Õpilasleiutajate konkurss tuleb taas

Eesti Teadusagentuur ootab õpilasleiutajate riiklikule konkursile noorte nupukaid leiutisi. Osaleda saavad kõik noored alates eelkoolist kuni 12. klassini. Vanemates vanuserühmades on võimalik konkursil osaleda ka uurimuslike praktiliste- ja loovtöödega.

Oodatud on kõik ideed, mis aitavad lahendada meie igapäevaeluga seotud probleeme. Näiteks oli eelmisel aastal silmapaistvate tööde seas pisiloomade karvapüüdja, tiiginiiduk ja valgusega järjehoidja, mis näitab et lapsed ja noored lähtuvadki sellest, mis nende elu mugavamaks või lihtsamaks teeks. Tõesti, vaatad lahendusele peale ja mõtled, et see on ju lihtsalt geniaalne! Miks küll keegi varem ei ole selle peale tulnud, et järjehoidjale võiks valgustus külge panna ja saab ka pimedas raamatut lugeda!

Nii et ei tasu muretseda, et kõik asjad on juba leiutatud, alati on uusi ja põnevaid lahendusi, mille peale keegi varem ei ole tulnud! Tasub pöörata tähelepanu sellele, et juhendaja ei pea olema tingimata õpetaja, vaid võib olla ka vanem vend-õde või lapsevanem ja suvi on just parima aeg selleks, et üheskoos perega midagi põnevat välja mõelda või idee paberile vormistada!

Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot. Preemiaid ja auhindu jagatakse ka õpilaste juhendajatele ning parimale koolile. Lisaks antakse välja mitmeid eripreemiaid.

Vanema vanuserühma tööde hulgast valitakse Eesti esindaja maailma suurimale õpilaste teadus- ja inseneeriakonkursile ISEF (International Science and Engineering Fair) Ameerika Ühendriikides.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. oktoober. Töid saab esitada konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Põhjalikum info konkursi tingimuste ja tööde esitamise kohta on kirjas konkursi kodulehel www.etag.ee/leiutajad.

Lisainfo:

Katrin Saart
vanemkoordinaator
Eesti Teadusagentuur
tel. 730 0378
Katrin.Saart@etag.ee

Algatus “Kust sa tead?” tutvustab Eesti teadlaste koroonauuringuid

Algatuse raames valminud videoseeria tutvustab teadusuuringuid, mis said alguse Eesti Teadusagentuuri 2020. aasta koroonateemaliselt ideekorjelt. Konkreetsed uurimisteemad valiti välja koostöös ministeeriumide ja teadlastega Eesti ühiskonnale olulisi valdkondi silmas pidades.

Möödunud kevadel toetas Eesti Teadusagentuur 4,7 miljoni euro ulatuses 29 teadusprojekti, mille eesmärk oli lahendada koroonaviiruse levikuga seotud probleeme ning leevendada kriisi tagajärgi. Projektides keskenduti Eestile olulistele valdkondadele, mis valiti välja koostöös ministeeriumide ja teadlastega: nende seas on näiteks elanikkonna vaimse tervise uuring, viiruse levikut prognoosiv arvutiprogramm, reoveeuuringud ja viirusevastased pinnakatteid. Algatuse “Kust sa tead?” raames valmisid kaheksast uuringust videoklipid, kus oma projekte tutvustavad näiteks Lili Milani, Enn Lust, Jaan Kalda ja Tanel Tenson.

Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik rääkis, et algatus “Kust sa tead?” on ellu kutsutud fakti- ja teaduspõhise arutelu toetamiseks. “Meile on väga tähtis, et inimesed teeksid oma otsuseid tõenduspõhiselt ja usaldaksid eksperte, mitte uksest ja aknast sisse tuleva info või arvamuste põhjal,” selgitas ta.

“Kust sa tead?” algatuse koordinaator Mare Vahtre lisas, et sel korral on fookuses just Eesti teadlaste teadusprojektid, et näidata nende olulist panust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. “Nüüd on võimalik näha, mida selle toetusega uuritud on. Oluline on välja tuua, et teadlased leiavad lahendusi nii nendele probleemidele, mis vajavad kiiret lahendust, kui ka neile, mis on meid ees ootamas. Taolised uuringud aitavad järgmisteks kriisiolukordadeks paremini ette valmistuda.”

“Kust sa tead” on Eesti Teadusagentuuri poolt koordineeritud algatus, mis koondab enda alla ligi 40 partnerorganisatsiooni ja sadu Eesti teadlasi. Selle eesmärgiks on pakkuda ühiskonnale teadus- ja tõenduspõhist tuge. Eesti teadlaste tööde tutvustusi saab vaadata “Kust sa tead?” veebilehelt ja Facebooki lehelt. Videoseeria esimeses osas selgitab professor Andres Merits miks kanduvad viirused loomalt inimesele. Vaata lähemalt siit.

 

Lisainformatsioon:

Mare Vahtre

Algatuse “Kust sa tead?” koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Mare.Vahtre@etag.ee

Invitation to the student competition “Resistances to Gender Equality”

Estonian Research Council invites all university students (Bachelor, Masters and PhD level) to participate in a competition on the theme of “Resistances to Gender Equality”. The competition is held by the GEARING Roles project consortium.

Five winners will be picked for two prizes: The Research Prize and Creative Prize. For the Research Prize, submit a short research paper (maximum 1,000 words) on the topic of resistances against gender equality. A winner will be selected from three different categories: a Bachelor, Masters and PhD paper. For the Creative Prize GEARING Roles will select a winner from two categories: videos (max length 2 minutes) and cartoons/illustrations, both of which must show how to counter resistances togender equality with humour.

Entries do not need to be artistically perfect as it is the ideas and innovation behind the submission that the judges will look out for. Essays must be submitted in English, but please state if this is not your first language and consideration will be given to this fact in the judging. These two categories will be judged by a panel of experts from the GEARING Roles project.

The competitions’ winners will get an all expenses paid trip to Tartu, Estonia to attend the GEARING Roles conference and present their work. Winners will also be given GEARING Roles merchandise and will have the opportunity to build on their work and improve it with the help of experts and consultants.

The deadline is 30 September 2021, and the winners will be announced 11 October 2021.

More information on the GEARING Roles website: https://gearingroles.eu/counterit-campaign-competition/

Further information:

Loone Vilumaa
R&D Analyst
Estonian Research Council
Loone.Vilumaa@etag.ee

The list of projects approved for funding under Baltic Research Programme Latvian Call is published

We are happy to inform you that the list of projects approved for funding under Baltic Research Programme Latvian Call is published https://eeagrants.lv/en/2021/02/18/8-projects-approved-in-the-baltic-research-programme/.

Seven of the eight funded projects involve Estonian partners. The University of Tartu participates in 3, TalTech 2, the Institute of Chemical Biology and Physics and the Estonian University of Life Sciences in one project each.

The budget of the Latvian call is 7 million euros. The projects last 3 years.

The list of funded projects with the names of the Estonian partner institution and the responsible PI can be found on the homepage of ETAg: https://www.etag.ee/rahastamine/partnerlus-ja-koostootoetused/emp-finantsmehhanism-2014-2021-balti-teaduskoostoo-programm/

Additional information: Katrin Piller, programme coordinator at ETAg, katrin.piller@etag.ee

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to fund 92 research projects

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to the Board of the Council to fund 92 research projects in 2021, in the total amount of 16 million. The grants will be awarded to 8 postdoctoral, 21 start-up, and 63 team projects.

Most of the projects to receive funding are in the field of natural sciences (37), followed by medical and health sciences (15), engineering and technology (12), humanities and the arts (11), and social sciences (10). The smallest number of grants (7) is in the field of agricultural and veterinary sciences.

Among the researchers receiving the grants, seven Estonian R&D institutions are present.

The total number of applications submitted was 416, out of which 413 were processed.

The final funding decision is scheduled to be made by the end of December by the Board of the Council after concluding an administrative contract with the Ministry of Education and Research.

More detailed information and statistics regarding the applications, grants, success, field-specific grant amounts, division between R&D institutions, and gender of the researchers can be found on the homepage of the Council (in Estonian).

Additional information:
Andres Koppel
+372 731 7340/ +372 513 3944
andres.koppel@etag.ee

 

 

 

Estonian Research Council supports joint Nordic research projects on COVID-19

Last Friday, the Nordic research council NordForsk announced funding decisions, according to which almost five million euros will be allocated to five new collaboration projects on health data research related to the COVID-19 pandemic. One of the projects also involves researchers from Estonia, who receive 147,200 euros from the Estonian Research Council.

The projects funded through the programme cover a wide range of topics, including research on COVID-19 in relation to pregnancy, smoking and mental health, for example. The aim is to generate new knowledge by using existing health data, combat the COVID-19 pandemic and learn from the pandemic for the future. Compared to many other countries, Estonian and Nordic researchers can take advantage of their unique digital resources in the form of national registries and biobanks, which provide an opportunity to carry out extensive international studies.

In the successful application that involves Estonian researches, the research team of the University of Tartu Institute of Genomics led by Kelli Lehto, Senior Research Fellow of Neuropsychiatric Genetics, intends to carry out a study on the links between COVID-19 and mental health. Although the World Health Organization and research communities have alerted for adverse mental health impact of pandemic-related factors, the number of studies conducted in this field is relatively limited. The project will examine both short-term and long-term impact of the restrictions introduced during the pandemic on mental health in five countries where various measures have been taken to control the spread of the virus. Also, the project seeks to clarify whether the persons with some mental health problem or genetic predisposition are affected more severely by the COVID-19 virus. “We hope that the results of the projects will increase our capacity to identify the vulnerable groups who would need greater attention in pandemic situations, so that we could take that into consideration in developing health care policies and prevention programmes,” said Lehto. The project is led by the University of Iceland and other participating institutions are the Karolinska Institute of Sweden, Capital Region of Denmark and the University of Oslo.

„Research collaboration with Nordic partners is historically and strategically significant for us. This is the third Nordforsk programme in which the Research Council participates,” said the Head of the Department of International Research Cooperation Maarja Adojaan. “In the programme on digitalisation of the public sector, we finance the participation of our researchers in three projects with a total of 400,000 euros. In the programme for sustainable aquaculture, where the phase of assessing the proposals has started, we can support the contribution of Estonian researchers with 150,000 euros. We are happy that our researchers actively apply for funding from NordForsk and their cooperation with Nordic colleagues is intensifying.”

NordForsk is providing funding for the COVID-19 research programme along with the Estonian Research Council, the Research Council of Norway, the Academy of Finland, the Swedish Research Council, the Innovation Fund of Denmark, the Latvian Ministry of Education and Research, and the Icelandic Centre for Research (Rannís).

By the end of the application period in the middle of June, NordForsk received 17 applications. Partners from Estonia were involved in nine projects. The assessment of the applications was organised by NordForsk. An international panel of experts considered the scientific quality and innovative potential of the proposals, also the possible effect of the project on the countries in the region and across the wider world.

The list of funded projects and more detailed information is available on the NordForsk website.

Further information from the Estonian Research Council:
Maarja Adojaan
Head of the Department of International Research Cooperation
Telephone: +372 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee

 

Uuring selgitab välja koroonaviiruse põdemise kulgu ja tõsidust mõjutavad tegurid ning neist tulenevad riskirühmad

Üleilmse koroonaviiruse pandeemia puhul puudub seni põhjalik arusaam teguritest, mis haiguse kulgu ja tõsidust mõjutavad. Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse – COVID-19  – juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid.

Kevadine koroonaviirusepuhang näitas, et mõned inimesed põevad SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud haigust raskemal kujul, teised kergemalt või hoopis ilma sümptomiteta. Kahjuks pole hetkel sügavamat arusaama haiguse erinevate raskusastmete põhjustest. Algav uuring võimaldakski koguda andmeid Eestis COVID-19 haigust põdenute kohta loomaks seoseid nende inimeste haigestumise raskust määranud tegurite kohta.

Võtmeroll aktiivselt uuringus osalevatel elanikel

Uuringu käigus analüüsivad teadlased SARS-CoV-2 viirusega nakatunute haiguse kulgu,  võttes arvesse nende geneetilist tausta ja üldist tervisekäitumist enne ja pärast viiruse põdemist, samuti rakendatud raviskeemi tõhusust, immuunvastuse tugevust ja kestust ning võimalike tervisehäirete ilmnemist pärast haiguse põdemist.

„Toome uuringus kokku heatasemelise terviseteaduse, geneetika, molekulaarviroloogia ja Eesti eesrindliku e-tervisesüsteemi pakutavad võimalused parima rahvusvahelise teadmisega ning loome selle põhjal meditsiinilise otsustoe, mis aitab hinnata haigusjuhtumite võimalikku kulgu ja erineva raskusastmega haigusjuhtude osakaalusid kõigi nakatunute hulgas,“ selgitas uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, „julgustan kõiki uuringusse kutsutavaid inimesi kindlasti osalema, sest see on võimalus aidata edendada kogu rahva tervist.“

Uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine” vältab 18 kuud ja läheb maksma 530 000 eurot. Uuringu teema on välja kasvanud Eesti Teadusagentuuri korraldatud COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade ideekorjest ning tulemuste rakendamisest on huvitatud Sotsiaalministeerium. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Lisainfo:

Anneli Uusküla, uuringukonsortsiumi juht, epidemioloogia professor, Tartu Ülikool, anneli.uuskula@ut.ee

Mari Teesalu, teadusnõunik, Sotsiaalministeerium, mari.teesalu@sm.ee

Liina Eek, programmi RITA juht, Eesti Teadusagentuur, liina.eek@ut.ee

 

Government supports research and development related to coronavirus

In early July, researchers will be able to apply for support for projects that seek solutions to problems caused by the spread of coronavirus and to mitigate its consequences. A total of 2.1 million euros is to be distributed and the projects must be completed by the end of 2021.

Mailis Reps, the Minister of Education and Research, said that the crisis caused by coronavirus clearly shows how important it is to involve scientists in order for us to better understand the crisis and mitigate its effects. “Scientists in Estonia have already made a significant contribution to studying the virus and are continuing to do so,” she said. “These funds during the state of emergency is recognition of their work. That said, it is clear that the funding of science from the state budget must continue to grow.”

The call for proposals is aimed at further developing existing research results or finding and testing new uses. The areas being covered in the round of applications were chosen on the basis of ideas posited in response to a call from the Estonian Research Council. The development of prototypes for innovative solutions, products and services will be supported in five areas: materials and surface treatment agents inhibiting the spread of the virus; new types of personal protective equipment; technological solutions for the reduction of virus particles in indoor air; technological solutions to reduce the workload on the health care sector; and solutions based on data analysis to assess the spread of the virus and to predict the impact of measures. The projects should start in autumn and achieve results by the end of 2021.

The application round is being organised by the Estonian Research Council. The terms and conditions are currently being prepared with the ministry. More detailed information will be available in the first half of June. Representatives of those from the business sector and ministries who will potentially be able to implement the development projects will participate in the evaluation of the projects alongside representatives of the Ministry of Education and Research.

The funding for the call for proposals will come from the supplementary state budget. A total of 4 million euros was allocated to science from the supplementary budget approved by the Riigikogu on 15 April. In addition, the allocated funds will support the development activities of the third-level bio-laboratory – i.e. a laboratory suitable for coronavirus research – at the University of Tartu’s Translational Medicine Centre and the participation of Estonian scientists in joint Nordic research related to the virus.

The state has allocated a total of 8.1 million euros to research and development related to the coronavirus crisis. Of this, 1.8 million euros was allocated for the launch of the COVID-19 monitoring system led by the University of Tartu and 0.3 million euros for studies of antibodies. The RITA programme allocated 2 million euros for research into COVID-19.

Aire Koik
Ministry of Education and Research
Communications Department
Consultant
Phone 5252072

Seven joint projects of the Baltic Research Programme received funding

The funding decision announced today grants a total of EUR 6 million for seven research projects. Applications were made in a great variety of research fields and competition was extremely intense.

Funded projects will be last three to four years and address topics that often require collaboration between researchers from multiple disciplines. For example, one of the supported projects combines medical and computer science (artificial intelligence) capabilities to tailor cervical cancer screening to individual needs. Several supported projects deal with environmental impacts and climate change. For example, a methodology is being developed to assess the environmental impacts of different land use in the context of climate change using the soil microbiome. Another project seeks to find environmentally friendly solutions and technologies that take into account the specificities of the Baltic Sea coastline and help assess the condition of the beach and the risks of coastal construction. Applications of new bio- (wood-) based materials are also being explored where plastics of fossil origin have so far been used (e.g. in automotive, coatings and packaging). A very topical area at the moment is renewable energy – one of the projects is aimed at developing, among other things, low-power battery-based energy storage devices used by households. A separate project will focus on heritage-related processes in rural areas of Estonia, Latvia, Lithuania and Norway. All three Baltic countries and Norway are also participating in a study analysing cultural differences in academic writing.

“The Baltic Research Cooperation Program creates the conditions for better cooperation between Norwegian, Estonian, Latvian and Lithuanian researchers and helps to find new partners. We believe that indirectly, the program will have a broader impact and also increase the impact of Baltic researchers on pan-European cooperation, including participation in the European Union Framework Programme for Research and Innovation, European Horizon,” said Birgit Jacobsen, Senior Adviser to the Norwegian Research Council. “Expectations for the Baltic Research Cooperation Program are high. Now that the first call for proposals has been completed and the projects to be funded have been selected, it will be very exciting for us to start monitoring their implementation,” added Jacobsen.

“The Baltic research cooperation program is special in that it requires cooperation between the Baltic States and the Nordic countries. As the large number of applications and the diversity of topics have shown, our researchers have many good ideas to develop with their neighbours. Funded projects come from a variety of scientific fields, but all deal with very vital and topical issues. The Estonian Research Council was honoured and pleased to be the first organizer and we hope that the Baltic States’ scientific cooperation will only gain momentum. Many very good applications were denied support this time due to high competition, but we encourage researchers to submit their ideas for the next call for applications in Latvia and Lithuania,” said Andres Koppel, Director General of the Estonian Research Council.

The Baltic Research Cooperation Program is a programme funded by Norway, Iceland and Liechtenstein to enhance scientific cooperation between the Baltic States and the European Economic Area (EEA). The total amount of the programme together with the state co-financing of Estonia, Latvia and Lithuania is 22 million euros. There is a total of three calls for proposals, the first of which was launched by Estonia and the second and third, which will open in January and February next year in Latvia and Lithuania respectively.

A total of 130 applications were received in the recently completed call for proposals. Of these, 46% were submitted by researchers from the University of Tartu, 32% by Tallinn University of Technology, 6% by Estonian University of Life Sciences, 6% by Tallinn University and the remaining 10% by other research institutions.

In total, more than € 114 million was requested from the programme. The total budget of the Estonian call is 6 million euros.

The highest number of applications came from natural sciences (26%), followed by medical and health sciences (23%), social sciences (19%) and technology and engineering (19%). The highest number of applications were addressing a more effective use of resources (58 applications), followed by environmentally friendly solutions (56 applications) and health applications (55).

The applications were evaluated by international experts and a joint Programme Committee consisting of eminent scientists, and the final funding decision was made by the Programme Operator, the Estonian Ministry of Education and Research.


Additional information:
https://www.etag.ee/en/funding/partnership-funding/eea-financial-mechanism-2014-2021-baltic-research-programme/

Katrin Piller
Coordinator
Estonian Research Council
Department of International Research Cooperation
731 7382
katrin.piller@etag.ee

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to seven days. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals.

The researcher who is planning a study visit should already have vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D Department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 15 April until 17:00, 6 May 2019.

Support will be given to at least 5 short term study visits. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The approximate cost of one study visit is up to 1500 euros.

The decision to approve or not the study visit applications will be made during October 2018.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2020.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here: http://www.etag.ee/en/funding/mobility-funding/mobilitas-pluss/training-events-and-study-visits-for-researchers/ .

Information about support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343
margus.harak@etag.ee

Estonian National Contest for University Students awaits participants

The Estonian Research Council invites students to submit research papers to the national contest. We are waiting for the works until 17 September 2018. Submission of research papers is now officially open on the website of the Estonian Research Council https://konkursid.etag.ee/

The aim of the national contest for university students is to promote research among university students, stimulate them to be more active and to acknowledge students who have achieved outstanding results with their thesis, study, research or scientific publication.

The contest is open for all students studying in Estonia (including foreign students studying in Estonia) and Estonian citizens studying abroad. Research papers can be submitted on all university levels: applied higher education and bachelor’s studies; master’s studies; doctoral studies and in all fields of research:

In addition to national awards, special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences and the Ministry of Social Affairs are issued.
The prize pool of the competition is EUR 70 877.79 and the prizes are divided as follows:
1. Research papers of applied higher education and undergraduate students (I prize of EUR 960, II prize of EUR 650, III prize of EUR 320);
2. Master’s degree students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
3. Doctorate students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
4. two major prizes 3600 euros;
5. Special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences, totaling EUR 5497.79
6. Special prizes from the Ministry of Social Affairs, totaling EUR 3400.

The Estonian Research Council is organizing the contest for student research in cooperation with the Ministry of Education and Research for the 27th time this year.

Additional information:
Sirli Taniloo
Contest Coordinator
Estonian Research Council
phone: + 372 731 7347, +372 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

 

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

2018 sees the start of 42 new personal research funding projects

How could miscarriage, forest pathogens, power electronic converters and demographic developments all fit in one sentence? In short they are all topics of research and development projects that are to commence in Estonia in 2018.

Looking for pathways towards a more sustainable society

Allan Puur, research professor at Tallinn University’s Estonian Institute for Population Studies, is the principal investigator of a research funding projecting dealing with contemporary demographic developments in Estonia while also searching for pathways towards a more sustainable society.

Puur explained that there are several motivations underlying this research on the demographic development of Estonia. “First, contemporary populations are quite dynamic and exhibit considerable variation, both across countries and between sub-groups of the population,” he said, adding that the change in and diversity of demographic patterns — be it family dynamics, longevity, migration or another process — exert significant influence on society and the lives of individuals.

“Second, if policy makers are determined to tackle the demographic challenges ahead, which seems to be the case in Estonia, researchers are expected to give them a reliable knowledge base. This means that there are both academic and non-academic motivations behind our current project,” Puur highlighted.

The general aim of this project is to gain an improved understanding of the trends in and patterns of the respective processes in Estonia since the beginning of the 21st century, viewed against the backdrop of concurrent developments in other European countries. In order to provide insight into the mechanisms underlying the observed patterns, the project pays systematic attention to the experience of sub-populations, based on education, ethnic affiliation and other characteristics, as shaped by the interplay of individual and contextual factors, Puur explained.

The project would draw on newly constructed longitudinal datasets based on administrative registers and international comparative surveys. “We hope that the results obtained from the project will enhance the knowledge base for population-related policies for supporting societal sustainability,” Puur concluded.

Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 183,130.

Contribution to the reliability and sustainability of power engineering

Lauri Kütt, professor at Tallinn University of Technology’s Department of Electrical Power Engineering and Mechatronics, is the principal investigator of a research funding project regarding the synthesis of output current waveforms of power electronic converters for the purpose of increasing the hosting capacity of renewable energy sources in distribution networks.

This research project focuses on the quality aspects of electric power in distribution networks (DNs). The goal of this project is to develop state-of-the art methods for harmonic currents mitigation, by means of power electronic inverters and a novel current output waveform control strategy. The potential impact of the project includes DN load models, novel control methods that contribute to fundamental electrical engineering and power electronics control, while also enhancing the reliability and sustainability of power engineering.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 72,045

Possible new answers to the fragile question of miscarriages

Triin Laisk-Podar, research fellow in genetics at the University of Tartu’s Faculty of Medicine, is the principal investigator of post-doctoral research funding project entitled “Identification and characterisation of the genetic contribution to miscarriage using large-scale biobank data”.

Laisk-Podar said that the project aims to explain the genetic architecture of miscarriage by using data in large-scale biobanks, which allows for the genetic study of hundreds of thousands of women. “By comparing the genetics of women who have experienced miscarriage to the women who haven’t, we hope to find genetic variants associated with an increased likelihood of miscarriage. Novel computational tools allow us to frame these findings within a larger biological picture, and to pinpoint the regulatory mechanisms and biological pathways affected by these variants,” she said, adding that, ideally, these analyses will generate new knowledge relevant to the genetic background of miscarriage, while also highlighting novel ways for more personalised patient counselling in order to decrease the risk of miscarriage and associated comorbidities.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 37,600.

Knowledge helps to fight pathogens

Rein Drenkhan, associate professor of forest pathology at the Estonian University of Life Sciences, is the principal investigator of research funding project entitled, “Massive invasions of forest pathogens in Northern Europe: early detection of new pathogens, determination of the pathways and modes of their arrival and the search for possibilities for their obstruction“.

Drenkhan said that this topic is important for two reasons. Firstly, due to climate change new forest pathogens have arisen and it is likely there will be more and more. Secondly, people spread pathogens due to global commerce. “In both cases, it is urgent to be able to detect pathogens both in imported plant material and in the environment so that the pathogens do not come as a surprise, and we can be ready to control them,” he explained, while adding that control can be achieved only if the behavior, distribution, and biology of the pathogens in a new environment is known. In other words, discerning the pathogens’ potential host plants also allows us to discern their victims and distributors.

The research group has the following plans for this project: to study the populations of invasive pathogens, their distribution to the Nordic countries and the susceptibility of trees to them; to generate more effective DNA-based markers for the rapid detection of pathogens; to analyze the microflora of healthy and diseased trees with the aim of finding an antagonist for disease control.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 81,245.

All in all, the evaluation board of the Estonian Science Council decided to give a personal research grant to 42 post-doctoral, start-up and group projects starting in the year 2018. The annual total amount of new research grants is EUR 3.79 million. The evaluation board evaluated 317 applications. EUR 8.62 million was given to support 188 earlier research projects.

Author: Marii Kangur
The article was first published in Research in Estonia

Arvamusfestivali teadusalal räägitakse välisteadlaste rollist Eestis ja kriisiaja suunamudijatest

13. ja 14. augustil toimub Paides järjekorras üheksas Arvamusfestival. Festivali teadusalal võetakse luubi alla eripalgelised teadusteemad, et mõtestada lahti nii teaduse roll ühiskonnas kui ka tuleviku loomisel.

Kahel päeval toimub kokku üheksa teadusteemalist arutelu, neist kaks Eesti Teadusagentuuri poolt. Käsitluse alla tuleb nii välisteadlaste roll Eestis kui ka teadlaste tähtsusest globaalses kriisis. Arutelud toimuvad 14. augustil kell 10.00 ja 12.00.

Arutelu “Teadlane kui kriisiaja suunamudija” raames käsitleme teadlaste rolli teaduskommunikatsioonis erinevates meediumites – alates tavameediast sotsiaalmeediani. Kriis on loonud suurenenud vajaduse info ja ekspertarvamuste järgi – teadlaste seisukohti kuuldakse ning võetakse aluseks igapäevastest toimingustes. Seetõttu võime öelda, et teadlastest on saanud justkui kriisiaja suunamudijad. Arutelus osalevad professor Irja Lutsar, Erik Abner, Natalia Pervjakova ja Orina Jakovleva ning arutelu modereerib professor Katrin Tiidenberg.

Arutelus “Eestisse teadus tegema. Miks ometi?” räägitakse välisteadlaste rollist ja vajalikkusest. Hetkel moodustavad Eesti teadlaskonnast pea kümnendiku välisteadlased ning pea kolmandik doktoriõppe üliõpilastest on rahvusvahelised. Arutleme, miks on välisteadlased Eesti jaoks olulised ning millised on nende motivaatorid Eestisse tulemiseks. Arutelus osalevad professor Steffen Manfred Noe, akadeemik Maarja Kruusmaa, professor Olaf Mertelsmann, Harry Kattai ja Regina-Nino Mion, arutelu modereerib Katrin Pihor.

Lisaks käsitletakse teadusalal ka teisi põnevaid teemasid – humanitaaria tõlkimisest innovatsiooni keelde, Eesti kosmose ühiskonnast, toidu teekonnast teadusest toidulauani ja palju muud. Kõikide Arvamusfestivali teadusala arutelude ja ajakavaga on võimalik tutvuda Facebooki ürituse vahendusel. Teadusala korraldab Teadusala konsortsium, mida veavad Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning milles osaleb veel tegijaid Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. Uuri lähemalt ka Arvamusfestivali kodulehelt https://arvamusfestival.ee/

Eesti Teadusagentuur kutsub tudengeid osalema rahvusvahelisel konkursil „Resistances to Gender Equality“

Eesti Teadusagentuuri osalusega Horisont 2020 projekti GEARING-Roles raames on käivitunud konkurss, kuhu oodatakse üliõpilaste töid, mis käsitlevad vastuseisu soolisele võrdsusele. Osaleda saavad nii kirja- kui kunstihuvilised tudengid: oodatud on esseed ning ka omalooming karikatuuri või video näol.

Parimatele autoritele antakse välja kolm teaduspreemiat (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriastmes) ning kaks loovpreemiat (parim video ja parim karikatuur/joonistus). Videote ja karikatuuride puhul hinnatakse eelkõige töö originaalsust ja humoorikust, mitte aga tehnilist teostust.

Tööde esitamise tähtaeg on 30. september 2021 ning võitjad kuulutatakse välja 11. oktoobril. Parimate tööde autoreid ootavad kingitused ning võimalus oma tööd tutvustada rahvusvahelisel konverentsil, mis toimub novembri lõpus Tartus* (sh on kaetud osalejate transport, majutus jmt).

Täpsem info konkursi ja osalemise tingimuste kohta GEARING-Rolesi kodulehel https://gearingroles.eu/counterit-campaign-competition/.

* Piirangute korral toimub konverents veebis.

Lisainfo:

Loone Vilumaa
Analüütik
Eesti Teadusagentuur
Loone.Vilumaa@etag.ee

Seni suurima Eesti personaalmeditsiini rakendusuuringu esimesi tulemusi loodetakse ellu viia juba 2023. aastal

Valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses” lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes.

Südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) pilootprojekti raames uuriti, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes võiks neid haigusi tõhusamalt ennetada. Tulemuste alusel töötati välja personaliseeritud ennetuse sõeluuringu teenusemudel, mille sihtrühma moodustavad naised vanuses 40–70 ja mehed vanuses 30–65 eluaastat, kellel ei ole diagnoositud SVHd.  Personaliseeritud SVH ennetuse strateegia, milles on oluline roll ka kolesteroolitaseme medikamentoossel langetamisel, aitab vähendada infarkti esmashaigestumisi 25% võrreldes praegusega.

Rinnavähi pilootprojektis töötati välja personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinna- ja munasarjavähi õigeaegseks avastamiseks ja ennetamiseks. Praegune mammograafiline sõeluuring kaasab naisi vanuses 50–69, kuid on teada, et ka väljaspool seda vanusegruppi esineb kõrgemat haigestumisriski. Uuringus osales üle 1000 kõrge riskiga nais-geenidoonori vanuses 22-79, keda teavitati geneetilisest haigusriskist, nõustati  ning teostati ka tervisekontroll. Soovitusliku teenusemudeli alusel kutsutakse tulevikus kõik 40-aastaseks saanud naised geeniandmeid kaasavasse personaliseeritud sõeluuringusse. Geenitesti ja oluliste riskifaktorite hindamise alusel arvutatakse välja personaalne haigestumise riski tase ning tegutsetakse edasi vastavalt sellele. Personaalse ennetuse eesmärk on vähendada rinnavähki suremust.

„Kliiniliste uuringute läbiviimisel ja projekti töös osales ligikaudu sada arsti, teadlast ja spetsialisti,” märkis estperMed I konsortsiumi juht dr. Krista Kruuv-Käo. „Tutvustasime uuringut ja arutasime teenusemudeleid ka erialaseltside esindajatega ning teiste osapooltega, see annab täiendavat kindlust nende edasi arendamiseks ja teenusete käivitamiseks.”

Uuringu läbiviijad pakkusid välja ka personaliseeritud teenuste laiema rakendamise kava, mille kohaselt võiks hakata 2023. aastast pakkuma avalike teenustena personaalset ennetust ka 2. tüüpi diabeedile. Järgmise teenusena võiksid lisanduda eesnäärme ja jämesoolevähi personaliseeritud sõeluuringud. Kaks väljatöötatud teenusemudelit on sobivaks baasiks edasiste teenuste disainimisel ja kasutuselevõtul.

Konsortsiumi ettepanek on alustada 30 – 70 aastaste personaalsete riskide sõelumisega mahus 40 000 – 50 000 inimest aastas.  Aastaseks kuluks võib sel juhul prognoosida soodsama stsenaariumi korral 3,2-4,5 miljonit eurot. Riskide hindamise aluseks olevat geenikaarti on inimesele vaja teha aga ainult üks kord. Mida rohkemate haigusriskide personaalset ennetust riik edaspidi kasutama hakkab, seda odavamaks muutub iga üksiku haigusriski hindamine.

„Sotsiaalministeerium rahastab Euroopa Liidu vahenditest personaalmeditsiini praktikasse viimist ning esimesed riiklikud teenused peaksid kättesaadavad olema 2023. aastal,” kommenteeris e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar. „RITA1 uuring aitab kujundada välja töötatavaid teenuseid.”

Juhtprojekti tulemid sobituvad väga hästi ka valdkonna rahvusvahelisse pilti ja arengutesse. Euroopa Liidu vähiplaanis „Europe’s Beating Cancer Plan“ ja vähimissioonis „Mission for Cancer“ on samuti ette nähtud geneetika  laialdane kasutamine vähkkasvajate varajaseks avastamiseks. Osalemine algatuses „European 1+Million Genome Initiative“ on aga näidanud, et Eesti on taas tõusnud personaalmeditsiini juhtriikide hulka, kus lisaks kogemuste saamisele ollakse kogemuste jagajad.

Loe valminud lõpparuannet SIIN.

Aastatel 2018-2021 läbiviidud uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi (Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) raames. Uuringu läbiviimiseks loodi konsortsium estPerMed I, milles osalesid juhtpartner Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut.

 

Lisainfo:
Krista Kruuv-Käo
estPerMed konsortsiumi juht
Taru Ülikooli Kliinikum
tel. 5015271
krista.kruuv-kao@kliinikum.ee

Liina Eek
RITA programmi juht
tel 5300 1912
liina.eek@etag.ee

Algab kandideerimine üliõpilaste teadustööde konkursile

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss ootab taas huvitavaid ja silmapaistvaid teadustöid! Kandideerida saavad üliõpilased kõigilt erialadelt ning kõrghariduse astmetelt. Esitatav teadustöö peab olema valminud 2020. või 2021. aastal.

Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik julgustab kõiki värskeid koolilõpetajaid osalema. ”Nüüd, mil esimene elevus lõpetamiste üle on möödas, on just õige hetk mõelda oma lõputöö esitamisele konkursile. Hea võimalus on tehtud töö ja nähtud vaeva eest ka riiklik tunnustus pälvida. Rääkimata sellest, et ka tänavune preemiafond on varasemast suurem,” rääkis Allik.

2021. aasta konkursi preemiafond on 81 077,79 eurot. Riiklikud preemiad antakse välja kolmes haridusastmes:

  • rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöödele;
  • magistriõppe üliõpilaste teadustöödele;
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustöödele.

Samuti kuulutatakse välja kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat.

Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti teaduste akadeemia presidendi ja riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad ning Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu Kantselei, Muinsuskaitseameti, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse ja Pere Sihtkapitali eripreemiad.

Konkursile kandideerimise tähtaeg on 15. september. Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee.

Loe konkursi kohta lähemalt veebis: www.etag.ee/uliopilasteadustood ja tutvu kindlasti osalemise tingimustega.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo:

Signe Toomla
konkursi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Signe.Toomla@etag.ee

Teadusagentuur kutsub tunnustama parimaid teaduse populariseerijaid

Eesti Teadusagentuur kutsub esitama kandidaate teaduse populariseerimise auhindadele, millega tunnustatakse säravaid teadusest kõnelejaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.

ETAg-i teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik avaldas heameelt, et teaduskommunikatsiooni olulisusest ja sellega koos ka teaduse populariseerimisest räägitakse aina rohkem. „Seda enam on suur rõõm tõdeda, et Eesti Teadusagentuur on juba 15 aastat tunnustanud inimesi, kelle tegevus teaduse tutvustamisel ja propageerimisel on silma paistnud ja tänu kellele on nüüd ehk nii mõnigi asi selgem ja arusaadavam,” rääkis ta. Allik lisas, et infoküllases maailmas on eriti tähtis osata eristada tõenduspõhist informatsiooni valeuudistest ning mõista ja väärtustada teaduse mõju meie kõigi igapäevaelule. „Selle sõnumiga kutsumegi taas märkama ja tunnustama teaduse populariseerijaid.”

Konkursi auhinnafond on 26 000 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:
1. Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest;
2. teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil;
3. teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud jms);
4. tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel;
5. parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms;
6. parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Tunnustusettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2021. Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või tegevuse kirjeldus koos selle mõju ülevaatega, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Lisainfot konkursi tingimuste ja muu kaudu saab siit. 

Konkursi tulemused tehakse teatavaks teaduskommunikatsiooni konverentsil 11. novembril 2021.

Lisainfo
Katrin Saart
730 0378
katrin.saart@etag.ee

Teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi otsuse 12 arendusgrandi rahastamiseks 2021. ja 2022. aastaks

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas 17. juunil toimunud koosolekul anda 2021. ja 2022. aastal välja kokku 12 arendusgranti (kaheksa sellel ja neli järgmisel aastal) kogumahus 1 194 750 eurot.

Arendusgrandi eeltaotlusi esitati 76. Taotlusvoorus pääses edasi 52 taotlust kümnest teadusasutusest ja lõpliku taotluse esitas 50 teadlast. Taotlusi hindasid nii teadlased kui vastava ala praktikud ja spetsiaalselt selleks moodustatud ekspertkomisjon, kuhu kuulusid nii teadlased kui ettevõtjad, samuti Sotsiaalministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. 

12 rahastatud taotlusest seitse kuulub loodusteaduste ja tehnika valdkonda, kolm bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, üks ühiskonnateaduste ja kultuuri ning üks terviseteaduste valdkonda. Muu hulgas hakatakse grandi toel arendama näiteks preeklampsiariski hindamisvahendit, veekogude seireks kasutatavat lainemõõtjat ning kõnesünteesi vahendit. Kõikide rahastust saanud projektide lühitutvustustega saab tutvuda ETAgi kodulehel. 

ETAg-i hindamisnõukogu esimees Anu Noorma ütles, et arendusgrandid on olnud  loogiline jätk Eestis tehtavale teadustööle. “Kahel aastal läbiviidud voorud on näidanud väga kõrget taotluste taset. Selle granditüübi edasine vorm oleneb skeemi toimimise hindamisest, mis viiakse läbi järgmisel aastal, kui paljud projektid on jõudnud lõppfaasi.“

Arendusgrant on konkurentsipõhine üheaastane eksperimentaalarenduse toetus, mille eesmärk on edendada tehnoloogiasiiret, luua eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja  rakendamiseks nii ettevõtetes kui ka ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Eelmine ja Eesti esimene arendusgrandi taotlusvoor toimus 2019. aastal, mil toetati kaheksat uurimisprojekti.
2021. aasta taotlusvooru täpsema statistika leiab meie kodulehelt.

Lisainfo:
Rebekka Vedina
uurimistoetuste koordinaator (sihtgrandid)
Rebekka.Vedina@etag.ee

Valmis Euroopa teaduskoostöö võrgustiku Science Europe uus strateegia

Eesti Teadusagentuur on asutaja ja pikaajaline liige ühenduses Science Europe, mis koondab Euroopa teadust rahastavaid organisatsioone ja suuri teadusasutusi ning mille eesmärk on toetada Euroopa teadust ja teadusruumi. 

 

Eelmisel nädalal avalikustas Science Europe oma uue strateegia aastateks 2021-2026. Järgmise viie aasta fookuses on tegevused, millega  tõhusamalt toetada Euroopa teaduspoliitika kujundamist kiiresti muutuvas teadusökosüsteemis. Strateegia elluviimiseks moodustatakse muu hulgas kuus töörühma, milles osaleb ka ETAg. Töörühmad keskenduvad avatud teadusele, teaduskultuurile, raamprogrammile “Euroopa horisont”, rohe- ja digipöördele, tipptasemel teaduskoostööle ja (teadus)kommunikatsioonile. 

 

ETAg-i juhatuse esimees Anu Noorma rääkis, et osalemine Science Europe’i töös võimaldab teadusagentuuril jagada parimaid praktikaid Euroopa kolleegidega ning ka ise oma teadmisi ja oskusi täiendada. “Sedasi saame omakorda pakkuda paremat tuge Eesti poliitikakujundamisele ja toetada teadmispõhist ühiskonda,” lisas ta.

 

Science Europe’i uue strateegiaga saab tutvuda siin.

 

 

Lisainfo:

 

Ülle Napa

Eesti Teadusagentuur

Ulle.Napa@etag.ee

Soolise võrdõiguslikkuse kava nõue EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis “Euroopa horisont”

Euroopa Liidu uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, “Euroopa horisondi” algus toob võrreldes eelmise programmiga Horisont 2020 kaasa mõned olulised muudatused.

Üks tähtsatest muudatustest, mis mõjutab suurt osa programmis osaleda soovivatest asutustest, on kohustus omada soolise võrdõiguslikkuse kava (Gender Equality Plan). Kava nõutakse kõigilt avaliku sektori asutustelt (sh kasumit taotlevatelt, public-for-profit organisatsioonidelt) ning nii avalik-õiguslikelt kui ka erasektori kõrgharidus- ja teadusasutustelt. Nõue jõustub alates 2022. aastal sulguvatest taotlusvoorudest.

Euroopa Komisjon (EK) on seadnud soolise võrdõiguslikkuse oma poliitikas tähtsale kohale ning soovib, et neid printsiipe järgitaks võimalikult laialdaselt kogu EL-is. Euroopa teadusruumi kontekstis on sõnastatud kolm eesmärki: sooline võrdõiguslikkus teadlaste karjääris, sooline tasakaal otsustusprotsessides ning soo arvestamine teadus- ja innovatsioonitegevuste sisus.

Kõigil, kes on huvitatud 2022. aasta taotlusvoorudes osalemisest, on väga oluline alustada kava loomisega esimesel võimalusel. Ametlikult nõutakse, et kava oleks asutuses olemas hiljemalt 2022. aasta taotlusvoorude grandilepingu sõlmimise hetkeks. Samas tuleb silmas pidada, et taotleja peab vastama kavaga seotud küsimustikule juba taotluse faasis. Küsimustik tuleb täita ka juba 2021. aasta taotlusvoorudes, kuid siis ei arvestata sellega veel kui kvalifitseerumistingimusega.

Euroopa Komisjon on sätestanud kavale järgmised miinimumnõuded:

  • Ametlik dokument peab olema allkirjastatud kõrgeimal juhtimistasandil ning avaldatud asutuse kodulehel, samuti peab seda levitama oma töötajaskonna seas.
  • Vajalik on määrata vastutav isik või isikud, kes on pädevad teemat eest vedama. Eraldada tuleb selleks vajalikud vahendid, sh ajaline ressurss.
  • Andmekogumine ja monitoorimine – tuleb koguda soolist tasakaalu puudutavaid andmeid personalikategooriate lõikes ning koostada raportid soolise tasakaalu kohta, põhinedes seatud indikaatoritel.
  • Teadlikkuse tõstmiseks soolise võrdõiguslikkuse teemadest ja teadvustamata eelarvamustest tuleb korraldada koolitusi nii otsustus- kui ka teiste tasandite töötajatele, luua infomaterjale, korraldada töötubasid või kutsuda kokku töörühmi spetsiifiliste teemade käsitlemiseks.

Peale selle on välja toodud mõned sisulised punktid, mida kavad soovituslikult käsitlema peaksid:

  • töö ja eraelu tasakaal ning organisatsioonikultuur (nt lapsehoolduspuhkuse, paindliku tööaja küsimused);
  • sooline tasakaal juhtkonnas ja otsustustasandil (nt kvoodid hindamispaneelides, otsustuskogudes);
  • sooline võrdõiguslikkus töölevõtmisel ja karjääriarengus (nt koolitused teadvustamata eelarvamustest personalivalikuga kokku puutuvatele töötajatele, läbimõeldud ja kaasava sõnastusega töökuulutused, aus hindamisprotsess)
  • soo arvestamine teadus- ja õpetustegevuse sisus (vaata ka sissejuhatust ETAg-i kodulehel).
  • meetmed võitlemaks soopõhise ahistamise ja vägivalla vastu (nt käitumiskoodeks või sekkumiseeskiri kaebuste käsitamiseks).

Euroopa Komisjon püüab organisatsioonidele kavade loomisel ka tuge pakkuda. Selleks on välja töötatud abivahendeid ka Horisont 2020-st toetatud projektidega. Nii on iseäranis kõrgharidus- ja teadusasutuste jaoks abiks töövahend GEAR tool. Peale selle on EK lubanud 2021. aasta suve jooksul avaldada oma kodulehel Gender equality in research and innovation lisaks eeltoodule veelgi infot ja abivahendeid. Nii on oodata tugikeskuse GEP knowledge and support facility käivitamist, kelle ülesandeks on koostada juhiseid, korraldada koolitusi ja töötubasid kogemuste vahetamiseks.

Vaata ka soovituslikke juhendeid ja tööriistu monitoorimiseks, artiklit teadvustamata eelarvamustest ülikoolides ning häid soolise võrdõiguslikkuse edendamise praktikaid Kesk- ja Ida-Euroopas.

Täpsema info saamiseks, uudiste ja vahenditega kursis olemiseks tuleks külastada ülal nimetatud Euroopa Komisjoni veebilehte, samuti võib pöörduda küsimustega ETAgi konsultandi Siiri Kolka poole: siiri.kolka@etag.ee.

Algas Eesti Teadusagentuuri tellitud mõju- ja tulemuslikkuse uuring programmile „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“

Uuringuga soovitakse teada saada, kuidas on õnnestunud programmi RITA eesmärkide täitmine. Tulemused on vajalikud eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) kui tulevaste meetmete eest vastutajale, aga ka teistele ministeeriumitele, kes saavad oma tööd teadus- ja arendustegevuste tellimise ja teadusnõunike vallas paremini planeerida. Samuti aitab see Eesti Teadusagentuuri paremini kavandada oma tegevusi teadusnõunikega ja laiemalt koostööd ministeeriumitega riigile vajaliku TA tegevuse tellimisel.  

Mõju- ja tulemuslikkuse analüüsi tulemusena esitatakse hinnang RITA tegevuste asjakohasuse, tulemuslikkuse ja mõju osas nii tegevuste lõikes kui võrdleva koondhinnanguna; hinnatakse RITA tegevuste protsesside toimivust ja ja antakse soovitus protsessi arendamiseks  ehk tulevaste meetmete kujundamiseks.

Uuring keskendub RITA tegevustele 1 (riigi strateegilised uuringud), 2 (poliitikakujundamise uuringud), 3 (teadusnõunike tegevuse toetamine) ning 4 (TAI poliitika seire uuringud). Kaasatakse kõikide hindamisele kuuluvate RITA tegevustega seotud osapooli – teadus- ja arendustöö korraldajaid, kõikide ministeeriumite teadusnõunikke ja esindajaid, ülikoole ja uuringute teostajaid.

RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. Selle kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaalmajanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid. Alates 2016. a on RITA raames läbi viidud 117 projekti, sh 85 lõpetatud ja 32 käimasolevat projekti. Programmi raames on tellitud erinevate tegevuste alt uuringuid ca 23.7 M € eest, lisaks on toetatud teadusnõunike tegevusi (14 teadusnõunikku kümnes ministeeriumis ja Riigikantseleis).

Analüüs viiakse läbi 8 kuu jooksul ning see lõpeb 2022. aasta jaanuaris. Uuringu viib läbi Civitta Eesti AS.

 

Lisainfo: 

Loone Vilumaa
Analüütik
+372 730 0377
loone.vilumaa@etag.ee
www.etag.ee

27. mail tunnustati parimate õpilastööde autoreid

Neljapäeval, 27. mail andsime Eesti Rahva Muuseumis üle auhinnad õpilaste teadustööde konkursi parimatele: riiklikud preemiad ja partnerite eriauhinnad. Vaata suuremat galeriid meie Facebooki lehelt. Fotode autor on Maanus Kullamaa, terve fotokogu leiad siit.

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab meie kodulehelt

Tseremooniat saab järele vaadata Novaatori portaalis.

Loe ka pikaajalise žüriiliikme Ülle Kikase arvamuslugu õpilaste teadustööde konkursi kohta.

 

 

Selgusid haridusteaduslike tööde konkursi parimad

Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil „Kirjaoskuste kirevus“ kuulutati välja kaheksa preemia laureaadid neljas kategoorias ja üks eripreemia saaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets tänas konkursil osalejaid, juhendajaid ja hindajaid ning märkis, et haridusteaduslikud tööd on kooliuuenduste taimelavaks. „Need näitavad seniste muudatuste mõju ja aitavad levitada häid praktikaid,“ ütles Laidmets. „Neil töödel on kaalukas roll ringlema läinud eksiarvamuste, müütide ja uskumuste kummutamisel. Seda vajame täna rohkem kui varem.“

31. korda toimuvale konkursile esitati tervelt 61 tööd Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kaitseväe Akadeemiast, Estonian Business Schoolist ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Pallas. Tööde teemad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelapsest täiskasvanud õppijani.

Lisaks õpilastele olid konkursitööde fookuses ka praegused ja tulevased õpetajad. Käsitleti õpetajate tegevusvõimekust, õpetajakoolituse õppekavade sisuteemasid, õpetamist avatud õppekeskkonnas, õppimist ja õpetamist digiajastul, sealhulgas õpetajate küberkiusamist.

Eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias pälvis I preemia Maarja Tinn (Tallinna Ülikool) tööga „Murrangute uurimine – neoliberaalsete haridusreformide mõju õpetajate tööelule Eestis“ eest. Autor on põhjalikult analüüsinud Eesti hariduspoliitikat aastatel 1987–2017 ja näitab, kuidas turumajanduse põhimõtete sissetoomine haridusse on mõjutanud Eesti haridust üldiselt ja sotsiaalainete õpetajaid. Autor üldistab, et haridusreformidega on paratamatult kaasnenud planeerimata negatiivsed tagajärjed nagu õpetajaskonna killustumine ja hierarhiatunnetuse tekkimine. Praktilise väärtusena tuuakse uuringus välja aspektid, mida tuleb edasiste haridusuuenduste kavandamisel arvestada.

Samas kategoorias pälvisid II preemia Inge Timoštšuk, Helene Uppin ja Anne-Mai Näkk (Tallinna Ülikool) tööga „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“. 2020. ilmunud raamat on koostatud kõige laiemas tähenduses õpetajatele, kes vahendavad õppijaile uusi teadmisi ning kogemusi koolivälises ja inforikkas keskkonnas (muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused, huvikoolid ja -ringid). Materjal sobib kasutamiseks ka aine- ja klassiõpetajate esma- ja täiendõppes. Töö rakenduslik väärtus seisnebki teaduspõhistes nõuannetes, mis aitavad õppekäike muuta õpilastele tähenduslikumaks ja tõhusamaks.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde/ artiklite kategoorias anti välja kaks II preemiat. Üks neist läks Äli Leijenile, Margus Pedastele ja Liina Lepale (Tartu Ülikool), kelle töös „Õpetaja tegevusvõimekus lähtuvalt ökoloogilisest mudelist: kuidas see saavutatakse ja kuidas seda tugevdada erinevate refleksioonitüüpide abil“ tutvustatakse õpetaja tegevusmudelit ning kuidas refleksiooni kaudu toetada ja suurendada õpetaja tegevusvõimekust. Artiklis kirjeldatud mudel on kasutusel juba ka TÜ õpetajakoolituse esma- ja täiendõppes.

Teise preemia said Kadri Mettis ja Terje Väljataga (Tallinna Ülikool) tööga „Õppekogemuste kujundamine hübriidse väliruumi jaoks“. Autorid uurisid, milliseid mobiilse õues õppimise stsenaariume üldhariduskoolide õpetajad loovad ja millised on nende stsenaariumide arenguperspektiivid. Toodi välja, et rohkem on vaja sekkuda praegustesse õpetamistavadesse, julgustada õpetajaid oma harjumustest välja astuma ning õpidisaini alaseid teadmisi täiendama.

Konkursile esitatud kuuest kõrgetasemelisest doktoritööst hinnati I preemia vääriliseks Triinu Kärbla (Tartu Ülikool) uurimus „Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis“. Ka selle töö tulemused on olulise praktilise väärtusega, sest töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Tööst ilmnes selge vajadus  muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid, seostada strateegiate õpetamine riiklike õppekavadega ning pakkuda õpetajatele teadmisi, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada.

II preemia määrati Katrin Karule (Tallinna Ülikool) töö „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“ eest. Kuna tänapäeval õpivad ülikoolides eri vanuses inimesed, kellel on unikaalsed õpi- ja elukogemused ning arenguvajadused, seab see ülikoolidele suuremad ootused ja vastutuse. Töö praktiline väljund on autori koostatud ülikooliõppe andragoogiline mudel, mis pakub lahendusi täiskasvanud õppija toetamiseks.

Magistritööde kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Kristi Sarapuu (Tartu Ülikool) töö „Juhendmaterjali koostamine 2-3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks“, mille tulemusena valmis ainulaadne ja vajalik juhendmaterjal. II preemia pälvis Triin Ulst (Tallinna Ülikool) tööga „Kunstiteraapilise sekkumise võimalused gümnaasiumiõpilaste läbipõlemise leevendamisel“, kus uuriti võimaluse gümnasistide vaimse tervise toetamiseks. Hindamiskomisjoni ettepanekul anti välja eripreemia Iiris Salurile (Tallinna Ülikool) töö „Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin? Autoetnograafiline uurimus õppimisest“ eest. Töö autor jälgis kahe aasta jooksul iseend õppijana.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

Premeeritud tööde tutvustusi saab peatselt vaadata ETAg-i kodulehel. Järgmise haridusteaduslike tööde konkursi tähtaeg on 17. jaanuar 2022.

Lisainfo konkursi kohta:

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Katrin.Saart@etag.ee

13. mail toimub haridusteaduste konverents “Kirjaoskuste kirevus”

13. mail kell 10-15 toimuval veebikonverentsil selguvad haridusteaduslike tööde riikliku konkursi parimad ning arutletakse, mida tähendab kirjaoskus tänapäeva maailmas ja hariduselus

2021. aasta konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ning ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusteadusliku hariduse keskus. Konverentsist saab osa Tartu Ülikooli veebitelevisiooni UTTV vahendusel

Konverentsile on oodatud õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud, et arutleda hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel. Seekord on konverentsi fookuses kirjaoskus. Traditsiooniliselt tähendab see oskust lugeda ja kirjutada. Inglise keele kaudu (literacy) on see sõna hariduselus omandanud ka laiema tähenduse: nüüdisaja maailmas mingis valdkonnas toimetulekuks hädavajalikud põhioskused. Seega võib rääkida nii loodusteaduslikust ja matemaatilisest kirjaoskusest kui vastavatest pädevustest.

Esinevad Helin Puksand (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Tiit Lepmann (Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond), Regina Soobard (Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut), Tõnis Mets (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond), Maret Pihu (Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut) ning Mario Mäeots (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut). Järgneb arutlusring, kus kirjaoskuste teemat lahti mõtestatakse. Päeva juhib Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Rain Mikser.

Kava ja täpsema info leiab konverentsi kodulehelt.

Konverentsi eesmärk on populariseerida ja tunnustada haridusteadlaste tööd ning pakkuda selle valdkonna saavutustele laiemat kõlapinda Eesti hariduses ja ühiskonnas. Lisaks antakse konverentsil välja haridusteaduslike tööde konkursi preemiad. Preemiasaajate nimekiri avaldatakse ETAg-i kodulehel.

Lisainfo konverentsi sisu kohta:

Krista Uibu, Tartu Ülikooli algõpetuse professor, krista.uibu@ut.ee

Miia Rannikmäe, Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse professor, miia.rannikmae@ut.ee

Lisainfo konkursi kohta

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
katrin.saart@etag.ee

Euroopa suurima teadusprogrammi Eesti avakonverentsil arutati teaduskoostöö tähtsuse üle

4. mail toimus Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” Eesti avaüritus. Konverentsi teemad jagunesid kahte plokki –  tippteadus ühiskonna hüvanguks ning teaduspõhine innovatsioon kui majanduse mootor.

Vaata konverentsi videosalvestist siit! Konverentsi käigust valmis Siiri Taimla-Rannala (Joonmeedia OÜ) mõttemaastik-visualiseering, mis jääb meile kenaks mälestuseks ning võimaldab aastate pärast heita pilgu möödunule ning vaadata, kuidas tegelikult läks. Konverentsil tutvustatud projektidest tegi videod Davai Laama.

Ürituse avas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes rõhutas rahvusvahelise koostöö olulisust väikeriigi jaoks ning avaldas lootust, et raamprogramm aitab meil ka riigina liikuda teadmistepõhisema poliitika suunas. Koroonaepideemia on näidanud, et vajadust targa nõu järele tuntakse kogu maailmas rohkem kui kunagi varem, ning teadlased on tõestanud, et neil on oskust ja tahet panustada ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisse. Teisalt on ka teadlaskonnal oma ootused ühiskonnale ja riigile. Üks suur ootus sai tänavu täidetud, kui teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest jõudis ühe protsendini SKPst. Minister rõhutas, et selgemalt tuleks väljendada ühiskonna ootusi ja vajadusi teadlaskonnale ning ühiselt leida viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid senisest enam praktiliste rakendusteni nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris – seda kõigis valdkondades. Uus “Euroopa horisondi” programm on seadnud esiplaanile just ühiste pingutuste koondamise selgete ühiskonda kõnetavate eesmärkide nimel. Programmis osalemine annab meile hea võimaluse tugevdada riigi, teadusasutuste ja ettevõtete koostöös neid valdkondi, kus Eesti üksnes enda vahenditega hakkama ei saaks. “Mõelgem koos, mida saaks teha riik ja kõik teised osapooled, et veelgi parandada koostööd Eestile ja maailmale vajalike teadmiste ja lahenduste loomisel. Nii omavahelist kui rahvusvahelist,” tegi minister üleskutse.

Signe Ratso (Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor) tutvustas Euroopa Komisjoni vaadet ja ootusi uuele raamprogrammile ning rääkis programmi sünniloost. Pikk ja põhjalik ettevalmistusperiood on jõudmas lõpule ning lähinädalatel kinnitatakse ametlikult kõik programmi dokumendid. Esimesed arutelud algasid juba aastal 2017, mil Eesti oli eesistuja EL nõukogus. “Programmi väljatöötamisel on olnud põhimõtteks säilitada kõik hea, mis varasemates raamprogrammides olnud, ning täiendada uute aspektidega. Evolutsioon ja revolutsioon on käinud käsikäes,” kinnitas Ratso. Uuendusena on sisse toodud missioonid ehk algatused, millega asutakse lahendama ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Samuti on esmakordselt kasutusel mitmeaastane strateegiline planeerimine – eelarve suunamine vastavalt sinna, kuhu tahetakse programmis jõuda. Ligi sajamiljardilise eelarvega  “Euroopa horisont” on üks väheseid programme, mille maht sellel eelarveperioodil suureneb. Raamprogrammis osalemine loob teadlastele võimaluse teha koostööd ligi 50 riigi kolleegidega – lisaks ELi riikidele on lähiajal programmiga liitumas ka 20 naabruses ja kaugemal paiknevat riiki.

Professor akadeemik Andres Metspalu rääkis lähemalt  “Euroopa horisondi” vähimissioonist ja sellest, mida tehakse vähivastases võitluses järgmise 7-10 aasta jooksul. Vähimissioon toetub kolmele sambale – ennetamine, ravi ning ravijärgne hoolitsemine ja täisväärtuslik elu -, mille läbivaks põhimõtteks on lähtuda patsiendi vajadustest. Plaanis on arendada genoomimeditsiini tõhusalt kogu Euroopas. Loodavates vähikeskustes on ravi kõigis riikides sama kvaliteediga, oluline on vaadata iga patsiendi geneetilisi eripärasid individuaalselt. Vähimissioon on viiest missioonist ainus, mis tegeleb inimese tervisega otseselt.

Tallinna Ülikooli professor Eneken Laanes jagas kuulajatega oma kogemusi Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi taotlemisel. Edu valem koosneb mitmest olulisest tegurist. Esiteks on hästi oluline võimalus õppida oma kolleegidelt, tutvuda nende edukate projektidega ning sellest lähtuvalt kirjutada oma taotlus. Samuti on oluline järjepideva kohaliku rahastuse olemasolu. Hästitoimiva rahvusvahelise võrgustiku väljatöötamine nõuab aega, nagu ka mahuka taotluse ettevalmistamine. Ka teadusadministraatorite toel on väga suur tähtsus.

TalTechi vanemteadur Ralf-Martin Soe rääkis Horisont 2020-st rahastatud projekti “FINEST TWINS: Targa linna tippkeskuse loomine” näitel, mis on hea koostöö eelduseks. Ennekõike peab projekti ideel olema väga lai toetajaskond ja see peab olema kõigi osapooltega ka põhjalikult läbi räägitud. Lisaks peab olema hea ülevaade sellest, millised on partnerite huvid ja mis neid motiveerib tegevuste elluviimisel, et meeskonnal oleksid ühised eesmärgid ja tiimitunne. Kolmandaks on oluline arvestada riskide võtmisega, mis võivad viia nii üllatusvõitude kui ka -kaotusteni.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et praegune pandeemiline olukord mõjutab globaalsete tarneahelate ümbervaatamist ja pakub nii Euroopa Liidule kui ka Eestile võimalusi kahe suure eesmärgi täitmiseks:  viia läbi digi- ja rohepööre ning tugevda teadus- ja tehnoloogiasektorit, et tagada ELi strateegiline autonoomia ja taastada positsioon üleilmse innovatsiooniliidrina. See eeldab ka üldist mõtteviisi muutust, püüdlust innovatsiooniriigi poole, soovi teha asju teisiti ja uuenduslikult. Meil tuleb kasvada digiriigist innovatsiooniriigiks. Samuti tuleb teha valikuid eelisarendatavate tehnoloogiate osas, investeerida tipptasemel tehnoloogiaarendusse ja ettevõtete sisemise innovatsioonivõimekuse tõstmisse ning aidata kaasa arenduste kiirele turuleviimisele. Teaduse ja ettevõtluse koostöö toetamine teadustulemuste viimisel laborist turule, ületades innovatsiooni surmaoruks loetavad etapid – rakendusuuringud, eksperimentaalne arendus, uudsete toodete testimine ja prototüüpimine – on üks “Euroopa horisondi” eesmärke.

Ministri sõnul on vaja suurendada Eesti ettevõtete osalust raamprogrammi koostööprojektides ka selleks, et meie ettevõtted liiguksid väärtusahelates edasi allhankijatest teadusmahukateks uute tehnoloogiate arendajateks. “Kui tahame saada suurt hüpet järgmisele tasemele ning olla edukad “Euroopa horisondis”, peame oluliselt tõstma oma riskijulgust, olema globaalse ambitsiooniga ja avatud,” rõhutas minister Sutt. Seejuures on meil jätkuvalt palju õppida Soomelt, kelle eesmärk on viia teadus- ja arendustegevuse rahastus 4 protsendini SKPst.

Maive Rute (Euroopa Komisjoni tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi asepeadirektor) keskendus oma ettekandes sellele, kuidas jõuda teadusuuringutega laborist välja turule ning kuidas kasvatada võimekust töötada välja tehnoloogiad, mis on olulised Euroopa Liidu rohe- ja digieesmärkide saavutamiseks. Strateegiline võimekus eri tehnoloogiate osas on ajas muutunud – kui kunagi oli EL päikeseenergeetikas eesotsas, siis nüüd oleme sihikindla tegevusega saavutanud selle, et oleme ka akude tehnoloogias tugevad tegijad. Koostöös ettevõtlusega on ELi eesmärk vähendada süsiniku jalajälge. Maive Rute sõnul oli Euroopa Komisjoni uue tööstuspoliitika strateegia väljatöötamisel aluseks teadus- ja arendustegevus ning ta rõhutas, et need kaks peaksid rohkem käima käsikäes. Samuti tuleks riiklikke ja üle-euroopalisi meetmeid vaadata alati koos ühtse komplektina.

Heidi Kakko (BaltCap Growth Fundi partner, UniTartu Ventures nõukogu esimees, Euroopa Innovatsiooninõukogu Fondi investeerimiskomitee liige) jagas Euroopa Innovatsiooninõukogu vaadet sellest, kuidas uus raamprogramm saab toetada ambitsiooni ja visiooniga ettevõtjaid nii Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Innovatsiooninõukogul on eelarves 10 miljardit eurot innovaatiliste ettevõtete kasvatamiseks. Pikemas perspektiivis on oluline jälgida, kelle käes on juhtroll järgmises tehnoloogiate arendamise laines. Kui kunagi hoidis seda Euroopa, seejärel USA ning Aasia, siis kes võidab tulevikutehnoloogiate arendamise võidujooksu ning kui palju on siin ka võimalik teha koostööd ülejäänud maailmaga.

Guardtime’i strateegiajuht Luukas Kristjan Ilves jagas soovitusi uues raamprogrammis osalemiseks, toetudes ettevõtte kogemusele Horisont 2020ga. Kuna paljud taotlejad on pikaajalise kogemusega ja oskavad kirjutada edukaid taotlusi, tuleks uusi tulijaid kindlasti julgustada. Ettevõtja vaatest on taotlusetapis oluline ka nn kastist-välja-mõtlemine ja individuaalne lähenemine taotlejate nõustamisel. Senisest rohkem võiks olla projektidesse kaasatud lõppkasutajaid – praegu on konsortsiumid kaldu akadeemia ja tootearenduse poole. Soovitav on korraldada töö nii, et asutuses on eraldi tiim, kelle peal on taotlemise ja aruandlusega seotud paberimajandus.

Andri Jagomägi (Roofit Solar Energy OÜ asutaja ja tegevjuht) tõi välja, et nii nagu nende alustavale rohepöörde ettevõttele oli kolm aastat tagasi Horisont 2020-st saadud Climate-KIC kiirendi toetus arenguhüppe tegemiseks eluliselt tähtis, on selline toetus väga vajalik kõigile iduettevõtetele. Ta meenutas, et oleme globaalses konkurentsis ja kui Aasia ning USA toetavad oma ettevõtete turule toomist, siis peame ka meie seda tegema. Kui lõpptoodet ei ole veel valmis ning see vajab veel arendamist, siis selleks, et startupid saaksid olla investoritele ligitõmbavad, on neil vaja lisarahastust.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kes juhib Horisont 2020 projekti “SmartEnCity: Tarkade ja CO2 neutraalsete linnade poole Euroopas”, tõdes, et koostöö teadlastega on kohalike omavalitsuste jaoks jäänud seni suuresti kasutamata potentsiaaliks. Rohkem on koostööd tehtud ettevõtetega. Samas peab Tartu linn oluliseks laiendada välisrahastuse taotlemisel tekkinud koostööd Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja TalTechiga vajaduse korral ka teistesse valdkondadesse. Linna jaoks on oluline ka rahvusvaheline mõõde ning koostöö teiste riikide ja piirkondadega. Samuti ollakse valmis jagama oma edulugusid väliskolleegidega, näitaks ollakse Hispaanias huvitatud meie kaugkütte lahendustest.

Eesti Teadusagentuuri juht Anu Noorma andis ülevaate sellest, kuidas Teadusagentuur raamprogrammis osalemist toetab – ETAg on raamprogrammi koordineeriv asutus Eestis. ETAgis on tööl kõigi raamprogrammi valdkondade konsultandid (NCP-d ehk National Contact Points), kes nõustavad ja konsulteerivad osalejaid kõigis taotlemise etappides ning osalevad ka raamprogrammi taotlusvoorude ettevalmistamisel. Lisaks nõule toetab ETAg ka rahaliselt taotluste ettevalmistamisel, Euroopa Teadusnõukogu grantide taotlemisel, ERANet ja EIT partnerlustes osalust, jms. Anu Noorma tõi välja, et lõppenud raamprogrammis Horisont 2020 läks Eestil väga hästi ning tihedas konkurentsis võideti programmi vältel üle 240 miljoni euro, kuid samas julgustas olema veelgi ambitsioonikam – võtta enam juhtrolli konsortsiumites, kaasata uusi tegijaid ka väljastpoolt akadeemilist sektorit, püüda tippteaduse grante ning lüüa võrdsete partneritena koos teiste Euroopa riikidega kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisel.

Moderaator Rainer Kattel, UCL professor, võttis  “Euroopa horisondi” avaürituse ettekanded ja nendele järgnenud arutelud kokku tõdemusega, et koostöö erinevate osapoolte vahel on olnud üks olulisemaid märksõnu. Lisaks ambitsioonikate eesmärkide seadmisele on oluline muutus mõttemaastikul.

“Euroopa horisont” on järjekorras üheksas raamprogramm, aastateks 2021–2027.  Raamprogrammist toetatakse kõiki teadusvaldkondasid ning seda rakendatakse peamiselt projektikonkursside – avatud taotlusvoorude – kaudu. 95,5 miljardi euro suurune eelarve teeb uuest raamprogrammist ambitsioonikaima teadusprogrammi, mida Euroopa Liit on kunagi ette võtnud.

„Euroopa horisondi” keskmes on kliimamuutused ja digipööre üldisemate suurte ühiskonnamuutuste kontekstis. Tähtsaimad lähtekohad on ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe, samuti küsimus, kuidas tugevdada demokraatia vastupidavust suurte kriiside nagu pandeemia, loodusõnnetuse või küberrünnaku korral.