Eesti Teadusagentuuri 2020. aasta oli töine ja pingeline

Täna, 9. aprillil kinnitas nõukogu Eesti Teadusagentuuri 2020. aasta majandusaasta aruande. Eelmisel aastal viis agentuur läbi rekordiliselt suure uurimistoetuste vooru ning lisavoorud uuringuteks Eesti teaduse ja ühiskonna toetamiseks COVID-19 ajal. Edendati Eesti teaduskoostööd Põhjamaadega ning partnerlust Eesti ettevõtete ja teadlaste vahel. Uuriti ka sihtrühmade rahulolu agentuuri tegevusega.

Teadusagentuuri eesmärk on toetada Eesti teadust ja 2020. aastal viidi läbi üks suuremaid uurimistoetuste taotlusvoore, mille raames sai toetust 92 uut grandiprojekti kogumahus 16 miljonit eurot. Kokku toetas ETAg teadlasi 2020. aastal  51,7 miljoni euroga.

ETAgi uuel juhil Anu Noormal on hea meel, et pingelisel ajal suudeti kiirelt ja efektiivselt reageerida vajadusele aidata kaasa COVID-19 kriisist tingitud probleemide lahendamisele. „Aprillis toimunud ideekorjel valiti koos strateegiliste partneritegaälja uuringuteemad, mida rahastati erinevatest meetmetest. Kokku rahastati 29 uuringut 4,7 miljoni euro mahus. Näiteks töötavad teadlased välja senisest efektiivsemaid näomaske ning biolagunevaid koostisaineid viirusevastastele puhastusvahenditele. Kõik uuringud on käivitunud ja lõpevad hiljemalt 2022. aastal,“ ütles Noorma.

Teadlaste ja ettevõtete koostöö edendamiseks alustati  kahe uue programmiga, mis viiakse läbi koos Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetme (SekMo) abil saavad teadlased ajutiselt tööle minna ettevõtetesse või riigiasutustesse. Ressursside väärindamise programmiga (ResTA) toetatakse Eesti ettevõtetele olulisi rakendusuuringuid puidu, toidu ja maapõuevarade paremaks kasutamiseks. Lisaks juba ministeeriumides töötavatele teadusnõunikele alustati erialaliitude toetamist arendusnõunike tööle võtmiseks, kes aitavad silda luua ettevõtluse ja teaduse vahel.

Eraldi märkimist väärib teaduskoostöö tugevnemine Põhjamaadega. ETAg osales COVID-19 terviseandmete teemalise programmi ettevalmistamises, millest üks Eesti osalusega projekt sai toetuse ja sõlmiti leping Eesti liitumiseks Põhjamaade e-taristute koostööalgatusega.

Teadusagentuur küsib oma sihtrühmadelt regulaarselt tagasisidet, et protsesse ja teenuseid paremini planeerida On hea meel tõdeda, et ka keerukal 2020. aastal oli vastajate hinnang valdavalt positiivne. 2020. aastal küsiti tagasisidet Mobilitas Pluss programmi, personaalsete uurimistoetuste taotlusvooru, Horisont2020 konsultantide töö, Taiwani-Eesti koostööprogrammi reisigrandi taotlemise, Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrandi taotlemise ja korralise evalveerimise kohta.

2020. aastal oli ETAg-i eelarve maht 61,4 miljonit eurot ja tulem 6,97 miljonit eurot. Kõnealune summa ei ole agentuuri reaalne tulu, vaid koosneb põhiosas toetuste ettemaksetest, mis on aruannete saabumiseni raamatupidamislikult tuluna arvel. Nõukogu otsustas kinnitada ETAg-i majandusaasta aruande. Nõukogu esimees Indrek Reimand ütles, et on ETAgi tööga väga rahul, kuid ootab uuelt juhatuse esimehelt ka uusi ideid edasiseks arenguks.

Majandusaasta aruandega saab tutvuda siin.

Lisainfo:

Karin Jaanson
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht
tel 731 7348
Karin.Jaanson@etag.ee

JSPS Postdoctoral Fellowship for Research in Japan – application deadline extended until 16 May 2021

16th of May is the new deadline to apply for the JSPS Postdoctoral Fellowship for Research in Japan.

All fields of the humanities, social sciences, and natural sciences are included under this program. The duration of the fellowships is 12 to 24 months.

Proposals have to be submitted to Estonian Research Council (ETAg), who will conduct a scientific evaluation to select a candidate and nominate them to JSPS. Approximately three months after the nomination, JSPS sends out a notice of selection decision.

See HERE for more detailed information and application documents

 

Further information:

Katrin Saar
phone: +372 731 7386
katrin.saar@etag.ee

Teadusagentuuri uus arengukava seab eesmärgiks olla teadusrikka Eesti parim tugi, partner ja kompetentsikeskus

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) arengukava aastateks 2021–2027 keskendub varasemast enam teaduse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamisele ning oma rolli tugevdamisele selle saavutamiseks.

Eesti Teadusagentuuri nõukogu esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et teadusagentuur on kaheksa tegutsemisaastaga näidanud oma vajalikkust ning kujunenud hästi toimivaks teadlasi ja teadusasutusi toetavaks organisatsiooniks. „Kuid nii nagu Eesti ei saa kunagi valmis, ei saa ka teadusagentuur kunagi päris valmis. Edaspidi tuleb pingutada selle nimel, et teadlaste loodud uued teadmised ja asutuse töö tulemused rohkem kasutust leiaks,“ ütles Reimand.

Uue arengukava viis strateegilist eesmärki ja tegevussuunad toetavad visiooni saavutamist ja missiooni täitmist. ETAg seab eesmärgiks arendada uurimistoetuste süsteemi, sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rahastusinstrumente, teaduse rahastamise terviksüsteemi ja täiustada teaduse kvaliteedi hindamist. Samuti on arengukavas olulisel kohal Eesti aktiivsus rahvusvahelises teaduskoostöös ja väljapaistvus Balti- ja Põhjamaade teadusruumis.

Järgmisel kuuel aastal on fookuses ka teaduskommunikatsiooni edendamine. ETAg-i ülesanne on luua tingimused teaduse väärtuse ja teadussaavutuste tähtsuse tutvustamiseks Eesti ühiskonnas ning aidata kaasa sellele, et teaduslik maailmavaade ja teadus oleksid ühiskonnas hinnatud ja üldarusaadavad. Samuti soovib ETAg anda oma panuse sellesse, et Eesti poliitika oleks teadus- ja tõenduspõhine. ETAg-is väljaarendatud pädevus võimaldab toetada teaduspoliitikat kujundavaid töörühmi ja neis aktiivselt osaleda ning algatada avalikke teadusteemalisi arutelusid.

Arengukava koostamisel osalesid ETAg-i töötajad, partnerid ja nõukogu. Arengukava on heaks kiitnud ETAg-i nõukogu.

Uue arengukava perioodi esimese, 2021. aasta prioriteetsete tegevuste seas on uurimistoetuste süsteemi arendamine. Plaanis on üle vaadata 2017. aastal uuenenud grandisüsteem ja vajadusel kavandada muutusi, et grandisüsteem toetaks tervikliku ja kooskõlalise Eesti teaduse rahastamise süsteemi arengut ja parandaks noorteadlaste konkureerimisvõimalusi. Samuti on sel aastal esmatähtsad tegevused tõukefondide uue perioodi meetmete kavandamises osalemine, teaduskommunikatsiooni edendamine ja uue juhatuse esimehe asutuse töösse edukas sisseelamine.

Teadusagentuuri selle aasta eelarve on 72, 5 miljonit eurot, millest 67,8 miljonit on teadustöö toetamiseks. Tõukefondide vahendid moodustavad agentuuri eelarvest 26 protsenti ehk 18,9 miljonit eurot.

Eesti Teadusagentuuri arengukava aastateks 2021–2027 leiab siit.

 

Lugupidamisega
Krista Tamm
Kommunikatsioonijuht
Tel 730 0332/5343 3341
krista.tamm@etag.ee
www.etag.ee

 

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to fund 92 research projects

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to the Board of the Council to fund 92 research projects in 2021, in the total amount of 16 million. The grants will be awarded to 8 postdoctoral, 21 start-up, and 63 team projects.

Most of the projects to receive funding are in the field of natural sciences (37), followed by medical and health sciences (15), engineering and technology (12), humanities and the arts (11), and social sciences (10). The smallest number of grants (7) is in the field of agricultural and veterinary sciences.

Among the researchers receiving the grants, seven Estonian R&D institutions are present.

The total number of applications submitted was 416, out of which 413 were processed.

The final funding decision is scheduled to be made by the end of December by the Board of the Council after concluding an administrative contract with the Ministry of Education and Research.

More detailed information and statistics regarding the applications, grants, success, field-specific grant amounts, division between R&D institutions, and gender of the researchers can be found on the homepage of the Council (in Estonian).

Additional information:
Andres Koppel
+372 731 7340/ +372 513 3944
andres.koppel@etag.ee

 

 

 

Estonian Research Council supports joint Nordic research projects on COVID-19

Last Friday, the Nordic research council NordForsk announced funding decisions, according to which almost five million euros will be allocated to five new collaboration projects on health data research related to the COVID-19 pandemic. One of the projects also involves researchers from Estonia, who receive 147,200 euros from the Estonian Research Council.

The projects funded through the programme cover a wide range of topics, including research on COVID-19 in relation to pregnancy, smoking and mental health, for example. The aim is to generate new knowledge by using existing health data, combat the COVID-19 pandemic and learn from the pandemic for the future. Compared to many other countries, Estonian and Nordic researchers can take advantage of their unique digital resources in the form of national registries and biobanks, which provide an opportunity to carry out extensive international studies.

In the successful application that involves Estonian researches, the research team of the University of Tartu Institute of Genomics led by Kelli Lehto, Senior Research Fellow of Neuropsychiatric Genetics, intends to carry out a study on the links between COVID-19 and mental health. Although the World Health Organization and research communities have alerted for adverse mental health impact of pandemic-related factors, the number of studies conducted in this field is relatively limited. The project will examine both short-term and long-term impact of the restrictions introduced during the pandemic on mental health in five countries where various measures have been taken to control the spread of the virus. Also, the project seeks to clarify whether the persons with some mental health problem or genetic predisposition are affected more severely by the COVID-19 virus. “We hope that the results of the projects will increase our capacity to identify the vulnerable groups who would need greater attention in pandemic situations, so that we could take that into consideration in developing health care policies and prevention programmes,” said Lehto. The project is led by the University of Iceland and other participating institutions are the Karolinska Institute of Sweden, Capital Region of Denmark and the University of Oslo.

„Research collaboration with Nordic partners is historically and strategically significant for us. This is the third Nordforsk programme in which the Research Council participates,” said the Head of the Department of International Research Cooperation Maarja Adojaan. “In the programme on digitalisation of the public sector, we finance the participation of our researchers in three projects with a total of 400,000 euros. In the programme for sustainable aquaculture, where the phase of assessing the proposals has started, we can support the contribution of Estonian researchers with 150,000 euros. We are happy that our researchers actively apply for funding from NordForsk and their cooperation with Nordic colleagues is intensifying.”

NordForsk is providing funding for the COVID-19 research programme along with the Estonian Research Council, the Research Council of Norway, the Academy of Finland, the Swedish Research Council, the Innovation Fund of Denmark, the Latvian Ministry of Education and Research, and the Icelandic Centre for Research (Rannís).

By the end of the application period in the middle of June, NordForsk received 17 applications. Partners from Estonia were involved in nine projects. The assessment of the applications was organised by NordForsk. An international panel of experts considered the scientific quality and innovative potential of the proposals, also the possible effect of the project on the countries in the region and across the wider world.

The list of funded projects and more detailed information is available on the NordForsk website.

Further information from the Estonian Research Council:
Maarja Adojaan
Head of the Department of International Research Cooperation
Telephone: +372 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee

 

Uuring selgitab välja koroonaviiruse põdemise kulgu ja tõsidust mõjutavad tegurid ning neist tulenevad riskirühmad

Üleilmse koroonaviiruse pandeemia puhul puudub seni põhjalik arusaam teguritest, mis haiguse kulgu ja tõsidust mõjutavad. Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse – COVID-19  – juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid.

Kevadine koroonaviirusepuhang näitas, et mõned inimesed põevad SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud haigust raskemal kujul, teised kergemalt või hoopis ilma sümptomiteta. Kahjuks pole hetkel sügavamat arusaama haiguse erinevate raskusastmete põhjustest. Algav uuring võimaldakski koguda andmeid Eestis COVID-19 haigust põdenute kohta loomaks seoseid nende inimeste haigestumise raskust määranud tegurite kohta.

Võtmeroll aktiivselt uuringus osalevatel elanikel

Uuringu käigus analüüsivad teadlased SARS-CoV-2 viirusega nakatunute haiguse kulgu,  võttes arvesse nende geneetilist tausta ja üldist tervisekäitumist enne ja pärast viiruse põdemist, samuti rakendatud raviskeemi tõhusust, immuunvastuse tugevust ja kestust ning võimalike tervisehäirete ilmnemist pärast haiguse põdemist.

„Toome uuringus kokku heatasemelise terviseteaduse, geneetika, molekulaarviroloogia ja Eesti eesrindliku e-tervisesüsteemi pakutavad võimalused parima rahvusvahelise teadmisega ning loome selle põhjal meditsiinilise otsustoe, mis aitab hinnata haigusjuhtumite võimalikku kulgu ja erineva raskusastmega haigusjuhtude osakaalusid kõigi nakatunute hulgas,“ selgitas uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, „julgustan kõiki uuringusse kutsutavaid inimesi kindlasti osalema, sest see on võimalus aidata edendada kogu rahva tervist.“

Uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine” vältab 18 kuud ja läheb maksma 530 000 eurot. Uuringu teema on välja kasvanud Eesti Teadusagentuuri korraldatud COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade ideekorjest ning tulemuste rakendamisest on huvitatud Sotsiaalministeerium. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Lisainfo:

Anneli Uusküla, uuringukonsortsiumi juht, epidemioloogia professor, Tartu Ülikool, anneli.uuskula@ut.ee

Mari Teesalu, teadusnõunik, Sotsiaalministeerium, mari.teesalu@sm.ee

Liina Eek, programmi RITA juht, Eesti Teadusagentuur, liina.eek@ut.ee

 

Government supports research and development related to coronavirus

In early July, researchers will be able to apply for support for projects that seek solutions to problems caused by the spread of coronavirus and to mitigate its consequences. A total of 2.1 million euros is to be distributed and the projects must be completed by the end of 2021.

Mailis Reps, the Minister of Education and Research, said that the crisis caused by coronavirus clearly shows how important it is to involve scientists in order for us to better understand the crisis and mitigate its effects. “Scientists in Estonia have already made a significant contribution to studying the virus and are continuing to do so,” she said. “These funds during the state of emergency is recognition of their work. That said, it is clear that the funding of science from the state budget must continue to grow.”

The call for proposals is aimed at further developing existing research results or finding and testing new uses. The areas being covered in the round of applications were chosen on the basis of ideas posited in response to a call from the Estonian Research Council. The development of prototypes for innovative solutions, products and services will be supported in five areas: materials and surface treatment agents inhibiting the spread of the virus; new types of personal protective equipment; technological solutions for the reduction of virus particles in indoor air; technological solutions to reduce the workload on the health care sector; and solutions based on data analysis to assess the spread of the virus and to predict the impact of measures. The projects should start in autumn and achieve results by the end of 2021.

The application round is being organised by the Estonian Research Council. The terms and conditions are currently being prepared with the ministry. More detailed information will be available in the first half of June. Representatives of those from the business sector and ministries who will potentially be able to implement the development projects will participate in the evaluation of the projects alongside representatives of the Ministry of Education and Research.

The funding for the call for proposals will come from the supplementary state budget. A total of 4 million euros was allocated to science from the supplementary budget approved by the Riigikogu on 15 April. In addition, the allocated funds will support the development activities of the third-level bio-laboratory – i.e. a laboratory suitable for coronavirus research – at the University of Tartu’s Translational Medicine Centre and the participation of Estonian scientists in joint Nordic research related to the virus.

The state has allocated a total of 8.1 million euros to research and development related to the coronavirus crisis. Of this, 1.8 million euros was allocated for the launch of the COVID-19 monitoring system led by the University of Tartu and 0.3 million euros for studies of antibodies. The RITA programme allocated 2 million euros for research into COVID-19.

Aire Koik
Ministry of Education and Research
Communications Department
Consultant
Phone 5252072

Seven joint projects of the Baltic Research Programme received funding

The funding decision announced today grants a total of EUR 6 million for seven research projects. Applications were made in a great variety of research fields and competition was extremely intense.

Funded projects will be last three to four years and address topics that often require collaboration between researchers from multiple disciplines. For example, one of the supported projects combines medical and computer science (artificial intelligence) capabilities to tailor cervical cancer screening to individual needs. Several supported projects deal with environmental impacts and climate change. For example, a methodology is being developed to assess the environmental impacts of different land use in the context of climate change using the soil microbiome. Another project seeks to find environmentally friendly solutions and technologies that take into account the specificities of the Baltic Sea coastline and help assess the condition of the beach and the risks of coastal construction. Applications of new bio- (wood-) based materials are also being explored where plastics of fossil origin have so far been used (e.g. in automotive, coatings and packaging). A very topical area at the moment is renewable energy – one of the projects is aimed at developing, among other things, low-power battery-based energy storage devices used by households. A separate project will focus on heritage-related processes in rural areas of Estonia, Latvia, Lithuania and Norway. All three Baltic countries and Norway are also participating in a study analysing cultural differences in academic writing.

“The Baltic Research Cooperation Program creates the conditions for better cooperation between Norwegian, Estonian, Latvian and Lithuanian researchers and helps to find new partners. We believe that indirectly, the program will have a broader impact and also increase the impact of Baltic researchers on pan-European cooperation, including participation in the European Union Framework Programme for Research and Innovation, European Horizon,” said Birgit Jacobsen, Senior Adviser to the Norwegian Research Council. “Expectations for the Baltic Research Cooperation Program are high. Now that the first call for proposals has been completed and the projects to be funded have been selected, it will be very exciting for us to start monitoring their implementation,” added Jacobsen.

“The Baltic research cooperation program is special in that it requires cooperation between the Baltic States and the Nordic countries. As the large number of applications and the diversity of topics have shown, our researchers have many good ideas to develop with their neighbours. Funded projects come from a variety of scientific fields, but all deal with very vital and topical issues. The Estonian Research Council was honoured and pleased to be the first organizer and we hope that the Baltic States’ scientific cooperation will only gain momentum. Many very good applications were denied support this time due to high competition, but we encourage researchers to submit their ideas for the next call for applications in Latvia and Lithuania,” said Andres Koppel, Director General of the Estonian Research Council.

The Baltic Research Cooperation Program is a programme funded by Norway, Iceland and Liechtenstein to enhance scientific cooperation between the Baltic States and the European Economic Area (EEA). The total amount of the programme together with the state co-financing of Estonia, Latvia and Lithuania is 22 million euros. There is a total of three calls for proposals, the first of which was launched by Estonia and the second and third, which will open in January and February next year in Latvia and Lithuania respectively.

A total of 130 applications were received in the recently completed call for proposals. Of these, 46% were submitted by researchers from the University of Tartu, 32% by Tallinn University of Technology, 6% by Estonian University of Life Sciences, 6% by Tallinn University and the remaining 10% by other research institutions.

In total, more than € 114 million was requested from the programme. The total budget of the Estonian call is 6 million euros.

The highest number of applications came from natural sciences (26%), followed by medical and health sciences (23%), social sciences (19%) and technology and engineering (19%). The highest number of applications were addressing a more effective use of resources (58 applications), followed by environmentally friendly solutions (56 applications) and health applications (55).

The applications were evaluated by international experts and a joint Programme Committee consisting of eminent scientists, and the final funding decision was made by the Programme Operator, the Estonian Ministry of Education and Research.


Additional information:
https://www.etag.ee/en/funding/partnership-funding/eea-financial-mechanism-2014-2021-baltic-research-programme/

Katrin Piller
Coordinator
Estonian Research Council
Department of International Research Cooperation
731 7382
katrin.piller@etag.ee

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to seven days. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals.

The researcher who is planning a study visit should already have vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D Department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 15 April until 17:00, 6 May 2019.

Support will be given to at least 5 short term study visits. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The approximate cost of one study visit is up to 1500 euros.

The decision to approve or not the study visit applications will be made during October 2018.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2020.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here: http://www.etag.ee/en/funding/mobility-funding/mobilitas-pluss/training-events-and-study-visits-for-researchers/ .

Information about support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343
margus.harak@etag.ee

Estonian National Contest for University Students awaits participants

The Estonian Research Council invites students to submit research papers to the national contest. We are waiting for the works until 17 September 2018. Submission of research papers is now officially open on the website of the Estonian Research Council https://konkursid.etag.ee/

The aim of the national contest for university students is to promote research among university students, stimulate them to be more active and to acknowledge students who have achieved outstanding results with their thesis, study, research or scientific publication.

The contest is open for all students studying in Estonia (including foreign students studying in Estonia) and Estonian citizens studying abroad. Research papers can be submitted on all university levels: applied higher education and bachelor’s studies; master’s studies; doctoral studies and in all fields of research:

In addition to national awards, special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences and the Ministry of Social Affairs are issued.
The prize pool of the competition is EUR 70 877.79 and the prizes are divided as follows:
1. Research papers of applied higher education and undergraduate students (I prize of EUR 960, II prize of EUR 650, III prize of EUR 320);
2. Master’s degree students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
3. Doctorate students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
4. two major prizes 3600 euros;
5. Special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences, totaling EUR 5497.79
6. Special prizes from the Ministry of Social Affairs, totaling EUR 3400.

The Estonian Research Council is organizing the contest for student research in cooperation with the Ministry of Education and Research for the 27th time this year.

Additional information:
Sirli Taniloo
Contest Coordinator
Estonian Research Council
phone: + 372 731 7347, +372 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

 

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

2018 sees the start of 42 new personal research funding projects

How could miscarriage, forest pathogens, power electronic converters and demographic developments all fit in one sentence? In short they are all topics of research and development projects that are to commence in Estonia in 2018.

Looking for pathways towards a more sustainable society

Allan Puur, research professor at Tallinn University’s Estonian Institute for Population Studies, is the principal investigator of a research funding projecting dealing with contemporary demographic developments in Estonia while also searching for pathways towards a more sustainable society.

Puur explained that there are several motivations underlying this research on the demographic development of Estonia. “First, contemporary populations are quite dynamic and exhibit considerable variation, both across countries and between sub-groups of the population,” he said, adding that the change in and diversity of demographic patterns — be it family dynamics, longevity, migration or another process — exert significant influence on society and the lives of individuals.

“Second, if policy makers are determined to tackle the demographic challenges ahead, which seems to be the case in Estonia, researchers are expected to give them a reliable knowledge base. This means that there are both academic and non-academic motivations behind our current project,” Puur highlighted.

The general aim of this project is to gain an improved understanding of the trends in and patterns of the respective processes in Estonia since the beginning of the 21st century, viewed against the backdrop of concurrent developments in other European countries. In order to provide insight into the mechanisms underlying the observed patterns, the project pays systematic attention to the experience of sub-populations, based on education, ethnic affiliation and other characteristics, as shaped by the interplay of individual and contextual factors, Puur explained.

The project would draw on newly constructed longitudinal datasets based on administrative registers and international comparative surveys. “We hope that the results obtained from the project will enhance the knowledge base for population-related policies for supporting societal sustainability,” Puur concluded.

Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 183,130.

Contribution to the reliability and sustainability of power engineering

Lauri Kütt, professor at Tallinn University of Technology’s Department of Electrical Power Engineering and Mechatronics, is the principal investigator of a research funding project regarding the synthesis of output current waveforms of power electronic converters for the purpose of increasing the hosting capacity of renewable energy sources in distribution networks.

This research project focuses on the quality aspects of electric power in distribution networks (DNs). The goal of this project is to develop state-of-the art methods for harmonic currents mitigation, by means of power electronic inverters and a novel current output waveform control strategy. The potential impact of the project includes DN load models, novel control methods that contribute to fundamental electrical engineering and power electronics control, while also enhancing the reliability and sustainability of power engineering.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 72,045

Possible new answers to the fragile question of miscarriages

Triin Laisk-Podar, research fellow in genetics at the University of Tartu’s Faculty of Medicine, is the principal investigator of post-doctoral research funding project entitled “Identification and characterisation of the genetic contribution to miscarriage using large-scale biobank data”.

Laisk-Podar said that the project aims to explain the genetic architecture of miscarriage by using data in large-scale biobanks, which allows for the genetic study of hundreds of thousands of women. “By comparing the genetics of women who have experienced miscarriage to the women who haven’t, we hope to find genetic variants associated with an increased likelihood of miscarriage. Novel computational tools allow us to frame these findings within a larger biological picture, and to pinpoint the regulatory mechanisms and biological pathways affected by these variants,” she said, adding that, ideally, these analyses will generate new knowledge relevant to the genetic background of miscarriage, while also highlighting novel ways for more personalised patient counselling in order to decrease the risk of miscarriage and associated comorbidities.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 37,600.

Knowledge helps to fight pathogens

Rein Drenkhan, associate professor of forest pathology at the Estonian University of Life Sciences, is the principal investigator of research funding project entitled, “Massive invasions of forest pathogens in Northern Europe: early detection of new pathogens, determination of the pathways and modes of their arrival and the search for possibilities for their obstruction“.

Drenkhan said that this topic is important for two reasons. Firstly, due to climate change new forest pathogens have arisen and it is likely there will be more and more. Secondly, people spread pathogens due to global commerce. “In both cases, it is urgent to be able to detect pathogens both in imported plant material and in the environment so that the pathogens do not come as a surprise, and we can be ready to control them,” he explained, while adding that control can be achieved only if the behavior, distribution, and biology of the pathogens in a new environment is known. In other words, discerning the pathogens’ potential host plants also allows us to discern their victims and distributors.

The research group has the following plans for this project: to study the populations of invasive pathogens, their distribution to the Nordic countries and the susceptibility of trees to them; to generate more effective DNA-based markers for the rapid detection of pathogens; to analyze the microflora of healthy and diseased trees with the aim of finding an antagonist for disease control.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 81,245.

All in all, the evaluation board of the Estonian Science Council decided to give a personal research grant to 42 post-doctoral, start-up and group projects starting in the year 2018. The annual total amount of new research grants is EUR 3.79 million. The evaluation board evaluated 317 applications. EUR 8.62 million was given to support 188 earlier research projects.

Author: Marii Kangur
The article was first published in Research in Estonia

Algas kõrgkoolide ja teadus-arendusasutuste toetusmeetme ASTRA mõju-uuring

Algas Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide toetusprogrammi ASTRA mõju hindamiseks.

2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.

ASTRA on ülikoolide efektiivsuse kasvu toetamise valdkonnas esimene pakettmeede (kombinatsioon väga erineva sisu ja mahuga tegevustest) ja selliste meetmete mõju ei ole varem uuritud. Ka on uuringu tulemused olulised järgmise perioodi meetmete kavandamisel. Kaudselt on läbi ASTRA võimalik panustada mitmetesse suurtesse Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise eesmärkidesse.

ASTRA meetmest on senini toetust saanud 17 teadus- ja arendusasutust ning rakenduskõrgkooli kokku 36 projektiga. Praeguseks on neist lõppenud 10. Programmi kogumaht on 136 miljonit  eurot ja vahendeid on võimalik kasutada 2023. aastani.

Uuring lõpeb 2022. aasta jaanuaris. Uuringu viivad läbi Balti Uuringute Instituut ja LevelLab.

Lisainfo:

Pille Pikker
Teadusosakonna nõunik
Haridus- ja Teadusministeerium
pille.pikker@hm.ee

Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
liina.eek@etag.ee

Eesti Teadusagentuur aitas luua ringmajandusalase koostöö platvormi

Üleeuroopalise projekti tulemusena valmis platvorm, mis võimaldab ringmajandusprogrammide omanikel teha koostööd ja luua uusi programme, et toetada Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti Eesti-poolne partner oli Eesti Teadusagentuur.

Horisont 2020 CICERONE (Circular Economy Platform for European Priorities Strategic Agenda) koondas olulisi sidusrühmi, sealhulgas teadust rahastavaid organisatsioone, teadlasi ja ettevõtjaid.  Kokku osales projektis 24 partnerit erinevatest organisatsioonidest üle Euroopa. Ringmajandusega seotud sisulistes küsimustes oli ETAg-il väga tihe koostöö ja tugev toetus Keskkonnaministeeriumi ringmajanduse valdkonna spetsialistidelt. Projekti üritustel ja tegevustes osalesid ka mitmed teised ringmajanduse teemaga seotud Eesti asutused ja ministeeriumid. Projekt kestis 2018. aasta novembrist 2021. aasta märtsini.

CICERONE tegevused toetavad Euroopa üleminekut ringmajandusele. Projekti raames töötati koos enam kui saja osapoolega, peamiselt teadus- ja innovatsiooniprogramme rahastavate ja haldavate asutustega, et aidata kaasa ühtsetel alustel ringmajandusprogrammide loomisele ja rahastamisele Euroopas. Selleks viidi läbi järgmised tegevused:

30. märtsil toimus lõpukonverents, kus tutvustati projekti tulemusi. Konverents on järelvaadatav siit: https://vimeo.com/531260487

Ringmajanduse teemad on olulisel kohal ka uues Euroopa Horisondi programmis (peamiselt 6. klastris).

Lisainfo:

Priit Kilgas, priit.kilgas@etag.ee

Ülle Napa, ulle.napa@etag.ee

JSPS (Japanese Society for Promotion of Science) järeldoktorite stipendiumide konkursi tähtaeg pikenes 16. maini 2021

Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös toimub järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis. 2021. aastal saab taotlusi esitada 16. maini.

2002. aastal sõlmisid JSPS ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on JSPS-i koostööpartner ja esindusorganisatsioon Eestis. Sellega loodi Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas ETAgi vahendusel taotleda stipendiumi teadustööks Jaapanis. ETAg-ile esitatud taotlusi hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS-ile.

JSPS-i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS-il koostööpartnereid 27 maailma riigis.

Loe stipendiumi taotlemise kohta lähemalt SIIT.

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Tel: 731 7386
E-post: katrin.saar@etag.ee

Euroopa Liidu partnerlustes osalemine on hea võimalus nii riigile kui ka teadus-arendusasutustele

Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu lõpparuanne näitab, et osalus Euroopa Liidu raamprogrammide partnerlustes on toetanud Eesti teadmispõhist arengut, tihendanud rahvusvahelist koostööd ja aidanud kaasa Euroopa Liidu ühiste eesmärkide täitmisele. Partnerlused on algatused, kus Euroopa Liit koos era- ja avaliku sektoriga püüab teadus- ja arendustegevuse abil leida lahendusi globaalsetele ühiskondlikele väljakutsetele.

Uuringus “Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang osaluskava protsessi rakendamisele” analüüsiti Eesti osalust ETAgi koordineeritavates Euroopa Liidu 7. raamprogrammi (2007–2013) ja Horisont 2020 (2014–2020) tegevustes. Selgus, et partnerlustes osalemine on tõstnud Eesti TA-tegevuse taset, sh elavdanud teadlaste osalemist prioriteetsetes uurimisvaldkondades, arendanud rahvusvahelist koostööd, parandanud teadustöö taset ning suurendanud võimalusi Euroopa ühise TA-taristu kasutamiseks. Partnerlus on positiivselt mõjutanud toote- ja teenuste innovatsiooni ning tehnoloogia arengut, suurendanud keskkonna (sh ressursside) säästvat kasutamist ning kliimamuutustega toimetulekut.

Lisaks töötati uuringus välja partnerlustes osalemise seireraamistik ning partnerluste tulemuslikkuse ja mõju hindamise metoodika, analüüsiti osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi ning tehti ettepanekud selle tõhustamiseks.

“Esmakordselt on niivõrd põhjalikult analüüsitud riigi tasandil Euroopa Liidu partnerlustes osalemist. Teadaolevalt pole teistes EL-i riikides nii süsteemselt seda valdkonda uuritud ja võib öelda, et oleme Euroopas suunanäitajaks, kuidas partnerluses osalemise mõju ja tulemuslikkust uurida ja seirata,” rääkis projektijuht Siim Espenberg.

Partnerlustes osalemine on võimaldanud kujundada koostöös teiste liikmesriikidega nii Eestile kui ka ka Euroopa Liidule oluliste arenguvaldkondade prioriteete, esile tõsta Eestile perspektiivikaid teemasid programmide koostamisel ning lüüa aktiivselt kaasa projektikonkursside korraldamisel. Teisalt tuuakse välja, et partnerluste kaudu rahastatud teadusprojektides on Eesti seni olnud harva juhtpartner. Uuringus soovitatakse luua Eesti-sisene lisarahastamise skeem juhirolli toetamiseks ning ühtne arusaam, kuidas hinnata partnerlustes osalemise kvalitatiivset mõju.

Analüüsis soovitatakse suurendada partnerluste rahastamise osakaalu Eesti TA eelarves, vastasel juhul võib langeda TA-asutuste osalemise huvi. Antakse ka soovitusi osaluskava koostamise ja rakendamise protsessi arenduseks ning ministeeriumite, teaduspoliitika komisjoni ja ETAg-i nõukogu funktsiooni kohta. Veel tuuakse välja, et ettevõtete osalemist partnerlustes tuleks oluliselt suurendada. Ühe olulise sammuna on riik erialaliitude juurde loonud arendusnõuniku ametikoha, kelle üheks ülesandeks peakski olema valdkonna ettevõtete toomine Euroopa partnerlustesse. Sealjuures on kaasamisel oluline suurendada riigi tuge ettevõtetele.

Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ütles, et partnerlustes osaluse koordineerimine ja ka rahastamine on üks ETAg-i olulistest väliskoostöö tegevustest, et toetada Eesti  teadust ja ühiskonna arengut. „Partnerlus aitab jõuda tulemusteni, mida ei oleks võimalik saavutada üksnes meie oma vahendite ja teadmistega. Samas on ka tegevuste kooskõlastamine paljude partnerite vahel ning sünergia loomine omaette pingutus ja seetõttu on oluline teha partnerlustes osalemise valikud läbimõeldult, efektiivselt ning riigi strateegilisi vajadusi silmas pidades,“ rõhutas ta.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA raames. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooli grandikeskusega.

Lisainfo:

Maarja Adojaan
Eesti Teadusagentuur
Maarja.Adojaan@etag.ee

Siim Espenberg
uuringumeeskonna juht
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja
siim.espenberg@ut.ee

Uuenduslik satelliitkaugseire meetod viib metsa ökosüsteemi täpsemate mudelite poole

Selleks, et hinnata metsa ökosüsteemi arengut, on vaja järjepidevalt metsa aluskihti jälgida. Praegu aga sellised andmed valdavalt puuduvad. Aasta alguses avaldas Tartu observatooriumi maastike kaugseire kaasprofessor Jan Pisek koos kolleegidega teadusajakirjas Biogeosciences uuringu, kus kombineeriti edukalt metsa alustaimestiku mõõtmiseks juba tuttavad vahendid ning uuenduslik meetod, mille korral tehakse satelliitidega mõõtmisi eri nurkade alt.

Mõõtmistulemuste valideerimiseks kasutati uue ICOS-e süsinikuseiresüsteemi mõõtejaamades kogutud andmeid. Sellega tõestati ühtlasi, et andmeid saab kasutada rohkemaks, kui näeb ette taristu esialgne eesmärk mõõta keskkonna süsinikuvahetust ja kasvuhoonegaase.

Alusmetsa taimestik jäetakse sageli süsinikumudelitest välja

Metsa alumise kihi taimestik on üks kõige mitmekesisemaid, aga ka kõige vähem uuritud metsa elemente – ja nii üle maailma. Sealsed taimekooslused on aga eriti olulised, kuna aitavad kaasa toitaineringlusele ning saavad mõjutada seda, mis juhtub nende kohal olevate puude ja teiste taimedega. Metsa aluskihi välimust ehk peegelduvust peab jälgima pikema aja jooksul ja eri kohtades, kuna nii saab hinnata korrektselt metsa taimestiku parameetreid ja teha sealse ökosüsteemi mudeleid. Praegu on paraku andmed peegelduvuse kohta puudu.

Senistes süsinikumudelites on alusmetsa taimestikku sageli tundmatuna käsitletud, kuna suures ulatuses on seda keeruline korralikult ja järjepidevalt mõõta. Kaugseire võib olla sobiv vahend selleks, et neid mõõtmisandmeid regulaarselt pakkuda. Mitme nurga alt tehtavad kaugseiremõõtmised suudavad kinni püüda signaali metsa eri kihtidest, kuna nähtavad osad muutuvad koos nurgaga, mille alt mõõtmisi tehakse. See loob võimaluse eristada puuvõrasid alusmetsast.

Uue meetodi paljulubavad tulemused

Piseki ja tema kolleegide avaldatud uuringu eesmärk oli kombineerida varem katsetatud meetodid alusmetsa peegelduvuse ja dünaamika jälgimiseks mitme nurga alt tehtavate satelliitkaugseire mõõtmistega. Lähenemise töötas esiti välja Toronto Ülikooli professori Jing Ming Cheni juhitud töörühm Kanada boreaalsete metsade analüüsimiseks. Pisek valideeris meetodit alusmetsa kontaktmõõtmistega, kasutades ICOS-e metsa ökosüsteemi jaamade kogumiku andmeid.

Uuringu põhitulemused näitavad, et uudne modelleerimismeetod toob head tulemused, seda eriti siis, kui valimis on eri tüüpi ja võrastiku liituseta (ülaosas hõreda lehestikuga) metsad. Pigem suure võrastiku liitusega (tiheda lehestikuga) metsade korral ei ole meetod nii usaldusväärne, kuna alusmetsa signaal jääb peidetuks. See on ka igati loogiline – modelleerimisalgoritm tugineb tingimusele, et vähemalt ühte väikest alusmetsa osa on läbi metsa ülemise kihi eri suundadest näha. Kui lehestik on tihe ja alustaimestikku ei ole ülalt näha, ei saa ka algoritm alusmetsa signaalile korrektset, sõltumatut hinnangut pakkuda. „Ma oleksin õigupoolest väga murelik, kui me ka liiga tiheda lehestiku korral endiselt „korrektset“ alusmetsa signaali saaksime. Asjaolu, et algoritm annab valed tulemused siis, kui peakski andma, lubab mul selle toimimises kindlam olla,“ lisas Pisek.

Kaugseiresatelliitide mõõtmistulemuste valideerimine ICOS-e taristu abil

Pisek kasutas satelliidiandmete valideerimiseks ühtse süsinikuseiresüsteemi ICOS-e taristusse kuuluvate eri mõõtejaamade tulemusi. ICOS on Euroopa uus teadustaristu, mille eesmärk on pakkuda võimalust teha teadustööd eesmärgiga mõista kasvuhoonegaaside tasakaalu ja selle muutumist Euroopas ning lähipiirkondades. ICOS põhineb kõrge kvaliteediga vaatlusandmetel, mida saadakse mõõtejaamadest. Jaamad toimivad teadustaristu liikmesriikide riiklike võrgustikena ja neid hoitakse töös vähemalt 15 aastat.

Eestigi taotlus ICOS-ega liitumiseks ootab praegu kinnitust. Pisek ja kolleegid näitasid alusmetsa uuringuga, kuidas Eestis tehtav teadustöö suudab juba praegu ICOS-e infrastruktuurile mõju avaldada ning selle andmeid uuenduslikul moel ja efektiivselt kasutada. Uuring tõestas, et ICOS-e mõõtejaamad võivad toimida võrgustikuna, mis aitab valideerida Maa-vaatlussatelliitide saadud tulemusi piksli tasemel.

“ICOS-e teadustaristu kujunes väga heaks vahendiks, millega pakkuda valideerimisandmeid tõeliselt laialdaselt ja efektiivselt, seda tänu võrgustikus esindatud metsade mitmekesisusele,” lausus Pisek. „Minu arvates näitab meie uuring, kuidas ICOS-e ökosüsteemijaamade võrgustikku saab tõhusalt uute satelliitandmeteenuste valideerimiseks kasutada.“

Kõnealune uuring annab esimest korda hinnangu ka uuringusse kaasatud ICOS-e punktide esinduslikkusele eri ruumiskaaladel. „Meil oli hea meel näha, et enamik valimisse kuulunud ICOS-e punktidest on tõepoolest representatiivsed ja sobivad selleks, et Maa-vaatlusteenuseid eri skaaladel valideerida,“ lisas Pisek. See, kuidas kontaktmõõtmisi satelliidimõõtmistega kohandada ja võrrelda, on üks SENSECO projekti uurimisteemasid. Projektis osaleb ka Pisek.

Jan Pisek tänab toetuse eest Eesti Teadusagentuuri (grandid PUT1355 ja Mobilitas Pluss MOBERC11).

Uuringu kohta avaldas artikli ka ICOS.

Uudise avaldas algselt Tartu Observatoorium

Soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemide tajumist Eesti teaduses pärsib meritokraatlik suhtumine

Valminud on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuring „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on soolise võrdõiguslikkuse olukord Eesti teadusmaastikul ning millised tegurid mõjutavad eriala- ning akadeemilise karjääri valikut ja selle arengut riiklikes teadusasutustes: kuues avalik-õiguslikus ülikoolis ning seitsmes teadus- ja arendusasutuses.  Uuringu tegemiseks kasutati asutuste personaliandmeid ja Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasi, lisaks viidi läbi individuaal- ja fookusgrupi intervjuud neljas sihtrühmas, analüüsiti teemakohast teaduskirjandust ja dokumente.

Uuringus võeti luubi alla töösuhted asutuste ja ametikohtade lõikes, nais- ja meesoost teadlaste publitseerimine, projektides osalemine, mobiilsus, palgalõhe jpm. Samuti uuriti põhjuseid, mis ebavõrdsust tekitavad: ehkki naisi ja mehi on avaliku sektori teaduses pea võrdselt, on nad nii teadusvaldkondade kui ka ametikohtade vahel jaotunud väga ebaühtlaselt. Näiteks oli 2020. aastal naisi professorite hulgas vaid 24%, õpetajate ja assistentide hulgas aga üle 70% ning endiselt kehtib reegel: mida madalam ametiaste, seda suurem naiste osakaal. Selle põhjuseid nähakse erinevalt, kuid domineerib mõtteviis, et kui tingimused kõigile on võrdsed, on ka võimalus tippu jõuda võrdne, sõltumata soost. Selgus, et üheks suuremaks akadeemilise karjääri arengut pärssivaks teguriks on karjäärikatkestused, mis mõjutavad enim naisi – 2019. aastal moodustasid naised lapsehoolduspuhkusel viibinud teadustöötajatest 93%. Pere loomise tõttu eemal oldud aeg, aga ka hilisemad perekondlikud kohustused, mis kipuvad olema pigem naiste õlul, on takistuseks akadeemilise karjääri tegemisel ja tekkinud „akadeemilist lünka“ on keeruline täita.

„Kuigi formaalsed nõuded on kõigile võrdsed, ei tähenda see reaalsuses alati, et võimalused oleksid võrdsed. Nõuete ühetaolisus pimestab – kriteeriumite võrdsus maskeerib süsteemi kitsaskohad ning tõstab ebavõrdsuse põhilise taustpõhjendusena esile isiklikud valikud. See omakorda pärsib probleemide tajumist ja murettekitavate olukordade üle arutlemist töökollektiivides, tekib enesetsensuur. Selleks, et tagada nii võrdsed võimalused kui ka teadustalentide toetamine ja pealekasv, tuleb suunata tähelepanu akadeemilise kogukonna eriilmelisusele ka erinevate, inimeste karjäärirada kujundavate mõjurite kontekstis,“ kommenteeris RAKE projektijuht-analüütik Helen Urmann.

Lisaks laiemale töösuhete ja -käitumise analüüsile antakse uuringus ülevaade ka kõikide Eesti ava-õiguslike ülikoolide ja teiste riiklike teadus- ja arendusasutuste soolisest tasakaalust otsustuskogudes, ametikohtade kaupa jm. Seetõttu soovitame uuringuga kindlasti tutvuda kõikidel teadusasutustel, kes on alustamas soolise võrdõiguslikkuse kava loomisega: teatavasti saab maailma suurima teadusrahastuse programmi, Euroopa Komisjoni koordineeritava raamprogrammi „Euroopa horisont“  üheks taotlemistingimuseks järgmisest aastast soolise võrdõiguslikkuse kava olemasolu ja rakendamine asutuses. Uuring annab analüüsitud asutuste kaupa hea ülevaate ning võimaldab esmase eneseanalüüsi tegemist.

Uuringu viimases osas on välja toodud ka soovitused soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks riigi tasandil, teadusasutustele ja Eesti Teadusagentuurile.

Uuringuga saab täies mahus tutvuda siin.

Uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi (RITA) raames.

 

Kontaktid:

Siim Espenberg
Uuringu projektijuht
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
Siim.Espenberg@ut.ee

Loone Vilumaa
Analüütik
Eesti Teadusagentuur
Loone.Vilumaa@etag.ee

 

Uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 340 taotlust

31. märtsil lõppes Eesti Teadusagentuuri personaalsete uurimistoetuste taotlusvoor. 2022. aastal algavatele uurimisprojektidele esitati kokku 340 taotlust, neist 30 järeldoktori-,  73 stardi- ja  237 rühmagrandile.

Aprillis toimub taotluste tehniline kontroll ja kuu lõpus otsustab hindamisnõukogu, millised taotlused võetakse menetlusse. Siis annab teadusagentuur põhjalikuma ülevaate taotluste jaotusest erinevate kriteeriumide lõikes.

Taotlusvooru esialgsed tulemused ja pingeread selguvad sügiseks.

 

Lisainfo:

Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
731 7381/ 5342 0639
siret.rutiku@etag.ee

Eesti päranditurismi trump on mitmekesisus

Valminud on uuringu “Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused” lõppraport. Eesmärgiks oli kaardistada Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi võimalusi rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismitoodete sünniks.

Uuring leidis, et  kõige enam huvitavad turiste ajaloolised hooned – mõisad, kirikud, vanad linna- ja asulasüdamed. Ajastute võtmes on turistide huvi suur  tänapäevase Eesti elu vastu. Nõukogude aja osas pakuvad huvi eeskätt toonane argielu ja laulev revolutsioon. Eestlaste kui rahva puhul huvitavad turisti kõige enam mentaliteet ja kombed, traditsioonilised elatusalad, aga ka rahvakultuur, sealhulgas rahvalaul ja -tants ning rahvameditsiin. Samuti tunnevad külastajad erilist huvi pärandi vastu, mis on seotud nende maa ja kultuuri ning ühise ajalooga.

„Eesti võimalus on pärandi mitmekesisuses. Siin võib leida nii kohalikku, Läänemeremaade ja õhtumaise Euroopa kui ka Vene ja Nõukogude impeeriumi pärandit, jälgi baltisakslaste, venelaste ja rannarootslaste kultuuridest. Väga rikkalik on ka rahvaluulearhiivi talletatud kohapärimus. Kõik see muudab Eesti atraktiivseks turistidele üle Euroopa ja samuti maailma teistest piirkondadest,“ rääkis uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli professor Heiki Valk.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul saab uuring heaks alusmaterjaliks Eesti sihtkohtadele, et välja arendada omanäoline piirkonnapõhine pakkumine.

Valgu sõnul pakuvad Eesti rikkalik pärand ja maailma turismiturg rohkelt võimalusi teemapakettide loomiseks, nt arheoloogia, vanad sõjad, militaarajalugu ja terror, looduslikud pühapaigad, konfessioonid jms. „Pärandi tutvustamisel võiks senisest suuremat osa etendada vahetud elamuskogemused ja osalustegevused ning kohapärimus,“ kommenteeris Valk.

Uuringu koostajad soovitavad pärandi turundamisel pakkuda valikuvõimalusi nii esma- kui ka korduvkülastajale. Esmakülastaja puhul soovitatakse pärandit ja loodust käsitleda kompleksselt, sest pärand on tihedalt seotud maastiku ja loodusega, korduvkülastaja puhul on soovitus minna lugudega detailsemaks.

Uuringu omaette osa moodustab peatükk „Eesti suured lood“ – see on baasinfo, mida võiks tutvustada igale Eestit külastavale esmaturistile. Nende lugude abil võiks Eestisse saabuja saada esmase ülevaate siinsest maast ja rahvast. Samuti toonitasid uuringu läbiviijad ühtse riikliku teavitusstrateegia ning pärandiga tutvumiseks mõeldud nutirakenduste loomise tähtsust.

Uuring valmis Eesti Teadusagentuuri programmi RITA rahastusel. Töö teostasid oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Viljandi Kultuuriakadeemia, koostööpartneriks Eesti Rahvaluule Arhiiv. Uuringu tulemused on sisendiks Kultuuri- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, EASi turismiarenduskeskusele ning Eesti kohalikele turismiorganisatsioonidele kultuuripärandi esitlemisel ja kultuuriturismi edendamisel.

Täies mahus saab uuringuga tutvuda siin.

 

Lisainfo:

Heiki Valk
Tartu Ülikool
tel 5845 1490
Heiki.Valk@ut.ee

Loone Vilumaa
Eesti Teadusagentuur
tel 730 0377
Loone.Vilumaa@etag.ee

Mida uurivad õpilased oma teadustöödes 2021. aastal?

1. aprillil toimuval virtuaalüritusel tutvustab oma teadustööd 55 noort, kes jõudsid 2021. aasta õpilaste teadustööde konkursil teise vooru.

Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul toimub iga-aastane õpilaste teadusfestival sel aastal virtuaalselt, ent eesmärk on pakkuda noortele kogemust, mis on võimalikult sarnane tavakonkursile. “Nii saavad õpilased harjutada avalikku esinemist ja tutvustada oma teadustööd suuremale publikule ning töid hindab riiklik komisjon,” selgitas ta.

Virtuaalüritus toimub 1. aprillil kell 9.00-15.30 ning selle otseülekannet näeb noorteportaalis www.miks.ee, kust leiab ka uurimistööde tutvustused ja täpse ajakava. Veebi vahendusel saavad esinejatele kaasa elada juhendajad, sõbrad ja pereliikmed. Samuti on ülekannet oodatud jälgima teadushuvilised noored, kes soovivad järgmiseks konkursiks inspiratsiooni koguda, õpilased, kellel seisab ees kooli uurimistöö kirjutamine ja õpetajad, kes neid juhendavad.

Konkursiga seotult toimub 13. aprillini kampaania “Julge olla uudishimulik!”. Noortele suunatud teadusmängus tuleb üles otsida 10 küsimust linnaruumi plakatitelt, miks.ee sotsiaalmeediast või veebilehelt ning leida neile vastused 2020. aasta õpilaste teadustöödest. Kampaania eesmärk on arendada noortes uurivat mõtteviisi maailma toimimise suhtes, innustada neid avastama ja katsetama ning äratada neis huvi enda jaoks paeluval teemal uurimistööd kirjutada. Kampaania kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.miks.ee.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursiga tunnustatakse parimaid uurijaid ja nende juhendajaid. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja auhindu antakse välja nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes. Konkurss on kaheetapiline – esmalt hinnatakse kirjalikke töid ja parimad kutsutakse teise, nn. „vestlusvooru“. Komisjon hindab teise vooru pääsenute ettekandeid ja õpilase esinemisoskust. Tänavu toimub konkurss 20. korda ning aastate jooksul on konkursile esitatud üle 2000 töö.

 

Lisainfo:

Annely Allik
Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja
tel. 730 0333
annely.allik@etag.ee

Naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet lisandub 49 Eesti teadlast

Eesti Teadusagentuur esitas naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet 49 Eesti teadlase nimed.

Portaal aitab tõsta teadlaste rahvusvahelist tuntust ning on teadlastele ja teadusasutusele praktiline abivahend leidmaks sobivaid projektipartnereid, esinejaid üritustele jne.

Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson: „Kuigi üha enam on märgata naisi nii otsustuskogudes kui ka tippjuhtide hulgas, on veel palju arenguruumi, et naisteadlased saaksid teaduse edendamises meestega samaväärselt kaasa lüüa. AcademiaNet portaal on suurepärane võimalus suurendada meie tublide naisteadlaste nähtavust üleilmselt.“

Portaali jõuab Eesti naisteadlaste paremik vaid läbi teadusagentuuri nominatsiooni. AcademiaNet-i jõudvad teadlased peavad olema silmapaistva akadeemilise kvalifikatsiooniga ja iseseisva uurimisrühma juhi kogemusega. Kandidaatide esitamisel lähtuti teadlaste edukusest riiklike rühmagrantide taotlemisel ja  positiivselt evalveeritud teadusasutuste ettepanekutest.

AcademiaNet on aktiivne alates 2010. aastast ja avatud kasutamiseks kõigile teadushuvilistele. Swiss National Science Foundationi hallatavas portaalis on esindatud rohkem kui 3100 teadlast üle kogu maailma. Teadusagentuur esitas Eestist esimesed 18 nominenti 2018. aastal.

AcademiaNet  portaali lisanduvad järgmised Eesti teadlased:

Airi-Alina Allaste, Anna Verschik, Annika Reintam Blaser, Anu Mänd, Anu Toots, Eeva Kesküla, Elve Lode, Ene Kõresaar, Eneken Laanes, Epp Annus, Eve Eisenschmidt, Eve Kikas, Eve Veromann, Evelin Loit, Helen Sooväli-Sepping, Irina Paert, Kadri Männasoo, Kai Pata, Kairit Tammets, Karin Dean, Karmen Toros, Kerli Mõtus, Kersti Markus, Krista Jaakson. Krista Loogma, Kristiina Tambets, Lehte Roots, Liisi Keedus, Luule Epner, Maarja Grossberg, Maie Bachmann, Marge Unt, Margit Langemets, Mari Uusküla, Marika Mägi, Marina Kritševskaja, Marju Kõivupuu, Merike Sisask, Piret Viires, Reili Argus, Ringa Raudla, Signe Vahur, Sirje Virkus. Susannne Durst, Tairi Rõõm, Tiina Randma-Liiv, Tiiu Koff, Tuuli Käämbre ja Ulrike Rohn


Lisainfo:

Loone Vilumaa
Analüütik
Eesti Teadusagentuur
tel 730 0377
loone.vilumaa@etag.ee

Balti teaduskoostöö edendamiseks jagati toetust 7,5 miljonit eurot

Veebruari lõpus avaldas Läti riiklik hariduse edendamise agentuur (State Education Development Agency) projektid, mis saavad rahastuse Balti teaduskoostööprogrammi viimases, Läti voorus. Kaheksa projekti elluviimist toetatakse kokku ligi 7,5 miljoni euroga, neist seitsmes osalevad ka Eesti teadlased.

Eesti teadlaste osalusel plaanitakse luua uus tehisintellektil põhinev seireprogramm diabeediga patsientide hooldamiseks, uurida kehalise aktiivsuse mõju rinnavähi ennetamisele, suurendada põllumajanduse jätkusuutlikkust muutlikus kliimas ning arendada munakoortest uuenduslik biomaterjal, mis toetaks luude taastumist. Ka otsitakse lahendusi vesinikul põhinevaks energiatootmiseks ning töötatakse välja betoon, milles saab hoida ohtlikke jäätmeid pikemat aega. Ühiselt uuritakse ka kolmes Balti riigis saja aasta jooksul aset leidnud ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi, mis määravad nende piirkondade edasised arengusuundumused. Projektid alustavad aprillis ja kestavad kolm aastat.

„Eesti Teadusagentuur peab Balti teaduskoostöö toetamist  ja koostööd Põhjamaadega Eestile strateegiliselt tähtsaks. See on suurepärane võimalus Balti riikide omavahelise koostöö edendamiseks, mis toetab piirkonna arengut ja aitab kaasa ühiste suurte probleemide lahendamisele“ rääkis ETAg-i tegevjuht Karin Jaanson.

Rahastatud projekte juhivad Läti ülikool, Riia tehnikaülikool, Läti biomeditsiini uuringute ja õppekeskus ning Vidzeme kõrgkool. Eestist osalevad partneritena Tartu ülikool kolmes projektis, TalTech kahes projektis ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut ja Eesti maaülikool kumbki ühes projektis. Läti vooru tingimused nägid ette partnerite kaasamise vähemalt kahest Balti riigist ja ühest Euroopa majanduspiirkonna riigist Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.

Läti voorus esitati 81 rahastustaotlust. Taotlusi hindasid rahvusvahelised eksperdid, kelle hindamisraportite põhjal tegi rahastusettepaneku programmi juhtkomisjon. Eraldatud grandid jäävad vahemikku 800 000 – 1 000 000 eurot.

Kõige rohkem rahastatud taotlusi – viis – on seotud temaatilise prioriteediga, mis näeb ette uudseid lahendusi ressursside tõhusaks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks (Innovative solutions for efficient and sustainable use of resources). Kaks projekti on suunatud rahvatervise ja e-tervise valdkonna väljakutsetele (Public health; e-health) ning üks taotlus käsitleb regionaalse majandusarengu aspekte (Regional economic development; employment, labour market regulations and social policy). Kahe temaatilise prioriteedi osas ei ületanud ükski esitatud taotlus hindamislävendit ja seega ei pääsenud edasi nende hulka, kelle seast juhtkomisjon valiku tegi (Migration; social inclusion; Cyber security; public security).

Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Esimene Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor toimus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel ja selle tulemused selgusid 2019. aastal. Eelmisel aastal viis Leedu Teadusnõukogu läbi teise vooru. Kokku toetatakse Balti teaduskoostöö programmis 26 projekti kogumahus 23,5 miljoni eurot. Eesti taotlusvoorus toetas riik projekte kokku 6 miljoni euroga.

Lisateave:

Lisainfo

Katrin Piller
Balti teaduskoostöö programmi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
tel 731 7382
katrin.piller@etag.ee

Välisinvestorite uuring: Eesti on investeeringuteks hea paik, kuid spetsialistide põud pidurdab jätkuvalt kasvu

Eesti on otseste välisinvesteeringute kaasamisel elaniku kohta lähiriikide seas esirinnas ning enamik välisinvestoreid on Eestisse tehtud investeeringuga rahul, selgub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) tellitud ja Tartu Ülikooli läbiviidud uuringust. Samas on jätkuvalt mitmeid väljakutseid, mis nõuavad ettevõtluskeskkonna arendamist.

Eesti on olnud senini edukas välisinvesteeringute kaasamisel oma majandusse ning välisosalusega ettevõtetel on väga oluline roll Eesti majanduses. „Eesti on pidevas konkurentsis teiste riikidega investeeringute pärast – see on ka põhjus, miks on vaja ettevõtluskeskkonda parendada. Teisalt on välisinvestorid meie majanduskeskkonna kanaarilinnud – kui välisinvesteeringute sissevool hakkab vähenema, viitab see tihtipeale majanduskeskkonna halvenemisele, mistõttu väheneb ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime,“ ütles EASi juht Peeter Raudsepp. „Möödunud aastal aitas EASi välisinvesteeringute keskus Eestisse tuua 160 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid,“ lisas Raudsepp.

Peamise kitsaskohana tõid välisinvestorid välja tööjõuturul vabade spetsialistide puudumise ja nende vähese pealekasvu Eestis, teiseks maksupoliitika ning kolmandaks kutseharidussüsteemi nõrkuse. „Kvalifitseeritud tööjõud on ettevõtete suurim vara ja selle tööjõu ebapiisavus on suurim probleem. Sobiliku tööjõu pakkumise suurendamiseks on kaks poolt – ühelt poolt läbi mõelda, milliseid muutusi on vaja teha, et Eestis olemasolev tööjõud vastaks paremini ettevõtete vajadustele ning teine pool on välisspetsialistide teadlik kaasamine,“ ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on probleem ka mujal lääneriikides, mistõttu otsivad ettevõtted jätkuvalt võimalusi automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. „Välistalendi kaasamisel aitab EASi Work in Estonia programm ning pakume erinevaid toetusi ja teenuseid, mis aitavad ettevõttel oma tegevust digitaliseerida,“ märkis Raudsepp.

Uuringu läbiviijad soovitavad keskenduda Eesti investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks läbi mõelda riigi pikaajaline arenguvisioon. „Senine narratiiv on olnud eelkõige seotud infotehnoloogiaga, kuid koos kliimateema aktuaalsemaks muutumisega kasvab järjest bioressursside tähtsus, loodusvarade nutikas rakendamine ja rohetehnoloogiate arendamine – see võiks olla Eesti kuvandis senisest palju tähtsamal kohal, mis tähendaks vastavate valdkondade kompetentside ja teadmuskeskuste oluliselt suuremat arendamist,“ kommenteeris Varblane.

Tänaseks on Eesti jõudnud tasemele, kus algab valikuline lähenemine välisinvestoritesse. Uuringu läbiviijate hinnangul peaks välisinvestorite valikuprintsiibid regiooniti erinema. „Meil on hea meel, et uuring toetab meie senist tegevust, sest olemegi välisinvesteeringute maandamisel pidanud silmas, et Harjumaale ja Tartusse maandada eelkõige kõrge teadmusmahukuse ja kõrge digitaliseerituse tasemega välisinvesteeringuid, Ida-Virumaal tööjõumahukamaid välisinvesteeringuid fookusega töötleval tööstusel ja energeetikal ning mujal Eestis välisinvesteeringuid, mis on suunatud peamiselt olemasoleva bioressursi senisest paremale väärindamisele, rakendades uusi tehnoloogilisi lahendusi ja ärimudeleid,“ ütles EASi välisinvesteeringute keskuse direktor Kaspar Kork.

2019. aastal kavandatud investeerimisprojektidest 10 protsenti on tühistatud ja 25 protsenti edasi lükatud. „Välisinvestorite puhul kehtib ütlus „oma silm on kuningas“ ning näeme ka oma töös, et reisipiirangute ja ebakindlate olude tõttu on paljud uued välisinvestorid oma tegevuse hetkel pausile pannud,“ sõnas Kork.

Rohkemate investeeringute maandamiseks väljaspool suurlinnu on uuringu kohaselt vaja täiendavaid meetmeid regionaalarengu toetamiseks, nagu näiteks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine ja ettevõtluse arendamisse panustamine, maksusoodustused ja toetusmeetmed uutele suurinvesteeringutele, mis tehakse regioonidesse.

Väliskapitalil olevad ettevõtted on väga märkimisväärne osa Eesti majandusest ning olulisteks tööandjateks just väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. Eesti majanduses tervikuna andsid välisomandis olevad ettevõtted Statistikaameti andmetel 20 ja enama töötajaga ettevõtete seas 2018. aastal 41 protsenti käibest, 37 protsenti tööhõivest ja 55 protsenti ekspordist.

Uuringu eesmärk oli hinnata välisinvestorite rolli Eesti majanduses ja motivatsiooni Eestisse investeerimisel, selgitada välisinvesteeringute mõju Eesti majandusele ning esitada kriteeriumid, mille alusel välisinvesteeringute kaasamist sihistada ning soodustada. Uuringu raames tehti intervjuud 80 Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtte juhiga ning välisosalusega ettevõtete hulgas viidi läbi veebipõhine küsitlus, kus osales 117 vastajat.

Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna töörühm, kuhu kuulusid Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak ning Oliver Lukason. Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda SIIN.

 

Lisainfo:
Loone Vilumaa
Analüütik
+372 730 0377
loone.vilumaa@etag.ee
www.etag.ee

 

Eestis puudub vajadus suureks tööjõu sisserändeks, kuid probleeme tekitavad lõimumine ja keeleõpe

Valminud on aruanne Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringule, mis käsitleb rändesõltuvust ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil. 

Uuring otsis lahendusi Eesti tööjõu ja -rändega seotud probleemidele: põhjalikumalt olid analüüsimata tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil, puudus rände tulude ja kulude hindamise mudel ning nappis tõenduspõhiseid meetodeid ja töövahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks.

„Uuringu taustaks on rändepööre: Eesti ei ole enam väljaränderiik, kust soovitakse lahkuda,  vaid sisseränderiik, kuhu soovitakse elama, tööle ja õppima tulla,” kommenteeris uuringu täitja, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. „Rändepööre näitab, et Eesti areng on olnud kiire, meie atraktiivsus on suurenenud ning me võime selle üle riigina uhkust tunda.” Ta rõhutas: „Kasvanud sisseränne toob aga kaasa ka muresid, sest korraga vajavad tähelepanu nii varasema kui tänase sisserändega seotud lõimumise probleemid.”

Projektis keskenduti kooli ja hariduse rollile lõimumise probleemide lahendamisel, ütles Tammaru.

 

Tööjõupuudust pikemas perspektiivis ette ei nähta

Uuring leiab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. Uuringu tegijate soovitus on, et tänane töörännet reguleeriv kvoodisüsteem võiks säilida alalist elamis- ja tööluba taotlevatele inimestele. Kvoodi suurus võiks olla paindlik, sõltudes riigi majanduslikust olukorrast ning lõimumisvõimekusest. Selle eelduseks on aga teaduspõhise monitooringusüsteemi rakendamine, mis näitaks jätkuvalt saabujate kohanemist.

 

Tööränne toob rohkem tulu kui kulu 

Aruanne näitab, et Eesti riigieelarvesse toob tööränne rohkem tulu kui kulu, mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda rohkem. Keerukus seisneb aga selles, et töörändega kaasneb pereränne, mille mõjud on komplekssemad.

Ränne kujundab ümber püsielanikkonda ning kultuuri- ja keeleruumi ja sellega  võivad seonduda sotsiaalsed ning kultuurilised pinged. Seda aitab maandada läbi mõeldud sisserändepoliitika, hõivega tegelemine vähendamaks vajadust ulatusliku sisserände järele ja lõimumine.

 

Lõimumine on koostöö, mis vajab tuge

Lõimumine on ühisosa kasvatamine ühiskonnas, mille eeltingimus on sisserändajate eesti keele omandamine, et kultuuris orienteerudes tekiks mitmikidentiteet. Eestlased peaks omalt poolt olema avatud vähemustega suhtlusele ja koostööle, valmis neid omaks võtma ning austama õigust oma keele ja kultuuri hoidmisele.

Ühiskonnas edukaks toimetulekuks on oluline, et Eesti püsielanikud valdaks eesti keelt. Tööturule sisenemiseks peab võimaldama täiskasvanud uussisserändajatele riiklikult rahastatud õpet, mis aitab õppija edukalt üle suhtlusläve. Selleks tuleb töötada välja sihtrühmade vajadusi arvestava keeleõppe ja seda toetavate tegevuste terviklahendus.

„Rändega seotud väljakutsed on keerulised ja lahendused võivad olla vastuolulised. RITA-ränne projekt pakub teadus- ja tõenduspõhiseid poliitikasoovitusi, mis arvestavad teiste riikide kogemusi sarnaste probleemide lahendamisel ning meie kohalikku kultuuri konteksti,” selgitab üks uuringu tellijatest Tatjana Kiilo Haridus- ja Teadusministeeriumist. „Koostöös teadlastega on loodud ühtsed alused rändega seotud poliitikaküsimuste lahtimõtestamiseks ja süstematiseerimiseks. Tänu projektile oleme ühisele arusaamale mitu sammu lähemal.“

 

Keeleõppe abiline REDEL

Sisserändajate keeleõppe korraldamiseks töötati välja õpiteede mudel REDEL, mis on kohanemis- ja keeleõppeteenuseid pakkuvaid institutsioone koondav ja ühendav võrgustikmudel. Mudel eristab keeleõppes kolme õppevormi: kontakt-, kogukondlik ja iseseisev õpe, mis on igal keeleoskustasemel seotud õpinguväliste tegevustega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson täiendas: „Mudel on heaks toetuseks nii uussisserändajate kui ka kogu täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna kvaliteedi, kättesaadavuse ja infovahetuse kitsaskohtade lahendamisel.” Antud soovitused haakuvad hästi tööga, mida tehakse HTM-i juhtimisel koos teiste eesti keele õppe korraldajatega.

Lõppkokkuvõttes leidis uuring, et meetmed, poliitikasoovitused ja programmid eeldavad pikaajalisi ühiskondlikke kokkuleppeid ja selgeid prioriteete rände-, aga eriti hariduspoliitikas. Eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Muudatuste juhtimine ja läbiviimine hariduses on oluliselt ajakulukam kui tavaline valimistsükkel.

Uuringu viisid läbi Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tellijateks olid aga Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

RITA-RÄNNE projekt aitas välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele.  Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest.

Loe uuringu lõpparuannet SIIT

 

Lisainfo:

Liina Eek
RITA programmi juht
tel 5300 1912
liina.eek@etag.ee

Tatjana Kiilo
Analüüsiosakonna juhataja
Haridus- ja Teadusministeerium
tatjana.kiilo@hm.ee

Tiit Tammaru
linna- ja rahvastikugeograafia professor
Tartu Ülikool
tiit.tammaru@ut.ee

Õpilaste teadusfestival kolib veebi ja linnaruumi

Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik rääkis, et eesmärk on tuua teadusmelu võimalikult paljude noorteni. „Kuigi festivali sel aastal traditsioonilisel kujul ei toimu, loodame oma väli- ja veebikampaaniaga „Julge olla uudishimulik” siiski näidata, kui põnev on teadus ning ärgitada noori uurima ja katsetama“.

Kampaania eesmärgiks on ärgitada noortes uurivat mõtteviisi ja teadushuvi ning julgustada neid esitama erinevaid põnevaid küsimusi maailma toimise kohta. Kampaanias kasutatud „miks?“-küsimused on koostatud 2020. aastal õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekunud uurimistööde põhjal. Sotsiaalmeedias ja plakatitel olevate küsimuste eesmärk on suunata noori tutvuma õpilaste uurimistöödega ning seeläbi suurendada neis tahet uurida ja leida vastuseid huvipakkuvatele küsimustele uurimistöö vormis.

„Miks?”-küsimused leiab 22. märtsist 13. aprillini teadusportaalist www.miks.ee ja üheksast Eesti linnast (Tartust, Tallinnast, Haapsalust, Jõhvist, Narvast, Pärnust, Rakverest, Sillamäelt ja Võrust) ja neile vastates võib võita põnevaid auhindu. 

Õpilaste teadustööde konkurss toimus juba 20. korda ja sel aastal esitati sinna rekordilised 205 uurimust. 1. aprillil toimub konkursi II voor virtuaalüritusena, kus 55 edasi pääsenud õpilast tutvustavad oma tööd ning neid hindab riiklik komisjon. Virtuaalürituse eesmärk on pakkuda õpilastele kogemus, mis oleks võimalikult sarnane tavakonkursile: harjutada avalikku esinemist ja tutvustada oma teadustööd suuremale publikule.

Veebi vahendusel saavad konkursi tööde tutvustusi vaadata juhendajad, sõbrad ja pereliikmed, et esinejatele kaasa elada ja uued teadushuvilised, kes järgmiseks konkursiks inspiratsiooni koguvad. Uurimistööde tutvustuste ajakava ning ülekande lingi leiab portaalist www.miks.ee .

Õpilaste teadustööde konkursi võitjad tehakse teatavaks Eesti Rahva Muuseumis toimuval auhinnagalal, kus tunnustatakse riiklike preemiasaajaid ja nende juhendajaid. Lisaks annavad omapoolsed eriauhinnad üle rohkem kui 30 ettevõtete ja organisatsiooni. Auhinnagalast teeb ülekande teadusportaal Novaator.

 

Lisainfo:

Annely Allik
Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja
tel. 730 0333
Annely.Allik@etag.ee