Ülevaate koostamine COVID-19 ja eriolukorraga seotud uuringutest

Eesti Teadusagentuur koondab infot COVID-19 ja eriolukorraga seotud juba tehtud või tehtavate uuringute ja võimalike uute strateegiliselt oluliste uuringuteemade kohta. Selleks on koostatud spetsiaalsed vormid.

Uuringuvajaduse vormi abil koondame infot ministeeriumidelt ja valitsusasutustelt.

Uuringukirjelduse või uuringuettepaneku vormi abil koondame infot teadusasutustelt ja teadlastelt.

Koondatud info võimaldab riiklikul tasandil saada vajaliku koondpildi riigi jaoks aktuaalsetest uuringuteemadest ning teadlaste ja TA-asutuste valmidusest nende uurimiseks, samuti eri teadusvaldkondades juba tehtud ja käimasolevatest uuringutest. Seejärel otsib teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga rahastusvõimalusi kiireloomuliste vajalike uute uuringute käivitamiseks ning vaatab üle rahastusinstrumendid ja rahastusvõimalused pikemas perspektiivis uurimist vajavatele teemadele.

ETAg-i kodulehel olevate vormide kaudu on tagasiside oodatud 14. aprilliks. Teaduse olulisus ja panus ühiskonna probleemide lahendamisse on harva nii selge ja aktuaalne kui praegu ning kõik ettepanekud on väga oodatud ja vajalikud.

Uuringuvajaduse vormi leiab siit.

Uuringukirjelduse või uuringuettepaneku vormi leiab siit.


Lisainfo vorme puudutavates küsimustes:
Maarja Sillaste
Eesti Teadusagentuuri analüüsiosakonna juhataja
730 0371


Lisainfo üldistes küsimustes:
Krista Tamm
Eesti Teadusagentuuri kommunikatsioonijuht
5343 3341


The deadline of the research funding call extended until 7 April

The Estonian Research Council has decided to extend the deadline of the research funding call in 2020. While the initial deadline was 31 March, the new deadline is 7 April.

By extending the deadline of the call, the wishes of the parents of pupils as well as the errors that have occurred today in the electronic systems used for home schooling have been taken into account.

The applications can be submitted via the Estonian Research Information System ETIS.

The materials regarding the call and other relevant information can be accessed on the website of the Estonian Research Council.

The ETIS environment will be closed for submitting the applications on 7 April at 17:00. The initial funding decisions will be made in the beginning of November.


Additional information:
Siret Rutiku
Head of the Department of Research Funding
+372 731 7381/ +372 5342 0639



Seven joint projects of the Baltic Research Programme received funding

The funding decision announced today grants a total of EUR 6 million for seven research projects. Applications were made in a great variety of research fields and competition was extremely intense.

Funded projects will be last three to four years and address topics that often require collaboration between researchers from multiple disciplines. For example, one of the supported projects combines medical and computer science (artificial intelligence) capabilities to tailor cervical cancer screening to individual needs. Several supported projects deal with environmental impacts and climate change. For example, a methodology is being developed to assess the environmental impacts of different land use in the context of climate change using the soil microbiome. Another project seeks to find environmentally friendly solutions and technologies that take into account the specificities of the Baltic Sea coastline and help assess the condition of the beach and the risks of coastal construction. Applications of new bio- (wood-) based materials are also being explored where plastics of fossil origin have so far been used (e.g. in automotive, coatings and packaging). A very topical area at the moment is renewable energy – one of the projects is aimed at developing, among other things, low-power battery-based energy storage devices used by households. A separate project will focus on heritage-related processes in rural areas of Estonia, Latvia, Lithuania and Norway. All three Baltic countries and Norway are also participating in a study analysing cultural differences in academic writing.

“The Baltic Research Cooperation Program creates the conditions for better cooperation between Norwegian, Estonian, Latvian and Lithuanian researchers and helps to find new partners. We believe that indirectly, the program will have a broader impact and also increase the impact of Baltic researchers on pan-European cooperation, including participation in the European Union Framework Programme for Research and Innovation, European Horizon,” said Birgit Jacobsen, Senior Adviser to the Norwegian Research Council. “Expectations for the Baltic Research Cooperation Program are high. Now that the first call for proposals has been completed and the projects to be funded have been selected, it will be very exciting for us to start monitoring their implementation,” added Jacobsen.

“The Baltic research cooperation program is special in that it requires cooperation between the Baltic States and the Nordic countries. As the large number of applications and the diversity of topics have shown, our researchers have many good ideas to develop with their neighbours. Funded projects come from a variety of scientific fields, but all deal with very vital and topical issues. The Estonian Research Council was honoured and pleased to be the first organizer and we hope that the Baltic States’ scientific cooperation will only gain momentum. Many very good applications were denied support this time due to high competition, but we encourage researchers to submit their ideas for the next call for applications in Latvia and Lithuania,” said Andres Koppel, Director General of the Estonian Research Council.

The Baltic Research Cooperation Program is a programme funded by Norway, Iceland and Liechtenstein to enhance scientific cooperation between the Baltic States and the European Economic Area (EEA). The total amount of the programme together with the state co-financing of Estonia, Latvia and Lithuania is 22 million euros. There is a total of three calls for proposals, the first of which was launched by Estonia and the second and third, which will open in January and February next year in Latvia and Lithuania respectively.

A total of 130 applications were received in the recently completed call for proposals. Of these, 46% were submitted by researchers from the University of Tartu, 32% by Tallinn University of Technology, 6% by Estonian University of Life Sciences, 6% by Tallinn University and the remaining 10% by other research institutions.

In total, more than € 114 million was requested from the programme. The total budget of the Estonian call is 6 million euros.

The highest number of applications came from natural sciences (26%), followed by medical and health sciences (23%), social sciences (19%) and technology and engineering (19%). The highest number of applications were addressing a more effective use of resources (58 applications), followed by environmentally friendly solutions (56 applications) and health applications (55).

The applications were evaluated by international experts and a joint Programme Committee consisting of eminent scientists, and the final funding decision was made by the Programme Operator, the Estonian Ministry of Education and Research.

Additional information:

Katrin Piller
Estonian Research Council
Department of International Research Cooperation
731 7382

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to seven days. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals.

The researcher who is planning a study visit should already have vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D Department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 15 April until 17:00, 6 May 2019.

Support will be given to at least 5 short term study visits. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The approximate cost of one study visit is up to 1500 euros.

The decision to approve or not the study visit applications will be made during October 2018.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2020.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here: http://www.etag.ee/en/funding/mobility-funding/mobilitas-pluss/training-events-and-study-visits-for-researchers/ .

Information about support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343

Estonian National Contest for University Students awaits participants

The Estonian Research Council invites students to submit research papers to the national contest. We are waiting for the works until 17 September 2018. Submission of research papers is now officially open on the website of the Estonian Research Council https://konkursid.etag.ee/

The aim of the national contest for university students is to promote research among university students, stimulate them to be more active and to acknowledge students who have achieved outstanding results with their thesis, study, research or scientific publication.

The contest is open for all students studying in Estonia (including foreign students studying in Estonia) and Estonian citizens studying abroad. Research papers can be submitted on all university levels: applied higher education and bachelor’s studies; master’s studies; doctoral studies and in all fields of research:

In addition to national awards, special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences and the Ministry of Social Affairs are issued.
The prize pool of the competition is EUR 70 877.79 and the prizes are divided as follows:
1. Research papers of applied higher education and undergraduate students (I prize of EUR 960, II prize of EUR 650, III prize of EUR 320);
2. Master’s degree students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
3. Doctorate students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
4. two major prizes 3600 euros;
5. Special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences, totaling EUR 5497.79
6. Special prizes from the Ministry of Social Affairs, totaling EUR 3400.

The Estonian Research Council is organizing the contest for student research in cooperation with the Ministry of Education and Research for the 27th time this year.

Additional information:
Sirli Taniloo
Contest Coordinator
Estonian Research Council
phone: + 372 731 7347, +372 526 0562


PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht

2018 sees the start of 42 new personal research funding projects

How could miscarriage, forest pathogens, power electronic converters and demographic developments all fit in one sentence? In short they are all topics of research and development projects that are to commence in Estonia in 2018.

Looking for pathways towards a more sustainable society

Allan Puur, research professor at Tallinn University’s Estonian Institute for Population Studies, is the principal investigator of a research funding projecting dealing with contemporary demographic developments in Estonia while also searching for pathways towards a more sustainable society.

Puur explained that there are several motivations underlying this research on the demographic development of Estonia. “First, contemporary populations are quite dynamic and exhibit considerable variation, both across countries and between sub-groups of the population,” he said, adding that the change in and diversity of demographic patterns — be it family dynamics, longevity, migration or another process — exert significant influence on society and the lives of individuals.

“Second, if policy makers are determined to tackle the demographic challenges ahead, which seems to be the case in Estonia, researchers are expected to give them a reliable knowledge base. This means that there are both academic and non-academic motivations behind our current project,” Puur highlighted.

The general aim of this project is to gain an improved understanding of the trends in and patterns of the respective processes in Estonia since the beginning of the 21st century, viewed against the backdrop of concurrent developments in other European countries. In order to provide insight into the mechanisms underlying the observed patterns, the project pays systematic attention to the experience of sub-populations, based on education, ethnic affiliation and other characteristics, as shaped by the interplay of individual and contextual factors, Puur explained.

The project would draw on newly constructed longitudinal datasets based on administrative registers and international comparative surveys. “We hope that the results obtained from the project will enhance the knowledge base for population-related policies for supporting societal sustainability,” Puur concluded.

Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 183,130.

Contribution to the reliability and sustainability of power engineering

Lauri Kütt, professor at Tallinn University of Technology’s Department of Electrical Power Engineering and Mechatronics, is the principal investigator of a research funding project regarding the synthesis of output current waveforms of power electronic converters for the purpose of increasing the hosting capacity of renewable energy sources in distribution networks.

This research project focuses on the quality aspects of electric power in distribution networks (DNs). The goal of this project is to develop state-of-the art methods for harmonic currents mitigation, by means of power electronic inverters and a novel current output waveform control strategy. The potential impact of the project includes DN load models, novel control methods that contribute to fundamental electrical engineering and power electronics control, while also enhancing the reliability and sustainability of power engineering.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 72,045

Possible new answers to the fragile question of miscarriages

Triin Laisk-Podar, research fellow in genetics at the University of Tartu’s Faculty of Medicine, is the principal investigator of post-doctoral research funding project entitled “Identification and characterisation of the genetic contribution to miscarriage using large-scale biobank data”.

Laisk-Podar said that the project aims to explain the genetic architecture of miscarriage by using data in large-scale biobanks, which allows for the genetic study of hundreds of thousands of women. “By comparing the genetics of women who have experienced miscarriage to the women who haven’t, we hope to find genetic variants associated with an increased likelihood of miscarriage. Novel computational tools allow us to frame these findings within a larger biological picture, and to pinpoint the regulatory mechanisms and biological pathways affected by these variants,” she said, adding that, ideally, these analyses will generate new knowledge relevant to the genetic background of miscarriage, while also highlighting novel ways for more personalised patient counselling in order to decrease the risk of miscarriage and associated comorbidities.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 37,600.

Knowledge helps to fight pathogens

Rein Drenkhan, associate professor of forest pathology at the Estonian University of Life Sciences, is the principal investigator of research funding project entitled, “Massive invasions of forest pathogens in Northern Europe: early detection of new pathogens, determination of the pathways and modes of their arrival and the search for possibilities for their obstruction“.

Drenkhan said that this topic is important for two reasons. Firstly, due to climate change new forest pathogens have arisen and it is likely there will be more and more. Secondly, people spread pathogens due to global commerce. “In both cases, it is urgent to be able to detect pathogens both in imported plant material and in the environment so that the pathogens do not come as a surprise, and we can be ready to control them,” he explained, while adding that control can be achieved only if the behavior, distribution, and biology of the pathogens in a new environment is known. In other words, discerning the pathogens’ potential host plants also allows us to discern their victims and distributors.

The research group has the following plans for this project: to study the populations of invasive pathogens, their distribution to the Nordic countries and the susceptibility of trees to them; to generate more effective DNA-based markers for the rapid detection of pathogens; to analyze the microflora of healthy and diseased trees with the aim of finding an antagonist for disease control.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 81,245.

All in all, the evaluation board of the Estonian Science Council decided to give a personal research grant to 42 post-doctoral, start-up and group projects starting in the year 2018. The annual total amount of new research grants is EUR 3.79 million. The evaluation board evaluated 317 applications. EUR 8.62 million was given to support 188 earlier research projects.

Author: Marii Kangur
The article was first published in Research in Estonia

TAOTLUSTE TÄHTAEG PIKENDATUD KUNI 30.04.2020! JSPS järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis

Taotluste esitamise tähtaeg on 30.04.2020.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist läbi teadustöö Jaapanis (kokku on koostööpartnereid 27 maailma riigist).

Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud.

Taotlused esitatakse ETAgile, mille hindamisnõukogu vastavad ekspertkomisjonid hindavad esitatud taotlusi ning teevad ettepaneku, keda taotlejatest esitada JSPS-ile grandi saamiseks.

JSPS vaatab meie poolt esitatud kandidaadi taotluse läbi, hindab seda ning teavitab oma otsusest. JSPS-i otsustusprotseduur kestab kuni kolm kuud.

Stipendiumi suurus:

  • igakuine toetus: 362 000 jeeni ehk ca 2700 eurot;
  • sisseelamistoetus: 200 000 jeeni ehk ca 1700 eurot
  • edasi-tagasi lennupilet
  • reisi- ja ravikindlustus
  • uurimistoetus, mille saab taotleda vastuvõttev Jaapani teadusasutus

Grandisaajad alustavad teadustööd Jaapanis reeglina oktoobris-novembris. Aastal 2020 saame JSPSile esitada ühe kandidaadi.

Grandi taotlemise tingimused
Taotlusvormi täitmise juhend

Taotluse esitamine:

Taotleja peab esitama dokumendid e-posti aadressil katrin.saar@etag.ee.

Nõutud dokumendid:

  • Taotluse pdf, millel on taotleja allkirja pilt VÕI allkirjastatud ning skaneeritud taotlus (mitte-digiallkirjastatud)
  • Vastuvõtva Jaapani asutuse kinnituskiri/kutse
  • Teadustöö, doktoritöö vm. juhendaja soovituskiri
  • PhD diplomi koopia
  • PhD diplomi inglise keelne tõlge


Täpsem informatsioon konkursi kohta:

Katrin Saar

Naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet lisandub 80 Eesti teadlast

Eesti Teadusagentuur esitas edukate naissoost teadlaste portaali AcademiaNet 80 Eesti teadlase nimed.

Portaali jõuab Eesti naisteadlaste paremik vaid läbi teadusagentuuri nominatsiooni. Esitamisel lähtuti teadlaste edukusest riiklike rühmagrantide taotlemisel ja tehti koostööd positiivselt evalveeritud teadusasutustega, kel oli lisaks õigus omapoolseid nominente esitada. AcademiaNetis olevad teadlased peavad olema silmapaistva akadeemilise kvalifikatsiooniga ja iseseisva uurimisrühma juhi kogemusega. Varasemalt, alates 2018. aastast on teadusagentuur portaali esitanud 16 Eesti naisteadlast ja plaanib nende nomineerimist jätkata ka järgnevatel aastatel.

AcademiaNet on aktiivne alates 2010. aastast ja avatud kasutamiseks kõigile teadushuvilistele. Kokku on Swiss National Science Foundationi hallatavas portaalis esindatud rohkem kui 2800 teadlast üle kogu maailma.

Eesti Teadusagentuur tegeleb viimastel aastatel aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse teemaga. Möödunud aastal liitus teadusagentuur rahvusvahelise soolõimeprojektiga „GEARING-Roles“, mille raames luuakse teadusagentuurile ka soolise võrdõiguslikkuse kava.

Aprillis AcademiaNet  portaali  lisanduvad Eesti teadlased:
Riina Aav, Tsipe Aavik, Kessy Abarenkov, Mare Ainsaar, Eva Liina Asu, Irina Blinova, Irina Didenkulova, Piret Ehin, Krista Fischer, Marina Grišakova, Katrin Heinsoo, Aveliina Helm, Irina Hussainova, Kaire Innos, Anneli Kaasa, Veronika Kalmus, Helle Karro, Kaja Kasemets, Margit Keller, Külli Kingo, Kai Kisand, Maia Kivisaar, Karin Kogermann, Anneli Kolk, Kairi Kreegipuu, Maarja Kruusmaa, Kristi Kuljus, Tiiu Kull, Tatjana Kuzovkina, Dagmar Kutsar, Kristin Kuutma, Mare Kõiva, Triinu Kõressaar, Marin Laak, Liisi Laineste, Äli Leijen, Liina Lindström, Liina Lukas, Endla Lõhkivi, Krista Lõhmus, Lembi Lõugas, Raili Marling, Helle Metslang, Lili Azin Milani, Reet Mändar, Anu Noorma, Tiina Nõges, Ilona Oja Açik, Ester Oras, Elin Org, Ivika Ostonen-Märtin, Tiina Paalme, Renate Pajusalu, Kaia Palm, Eva Piirimäe, Ulrike Plath, Kaija Põhako-Esko, Kaja Põlluste, Riinu Rannap, Ana Rebane, Triinu Remmel, Kristiina Ross, Ellu Saar, Virve Sarapik, Mari Sarv, Karin Sein, Tuul Sepp, Andra Siibak, Margit Sutrop, Pille Taba, Pire Teras, Oive Tinn, Tiia Tulviste, Anneli Uusküla, Maaja Vadi, Merike Vaher, Heili Varendi, Triin Vihalemm, Katrin Õunap ja Maarja Öpik.

Loone Vilumaa
Eesti Teadusagentuuri analüütik
Tel 730 0377

NUTIKAS aitab ettevõttel luua uusi lahendusi kriisiga toimetulekuks

Viirusekriisi mõjul pole maailm enam endine. Muutused avavad uusi võimalusi leidlikele ettevõtjatele, kes on valmis looma uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid, mis aitaks kriisiga toime tulla. Teadlastega koostöös uute lahenduste välja töötamisel tuleb appi Riigi Tugiteenuste Keskuse (kuni 1. aprillini SA Archimedes) ja Eesti Teadusagentuuri koostöös pakutav NUTIKAS toetus.

„Eestis on nii tipptasemel teadlasi kui innovaatilisi ettevõtjaid, mis loob meile head eeldused väljuda kriisist võitjatena. Seetõttu julgustamegi ettevõtjaid kasutama teadusasutuste kompetentsi ning arendama välja uusi tooteid ja teenused, mis leevendavad kriisi mõju ja loovad uusi turge nii kodu- kui välismaal. Oodatud on nii tervisetehnoloogiate arendused, IKT loovad rakendused kui ressursside tõhusamat kasutust võimaldavad lahendused eri valdkondades,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.

20 000-2 miljonit eurot toetust ühe projekti kohta võimaldab ettevõttel tellida teadusasutustelt rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte, et oma julgeid plaane teoks teha. Taotlusvoorus on vabu vahendeid veel 5,8 miljonit eurot. Taotlusi ootame 30. septembrini või meetme eelarve ammendumiseni.

Riik aitab maandada arendustöö riske

Toxinvent OÜ on Tartu biotehnoloogia ettevõte, mis sai 2017. aastal toetust 612 000 eurot, et töötada välja targa vähiravimi prototüüp. Ettevõtte juhi Andrus Tasa sõnul on teaduspõhine arendustöö sageli riskantne ja kulukas, mistõttu on riigipoolsetest abistavatest meetmetest riskide maandamisel suur abi. „Võime isegi öelda, et NUTIKAS toetus andis tõuke, et julgesime kõnealuse arendusprojekti ette võtta. Nüüd on projekt lõpusirgel ja tulemused lootustandvad,“ rääkis Tasa. 

Nelja aasta jooksul, mil ettevõtted on NUTIKAS toetust kasutanud, on hoo sisse saanud ligi 60 arendusprojekti. 25 neist on jõudnud eduka lõpuni ja nii mõnigi on uue toote või teenusena turule jõudnud. Olgu siinkohal näiteks Click&Grow nutipottides kasutatav biolagunev kasvumaterjal, Celsius Healthcare’i ravimite doseerimise e-lahendus, Värska Sanatooriumi ninasprei Tsilk või Eesti Kindlustusseltside Liidu tormi ohu geoinfosüsteem. Möödunud aastal rahuldati ligi kaks kolmandikku esitatud taotlustest.

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.


Infovoldik toetustingimuste lühiülevaatega

Taotlusinfo Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel


Rohkem infot:

Tea Tassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusekoordinaator, 663 2059, tea.tassa@rtk.ee

Viktor Muuli, Eesti Teadusagentuuri nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, 730 0325, viktor.muuli@etag.ee

TÜ sotsiaalteadlased uurivad Eesti elanike teadusega seotud hoiakuid ja kogemusi

Viimaste nädalate sündmused on näidanud, et kõige kriitilisemal hetkel tulevad nii poliitikud kui ametkonnad abi saama just teadlaste ja ülikoolide juurde. Eesti teadus on maailmas küll mitmes valdkonnas tipptasemel, aga kui oluliseks peavad seda Eesti elanikud? Millised on meie inimeste kokkupuuted teadusega ja kuidas seda välja selgitada?

Nendele küsimustele annab vastuse Eesti Teadusagentuuri tellitud ja äsja alanud uuring, mille käigus töötavad Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) teadlased välja „Eesti Teadusbaromeetri“ metoodika ning teevad esmase küsitluse.

Usaldus teaduse vastu kui kriisi proovikivi

Mida rohkem usaldavad riigi elanikud teadlasi ja eksperte, seda vastupidavam on ühiskond kriitilisel hetkel valeinfo kahjudele. Seda on näidanud erinevad teaduskommunikatsiooni uuringud mitmel pool Euroopas. Mõne uuringu kohaselt usaldab Eesti teadust ja teadlasi suisa 79 protsenti elanikkonnast. Samas puudub Eestil regulaarne ülevaade, kui palju inimesed teadlaskonda usaldavad ja kuidas võtavad vastu teaduspõhist infot.

Osalt just selle info teada saamiseks teevad paljud Euroopa riigid regulaarset seiret. Põhjamaad ja Kesk-Euroopa riigid nimetavad seda teadusbaromeetriks. Alanud uuringu tulemusel loovad teadlased samasuguse seirevahendi ka Eestile.

Uuringu tulemused aitavad poliitikakujundajatel teha teadmispõhiseid otsuseid hariduses, meditsiinis, teaduses ja paljudes teistes valdkondades. Samuti võimaldab see välja selgitada võimalikud ohukohad inimeste teadlikkuses teaduspõhise tervishoiu, majanduse või mistahes muus küsimuses. „Selleks, et teaduskommunikatsiooni tegevusi paremini suunata ja planeerida tuli eelmisel aastal valminud teaduskommunikatsiooni strateegia „Eesti teab“ aruteludest välja vajadus ühiskonnas levinud teadust puudutavate hoiakute seirava regulaarse uuringu järele. On heameel, et meil on väga heal tasemel uurimisrühm uuringu läbiviimiseks. Sestap on ootused uuringutulemustele väga suured,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Millised on igapäevased teadusinfo allikad?

TÜ sotsiaalteadlased on praeguseks võrrelnud erinevaid Euroopa teadusbaromeetrite metoodikaid. Enamikus neist on olulisel kohal küsimus, kust inimesed saavad teaduse kohta infot. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teaduri ja projekti ühe uurija Marju Himma sõnul on see oluline, sest näitab kui usaldusväärsetest kanalitest inimesed teaduse kohta infot ammutavad. „Igas riigis peegeldub teadusbaromeetrist ka selge riiklik huvi. Näiteks Saksamaa ja Šveitsi eesmärk näib olevat saada infot, mida annaks ära kasutada majanduse teaduspõhisel edendamisel. Soome ja Rootsi aga annavad ülevaate inimeste teadlikkusest ja suhtumisest teadusesse, mis osaliselt viitab riigi huvile olla kursis inimeste vastuvõtlikkusega võimalikule libateaduslikule infole vaktsineerimise ja terviseohtude kohta.“

„Eesti Teadusbaromeetri“ väljatöötamisel analüüsivad ja arvestavad teadlased teiste riikide teadusbaromeetrite metoodikaid. „Nii on hiljem Eesti andmeid võimalik osaliselt võrrelda ka teiste riikide tulemustega. Lisaks antakse uuringu andmed avaandmetena nii Eesti kui ka välismaa teadlaste ja analüütikute kasutusse,“ selgitas RAKE analüütik Aivi Themas.

Uuringurühma juht on Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. „Eesti Teadusbaromeetri“ uuringu tarvis küsitletakse telefonitsi 1000 inimest ning tulemusi esitletakse avalikkusele oktoobris. Uuring läheb maksma 40 000 eurot ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi tegevusest, mis teeb teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika seiret. Programmi eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.


Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht, karin.jaanson@etag.ee, 731 7348

Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute teadur, marju.himma-kadakas@ut.ee

Eesti Teadusagentuur aitab koroonakriisis kokku viia teadlased ja teaduspõhist infot vajavad ministeeriumid

Eesti Teadusagentuur toetab riiki koroonakriisi lahendamisel, koondades strateegiliselt olulisi ja kiiret sekkumist võimaldavaid uuringuteemasid. Samuti koondame valitsusasutuste uuringuvajadusi ning otsime lahendusi nende läbiviimiseks.

Teadusagentuuris toetab riiklikku teadus- ja arendustegevust programm RITA, mis võimaldab ministeeriumitel tellida rakendusuuringuid nii strateegilise tähtsusega ja ulatuslike probleemide lahendamiseks kui kiiret sekkumist vajavate kitsaskohtade ületamiseks.

„Kuigi teadusagentuuri rahastatavate rakendusuuringute programmide taotlusvoorud on praeguseks lõppenud ja neile eraldatud vahendid on kasutatud või kasutamisel, leidsime koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga võimaluse kasutada mitmete teiste tegevuste arvelt raha koroonakriisis kiireloomulist lahendamist vajavate rakendusuuringute käivitamiseks. Hea meel on selle üle, et selliste uuringute käivitamiseks vajalikud protseduurid on õnnestunud korraldada väga lühikese ajaga tänu kõikide osaliste ühisele pingutusele,“ ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Ühe võimalusena valmistab teadusagentuur ette viiruse epidemioloogilist uuringut, mille täpne sisu on veel läbirääkimisel erinevate ministeeriumite ja teiste ametkondade vahel. Uuring saab olema interdistsiplinaarne ja hõlmab nii biomeditsiini, arstiteadlaste kui ka infotehnoloogia valdkondade esindajaid.

Uuringupakkumisi ja -nõudlust ühendav jõud

Samuti koondab teadusagentuur tihedas koostöös teadlaste ja ministeeriumitega infot koroonakriisile leevendust pakkuvate uuringuteemade ja -vajaduse kohta.

„Meid tabanud viirusepideemia on oma mõjult ja komplekssuselt erakordne. Tekkinud ja lähitulevikus tekkivate eri eluvaldkondi puudutavate keerukate probleemide lahendamisel on vaja kogu ühiskonna pingutust. Eesti teadlased on valmis oma teadmisi rakendama selleks, et üldrahvalikust hädast üle saada ja selle tagajärgi leevendada. Samas on vaja ülevaadet, mida teadlased teevad või planeerivad teha ning mida on vajalik teha, et nüüd ja tulevikus eriolukordadega toime tulla,“ põhjendas Koppel info koondamise vajadust.

Andres Koppel
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees
Tel 513 3944


Avanes kultuuripärandi teemaline ühiskonkurss “Cultural Heritage, Identities & Perspectives: Responding to Changing Societies”

Täna avanes rahvusvaheline ühiskonkurss “Cultural Heritage, Identities & Perspectives: Responding to Changing Societies

Konkurssi korraldab kultuuripärandi-teemaline teaduse ühise kavandamise algatus (JPI) “Kultuuripärand” ning teadust rahastavad asutused 14 riigist. Konkurss keskendub kultuuripärandi tähendustele, kasutustele ja mõjudele tänases ühiskonnas. Soovitatakse interdistsiplinaarset lähenemist, nõutav on teadlaste koostöö teiste kultuuripärandiga tegelevate asutuste ja sihtrühmadega.

Konkurss hõlmab järgmisi alateemasid:

  • rethinking the implicit role of cultural heritage in society
  • perspectives on and constructions of cultural heritage
  • cultural heritage management approaches: co-creation, connecting communities, and sustainable development goals
  • innovative and inclusive (digital) access to cultural heritage
  • impacts of cultural heritage: cultural, economic, user, public and social values.

Ühevoorulise konkursi tähtaeg on 22. september 2020 kell 14.00 CEST.

Konkurss sarnaneb ülesehituselt ERA-NET võrgustike ühiskonkurssidele. Eesti töörühma eelarve võib olla kuni 100 000 eurot. Eesti taotlejatele kehtivad nõuded on lähemalt kirjas nii konkursi materjalides kui ka siin.

Kavandatav projekt võib kesta kuni kolm aastat ning ühise taotluse peavad esitama osalejad kolmest kuni viiest riigist järgmiste hulgast: Bulgaaria, Eesti, Holland, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Norra, Tšehhi, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Ühendkuningriik.

Vt konkursiteema täpset kirjeldust, nõudeid ja lisamaterjale JPI Cultural Heritage kodulehel.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: katrin.kello@etag.ee, tel 731 7361

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

Alanud on Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2021-2022. 

Taotluste esitamise tähtaeg on 2. juuni 2020.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Välis- ja Euroopa Asjade Ministeerium ja Haridus-, Kõrgharidus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on üheksale ühiskonkursile esitatud 120 taotlust, millest rahastatud on 66 ühisprojekti.

PARROT konkursi tingimused 2020
PARROT konkursi taotlusvorm 2020
PARROT Guideline of Good Practices
PARROT conditions 2020

Täiendav info Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Soonberg
Tel. 731 7387

Info seotult COVID-19 pandeemia ja eriolukorraga

Ülevaate koostamine COVID-19 ja eriolukorraga seotud uuringutest

Eesti Teadusagentuur koondab infot COVID-19 ja eriolukorraga seotud juba tehtud või tehtavate uuringute ja võimalike uute strateegiliselt oluliste uuringuteemade kohta. Selleks on koostatud spetsiaalsed vormid. Loe edasi siit.

Eriolukorrast tulenevad muudatused ETAg-i uurimistoetuste menetlemisel 

  • Uurimistoetuste 2020. a taotlusvooru lõpptähtaega pikendati nädala võrra – 31. märtsilt 7. aprillil kella 17-ni. Kõik taotlejad, kellel ei ole võimalik ligi pääseda vajalikele allikatele (nt raamatukogu kojulaenutusteenuse peatamise tõttu) või kellel ei ole otseselt eriolukorrast tulenevate vääramatute takistuste tõttu võimalik taotlust tähtajaks esitada, võtke palun viivitamatult ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga.
  • Institutsionaalsete uurimistoetuste ja tuumiktaristutoetuste lõpparuannete esitamiseks jääb ETIS avatuks 31. märtsi asemel 20. aprillil kl 17-ni.
  • Personaalsete uurimistoetuste lõpp- ja vahearuannete esitajatele antakse vajadusel ajapikendust paranduste tegemiseks. Selleks peab iga lõpp- või vahearuande esitaja võtma ühendust aruannet menetleva ETAg-i koordinaatoriga.
  • Kui käimasolevate uurimisprojektide täitmisel ilmneb eriolukorrast tulenevaid takistusi (nt PUT järeldoktoritel välismaal viibimisega või välismaale suundumisega; kavandatud patsiendiuuringute või välitööde läbiviimisega jne), võtke palun kiiresti ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga, et arutada läbi vajalikud muudatused, sh projekti peatamise vajalikkus.
  • Kui grandist on kulu tehtud projekti eesmärkidest lähtuvalt, aga üritus on eriolukorrast tingituna ära jäänud, siis ei pea ETAg-ile grandist tehtud kulusid tagasi kandma. Selliste kulude kohta tuleb lisada selgitused kas lepingus, vahe- või lõpparuandes.
  • Sõltuvalt eriolukorrast tulenevatest edasistest arengutest teeb ETAg vajadusel täiendavaid muudatusi uurimistoetuste taotlemise protsessis ning teavitab sellest teadlasi ja TA-asutusi viivitamatult. Arvestades, et taotlusvooru pikendamine võib kaasa tuua ka järgmise aasta rahastusotsuste viibimise, kaalutakse muudatuste möödapääsmatust ning nendest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi väga põhjalikult ning püütakse igal juhul eelistada individuaalseid lahendusi üldistele muudatustele.

Info seotult raamprogrammiga Horisont 2020

  • Kas COVID-19 pandeemia liigitub Horisont 2020 mudelgrandilepingus sisalduva  force majeure olukorra alla?

Artikkel 51 H2020 mudelgrandilepingus sätestab tingimused, mille puhul saab kohandada force majeure klauslit. Force majeure tähistab erakordset ja ootamatult tekkinud olukorda, mis ei allu kuidagi toetuse saaja kontrollile ja mis takistab projektiga seotud kohustuste täitmist. Kui taoline olukord tekib, tuleb toetuse saajal  rahastajat sellest koheselt informeerida ning rahastaja otsustab iga juhtumi põhjal eraldi, kas tegemist on force majeure olukorraga või mitte. Toetuse saaja peab omalt poolt kohe püüdma force majeure olukorrast tulenevat kahju vähendada (püüdma tühistada lennupiletid, kontakteeruma kindlustusega jms). Kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas üldiste abikõlblikkuse reeglitega (vt artikkel 6 H2020 mudelgrandilepingus). Näiteks kui koosolek või kohtumine jääb ära force majeure´i tõttu, võivad reisi- ja majutuskulud olla endiselt abikõlblikud, kui nad täidavad üldisi abikõlblikkuse tingimusi (isegi juhul kui toetuse saaja ei saanud kohtumisel osaleda). Kui force majeure´i  tõttu tekib projekti läbiviimisel lisakulusid, võivad ka need olla abikõlblikud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks (näiteks organiseeritakse ärajäänud konverents projekti hilisemas faasis). Seejuures ei tohi projekti kogueelarve suureneda.

Vaata ka: Can the clause on “force majeure” in the Horizon 2020 grant agreement be invoked in relation to the COVID-19 outbreak?

  • Millised üritused ja taotlusvoorud lükkuvad edasi või tühistatakse seoses COVID-19 leviku tõkestamise meetmetega?

Info leiab Horisont 2020 veebilehelt: https://www.horisont2020.ee/seoses-covid-19-leviku-tokestamise-meetmetega-edasi-lukkuvad-voi-tuhistatud-uritusted-ja-taotlusvoorud/

  • Kust leiab COVID-19 teemalist teaduskirjandust?

COVID-19 teemaline teaduskirjandus on vabalt kättesaadav siit: https://wellcome.ac.uk/press-release/publishers-make-coronavirus-covid-19-content-freely-available-and-reusable

Tõukefondide kulude abikõlblikkus seoses Covid-19 levikuga

WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, seega on tegemist force majeure olukorraga. Kulude abikõlblikuks tunnistamisel hinnatakse koosmõjus nii siseriiklikke kui ELi abikõlblikkuse reegleid, võttes arvesse vääramatu jõu mõju. Abikõlblikuks loetakse ka kulud, mis on seotud eriolukorraga või selle mõjuga ehk doominoefekti tulemusega alates 1. veebruarist 2020 – näiteks seminarid, konverentsid, koolitused või muu tegevus või üritus on ära jäänud või edasi lükatud, tellimuste või üritusel osalejate arv on vähenenud, esinevad tarneahela tõrked, tööjõu liikumise takistused.

Kulud loetakse abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

  • toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasisaamiseks või vältimiseks;
  • toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
    – info ja dokumendid tegevuse ära jäämise või vähenenud ulatuse kohta, lihtsustatud kuluhüvitamisviiside korral piisab üksnes sellest teabest või infost. Kui kulu on erakorralise olukorraga kaudselt seotud, siis ka põhjendus sellise seose olemasolu kohta.
    – ürituste korral tõendus, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
    – kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused), millest nähtub, et kindlustus ei kata tehtud kulutusi;
    – kreeditarved (majutus, lennupilet jmt).

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida. Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada.

Eesti 42 parimat õpilasleiutajat saavad auhinnad

Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist.

Konkursi žürii esimees, Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme. „Kui varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada. Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga kindlasti need mitmed leiutised, mis püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,“ rääkis Pent.

Eelkooli kuni 3. klassi kategoorias anti välja kolm esimest preemiat:
Siena Tikk Gustav Adolfi Gümnaasiumist riidepuu eest, millega laps saab hakkama igas olukorras;
Helena Karu Parksepa Keskkoolist korgiga hapukoorepaki eest;
Mirelle Kirbits Põlva Jakobi Koolist lastele ohutu kurgiviilutaja eest.

4.–6. klassi kategoorias sai esimese preemia Renet Riitsalu Tõrva Gümnaasiumist lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raua eest.

7.–9. klassi kategoorias said esimese preemia Jasper Tammes, Katariina Kukk ja Uku Kurim Tallinna Reaalkoolist. Nemad leiutasid ühiselt lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust.
Gümnaasiumiastme ja kutsekooli kategoorias jäid sel korral esimene ja teine preemia välja andmata. Kolmanda preemia sai Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilane Andrey Gorbovskiy, kes töötas välja veebi – elektroonilise tunniplaani koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks.

Parima kooli preemia pälvis Lasnamäe Vene Gümnaasium.

Samuti pälvisid preemiad kõigi esimese ja teise preemia saanud tööde juhendajad.

Žürii valis eripreemiana välja ka Lümanda Põhikooli õpilase Gert Lonksi ja Parksepa Keskkooli õpetaja Ene Kärgi osalema selle aasta mais USAs toimuval rahvusvahelisel noorte teadlaste konkursil Regeneron International Science and Engineering. Sel nädalal teatasid aga korraldajad ürituse ärajäämisest koroonaviiruse levikuga tekkinud eriolukorra tõttu. Konkursi korraldajad nii Eestis kui USAs tegelevad tekkinud olukorrale lahenduse otsimisega, et kõik oma väljateenitud auhinna kätte saaksid.

Varasema plaani järgi pidi õpilasleiutajate autasustamine toimuma 14. aprillil õpilaste teadusfestivalil, kuid eriolukorra tõttu jääb teaduspidu sel aastal ära.

Konkursil osales 975 noort leiutajat 824 ideega. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõik õpilasleiutajate konkursi preemiasaajad 


Margit Lehis
Teaduse populariseerimise osakonna vanemkoordinaator
Tel 520 3270



Avanes ERA-NET CoBioTech kolmas ühiskonkurss

18. märtsil avas ERA CoBioTech* uue, järjekorras kolmanda ühiskonkursi „Bio-based replacement products, technologies and processes“.
Taotlusi saab esitama hakata alates 26. märtsist.

Taotlusi oodatakse teemal:

To facilitate the replacement of a specific product, technology or process which involves either

  • fossil-based or other unsustainable feedstocks(e.g high ILUC and food/feed crops) or
  • unsustainable industrial processes, such as intensive production methods (e.g. involving carbon-intensive energy consumption and/or transportation).

Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele.

Eesti partnerit rahastab Eesti Teadusagentuur ja toetussumma Eesti töörühmale on kuni 100 000 eurot projekti kohta.

Avatavas ühiskonkursis osaleb 9 riiki. Projektis peab osalema vähemalt kolm partnerit kahest erinevast riigist.

Taotlemine on üheastmeline ja taotlusvoor sulgub 18. juuni 2020 (13:00 CET).

Täpsem info ühiskonkursi kohta SIIN.

Lisainfo eesti Teadusagentuurist: Katrin Saar, katrin.saar@etag.ee, tel 7317386

ERA CoBioTech on teadust rahastavate asutuste võrgustik, mille eesmärk on toetada biotehnoloogia arengut sünteetilise ja süsteemibioloogia alaste uuringute kaudu.

Eesti Teadusagentuur jätkab eriolukorra ajal kaugtööd

Eesti Teadusagentuuris jätkub eriolukorra tõttu töötamine kaugtöö vormis ning meie töötajad teevad võimalusel tööd kodus. Oleme tööajal kättesaadavad nii e-posti kui ka telefoni teel.

JSPS järeldoktori stipendiumi konkurss teadustööks Jaapanis – taotluste tähtaeg 31.03.2020

31. märtsil on taotluste esitamise tähtaeg JSPS järeldoktorite stipendiumile teadustööks Jaapanis.

Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud.

Taotlused esitatakse ETAgile, mille hindamisnõukogu vastavad ekspertkomisjonid hindavad esitatud taotlusi ning teevad ettepaneku, keda taotlejatest esitada JSPS-ile grandi saamiseks.

JSPS vaatab meie poolt esitatud kandidaadi taotluse läbi, hindab seda ning teavitab oma otsusest. JSPS-i otsustusprotseduur kestab kuni kolm kuud.

Stipendiumi suurus:

  • Igakuine toetus: 362 000 jeeni ehk ca 2700 eurot
  • Sisseelamistoetus: 200 000 jeeni ehk ca 1700 eurot
  • Edasi-tagasi lennupilet
  • Reisi- ja ravikindlustus
  • Uurimistoetus, mille saab taotleda vastuvõttev Jaapani teadusasutus

Grandisaajad alustavad teadustööd Jaapanis reeglina oktoobris-novembris. Aastal 2020 esitab ETAg ühe kandidaadi JSPSile.

Grandi taotlemise tingimused
Taotlusvormi täitmise juhend

Taotluse esitamine:

Taotleja peab esitama dokumendid e-posti aadressil katrin.saar@etag.ee.

Nõutud dokumendid:

  • Taotluse pdf, millel on taotleja allkirja pilt VÕI allkirjastatud ning skaneeritud taotlus (mitte-digiallkirjastatud)
  • Vastuvõtva Jaapani asutuse kinnituskiri/kutse
  • Teadustöö, doktoritöö vm juhendaja soovituskiri
  • PhD diplomi koopia
  • PhD diplomi inglise keelne tõlge


Täpsem informatsioon konkursi kohta:

Katrin Saar


Ministeeriumid tellivad targaks poliitikakujundamiseks 32 rakendusuuringut

Eesti Teadusagentuuri toel tellivad kaheksa ministeeriumit teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks rakendusuuringuid kogueelarvega 1,79 miljonit eurot. Tegemist on uuringutega, mille tulemusi on võimalik kasutada päevakajaliste probleemide lahendamiseks.

Praeguse viirusepuhangu eel lõppenud taotlusvoorus panustas uuringutesse kõige enam rahandusministeerium, kelle välja pakutud teemadest kiitis ministeeriumite teadusnõunikest koosnev hindamispaneel heaks 12. „Rahandusministeerium väärtustab innovatiivseid ning teadmistepõhiseid lahendusi ja seepärast võtame prioriteetsete teemadega tegelemise aluseks põhjalikud rakendusuuringud,“ ütles rahandusministeeriumi teadusnõunik Reelika Vahopski.  „Uurime lähemalt nii omavalitsuste arenguga seonduvat, maksuküsimusi, Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamise võimalusi põlevkivitööstuse vähenemise korral ning  elanike finantskirjaoskuse parandamist ja majandusaruannete esitamist motiveerivate lahenduste väljatöötamist. Rakendusuuringute tulemused võimaldavad ministeeriumil kasutusele võtta uusi ja nutikaid lahendusi,“ selgitas Vahopski.

Maaeluministeeriumi poliitikate kujundamist toetab kuus, keskkonnaministeeirumi puhul viis ja sotsiaalministeeriumi puhul neli uuringut. Ühe mahukama teemana võtab sotsiaalministeerium vaatluse alla Eesti elanikkonna soola tarbimise.

„Mitmetes riikides läbiviidud uuringud on viidanud selgelt toiduga saadava soola ületarbimisele. Kuigi Eestis seni vastavad usaldusväärsed andmed puuduvad, võib kahtlustada soola liigtarbimist ka meil. See on aga peamine toitumisega seotud varajast surma põhjustav riskifaktor ning üks olulisemaid kõrgvererõhu ning südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid. Algava uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti rahvastiku keskmine soola tarbimine ja peamised soola allikad. Uuringu tulemused võimaldavad võrrelda Eesti inimeste soola tarbimist teiste riikidega, kavandada sekkumisi, mis aitaksid vähendada soola tarbimist, ent on eelkõige aluseks toidu koostise muutmise (soola-, suhkru ja küllastunud rasvade vähendamine) plaani väljatöötamisele,“ avas probleemi olemust sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Angela Ivask.

Kaitseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja kultuuriministeeriumi ettepanekutest kiideti heaks igaühe puhul kaks uuringut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teemadest leidis toetust kohalike omavalitsuste energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs.

Nelja aastaga üle saja rakendusuuringu

Algavate uuringute kestus on kolmest kuust pooleteise aastani. Kokku on Eesti Teadusagentuuri RITA programm toetanud sel moel nelja aasta jooksul 115 rakendusuuringu läbi viimist, millest on tänaseks valminud 51. Uuringuid on aidanud läbi viia 24 teadus- ja arendusasutust või ettevõtet.  

„Tegemist oli RITA programmi viimase ministeeriumitele suunatud taotlusvooruga. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et poliitikakujundajad hindavad kõnealust toetusvõimalust kõrgelt. Meil on mitmeid edulugusid, kus ministeeriumid on uuringutulemuste põhjal meetmeid algatanud või muutnud . RITA programm on aidanud kaasa ka tihedamale koostööle ministeeriumite vahel. Paljude uuringute teemapüstitused on sõnastatud ministeeriumite ühistest eesmärkidest lähtuvalt, võimaldades probleeme terviklikumalt käsitleda,“ selgitas RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist.

Uuringute eelarvest 40 protsenti moodustab ministeeriumite panus, 60 protsenti tuleb Eesti Teadusagentuuri RITA programmi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil targaks rakendusuuringute tellijaks ja kasutajaks.


Liina Eek, RITA programmi juht 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee

Uurimistoetuste taotlusvoor pikeneb 7. aprillini

Eesti Teadusagentuur pikendab uurimistoetuste 2020. aasta taotlusvooru teadlastele esialgse 31. märtsi asemel 7. aprillini.

Taotlusvooru pikendades arvestame kooliealiste lastevanemate soovidega ja täna ilmnenud tõrgetega e-süsteemides koduõppele üleminekul.

Taotlused saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kaudu.

Taotlusvooru dokumendid ja muu taotlemiseks olulise info leiab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

Taotluskeskkond suletakse 7. aprillil kell 17. Toetuste määramise esialgsed ettepanekud selguvad novembri alguses.

Eriolukorrast tulenevad muudatused uurimistoetuste menetlemisel leiab samuti meie veebilehelt

Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
731 7381/ 5342 0639