Teadusfoorumil rõhutati, et kõik teaduse mõjud ei ole mõõdetavad

Täna Tartus toimunud teadusfoorumil teadusEST2018 oli teemaks nii teaduse hindamine, teadlaskarjäär kui teaduse rahastamine. Teadusfoorumi teemaks oli „Teaduse hindamise tavad ja unistused – kuidas murda vanu mõttemalle“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tsiteeris füüsik Albert Einsteinile omistatavat mõtet, et „mitte kõik, mida saab loendada, ei loe, ja mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada“. „Küsimus on selles, mida teaduse tegemisel mõõta ja kuidas teha teadust nii, et sellest oleks kõige rohkem kasu ühiskonnale,“ ütles Reimand. „Loeb mõju ning see, kuidas ja kui palju on teadus ja teadlased sõnas, teos ja rahas nähtavad. Praegu keskendume hindamisel mõõdetavale, kuid peaksime kujundama ka teisi hindamise aluseid, mis on seotud näiteks teadlaste karjäärimudeliga. Eesmärk on see, et hindamiskriteeriumid võimaldaksid inimestel vabalt liikuda sektorite vahel.“

Akadeemik Jüri Alliku hinnangul saab teadlase akadeemilist vanust arvutada tema esimesest publitseeritud artiklist alates, arvestades seejuures katkestustega, mis on tingitud nt lapsehoolduspuhkustest või  teadusest eemal veedetud ajast. Allik rõhutas: „Ükskõik, mida arvud näitavad, otsuste taga peab olema terve mõistus.“

Mittelineaarse teadlaskarjääri keerukusest  ning naisteadlaste karjääri keerukusest rääkinud Elin Org sõnas, et teadustööst eemal veedetud aja mõju on palju pikem, kui füüsiline eemaloleku aeg.  „Aktuaalne on suurendada teaduse rahastust, mis suurendaks ka naisteadlaste võimalusi. Ainult projektipõhine rahastus ei taga stabiilsust. Praegune rahastus ei soodusta ka ELi suurte grantide taotlemist,“ sõnas Org.

Leho Tedersoo esitas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ettepanekud rahastamistaotluste hindamise parandamiseks: koostada indeks, millega arvestada teadlase positsiooni autorite seas; hinnata vaid viimase kolme või viimase viie aasta artikleid ja viiteid nendele, arvestades seejuures lapsehoolduspuhkusel viibitud ajaga; koostada alternatiivne hindamisskaala humanitaarteaduste hindamiseks, kus rangelt teaduslike artiklite avaldamine ja nende viitamine pole esiplaanil; väärtustada ka teaduse populariseerimist hindamisel.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tõi diskussioonis välja asjaolu, et akadeemiline teadus moodustab väikse osa kogu teadus- ja arendustegevusest ning ka akadeemilisest teadusest publitseeritakse vaid väike osa. Teaduse äärmiselt tähtis ülesanne on ühiskonna edendamisele kaasa aitamine.

Eesti tuleviku suundasid teaduses  ja seda, kuhu teadus liigub aastaks 2035, puudutasid oma ettekannetes Ando Kiviberg ja Erle Rikmann.

Professor Jarek Kurnitski sõnul on kõige kesksem ja keerulisem küsimus teaduse uudsuse hindamine. Teadust on vaja aga rahastada just uudsuse aspekti tagamiseks ning hariduse kvaliteedi kindlustamiseks. Seejuures tuleb valdkondade vahelisi erinevusi respekteerida. Konkurentsipõhise rahastamise kõrvale on vaja ka temaatilisi uuringuid ja rahastusprogramme ühiskondlike valupunktide lahendamiseks.

Põhjalik arutelu toimus hindamisnõukogu moodustamise põhimõtete ja töökorralduse üle, samuti rahastamistaotluste hindamise metoodika üle. KBFI vanemteaduri Mario Kadastiku sõnul on oluliselt kasvanud Eesti Teadusagentuuri roll ja seetõttu on mõttekas ka Hindamisnõukogu ja Eesti Teadusagentuuri nõukogu moodustamise põhimõtete üle vaatamine, laiendades nõukogu teadusasutuste esindajatega.  

Aktiivses arutelus toodi korduvalt välja teaduse rahastamise vähesust.  Kasvav roll on rahvusvahelisel teadusrahastusel ning selle suurendamiseks oodatakse tuge ETAgilt ja Haridus- ja teadusministeeriumilt.

Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle.

Teadusfoorumi ajakava: https://www.etag.ee/uritus/teadusfoorum-teadusest-2018

Lisainformatsioon:

Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja, siret.rutiku@etag.ee,

Tel: 53420639

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

Otsime programmi RITA vanemkonsultanti

Meile on oodatud tööle (ajutiselt äraoleva töötaja asendajana) PROGRAMMI RITA VANEMKONSULTANT töö eesmärgiga tagada RITA programmi raames tellitavate interdistsiplinaarsete rakendusuuringute eesmärgipärane täitmine.

RITA programmi eesmärgiks on suurendada ministeeriumite ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd, muuta riigis tehtavaid otsuseid targemaks ning suunata teadus- ja arendusasutusi tegema rohkem teadustööd riigile olulistes uurimissuundades. Rohkem infot: https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/rita-rakendusuuringud/rita-strateegilise-ta-tegevuse-toetamine/

Vanemkonsultant korraldab RITA tegevuse 1 raames uuringute sisulist jälgimist, sealhulgas osaleb uuringute juhtkomisjonide töös, suhtleb uuringute läbiviijatega ja uuringust huvitatud ministeeriumite kontaktisikutega, vajadusel avalikustab tehtud uuringute raames saadud teavet, valmistab ette lepinguid, töötab välja aruandevormid, kontrollib aruandeid ning nõustab uuringute täitjaid.

Edukal kandidaadil on vähemalt magistrikraad (või sellele vastav kvalifikatsioon) koos heade analüütiliste teadmiste ja oskustega. Ta on töötanud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kasuks tuleb töökogemus ELi toetusprogrammidega ning Eesti ja ELi teadus- ja arenduspoliitika tundmine. Ta on laitmatu eesti keele ning iseseisva keelekasutaja tasemel inglise keele oskusega. Ta on tegevuses täpne, korrektne, peab kinni kokkulepetest ja tähtaegadest ning oskab iseseisvalt korraldada koostööd partneritega.

Meie juures ootab erakordne võimalus aidata kaasa Eesti teaduse arengule (soovi korral täistööajaga või osakoormusega). Vastutusrikas töö pakub isiklikku arengut ning koostööd asjatundlike kolleegidega kaasaegses töökeskkonnas. Meie töötajatele laieneb motivatsioonipakett, sh arengu- ja enesetäiendamise ning sportimisvõimalused, põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas.

Kandideerida palume CV-Online’i tööportaalis saates CV kaaskirjaga, milles on ka palgaootus ja osalise tööaja soovi korral arusaam selle korraldusest. Lisainfot töö kohta annab RITA programmi juht Liina Eek, tel 731 7383, e-post Liina.Eek@etag.ee.

Teadusfoorumil arutletakse teaduse hindamise tuleviku üle

Kuidas suunata uurimistoetuste taotlejaid rohkem ühiskonnale oluliste teemade uurimisele ning toetada uuenduslikke ja piire murdvaid uurimisprojekte teadusharude koostöös? Kuidas võtta hindamisel arvesse mitmekesisust ja elusündmustest tekkinud pause karjääriteel? Kuidas tunnustada mittelineaarseid karjääriteid ning võtta rohkem arvesse teadlaste tulevikupotentsiaali?

15. novembril Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses toimuval teadusfoorumil teadusEST2018 on seekord teemaks „Teaduse hindamise tavad ja unistused – kuidas murda vanu mõttemalle“.

Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle.

Seekordsel teadusfoorumil arutatakse, kuidas vähendada vastuolusid teaduse hindamisel ning millised abinõud oleksid selleks võimalikud uurimistoetuste andmise tingimustes ja hindamiskogude moodustamises.

„Teadustööde hindamine on vastutusrikas ja pikaajalise mõjuga  tegevus. Sellest oleneb, millised uurimissuunad või uurimisrühmad saavad arenemiseks rahalist toetust. Teadusele eraldatud maksumaksja raha on piiratud ning seda tuleb kasutada võimalikult hästi, et ühiskond tehtavast tööst võimalikult palju võidaks. Seepärast on hindamise teemaline arutelu äärmiselt oluline,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Teadusfoorumil saavad sõna nii teadlased kui teaduse korraldajad, et dialoogis lahendusteni jõuda. Teadusfoorumi arutelu ja osalejate ettepanekud on sisendiks uurimistoetuste taotlemise ja hindamise korralduse üle vaatamisel.

Teadusfoorumist teevad ülekande UTTV ja ERR Novaator.

Teadusfoorumi ajakava: https://www.etag.ee/uritus/teadusfoorum-teadusest-2018

Otsime Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroosse Brüsselis püsistažööri

Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo Brüsselis pakub initsiatiivikale ja hakkajale üliõpilasele või äsja ülikooli lõpetanule mitmekülgset arenguvõimalust ning töökogemust välisriigis Eesti ja ELi institutsioonide esindajatega kommunikatsiooni korraldamisel. Alates jaanuarist 2019 võtame praktikale PÜSISTAŽÖÖRI.

Püsistažööri tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa büroo edukale toimimisele ning toetada büroo juhti, ta

  • kogub ja analüüsib Euroopa Liidu TA poliitikat ja -korraldust puudutavat teavet;
  • koostab ülevaateid ja uudiskirju EL teaduspoliitiliste arengute või teaduskorralduslike meetmete kohta;
  • haldab Büroo tegevusega seotud sotsiaalmeediat ja veebilehte;
  • suhtleb Eesti ja Euroopa huvirühmadega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;
  • võtab osa valdkonna üritustest, sh IGLO võrgustiku töörühmade koosolekutest, ja koostab memosid;
  • valmistab ette Brüsseli büroo üritused, sh seminarid ja töötoad, korraldab jätkutegevused;
  • hoiab korras TA ürituste kalendrit;
  • haldab bürood ja külaliskorterit ning korraldab seonduva asjaajamise;
  • teeb muud büroo toimimiseks vajalikku.

Edukas kandidaat

  • on kõrgharidusega ja/või õpib vähemalt magistriõppes, eelistatult Euroopa Liidu, rahvusvaheliste suhete või riigiteaduste õpingutega seotud valdkonnas;
  • on varasema praktika- või töökogemusega välismaal või ELiga seotud ja/või rahvusvahelistes organisatsioonides ja/või on tal kokkupuude ELi teaduspoliitika ja arendustegevuse, sh innovatsioonipoliitikaga;
  • soovib siduda oma tulevast karjääri rahvusvaheliste suhete ning avaliku sektoriga;
  • omab teadmisi Eesti ja/või Euroopa Liidu TA, innovatsiooni või kõrghariduse valdkondadest;
  • on väga hea suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskusega ning valmis esinema sihtrühma partneritele;
  • suhtleb vilunud keelekasutajana eesti (C2) ja inglise (C1) keeles ning soovitavalt ka vähemalt iseseisva keelekasutajana prantsuse (B2) keeles;
  • on iseseisev ja julge mõtlemisega, algatus- ja koostöövõimeline;
  • suudab töötada efektiivselt ka ajasurve olukorras ning oskab mitut protsessi samaaegselt koordineerida.

Püsistažöörile pakume

  • 12kuulist praktikakohta (kuni 31.12.2019) Brüsselis;
  • praktikatasu 1100 eurot kuus (bruto);
  • tasuta elamiskohta külaliskorteris, kus peatuvad ka büroo lühiajalised stažöörid;
  • võimalust aidata kaasa Eesti ja ELi TA arengule ning erakordseid arengu- ja enesetäiendamise võimalusi.

Lisainfo

Täiendavate küsimustele vastab Maria Alajõe, Brüsseli TA kontaktbüroo juhataja, Maria.Alajoe@etag.ee.

Kandideerimiseks palume esitada CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 25. novembril 2018.

PÖFF-i teadusfilmide programm ärgitab mõtlema tuleviku võimalustele ja riskidele

Mis juhtub, kui grupp entusiaste püüab teaduslikult tõestada, et maa on lame ja kas tõestamiskatsete ebaõnnestumine kummutab usu? Kas haid on ökosüsteemile piisavalt olulised, et õigustada filmitegija hukkumist nende elukeskkonna jäädvustamisel? Kas geenmuundatud toit on inimkonna tulevik või hukatus?

Neile ja mitmele teisele küsimusele inimkonna minevikust ja tulevikust annavad vastuse kuus teadusdokumentaalfilmi, mis linastuvad PÖFF-i noortefilmide festivali Just Filmi teadusfilmide programmis Teadus360° Tallinnas ja Tartus 16.-29. novembril 2018.

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba kolmandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab mõista maailma toimimist ning seostada koolis õpitavat päris eluga.

 „Eelmisel aastal näitasid noori täis kinosaalid, et noorte huvi teadusfilmide vastu on suur. Üheskoos teadusajakirjanike ja teadlastega saame selle üle rõõmsad olla. Aitab ju teadusfilmide programm noortes teadushuvi ärgitada ja alal hoida, avardab noorte maailmapilti ning aitab paremini kinnistada koolis õpitut,“ sõnab Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson teadusfilmide programmi olulisust hinnates.

Kaasahaaravad ja mõtlemapanevad filmid näitavad, milleks kaasaegne teadus on võimeline ning milline võiks olla meie tulevik. Filmides tõstatatud teemasid aitavad osade seansside järel mõtestada ja laiendada teadlaste ja (teadus)ajakirjanike arutelud, mis on korraldatud koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga. Lisaks on võimalik kohtuda kolme filmi autoritega.

„On vahva, et mõnegi filmi järel puhkeb kohe samas saalis õdus vestlus, kus vaatajad saavad tärganud mõtteid ja tundeid teema asjatundjaga arutada, jagada vaimustust äsjanähtu üle, või ka kõhklusi-kahtlusi,“ rõõmustab Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. Lisaks avaldab ta lootust, et tänavuse Teadus360° programmi filmid suudavad vaatajad argirutiinist välja raputada ja anda juurde teadusel põhinevat tunnetust maailmakõiksuse vägevusest, eluslooduse haprusest ja meie, inimeste, tegelikest valikuvõimalustest kõige selle keskel. 

Filmide ning teadlaste ja ajakirjanike vestluste ajakavaga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri või Just Filmi kodulehel.

Lisainfo:

Helen Biin (Eesti Teadusagentuur), 7300 339, helen.biin@etag.ee

Seminar „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv“

4. detsembril 2018 algusega 10.45 toimub tööstusomandi aruteluseminar Tartus V SPA Hotelli konverentsikeskuses Baltic ruumis (Tartu, Riia 2).

Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) tegevus 4 raames valmib 2018. aasta lõpuks uuring „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv“ (täitja Tartu Ülikool).

Aruteluseminari eesmärk on tutvustada uuringu tulemusi ning ühise arutelu kaudu aidata uuringu tegijatel tõlgendada tulemusi ning koondada ideid poliitikasoovitusteks.

Kutsume Teid seminarist osa võtma ning kaasa rääkima nii tööstusomandi potentsiaalist kui ka selle piirangutest. Seminarile on oodatud valdkonna eksperdid ning kõik tööstusomandi teemast huvitatud inimesed.

Päevakava ja registreerumine. Kõigile registreerunutele saadame uuringutega tutvumiseks materjalid enne seminari toimumist.

Otsime uurimistoetuste koordinaatorit (tehnika ja tehnoloogia)!

Meile on oodatud tööle (ajutiselt äraoleva töötaja asendajana) UURIMISTOETUSTE KOORDINAATOR (tehnika ja tehnoloogia) töö eesmärgiga tagada uurimistoetuste süsteemi kvaliteetne toimimine tehnika- ja tehnoloogiateaduste valdkonnas.

Uurimistoetuste koordinaator koordineerib oma valdkonna uurimistoetuste taotlemist ja hindamist, menetleb uurimistoetuste taotlusi ja aruandeid, nõustab taotlejaid, kaasab eksperte, vormistab lepinguid, valmistab ette materjalid valdkondlikule ekspertkomisjonile, koostab vastavad aruanded ja analüüsid, koostöös teiste uurimistoetuste osakonna töötajatega arendab uurimistoetuste süsteemi toimimist ja viib ellu parendusi.

Tulemuslikuks töötamiseks on nõutav vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt tehnika ja tehnoloogia või täppisteaduste valdkonnas ning eelnev töökogemus teadus- ja arendustegevuse ja/või tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Koordinaator valdab eesti keelt kõrgtasemel ja suudab end ladusalt väljendada inglise keeles. Töös on vajalik oskus teha tõhusat koostööd kõigi partnerite ja osapooltega; ootame korrektse ja täpse loomuse ning ka tehnilise ja rutiinse töö püsivusega kolleegi.

Meie juures ootab mitmekülgne ja huvitav töö Eesti teadusuuringute rahastamise süsteemis ning võimalus aidata kaasa Eesti teaduse arengule. Kõigile meie töötajatele laieneb motivatsioonipakett, sh arengu- ja enesetäiendamise ning sportimisvõimalused, põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas.

Kandideerida palume CV-Online tööportaalis saates CV kaaskirjaga, milles on kirjas ka palgaootus. Kandideerimise tähtaeg 5.12.2018.

Lisainfot töö kohta annab uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku, telefon 731 7381, 5342 0639, e-post siret.rutiku@etag.ee.

Kontaktisik on personalijuht Leelo Muru, telefon 731 7341, e-post leelo.muru@etag.ee.

Töökoht asub Tartus ning tööle asumise aeg on 1. veebruar 2018.

Järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis

Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös

JÄRELDOKTORITE STIPENDIUMIDE KONKURSS TEADUSTÖÖKS JAAPANIS

2002. aastal sõlmisid Jaapani Teaduse Edendamise Ühing (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on JSPS’i koostööpartneriks ja esindusorganisatsiooniks Eestis. Sellega loodi Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas ETAgi vahendusel taotleda stipendiumi teadustööks Jaapanis. Eesti Teadusagentuurile esitatud taotlused hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS’ile.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS’il koostööpartnereid 27 maailma riigis.

STIPENDIUMI TAOTLEMINE 2019. RAHANDUSAASTAKS

Avatud on konkurss järeldoktori stipendiumile Jaapanis. Taotluste esitamise tähtaeg on 02. aprill 2019.

Taotluse koos lisadega palume saata e-allkirjastatult e-postkasti: aare.ignat@etag.ee. E-kirja teemareale märkida „JSPS grandikonkurss“.

Lühiinformatsioon järeldoktorite programmi kohta:

  1. Teadustöö valdkond
    – kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad.
  1. Nõudmised taotlejale
    – peab olema Eesti Vabariigi kodanik või selle alaline elanik (kuid riigi kodanik, millel on diplomaatilised suhted Jaapaniga)
    – peab omama doktorikraadi, mis on omistatud hiljemalt enne stipendiumi algust, kuid mitte varem kui 2. aprillil 2013
    – teadustöö programm peab olema eelnevalt kooskõlastatud Jaapani-poolse vastuvõtjaga
    – varem JSPS’i stipendiumi (standard) saanud teadlaste taotlusi ei arvestata
  1. Kestvus
    – 12 kuni 24 kuud
  1. Algusaeg
    – stipendiaat peab saabuma Jaapanisse hiljemalt 30. novembril 2019.
  1. Stipendiumi suurus
    – sõidupilet (sinna ja tagasi)
    – igakuine stipendium 362 000 jeeni
    – ümberasumistoetus (elamise sisseseadmiseks Jaapanis) 200 000 jeeni
    – reisi- ja tervisekindlustus
    – teadustöö läbiviimiseks Jaapanis on võimalik taotleda granti. Taotluse nimetatud grandile teeb vastuvõttev teadlane oma asutuse kaudu.
  1. Vastuvõtvad Jaapani uurimisasutused ja teadlased
    – taotlejad peavad eelnevalt kooskõlastama vastuvõtjaga teadustöö plaani Jaapanis viibimise ajaks
    – vastuvõtvad teadlased peavad täiskoormusega töötama kas ülikoolis või uurimisasutuses. JSPS’i poolt aktsepteeritavate uurimisasutuste mittetäielik loetelu on JSPS’i kodulehel. (http://www.jsps.go.jp/english/e-fellow/list_host.html)
  1. Taotlemine
    – taotlus esitatakse JSPS’ile Eesti Teadusagentuuri kaudu
    – taotlejal peab olema loodud kontakt oma vastuvõtjaga
  2. Stipendiumi taotlemiseks on vajalikud järgmised dokumendid
    – taotlus etteantud vormil (Format-2-Postdoc.) allkirjastatud taotleja allkirja pildifailiga
    – vastuvõtva Jaapani teadlase nõusolek/kutse
    – soovitus taotleja endiselt või praeguselt juhendajalt
    – koopia taotleja PhD kraadi diplomist või PhD sertifikaat (originaal). Kui doktorikraadi veel ei ole, siis kiri taotleja asutuselt, kus on märgitud kuupäev, millal taotleja kraadi omandab
    – vajadusel täiendavad dokumendid
    – taotlus esitada PDF formaadis dokumendifailina (skaneeritud pildifaile ei aktsepteerita)
    – kõik dokumendid peavad olema kas inglise või jaapani keeles. Kui esitatakse originaaldokument mõnes muus keeles, peab sellega kaasas olema inglisekeelne tõlge (tõlge võib olla mitteametlik, koostatud vastuvõtja või taotleja poolt).

Taotlusvorm
Taotlusvormi täitmise juhend
Taotluse esitamise juhend

NB! Palume hoolikalt tutvuda juhenditega ning arvestada sealseid soovitusi ning märkusi.

Informatsioon konkursi kohta:

Aare Ignat
Eesti Teadusagentuur
aare.ignat@etag.ee
JSPS koduleht (Standard programm)

Horisont 2020 infopäevad Tallinnas ja Tartus

Eesti Teadusagentuur kutsub teid Horisont 2020 infopäevale Tartus ja Tallinnas.

Infopäevad toimuvad:
27. novembril Tallinnas (Kreutzwaldi Hotell, Endla 23)
29. novembril Tartus (Tartu Hotelli konverentsikeskus, saal Meloodia, Soola 3)

Horisont 2020 infoürituse eesmärgiks on anda ülevaade programmi ülesehitusest, rahastamise reeglitest ning anda juhiseid osalemiseks.

Infot ja nõu jagavad Horisont 2020 erinevate valdkondade konsultandid Eesti Teadusagentuurist.
Võimalikud ka individuaalsed konsultatsioonid.

Infopäeval ei pea osalema terve päev – võib tulla ka üksnes huvipakkuvate ettekannete ajaks.
Infopäeval osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine. Osalemine on tasuta.

Registreerumine:
27.11 Tallinna infopäevale https://www.etag.ee/uritus/horisont-2020-infopaev-tallinnas-2/

29.11 Tartu infopäevale https://www.etag.ee/uritus/horisont-2020-infopaev-tartus-2/

09.00-09.30 ·    Registreerimine (kohv/tee)
9.30-9.45 ·    Horisont 2020 ülesehitus (ja tugistruktuur Eestis). Silver Lätt
9.45-10.25 ·    Horisont 2020 rahastamise reeglid. Margit Ilves
10.25-10.45 ·    VKEd. Margit Ilves
10.45-11.00 ·    Kosmos. Silver Lätt
11.00- 11.20 ·    Materjaliteadus. Mikk Antsov
11.20-11.50 ·    Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Turvaline ühiskond. Aavo Kaine
11.50-12.05 ·    FET. Aare Ignat
12.05-12.45 ·   Lõuna. Võimalus kohtuda konsultantidega silmast-silma
12.45-13.15 ·   Energia ja transport. Maria Habicht
13.15-13.45 ·   Tervishoid ja toit. Argo Soon
13.45-14.05 ·   Keskkond. Ülle Napa
14.05-14.25 ·  Teadus ühiskonnas. Terje Tuisk
14.25-14.45 ·   Kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev maailm. 
14.45-15.15 ·   Marie S Curie ja ERC. Kristin Kraav
15.15-15.30  ·  Võimalus kohtuda konsultantidega silmast-silma
   

 

Täiendav info:

Kristi Auli
Koordinaator
Välisteaduskoostöö osakond
Eesti Teadusagentuur
kristi.auli@etag.ee
Tel: 730 0376

EMP finantsmehhanismi 2014–2021 Balti teaduskoostöö programmi esimene taotlusvoor

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur koostöös doonorriigi programmipartneriga (Research Council of Norway) avavad Balti teaduskoostöö programmi esimese taotlusvooru.

Taotlusi saavad esitada Eesti evalveeritud teadus- ja arendusasutused Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Taotluste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar kell 16:00 Eesti aja järgi.

Esimeses  taotlusvoorus on eelistatud taotlused, mis on suunatud järgmiste väljakutsete lahendamisele Balti regioonis: 

  • Public health; translational medicine; health technologies
  • Migration; social inclusion
  • Regional cyber security; security
  • Environmentally friendly solutions
  • Regional economic development; employment; labour market regulations and social policy
  • More effective use of resources

Rahastust saavad taotleda projektid, kus on partneritena kaasatud vähemalt üks teadusasutus Balti riikidest ja vähemalt üks doonorriikidest Norrast, Islandilt ja/või Liechtensteinist.

Konkursikuulutus ja taotlemisjuhend on avaldatud meie kodulehe ingliskeelses osas: https://www.etag.ee/en/funding/partnership-funding/eea-financial-mechanism-2014-2021-baltic-research-programme/

Lähem teave: Katrin Piller, katrin.piller@etag.ee (Eesti Teadusagentuur)

 

Vaata ka:

  • Regulation on the implementation of the EEA Grants 2014-2021

https://eeagrants.org/Results-data/Documents/Legal-documents/Regulations-with-annexes/EEA-Grants-2014-2021

  • Guideline for Research Programmes

https://eeagrants.org/Results-data/Documents/Legal-documents/Guidelines-mandates-and-strategy/EEA-and-Norway-Grants-2014-2021/Guideline-for-Research-Programmes2

  • Norra partnerite otsimise andmebaas:

https://www.forskningsradet.no/no/Artikkel/Partner_Search_Database_for_EEA_and_Norway_Grants/1254034516104?lang=no

Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Eesti Teadusagentuur kutsub 26. oktoobril koolide uurimistööde koordinaatorid kogu Eestist kokku, et luua koostöövõrgustik, mis toetab uurimistööde läbiviimist koolides.

Koostöövõrgustiku avaseminaril räägitakse kooli uurimistööde juhendamise süsteemist Eestis, jagatakse häid praktikaid nii suurematest kui väiksematest koolidest, tutvustatakse trende loodusteaduslikes ja humanitaarvaldkonna uurimistöödes ja arutletakse eetiliste põhimõtete üle uurimistööde tegemisel. Lisaks uuritakse võimalusi, kuidas ülikoolid saaksid veelgi enam koole õpilaste uurimistööde planeerimisel ja juhendamisel toetada.

„Uurimistöö toetamiseks loodav võrgustik on abiks nii uurimisteemade kui ka vajalike juhendajate leidmiseks ning üksteiselt õppimiseks. Eesti Teadusagentuur toetab võrgustiku tegevusi ja loodab seeläbi koolis tehtavate uurimistööde arvu ja kvaliteedi kasvu,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Pikaaegse kogemusega uurimistööde koordinaator Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis Lauri Mällo sõnul on eesmärgiks heade praktikate laiem kajastamine nii uurimistööde kui ka loovtööde osas ja ideede vahetus uurimistööde koordinaatorite vahel. Uurimistöödel võiks tekkida jätkuteemad, koolid võiksid vahetada omavahel uurimistöid ning selle toetuseks oleks hea luua uurimistööde andmebaas.

Uurimistööde koordinaatorite avaseminari päevakava

Lisainformatsioon: Sirli Taniloo, Eesti Teadusagentuur, sirli.taniloo@etag.ee, tel: 526 0562

Balti teaduskoostööprogramm soodustab koostööd Balti riikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel

25. oktoobril toimub Tallinnas, Tallink SPA & Conference Hotel’is Balti teaduskoostöö programmi ava- ja partnerlusüritus, kus tutvustatakse programmi eesmärke ja peatselt avatavat esimest taotlusvooru. Partnerlusüritusel otsivad koostööpartnereid 230 teadlast Eestist, Lätist, Leedust ja Norrast.

Balti teaduskoostöö programm on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatav programm, mille kogumaht koos Eesti, Läti ja Leedu riigipoolse kaasrahastusega on 22 miljonit eurot. Programmi perioodil on kavas korraldada kolm taotlusvooru: esimene Eestis, teine järgmisel aastal Lätis  ja kolmas Leedus.

Programmi eesmärk on soodustada kõrgetasemeliste ja jätkusuutlike teaduskonsortsiumide teket, mis aitaksid kaasa piirkonna arengu ja heaoluga seotud väljakutsete lahendamisele ning omaksid laiemat rahvusvahelist väljundit. Programm peab oluliseks doktorantide ja järeldoktorantide kaasamist, ühispublikatsioonide koostamist ning partnerite edasist koostööd võimaliku jätkurahastuse taotlemisel erinevatest Euroopa Liidu ja regionaalse arengu koostöö programmidest.

„Norral on suur soov jätkata eelmisel toetusperioodil alustatud tihedat koostööd Norra ja Eesti teadusgruppide vahel. Meil on hea meel, et uuel perioodil tugevdavad seda koostööd veel ka Läti ja Leedu teadlased,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Euroopa 2020 eesmärk tõsta teadusesse ja arendustöösse tehtavaid investeeringuid 3%-ni SKT-st on ambitsioonikas ja Norra annab kindlalt sellesse oma panuse,“ lisas suursaadik.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel kinnitas soovi varasemat edukat koostööd jätkata: „Arvestades eelmise perioodi Norra-Eesti programmi edu, olen veendunud, et algav Balti koostööprogramm toob palju kasu nii Balti riikide kui Norra teadlastele ja teadusele. Võib üsna kindlasti loota, et selle programmi teadust ergastav mõju kujuneb loodavate koostöösühete toel kaugemalegi neist tulemustest, mida programmi toel tehtavate uuringutega saadakse.“

Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor on suunatud oluliste väljakutsete lahendamisele Balti regioonis järgmistel teemadel:

  • Rahvatervis; siirdemeditsiin; tervisetehnoloogiad
  • Migratsioon; sotsiaalne kaasatus
  • Regiooni küberturvalisus; avalik kord
  • Looduspõhised lahendused
  • Majanduse areng piirkonnas; tööhõive; tööturg ja sotsiaalpoliitika
  • Ressursside efektiivsem kasutamine

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 perioodil viiakse Eestis ellu kuus programmi, mille abil toetatakse Eestis innovatsiooni ja majanduskasvu, kohalikku arengut, teadust ja haridust, kliimamuutuste leevendamist ning nendega kohanemist, kodanikuühiskonda ja sotsiaalse dialoogi tugevdamist.

Lisainfo: https://www.etag.ee/uritus/balti-teaduskoostoo-programmi-ava-ja-partnerlusuritus/

 

Rootsi teadusajakirjanike visiidil Eestisse on fookuses digiteemad

23.-25. oktoobril külastavad Eesti teadusasutusi Rootsi juhtiva päevalehe Dagens Nyheter teadusajakirjanikud Maria Gunther Axelsson ja Amina Manzoor, kes kolme päeva jooksul tutvuvad Eesti digitehnoloogia võimalustega.

Välisajakirjanikele tutvustatakse TalTechis küberturvalisuse ja e-riigi lahendusi ning Tallinna Ülikoolis digitaalseid õpimänge. Tartus tutvustatakse ajakirjanikele Tartu Ülikooli loodusmuuseumis elurikkuse andmebaasi, Tartu Ülikooli genoomika instituudis 100 000 geenidoonori projekti ning Tervise Tehnoloogiate Arenduskeskuses personaalmeditsiini lahendusi.

Lisaks teadusasutustega tutvumisele viivad Maria Gunther Axelsson ja Amina Manzoor läbi kaks koolitust Eesti ajakirjanikele, mille käigus tutvustatakse Rootsi teadusajakirjanduse põhimõtteid. Koolitust viiakse Eestis läbi algatuse „Kust sa tead?“ raames.

Teadusajakirjanike visiiti korraldab Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuse.

CHIST-ERA rahvusvaheline ühiskonkurss on avatud

CHIST-ERA (Long-term Challenges in Information and Communication Sciences & Technologies ERA-NET) rahvusvaheline koostöövõrgustik kuulutas välja ühiskonkursi järgmistel teemadel:

  • Analog Computing for Artificial Intelligence (ACAI)
  • Smart Distribution of Computing in Dynamic Networks (SDCDN)

Ühiskonkursi partneriteks on Austria (ainult teema ACAI), Belgia (Valloonia-Brüssel), Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kanada (Québec), Kreeka, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Šveits, Tšehhi, Türgi ja Ühendatud Kuningriigid (ainult teema SDCDN).

Taotluse saavad esitada uurimisrühmad, kuhu kuuluvad vähemalt kolme konkurssi rahastava riigi teadlaste uurimisgrupid.

Eeltaotluste (kohustuslik) esitamise tähtaeg: 15. jaanuar 2019, 17:00 CET

Eesti Teadusagentuur (ETAg) planeerib rahastada kahte kuni 150 000 eurose eelarvega projekti.

NB! Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Seetõttu:

·         Granditaotlejad on kohustatud informeerima oma asutust ja saama sellelt nõusoleku grandi esitamiseks.

·         Eelarve ja kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.

·         Projekti kestvus võib olla kuni 3 aastat, kuid Mobilitas Pluss Horisont 2020 ERA NET toetust saab kasutada kuni 30. septembrini 2022.

·         Kõik taotlejad peavad kooskõlastama oma projekti eelarve Mobilitas Pluss vanemkonsultandiga (Dr Margus Harak Margus.Harak@etag.ee, telefon 731 7343). Vastasel korral võidakse taotlus lugeda nõuetele mittevastavaks.

ETAgi nõuded taotlejale ning taotlusele on meie kodulehel. Täiendava info ühiskonkursi kohta ning vajalikud dokumendid leiab CHIST-ERA kodulehelt

Info Eesti Teadusagentuuris:
Aare Ignat  aare.ignat@etag.ee

„Rakett 69“ lendab edasi

Eesti Teadusagentuuri tellitud ülipopulaarne noorte teadussaade „Rakett 69“ jätkub veel vähemalt neli hooaega. Juba kaheksa aastat ETV eetris olnud kaasahaaravast saatesarjast on kujunenud teaduse ja tehnoloogia populariseerimise edulugu. Saadet on tunnustanud ka Euroopa ringhäälingute liit, nimetades selle parimaks haridussaateks juba 2012. aastal ning tänaseks on „Rakett 69“ veel palju parem. Saatesarja uute, 2019-2022. aastatel eetrisse jõudvate hooaegade tootmist Eesti Teadusagentuuri TeaMe+ programmi raames toetavad EL Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Energia.

„Vaatamata meediamaailma mitmekesistumisele on „Rakett 69“ vaatajaskond püsinud stabiilsena ning väga paljud noored on saanud innustust õppida loodus ja täppisteaduste, inseneeria ning tehnoloogia erialasid. Need olid peamised põhjused, miks Eesti Teadusagentuur töötas selle nimel, et teadussaade saaks veel Euroopa Liidu tõukefondide toel neli aastat jätkuda“ rõõmustas saate jätkumise üle Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

“Rakett 69” eesmärgiks on panna lapsed ja noored huvi tundma teaduse ja tehnoloogia vastu. Saatesarja üks hooaeg koosneb 16 episoodist, milles osalejad lahendavad nii meeskondlikult kui individuaalselt ülesandeid, mille lahendamine nõuab oskust koolis saadud teadmisi ootamatu nurga alt rakendada. Igas saates esitatud ülesande kohta on “Rakett 69” kodulehel teadustoimetaja selgitustega video ülesande lahenduskäigust, mille abil saab neid kodus või koolis ise järele proovida.

Saate produtsent Kalev Smidt nendib, et „Rakett 69“ saade on kaheksa aastaga tõestanud oma positsiooni ja vajalikkust teaduse populariseerijana. „Usun, et neid noori üle Eesti on tänaseks tuhandeid, kes on saanud kas siis saates osalejana või vaatajana innustust tegeleda veelgi enam teaduse ja tehnoloogiavaldkondadega. Meil on hea meel saate tootjana, et tehtud tööd hinnatakse ning saadet soovitakse veel ka järgmised neli aastat ekraanidel näha. Oleme valmis veel tuhandeid noori üllatama ja innustama.“

Käesoleva aasta alguses ETV eetris olnud „Rakett 69“ saatesarja 8. hooaja iga osa vaatas keskmiselt veidi enam kui 80 tuhat vaatajat. Raketi mõju ulatub aga telesaatest kaugemale – saatesarja veebisaateid kasutatakse innukalt koolides õppetöös ning loodud on saatest inspireeritud huviringe. Ka „Rakett 69“ eelmise hooaja võitja Kadi Siigur tõdeb, et saates osalemine andis talle võimaluse lahendada ülesandeid, kus saab reaalselt käed külge panna ning oma kooliteadmisi rakendama õppida. „See on ideaalne viis end tõestada ja proovile panna. Pidevalt pingelises situatsioonis olemine õpetas stressi enda kasuks kasutama ning saatest saadud pingetaluvus tuleb kasuks kogu eluks. Rakett 69 saates osalemine andis kindlasti juurde enesekindlust ja oli võimas kogemus, mida mitte millegi vastu ei vahetaks“  kiitis Kadi Siigur saatest saadud kogemust.

„Rakett 69“ uue hooaja saadete salvestamine algab juba oktoobri lõpus ning saated jõuavad eetrisse 2019. aasta jaanuaris.

Lisainfo:

Helen Biin, SA Eesti Teadusagentuur, helen.biin@etag.ee, 730 0339

Kalev Smidt, „Rakett 69“ produtsent, kalev@rakett69.ee, 5341 4787


“Rakett 69” eelmise hooaja võitja Kadi Siigur. (Foto: “Rakett69”)