võimalik katsetada erinevaid loodusteaduslikku õpet toetavaid põgenemistubade komplekte.

“Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia alane mõistmine mängib keskset rolli tuleviku kujundamises,“ rõhutab konverentsi ellukutsuja Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Imbi Henno. „Teadusuuringud näitavad, et õpilaste huvi siduda oma tulevik loodus- ja täppisteadustega seotud karjääriga saab alguse algkoolist või põhikooli keskastmest ja õpilaste teadusharidusega seotud huvide kujundamine sõltub suurel määral õpetajatest ja nende õpetamispraktikast,” lisab ta.

Konverentsi mitmekesine programm pakub mõtteainet õpetatava paremaks lõimimiseks ning tutvustab võimalusi, mida pakub teadushariduse kogukond Scientix*. Kõneldakse nii uutest väljakutsetest LTT ainete õpetamisel, loodusainete ainekavade arendusest, tõsimängudest hariduses kui ka kosmoseprogrammi ja põgenemistubade ainetundi toomisest. Toimuvad praktilised töötoad ning teadusasutuste ja ettevõtete külastused, stendiettekannetes tutvustatakse juba kasutuses olevaid häid õpetamispraktikaid.

Lisaks konverentsi ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeeriumile panustavad korraldusse Eesti Teadusagentuur, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Loodusmaja, Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool.
Konverentsi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium, European Schoolnet ja Scientix 3 projekt Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 kaudu, Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programm TeaMe+, sySteam projekt Erasmus+ programmi toel.

* Scientix on üle-euroopaline teadushariduse kogukond, mis edendab koostööd loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM – science, technology, engineering and maths) õpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste selle valdkonna haridusega seotud professionaalide vahel. Eesmärgiks on jagada ja levitada parimaid kogemusi loodusteaduste ja tehnoloogia alases hariduses.

Lisainfo:
Imbi Henno, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert, imbi.henno@hm.ee
Eeva Kirsipuu-Vadi, Tartu Loodusmaja, eeva.vadi@gmail.com, tel. 5213881
Päevakava leiab SIIT

Eesti Teadusagentuuri kingitus Eesti Vabariigi juubelisünnipäevaks on sada Viki artiklit

Eesti Teadusagentuuri töötajad kirjutasid või täiendasid Eesti juubeliaasta jooksul sadat erinevat Viki artiklit. Ettevõtmist inspireeris soov toetada Tartu Ülikooli ja MTÜ Wikimedia Eesti projekti Miljon+ ning täiendada eestikeelset Vikipeediat märksõnadega, mis selgitavad teadusagentuuri tööd, aga ka teadust ja akadeemilist karjääri laiemalt.

„ETAgi toetus on aidanud käima lükata nüüdseks juba globaalseks laienenud teadusfoto võistluse ja ETAgi artiklikampaania on algatus, millest kõik teaduse ja haridusega seotud ühendused võiksid eeskuju võtta,“ kommenteeris ettevõtmist Wikimedia Eesti juhatuse liige Nicolás Tamargo de Eguren.

„Kõikvõimaliku teabe maht kasvab pidevalt ja teatmeteosed vajavad üha sagedamini ajakohastamist. Eestikeelne Vikipeedia on suurepärane võimalus koondada lühidat, arusaadavat, usaldusväärset ja ajakohast teavet esmaseks orienteerumiseks asjades, millest meil põhjalikumad teadmised puuduvad. Sellisena on Vikipeedial väga oluline roll, mida ei tohiks alahinnata. Kõik kes väljendavad muret eesti keele positsiooni pärast, peaksid süüdlaste otsimise asemel ise kirjutama või toimetama vähemalt ühe eestikeelse vikiartikli,“ ütles Siret Rutiku, kes panustas aktiivselt artiklite kirjutamisse.

Artiklite kirjutamine kestis kogu juubeliaasta ning 100 artiklit said valmis veidi enne juubeliaasta lõppu.

Eesti Teadusagentuuris avati Aavo Kaine fotonäitus

Eesti Teadusagentuuri ruumides avati Aavo Kaine fotonäitus „Eesti – loodus ja inimesed“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitus on avatud Eesti Teadusagentuuri ruumides Tartus Soola 8 kolmandal, neljandal ja viiendal korrusel.

Kõik fotod on tehtud Eestis viimase kahe aasta jooksul. Väljapanekus on nii vaikseid maastikke ja merd kui ka tormi ning pöörast inimtegevust. Jäädvustatud on inimesed, loomad ja linnud nende loomulikus keskkonnas – vabas looduses.

„Kas me suudame piisavalt hoida ja hinnata seda, mis on meie kätes neljakümne viiel tuhandel ruutkilomeetril? Oma riiki on meil olnud 100 aastat. Oleme kogenud nii rõõmu kui valu. Kui kaotame valvsuse, võib varemeteks muutuda paljugi, mis meile oluline. Aga teisest küljest – ka varemeis võib näha ilu. Kui katus ära sõidab, võime taas avastada ammu unustatud perspektiivid ja paistma hakkavad püsivamad väärtused – nagu näiteks Linnutee. Siit edasi läheb ainult paremaks,“ selgitab näituse autor Aavo Kaine teda näituse koostamisel inspireerinud mõttekäiku.

Aavo Kaine on Eesti Teadusagentuuri vanemkonsultant ning vabal ajal fotograaf.

Lisainfo:

Aavo Kaine, aavo.kaine@etag.ee

Otsime välisteaduskoostöö osakonna juhatajat, tähtaeg 17.03

Võtame tööle VÄLISTEADUSKOOSTÖÖ OSAKONNA JUHATAJA. 

Välisteaduskoostöö osakonna juhataja suunab ja koordineerib EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Eesti kontaktpunktide ning partnerluse alast tegevust ja rahvusvaheliste teaduskoostööprogrammide elluviimist. Ta juhib osakonna tööd ning nõustab rahvusvahelise teaduskoostöö strateegilistes küsimustes.

Edukal kandidaadil on:

  • tulemuslik töökogemus teaduse korraldamisel vähemalt viis aastat, rahvusvahelise koostöö kogemus;
  • vähemalt magistrikraadile vastav kvalifikatsioon, soovitavalt doktorikraad;
  • strateegilise juhtimise pädevus;
  • head teadmised Eesti ja Euroopa Liidu teadus-ja arendustegevuse poliitikast;
  • väga hea väljendusoskus nii kõnes kui ka kirjas eesti ja inglise keeles, avaliku esinemise oskus;
  • sobivad isikuomadused, et tulemuslikult ja tasakaalukalt juhtida inimesi ja protsesse.

Meie juures on:

võimalus panna õlg alla teaduse rahvusvahelise koostöö edendamisele koos asjatundlike ja pühendunud kolleegidega; mitmekülgsed eneseteostuse ja arendamise võimalused; motivatsioonipakett; kaasaegne ja koostööd soodustav töökeskkond; puhkus 35 päeva.

Kandideeri CV Online’is hiljemalt 17. märtsil saates CV ja kaaskirja oma motivatsiooni kirjelduse ja palgasooviga. Edukalt esimese vooru läbinuil palume olla valmis ingliskeelse temaatilise essee kirjutamiseks.

Otsime turundusspetsialisti, kandideerimise tähtaeg 3.03

Tule ja aita tutvustada Eesti teadusmaastikku kui atraktiivset sihtkohta ja hinnatud koostööpartnerit kogu maailmale!

TURUNDUSSPETSIALIST

Sa seisad hea ja kannad hoolt Eesti teaduse turundusportaali www.researchinestonia.eu ja sellega seotud sotsiaalmeedia kanalite haldamise ja arendamise eest. Igapäevases töös kogud ja avaldad ingliskeelseid teadusuudiseid, koostad uudiskirju ja hoolitsed teadusinformatsiooni leviku eest, jälgid ja analüüsid hallatavate infokanalite kasutust. Sa koostad avalikkusele ning sihtrühmadele suunatud infomaterjale ning teed koostööd Eesti teadus-arendusasutuste esindajatega ja teiste algatuse „Research in Estonia“ strateegiliste partneritega Eestis ja välismaal. Oled teadust tutvustavate sündmuste korraldustiimis ning hoiad end kursis teadusmaastikul toimuvaga.

Turundusspetsialistilt ootame kõrgharidust ja vähemalt paariaastast töökogemust turunduse ja/või kommunikatsiooni alal. Edukaks tööks on vajalik laitmatu eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas, tunda Eesti kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi, omada üldisi teadmisi Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusnõuetest.

Soovime, et sul on uute lahenduste loomise oskus, initsiatiivikus, vastutustunne ning saad hakkama avaliku esinemisega. Vajad arvutipädevusi kontoritarkvara ja veebirakenduste kasutamiseks, tugeva eelise annab kujundusprogrammide kasutamise oskus (Illustrator, Gimp vms), Google Ads ja SEO tundmine, foto- ja videotöötlusoskus.

Usume, et meie juures töötada on äge: mitmekülgne ja huvitav töö Eesti teaduse tutvustamisel koos asjatundlike ja pühendunud kolleegidega; kõigile töötajatele laieneb motivatsioonipakett, sh enesetäiendamine ja sportimisvõimalused; töökeskkond on mõnus ja kaasaaegne; puhkus 35 päeva.

Kui leiad, et töö on sulle, siis kandideeri, saates oma CV, palgaootus ning essee „5 things that make Estonian research exceptional“ (inglise keeles, kuni 400 sõna, vormistada Wordi dokumendina).

Soovitame tutvuda eelnevalt: Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2016–2022 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2013/11/Teadusagentuur_dokument_est.pdf

Töö kohta annab infot „Research in Estonia“ turundusjuht Liis Livin, telefon 5552 7605, e-post liis.livin@etag.ee.

Tööpakkumine on avatud, kuni leiame sobiva kolleegi.

Küsimuste korral pöörduge palun personalijuht Leelo Muru poole leelo.muru@etag.ee.

NUTIKAS toetuse uus taotlusvoor avardab ettevõtete teadusmahuka arendustöö võimalusi

20. veebruarist 2019 pakuvad SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur ettevõtetele taas toetust rakendusuuringute või tootearendusprojektide elluviimiseks koostöös teadusasutustega. Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetuse (NUTIKAS) uues taotlusvoorus on teenust pakkuvate teadusasutuste ringi lisatud neli positiivselt evalveeritud tehnoloogia arenduskeskust. Teise suurema muudatusena saab kasutada senisest suuremat osa toetussummast projektiga seonduvalt ettevõttesiseste kulutuste katteks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et senisest laiem teaduspartnerite ring peaks võimaldama teaduspõhise arendustöö vajadusega ettevõtteil oma plaanid teoks teha. „Ettevõtete ja teadusasutuste koostööd soodustab ka varasemast paindlikum võimalus kasutada osa toetussummat ettevõttesiseste projektikulude katteks,“ lisas Reimand.

Viimane taotlusvoor kestab septembri lõpuni 2020

Toetussumma ühe projekti kohta on 20 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Sellest vähemalt 60 protsenti peab moodustama teadusasutuselt tellitav rakendusuuring või tootearendus. Kuni 40 protsenti toetuse summast on lubatud kasutada kulude katteks, mis tehakse projektiga seonduvalt ettevõtte sees. Sealhulgas on ka näiteks projektiga seotud personali- ja materjalikulud, samuti täiendav nõustamisteenus. Nende kulutuste osakaal on varasematega võrreldes poole suurem.

NUTIKAS toetuse määr on 25-70 protsenti projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Täpne ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitav projekt on rakendusuuring või tootearendus.

Taotlusi saavad esitada Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes võivad kaasata projekti tulemustest huvitatud partnereid. Taotlemine toimub elektrooniliselt struktuuritoetuse registri e-Toetuse infosüsteemis. Taotlusvoor kestab kuni 30.09.2020.

NUTIKAS toetuse 2019. aasta taotlusvooru infopäevad toimuvad 25.02 Tartus ja 27.02 Tallinnas. Palume infopäevadele eelnevalt registreeruda siin.

„Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeede, mille eesmärk on soodustada koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel, suunates teadusasutusi rohkem arendama ka ettevõtetele olulisi valdkondi. Aastani 2022 on toetusmeetmes kasutamiseks veel ca 15 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigilt.

Lisainfo:

Kontakt:

Tea Tassa – SA Archimedes meetmehoidja, tel 730 0396, tea.tassa@archimedes.ee

Viktor Muuli – ETAg, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, 730 0325, viktor.muuli@etag.ee

 

Valitsus kiitis heaks Eesti teadustaristu teekaardi objektide uuendatud loetelu

Vabariigi Valitsus kiitis 14.02.2019 korraldusega nr 43 heaks Eesti teadustaristu teekaardi objektide uuendatud loetelu. Eesti teadustaristu teekaardi nimekirja lisandus kolm uut objekti: Eesti pere- ja sündimusuuring 2020, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ning nutika tootmise tuumiktaristu.

Teekaardi nimekirja lisandus ka Eesti liitumine kuue rahvusvahelise teadustaristuga: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (NeIC), integreeritud süsinikuseire süsteem (ICOS), ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (AnaEE), Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (DiSSCO), pere- ja sündimusuuringu programm (GGP2020) ning Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium.

Taristu lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega pane objekte tähtsuse järjekorda, kuid teekaart on sisendiks investeeringuotsustele. Teadustaristu teekaart on pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu riiklikult olulistest taristuüksustest. Teekaarti täiendatakse 3-4 aasta järel, eelmine objektide loetelu kinnitati 2014.

Eesti Teadusagentuur alustas teekaardi objektide ettepanekute kogumist aasta tagasi. Objektide loetelu on arutanud ja heaks kiitnud Teadus- ja Arendusnõukogu.

Eesti teadustaristu teekaardi 2018 nimekiri:

Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI)

Eesti Genoomikakeskus (EGK)

Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK)

ELIXIR – Eluteaduste andmete teadustaristu

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS)

Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus

Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO)

Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)

Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)

Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (RSKTK)

Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM)

Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GGS2020-EE)

Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu (SCC)

Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC)

Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (e-Varamu)

Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs)

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk

 

Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes:

BBMRI ERIC: Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure)

CLARIN ERIC: Ühiseid keeleressursse ja -tehnoloogiaid hõlmav infrastruktuur (Common Language Resources and Technology Infrastructure)

ELIXIR: Eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information)

NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration)

ESS ERIC: Euroopa Sotsiaaluuring (European Social Survey)

ICOS ERIC: Integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon Observation System)

AnaEE: Ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (Analysis and Experimentation on Ecosystems)

DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections)

GGP2020: Pere- ja sündimusuuringu programm (Generations and Gender Programme)

Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale (FINESTBEAMS)

Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)

Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA))

Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organization for Nuclear Research (CERN))

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL))

Lisainformatsioon:

Priit Tamm, teadustaristu valdkonna juht, priit.tamm@etag.ee

 

 

Balti teaduskoostöö programmi esimesse taotlusvooru esitati 130 taotlust

Balti teaduskoostöö programmi esimese taotlusvooru esitati 130 taotlust

EMP finantsmehhanismist (2014-2021) rahastatava Balti teaduskoostöö programmi esimeses taotlusvoorus laekus kokku 130 taotlust. 46% taotlustest laekus TÜ teadlastelt, 32% TalTechi teadlastelt, 6% EMÜ, 6% TLÜ ning ülejäänud 10% taotlustest teiste asutuste teadlastelt.

Kokku taotleti programmist toetust 114 542 041 eurot. Kõige väiksem taotletud toetus oli  399 375 eurot, kõige suurem 1 127 500 eurot, mis teeb keskmiselt 881 093 eurot projekti kohta. Taotlusvooru kogueelarve on 6 miljonit eurot.

Kõige enam taotlusi esitati loodusteaduste valdkonnas (26%), järgnesid arsti- ja terviseteadused (23%), sotsiaalteadused (19%) ning tehnika ja tehnoloogia (19%).

Graafik. Taotluste jaotus Frascati valdkondade lõikes.

Lisaks valdkonnale märkis iga taotleja, millise väljakutse lahendamisele tema projekt kaasa aitab. Taotlusvooruga seotud väljakutseid on kokku kuus:

1) Public health; translational medicine; health technologies;

2) Migration; social inclusion;

3) Regional cyber security; public security;

4) Environmentally friendly solutions;

5) Regional economic development; employment; labour market regulations and social policy;

6) More effective use of resources;

Kõige rohkem taotlusi oli suunatud ressursside säästlikumale kasutamisele (58 taotlust), järgnesid keskkonnasõbralikud lahendused (56 taotlust) ning terviseteemalised taotlused (55).

Balti teaduskoostöö programm näeb ette vähemalt ühte partneri kaasamist Lätist või Leedust ning vähemalt ühte partnerit Norrast, Islandilt või Liechtensteinist. Projektipartnereid on esitatud taotlustes enim Norrast (147), järgnevad Leedu (109) ja Läti (107). Kokku on taotlustes mainitud 263 partnerasutust ning nimeliselt 420 partnerit.

Tabel. Kõige enam (rohkem kui 5 korral) mainitud partnerasutused

Partnerasutus Taotluste arv
University of Latvia 22
Norwegian University of Science and Technology 14
Vilnius University 14
Kaunas University of Technology 10
Riga Technical University 10
University of Bergen 8
Lithuanian University of Health Sciences 7
University of Iceland 7
University of Oslo 7
Estonian University of Life Sciences 6
University of Stavanger 6
Vytautas Magnus University 6

Järgneb taotluste tehniline kontroll, seejärel algab hindamisetapp, kus kontrolli läbinud taotlused edastatakse evalveerimiseks välisekspertidele. Igat taotlust hindab kolm väliseksperti. Hindamistulemuste põhjal moodustab ETAg lävendi ületanud taotlustest pingerea ja esitab selle  programmi juhtkomisjonile. Lõpliku rahastamisotsuse teeb programmioperaator Haridus- ja Teadusministeerium võttes aluseks rahvusvaheliste ekspertide koondhinnangu ja programmi juhtkomisjoni soovitused.  Rahastuse saanud Balti teaduskoostöö projektid peaksid selguma hiljemalt augusti lõpus ning nimekiri avaldatakse ETAgi ja ETISe kodulehel.  

Lisainformatsioon:

https://www.etag.ee/rahastamine/partnerlus-ja-koostootoetused/emp-finantsmehhanism-2014-2021-balti-teaduskoostoo-programm/

Katrin Piller, Eesti Teadusagentuur, katrin.piller@etag.ee

 

 

Projekt GEARING-Roles esitab väljakutse ning mõjutab soorolle ja identiteete teadlaskarjääris

Eesti Teadusagentuur osaleb alates 1. jaanuarist 2019 koostöös kümne partneriga kaheksast Euroopa riigist nelja-aastases projektis GEARING-Roles.

Projekti eesmärk on kuuele projektipartnerile soolise võrdsuse kava (VÕK) loomine, mille fookuses on soolist võrdsust suurendavate tegevuste kavandamine sh jätkumine projekti lõppedes. Käesolev projekt on Eesti jaoks tähtis, kuna hetkel sarnast kava Eesti teadusmaastikul veel loodud pole. Seega lisaks otsesele projektieesmärgile luua VÕK loodab Eesti Teadusagentuur olla ka teerajajaks ja julgustada Eesti TA asutusi järgnema. Soolise võrdsuse kavade väljatöötamine ja elluviimine TA asutustes kui ka TA-d rahastavates asutustes on vajalik eeltingimus tegeliku ja tõhusalt toimiva sugude vahelise võrdsuse saavutamiseks.

Projektil on neli alaeesmärki: teadusega tegelevate naiste tunnustamine ja toetamine; naiste suurem kaasamine otsustusprotsessidesse; soolise mõõtme senisest suurem arvestamine teadustöödes ja metoodikates; võrdse kohtlemise kui väärtuse arendamine organisatsioonides. Kuna paljud projektis kavandatavad tegevused hakkavad otseselt mõjutama teadlaskarjääre, peab Eesti Teadusagentuur projekti õnnestumiseks tegema koostööd Eesti teadusringkondadega. Praeguseks on Eesti Teadusagentuur saanud projektis osalemisele positiivset tagasisidet ning koostööhuvi on näidanud üles neli avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Käesoleva multidistsiplinaarse, erinevaid riike ja sektoreid kaasava projekti tegevuste elluviimine on kavandatud läbi koolituste, juhendamistegevuste, teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja võrgustikuürituste.

Kontakt: Kadri Raudvere, kadri.raudvere@etag.ee 

Rohkem infot projektist ja jooksvad uudised: https://www.etag.ee/tegevused/sooloime/gearing-roles/

Projekti kodulehekülg: gearingroles.eu

Jälgi ka:

Facebook: https://www.facebook.com/GearingRoles/

Twitter: https://twitter.com/GearingRoles