Teaduspoliitika konverentsi materjalid leiab nüüd veebist

20. oktoobril toimunud VIII teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor (VIII) Kuidas targalt roheliseks pöörata?” on nüüd järelvaadatav Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil.

Meie kodulehelt leiab ettekannete slaidid, ka soovitame külastada rohepöörde-teemalehte ERR-i teadusportaalis Novaator, kus saab lugeda arvamuslugusid konverentsi esinejatelt ning vaadata Eesti noorte teaduste akadeemia algatusel valminud lühivideosid.

Konverentsi fotogaleriid saab vaadata siin. Pildistas Henri-Kristian Kirsip

Varasemate teaduspoliitika konverentside info ja materjalid leiab siit.

 

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to two months. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals and how to manage the ERC grant.

The researcher who is planning a study visit should already have a vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

The grant application for the study visit must include a realistic timetable for the study visit and the expected results, which should contribute to the application for the ERC grant. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The cost of one study visit is up to 7000 euros. In assessing the budget for a study visit, ETAg will proceed on the basis of its justification and consistency with the duration and destination of the study visit.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 10 September until 17:00, 4 October 2021.

The decision of funding or not funding the study visit applications will be made in the second half of October 2021.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore, please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2022.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here.

Information on support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343
margus.harak@etag.ee

The list of projects approved for funding under Baltic Research Programme Latvian Call is published

We are happy to inform you that the list of projects approved for funding under Baltic Research Programme Latvian Call is published https://eeagrants.lv/en/2021/02/18/8-projects-approved-in-the-baltic-research-programme/.

Seven of the eight funded projects involve Estonian partners. The University of Tartu participates in 3, TalTech 2, the Institute of Chemical Biology and Physics and the Estonian University of Life Sciences in one project each.

The budget of the Latvian call is 7 million euros. The projects last 3 years.

The list of funded projects with the names of the Estonian partner institution and the responsible PI can be found on the homepage of ETAg: https://www.etag.ee/rahastamine/partnerlus-ja-koostootoetused/emp-finantsmehhanism-2014-2021-balti-teaduskoostoo-programm/

Additional information: Katrin Piller, programme coordinator at ETAg, katrin.piller@etag.ee

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to fund 92 research projects

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to the Board of the Council to fund 92 research projects in 2021, in the total amount of 16 million. The grants will be awarded to 8 postdoctoral, 21 start-up, and 63 team projects.

Most of the projects to receive funding are in the field of natural sciences (37), followed by medical and health sciences (15), engineering and technology (12), humanities and the arts (11), and social sciences (10). The smallest number of grants (7) is in the field of agricultural and veterinary sciences.

Among the researchers receiving the grants, seven Estonian R&D institutions are present.

The total number of applications submitted was 416, out of which 413 were processed.

The final funding decision is scheduled to be made by the end of December by the Board of the Council after concluding an administrative contract with the Ministry of Education and Research.

More detailed information and statistics regarding the applications, grants, success, field-specific grant amounts, division between R&D institutions, and gender of the researchers can be found on the homepage of the Council (in Estonian).

Additional information:
Andres Koppel
+372 731 7340/ +372 513 3944
andres.koppel@etag.ee

 

 

 

Estonian Research Council supports joint Nordic research projects on COVID-19

Last Friday, the Nordic research council NordForsk announced funding decisions, according to which almost five million euros will be allocated to five new collaboration projects on health data research related to the COVID-19 pandemic. One of the projects also involves researchers from Estonia, who receive 147,200 euros from the Estonian Research Council.

The projects funded through the programme cover a wide range of topics, including research on COVID-19 in relation to pregnancy, smoking and mental health, for example. The aim is to generate new knowledge by using existing health data, combat the COVID-19 pandemic and learn from the pandemic for the future. Compared to many other countries, Estonian and Nordic researchers can take advantage of their unique digital resources in the form of national registries and biobanks, which provide an opportunity to carry out extensive international studies.

In the successful application that involves Estonian researches, the research team of the University of Tartu Institute of Genomics led by Kelli Lehto, Senior Research Fellow of Neuropsychiatric Genetics, intends to carry out a study on the links between COVID-19 and mental health. Although the World Health Organization and research communities have alerted for adverse mental health impact of pandemic-related factors, the number of studies conducted in this field is relatively limited. The project will examine both short-term and long-term impact of the restrictions introduced during the pandemic on mental health in five countries where various measures have been taken to control the spread of the virus. Also, the project seeks to clarify whether the persons with some mental health problem or genetic predisposition are affected more severely by the COVID-19 virus. “We hope that the results of the projects will increase our capacity to identify the vulnerable groups who would need greater attention in pandemic situations, so that we could take that into consideration in developing health care policies and prevention programmes,” said Lehto. The project is led by the University of Iceland and other participating institutions are the Karolinska Institute of Sweden, Capital Region of Denmark and the University of Oslo.

„Research collaboration with Nordic partners is historically and strategically significant for us. This is the third Nordforsk programme in which the Research Council participates,” said the Head of the Department of International Research Cooperation Maarja Adojaan. “In the programme on digitalisation of the public sector, we finance the participation of our researchers in three projects with a total of 400,000 euros. In the programme for sustainable aquaculture, where the phase of assessing the proposals has started, we can support the contribution of Estonian researchers with 150,000 euros. We are happy that our researchers actively apply for funding from NordForsk and their cooperation with Nordic colleagues is intensifying.”

NordForsk is providing funding for the COVID-19 research programme along with the Estonian Research Council, the Research Council of Norway, the Academy of Finland, the Swedish Research Council, the Innovation Fund of Denmark, the Latvian Ministry of Education and Research, and the Icelandic Centre for Research (Rannís).

By the end of the application period in the middle of June, NordForsk received 17 applications. Partners from Estonia were involved in nine projects. The assessment of the applications was organised by NordForsk. An international panel of experts considered the scientific quality and innovative potential of the proposals, also the possible effect of the project on the countries in the region and across the wider world.

The list of funded projects and more detailed information is available on the NordForsk website.

Further information from the Estonian Research Council:
Maarja Adojaan
Head of the Department of International Research Cooperation
Telephone: +372 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee

 

Government supports research and development related to coronavirus

In early July, researchers will be able to apply for support for projects that seek solutions to problems caused by the spread of coronavirus and to mitigate its consequences. A total of 2.1 million euros is to be distributed and the projects must be completed by the end of 2021.

Mailis Reps, the Minister of Education and Research, said that the crisis caused by coronavirus clearly shows how important it is to involve scientists in order for us to better understand the crisis and mitigate its effects. “Scientists in Estonia have already made a significant contribution to studying the virus and are continuing to do so,” she said. “These funds during the state of emergency is recognition of their work. That said, it is clear that the funding of science from the state budget must continue to grow.”

The call for proposals is aimed at further developing existing research results or finding and testing new uses. The areas being covered in the round of applications were chosen on the basis of ideas posited in response to a call from the Estonian Research Council. The development of prototypes for innovative solutions, products and services will be supported in five areas: materials and surface treatment agents inhibiting the spread of the virus; new types of personal protective equipment; technological solutions for the reduction of virus particles in indoor air; technological solutions to reduce the workload on the health care sector; and solutions based on data analysis to assess the spread of the virus and to predict the impact of measures. The projects should start in autumn and achieve results by the end of 2021.

The application round is being organised by the Estonian Research Council. The terms and conditions are currently being prepared with the ministry. More detailed information will be available in the first half of June. Representatives of those from the business sector and ministries who will potentially be able to implement the development projects will participate in the evaluation of the projects alongside representatives of the Ministry of Education and Research.

The funding for the call for proposals will come from the supplementary state budget. A total of 4 million euros was allocated to science from the supplementary budget approved by the Riigikogu on 15 April. In addition, the allocated funds will support the development activities of the third-level bio-laboratory – i.e. a laboratory suitable for coronavirus research – at the University of Tartu’s Translational Medicine Centre and the participation of Estonian scientists in joint Nordic research related to the virus.

The state has allocated a total of 8.1 million euros to research and development related to the coronavirus crisis. Of this, 1.8 million euros was allocated for the launch of the COVID-19 monitoring system led by the University of Tartu and 0.3 million euros for studies of antibodies. The RITA programme allocated 2 million euros for research into COVID-19.

Aire Koik
Ministry of Education and Research
Communications Department
Consultant
Phone 5252072

Seven joint projects of the Baltic Research Programme received funding

The funding decision announced today grants a total of EUR 6 million for seven research projects. Applications were made in a great variety of research fields and competition was extremely intense.

Funded projects will be last three to four years and address topics that often require collaboration between researchers from multiple disciplines. For example, one of the supported projects combines medical and computer science (artificial intelligence) capabilities to tailor cervical cancer screening to individual needs. Several supported projects deal with environmental impacts and climate change. For example, a methodology is being developed to assess the environmental impacts of different land use in the context of climate change using the soil microbiome. Another project seeks to find environmentally friendly solutions and technologies that take into account the specificities of the Baltic Sea coastline and help assess the condition of the beach and the risks of coastal construction. Applications of new bio- (wood-) based materials are also being explored where plastics of fossil origin have so far been used (e.g. in automotive, coatings and packaging). A very topical area at the moment is renewable energy – one of the projects is aimed at developing, among other things, low-power battery-based energy storage devices used by households. A separate project will focus on heritage-related processes in rural areas of Estonia, Latvia, Lithuania and Norway. All three Baltic countries and Norway are also participating in a study analysing cultural differences in academic writing.

“The Baltic Research Cooperation Program creates the conditions for better cooperation between Norwegian, Estonian, Latvian and Lithuanian researchers and helps to find new partners. We believe that indirectly, the program will have a broader impact and also increase the impact of Baltic researchers on pan-European cooperation, including participation in the European Union Framework Programme for Research and Innovation, European Horizon,” said Birgit Jacobsen, Senior Adviser to the Norwegian Research Council. “Expectations for the Baltic Research Cooperation Program are high. Now that the first call for proposals has been completed and the projects to be funded have been selected, it will be very exciting for us to start monitoring their implementation,” added Jacobsen.

“The Baltic research cooperation program is special in that it requires cooperation between the Baltic States and the Nordic countries. As the large number of applications and the diversity of topics have shown, our researchers have many good ideas to develop with their neighbours. Funded projects come from a variety of scientific fields, but all deal with very vital and topical issues. The Estonian Research Council was honoured and pleased to be the first organizer and we hope that the Baltic States’ scientific cooperation will only gain momentum. Many very good applications were denied support this time due to high competition, but we encourage researchers to submit their ideas for the next call for applications in Latvia and Lithuania,” said Andres Koppel, Director General of the Estonian Research Council.

The Baltic Research Cooperation Program is a programme funded by Norway, Iceland and Liechtenstein to enhance scientific cooperation between the Baltic States and the European Economic Area (EEA). The total amount of the programme together with the state co-financing of Estonia, Latvia and Lithuania is 22 million euros. There is a total of three calls for proposals, the first of which was launched by Estonia and the second and third, which will open in January and February next year in Latvia and Lithuania respectively.

A total of 130 applications were received in the recently completed call for proposals. Of these, 46% were submitted by researchers from the University of Tartu, 32% by Tallinn University of Technology, 6% by Estonian University of Life Sciences, 6% by Tallinn University and the remaining 10% by other research institutions.

In total, more than € 114 million was requested from the programme. The total budget of the Estonian call is 6 million euros.

The highest number of applications came from natural sciences (26%), followed by medical and health sciences (23%), social sciences (19%) and technology and engineering (19%). The highest number of applications were addressing a more effective use of resources (58 applications), followed by environmentally friendly solutions (56 applications) and health applications (55).

The applications were evaluated by international experts and a joint Programme Committee consisting of eminent scientists, and the final funding decision was made by the Programme Operator, the Estonian Ministry of Education and Research.


Additional information:
https://www.etag.ee/en/funding/partnership-funding/eea-financial-mechanism-2014-2021-baltic-research-programme/

Katrin Piller
Coordinator
Estonian Research Council
Department of International Research Cooperation
731 7382
katrin.piller@etag.ee

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to seven days. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals.

The researcher who is planning a study visit should already have vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D Department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 15 April until 17:00, 6 May 2019.

Support will be given to at least 5 short term study visits. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The approximate cost of one study visit is up to 1500 euros.

The decision to approve or not the study visit applications will be made during October 2018.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2020.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here: http://www.etag.ee/en/funding/mobility-funding/mobilitas-pluss/training-events-and-study-visits-for-researchers/ .

Information about support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343
margus.harak@etag.ee

Estonian National Contest for University Students awaits participants

The Estonian Research Council invites students to submit research papers to the national contest. We are waiting for the works until 17 September 2018. Submission of research papers is now officially open on the website of the Estonian Research Council https://konkursid.etag.ee/

The aim of the national contest for university students is to promote research among university students, stimulate them to be more active and to acknowledge students who have achieved outstanding results with their thesis, study, research or scientific publication.

The contest is open for all students studying in Estonia (including foreign students studying in Estonia) and Estonian citizens studying abroad. Research papers can be submitted on all university levels: applied higher education and bachelor’s studies; master’s studies; doctoral studies and in all fields of research:

In addition to national awards, special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences and the Ministry of Social Affairs are issued.
The prize pool of the competition is EUR 70 877.79 and the prizes are divided as follows:
1. Research papers of applied higher education and undergraduate students (I prize of EUR 960, II prize of EUR 650, III prize of EUR 320);
2. Master’s degree students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
3. Doctorate students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
4. two major prizes 3600 euros;
5. Special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences, totaling EUR 5497.79
6. Special prizes from the Ministry of Social Affairs, totaling EUR 3400.

The Estonian Research Council is organizing the contest for student research in cooperation with the Ministry of Education and Research for the 27th time this year.

Additional information:
Sirli Taniloo
Contest Coordinator
Estonian Research Council
phone: + 372 731 7347, +372 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

 

2018 sees the start of 42 new personal research funding projects

How could miscarriage, forest pathogens, power electronic converters and demographic developments all fit in one sentence? In short they are all topics of research and development projects that are to commence in Estonia in 2018.

Looking for pathways towards a more sustainable society

Allan Puur, research professor at Tallinn University’s Estonian Institute for Population Studies, is the principal investigator of a research funding projecting dealing with contemporary demographic developments in Estonia while also searching for pathways towards a more sustainable society.

Puur explained that there are several motivations underlying this research on the demographic development of Estonia. “First, contemporary populations are quite dynamic and exhibit considerable variation, both across countries and between sub-groups of the population,” he said, adding that the change in and diversity of demographic patterns — be it family dynamics, longevity, migration or another process — exert significant influence on society and the lives of individuals.

“Second, if policy makers are determined to tackle the demographic challenges ahead, which seems to be the case in Estonia, researchers are expected to give them a reliable knowledge base. This means that there are both academic and non-academic motivations behind our current project,” Puur highlighted.

The general aim of this project is to gain an improved understanding of the trends in and patterns of the respective processes in Estonia since the beginning of the 21st century, viewed against the backdrop of concurrent developments in other European countries. In order to provide insight into the mechanisms underlying the observed patterns, the project pays systematic attention to the experience of sub-populations, based on education, ethnic affiliation and other characteristics, as shaped by the interplay of individual and contextual factors, Puur explained.

The project would draw on newly constructed longitudinal datasets based on administrative registers and international comparative surveys. “We hope that the results obtained from the project will enhance the knowledge base for population-related policies for supporting societal sustainability,” Puur concluded.

Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 183,130.

Contribution to the reliability and sustainability of power engineering

Lauri Kütt, professor at Tallinn University of Technology’s Department of Electrical Power Engineering and Mechatronics, is the principal investigator of a research funding project regarding the synthesis of output current waveforms of power electronic converters for the purpose of increasing the hosting capacity of renewable energy sources in distribution networks.

This research project focuses on the quality aspects of electric power in distribution networks (DNs). The goal of this project is to develop state-of-the art methods for harmonic currents mitigation, by means of power electronic inverters and a novel current output waveform control strategy. The potential impact of the project includes DN load models, novel control methods that contribute to fundamental electrical engineering and power electronics control, while also enhancing the reliability and sustainability of power engineering.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 72,045

Possible new answers to the fragile question of miscarriages

Triin Laisk-Podar, research fellow in genetics at the University of Tartu’s Faculty of Medicine, is the principal investigator of post-doctoral research funding project entitled “Identification and characterisation of the genetic contribution to miscarriage using large-scale biobank data”.

Laisk-Podar said that the project aims to explain the genetic architecture of miscarriage by using data in large-scale biobanks, which allows for the genetic study of hundreds of thousands of women. “By comparing the genetics of women who have experienced miscarriage to the women who haven’t, we hope to find genetic variants associated with an increased likelihood of miscarriage. Novel computational tools allow us to frame these findings within a larger biological picture, and to pinpoint the regulatory mechanisms and biological pathways affected by these variants,” she said, adding that, ideally, these analyses will generate new knowledge relevant to the genetic background of miscarriage, while also highlighting novel ways for more personalised patient counselling in order to decrease the risk of miscarriage and associated comorbidities.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 37,600.

Knowledge helps to fight pathogens

Rein Drenkhan, associate professor of forest pathology at the Estonian University of Life Sciences, is the principal investigator of research funding project entitled, “Massive invasions of forest pathogens in Northern Europe: early detection of new pathogens, determination of the pathways and modes of their arrival and the search for possibilities for their obstruction“.

Drenkhan said that this topic is important for two reasons. Firstly, due to climate change new forest pathogens have arisen and it is likely there will be more and more. Secondly, people spread pathogens due to global commerce. “In both cases, it is urgent to be able to detect pathogens both in imported plant material and in the environment so that the pathogens do not come as a surprise, and we can be ready to control them,” he explained, while adding that control can be achieved only if the behavior, distribution, and biology of the pathogens in a new environment is known. In other words, discerning the pathogens’ potential host plants also allows us to discern their victims and distributors.

The research group has the following plans for this project: to study the populations of invasive pathogens, their distribution to the Nordic countries and the susceptibility of trees to them; to generate more effective DNA-based markers for the rapid detection of pathogens; to analyze the microflora of healthy and diseased trees with the aim of finding an antagonist for disease control.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 81,245.

All in all, the evaluation board of the Estonian Science Council decided to give a personal research grant to 42 post-doctoral, start-up and group projects starting in the year 2018. The annual total amount of new research grants is EUR 3.79 million. The evaluation board evaluated 317 applications. EUR 8.62 million was given to support 188 earlier research projects.

Author: Marii Kangur
The article was first published in Research in Estonia

Eelteade: ERA-NET CHIST-ERA 2021. a ühiskonkurss avaneb peatselt

CHIST-ERA 2021. a ühiskonkurss avaneb 2021. a oktoobri lõpus/novembri alguses.

Taotlusi oodatakse teemadel:

  • Nano-Opto-Electro-Mechanical Systems (NOEMS) for ICT
  • Foundations for Misbehaviour Detection and Mitigation Strategies in Online Social Networks and Media

Taotlemine on üheastmeline ja taotluste esitamise tähtaeg on 17. jaanuar 2022.

Avataval ühiskonkursil osaleb hetkeseisuga 16 riiki. Projektis peab osalema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Eesti partnerit rahastab Eesti Teadusagentuur ja toetussumma Eesti partnerile on kuni 100 000 €, koordinaatori rollis olevale partnerile kuni 150 000 €.

Täpsem eelinfo: https://www.chistera.eu/call-2021-pre-announcement

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:

Maarja Soonberg
maarja.soonberg@etag.ee

Poliitikud, teadlased ja ettevõtjad arutavad, kuidas Eestit targalt roheliseks pöörata

Homme, 20. oktoobril toimub Riigikogus kaheksas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (VIII). Kuidas targalt roheliseks pöörata“. Konverentsieesmärk on ärgitada arutelu poliitikute, teadlaste ja ettevõtjate vahel, et arendada koostööd rohepöörde edukaks läbiviimiseks.

Konverentsil keskendutakse kahele suuremale teemablokile. Esimene neist on ühiskonna toetus rohepöördele ning kuidas muuta kultuuriruumi, inimeste väärtushinnanguid ja hoiakuid pööretele toetavaks. Samuti uuritakse, milliseid valikuid tuleb lähitulevikus teha, et rohepööre edukalt ellu viia, nii et see poleks ainult koormus, vaid pakuks ka Eesti majandusele konkurentsieelise.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rääkis, et kuigi rohepööre hõlmab väga erinevaid valdkondi, ei püüa teaduspoliitika konverents vastata kõigile küsimustele. “Tahame juhtida tähelepanu sellele, et pööre tähendab eelkõige mõtteviisi muutust ja seniste väärtuste ümber hindamist – et keskkonnahoid võib anda ka majandustulu.” Noorma lisas, et arusaadavalt tekitavad suured muudatused ühiskonnas umbusku. “Siin on teadlastel oluline roll näidata, kuidas rohepööre saab tervele ühiskonnale kasulik olla ning miks on selliste muudatuste õnnestumiseks vaja teha ühiseid samme, et Eesti kui targa riigi teadmisi saaks tõhusalt ära kasutada. Seda soovime rõhutada ka konverentsil, kus ettekannetele järgnevad arutelud riigi, teadlaste ja ettevõtjate rollist rohepöörde õnnestumisel ja selleks vajalikust koostööst,” ütles ta.

Konverentsi avab peaminister Kaja Kallas, avasõnad ütleb ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Konverentsi modereerib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Kristo Elias.

Teaduspoliitika konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsi saab jälgida 20. oktoobril kell 10.00-16.00 otseülekandena ERR-i teadusportaalis Novaator. Konverentsi ajakava leiab teadusagentuuri kodulehelt: https://www.etag.ee/tegevused/uritused/teaduspoliitika-konverents/teaduspoliitika-konverents-2021/

Lisainfo:

Karin Jaanson
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht
tel 731 7348
Karin.Jaanson@etag.ee

Avanes Biodiversa+ ühiskonkurss

Avanes Biodiversa+ ühiskonkurss

 

Partnerluse “Elurikkuse päästmine elu tagamiseks Maal”  (BiodivERsA+) raames avanes ühiskonkurss “Supporting the protection of biodiversity and ecosystems across land and sea”.

Ühiskonkursi 3 alateemat on:

  • Knowledge for identifying priority conservation areas, establishing effective and resilient ecological networks, enhancing species-based protection, and preserving genetic diversity
  • Multiple benefits and costs of biodiversity and ecosystem protection: synergies and trade-offs
  • Effective management and equitable governance to deliver bold conservation outcomes

Konkurss on kaheetapiline ning eeltaotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2021, 15:00 CET // 16:00 EET.

Taotlustes peab osalema vähemalt 3 partnerit ühiskonkursil osalevatest riikidest.

Huvilised saavad osaleda täna, 12. oktoobril 2021 kell 12.00-13.30 partnerluse poolt korraldataval konkurssi tutvustaval infoseminaril. Registreerimine on vajalik. Registreeruda saab siin

 

Eesti teadlasi rahastavad Eesti Teadusagentuur, Maaeluministeerium ning Keskkonnaministeerium.

Rohkem infot leiab siit: https://www.biodiversa.org/1772 või

Eesti Teadusagentuuris Margit Suuroja, tel: 731 7360, Margit.Suuroja@etag.ee

Maaeluministeeriumis Epp Eisler, tel 625 6236, Epp.Eisler@agri.ee

Keskkonnaministeeriumis Teele Jairus, tel: 626 2886, Teele.Jairus@Envir.ee

4 ERA-NETi ühiskonkursil sai rahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti

Selgunud on 4 ERA-NET-i (SusAn, ERA-GAS, ICT-AGRI-FOOD ja SusCrop) ühiskonkursi tulemused. Ühiskonkursile sai taotlusi esitada teemal „Circularity in mixed crop and livestock farming systems, with emphasis on greenhouse gas mitigation“, konkursi partneriteks on 30 rahastavat organisatsiooni 23 riigist.

Kokku esitati 40 taotlust, millest 39 vastas nõuetele. Ühiskonkursi tingimustest ja partnerite rahastamisvõimalustest lähtuvalt jõuti kokkuleppele üheksa projekti rahastamises, mille seas on ka kaks Eesti teadlaste osalusega projekti.

Projektis „Connecting sustainable agroecosystems and farming with circular bioeconomy and new technologies (ConnectFarms)“ osalevad Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi lektori Stefania Tomasiello juhitav töörühm ning lisaks partnerid Itaaliast, Bulgaariast, Leedust, Hispaaniast, Poolast ja Türgist.

Projektis „Back to the Future: Reintegrating Land and Livestock for Greenhouse Gas Mitigation and Circularity (ReLive)“ osalevad Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kaasprofessori Lea Halliku juhitav töörühm ning partnerid Iirimaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Saksamaalt, Hispaaniast, Soomest, Poolast Tšiilist ja Uus-Meremaalt.

Projekti ConnectFarms rahastab Eesti Teadusagentuur ja projekti ReLive Maaeluministeerium. Nii Eesti Teadusagentuuri kui Maaeluministeeriumi eelarve selles taotlusvoorus oli 100 000 eurot.

Rohkem infot leiab: https://ictagrifood.eu/node/44596

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:

Maarja Soonberg
Maarja.Soonberg@etag.ee

 

ETAg kutsub ettevõtlusnädala üritustele Pärnus, Tartus ja Rakveres

Kas sinu ettevõttel on väga hea idee, kuid raskusi leida piisavalt ressursse oma ettevõtte arendamiseks või uuringuteks? Soovid teada, kuidas luua innovatsiooni teaduse abiga? Või kuidas leida sobivaid ja asjalikke töötajaid? Eesti Teadusagentuur ja ettevõtted jagavad hea nõu, kuidas oma ettevõtet arendada. Tule ettevõtlusnädalale ja leia teiste ettevõtete kogemuslugude näitel nendele küsimustele vastused. Ootame sind kolmes Eesti linnas: Tartus Spark Demos  (06.10), Rakveres AQVA Hotel & Spas (07.10) ja Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus (08.10).

Näiteks saavad era- või avaliku sektori asutused sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetme (SekMo) abil tööle võtta doktorikraadiga teadlase rakendusuuringute või tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. SekMo meetme maht on 1,82 miljonit eurot. Veel on alles 1,5 miljonit eurot, mida saab taotleda 30. novembrini sel aastal. Üritusel kajastatakse veel paljugi muud huvitavat. Kes ees, see innovaatiline!

 

Tartu Ettevõtluspäev, 06.10 Spark Demo, Narva mnt 3

11.00- 11.45 Eesti Teadusagentuur

Ettevõtete võimalused Euroopa Horisondis — Margit Ilves (EL raamprogrammi vanemkonsultant, ETAg), Märt Kroodo (1OT OÜ)

Teadlasega tippu! — Viktor Muuli (nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, ETAg), Urve Vool (talituse juht, RTK), Jane Suits (ostu-müügijuht, AS Solbritt).

13.30-14.30 Ettevõtete ja koolide koostöö paneel: Ei taha ettevõttesse lumehelbekesi ega siidinäppe. Kust saada kvalifitseeritud töötajaid?

Osalevad Gaile Vijar (Enics Eesti AS), Annika Ploom (Foxway OÜ), Eva Pruusapuu (Eesti Teadusagentuur), Sigrid-Ester Tani (Tartu Kutsehariduskeskus), Georg Vann (TÜ arvutiteaduse instituut), Raimond Tamm (Tartu Linnavalitsus)

Ürituse info Facebookis

Kogu kava link ja registreerimine siin: https://www.tartu.ee/et/kalender/innovatsioon-ettevottes-mottetu-kulu-voi-tark-investeering

 

Lääne-Viru ettevõtluspäev, 07.10 AQVA Hotel & Spa

  • 10.30 kogunemine
  • 10.45 Päeva avamine. Päevajuht Indrek Maripuu
  • 11.00 – 12.00 “Ärimudeli kohandamine muutuvas keskkonnas”. Indrek Maripuu
  • 12.00 – 12.30 Lõunapaus konverentsikeskuse fuajees
  • 12.30 – 13.45 “Arenduskoostöö vajadus ja olulisus kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas”. Eesti Teadusagentuur:

„Ettevõtete võimalused Euroopa Horisondis“. Margit Ilves, ELi raamprogrammi vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur.

„Teadlasega tippu!“. Viktor Muuli, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur, Urve Vool, talituse juht, RTK, Liina Kimmel, Nordic Milk OÜ, Toote innovatsioonijuht.

„Siidinäppe ja lumehelbekesi ettevõttesse ei tahaks. Kust saada asjalikke töötajaid?“. Eva Pruusapuu, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna tööjõu järelkasv, TeaME+ programmi juht, Eesti Teadusagentuur.

„Innovatsiooniteenused EASis“ . Kristi Kõrge/ Relika A. Williams, arenduskoostöö eksperdid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

  • 13.45 – 14.15 Ettevõtja lugu. Gerri Stets, pagariäri Würtzpagar – käsitööleivad, hapusaiad, vanakooli pontšikud.
  • 14.15 – 14.45 Ettevõtja lugu. Ave Pajo-Vassiljev, Minu Gelato – käsitööjäätis, mis ei jäta külmaks mitte kedagi.
  • 14.45 – 15.00 Kokkuvõtted ja päeva lõpp

Ürituse info Facebookis.

Vajalik eelregistreerimine! Registreeri siin: https://bit.ly/2XHhWr5

 

Pärnu ettevõtluspäev, 08.10 Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

  • 12.00-12.30 Tervitusamps
  • 12.30-13.45 “Arenduskoostöö vajadus ja olulisus kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas”

„Ettevõtete võimalused Euroopa Horisondis“ – Margit Ilves, ELi raamprogrammi vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur.

„Teadlasega tippu!“ – Viktor Muuli, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur. Urve Vool, talituse juht, RTK. Kristel Mikkor, teaduskoostööprojektide juht, Milrem AS.

„Siidinäppe ja lumehelbekesi ettevõttesse ei tahaks. Kust saada asjalikke töötajaid?“ – Eva Pruusapuu, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna tööjõu järelkasv, TeaME+ programmi juht, Eesti Teadusagentuur.

„Innovatsiooniteenused EASis“ – Kristi Kõrge/ Relika A. Williams, arenduskoostöö eksperdid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

  • 13.45-14.00 kohvipaus
  • 14.00-15.00 Teadlased ja ettevõtjad KOBARas koos. Pärnumaa avatud innovatsiooni kogukond KOBAR – Erik Reinhold, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja. Garri Raagmaa, TÜ Pärnu kolledži direktor

Millisel eesmärgil on ellu kutsutud Pärnumaa ettevõtjate, ettevõtluse tugistruktuuride ja haridusasutuste ettevõtlusalane koostööplatvorm KOBAR? Mis probleemi see lahendab ning kuidas toimib?

Ürituse info FacebookisRegistreeri siin: https://forms.gle/6MSCRoCmkRMQzScj7

 

Lisainfo:

Karina Auli
kommunikatsioonispetsialist
Karina.Auli@etag.ee
tel 5558 8028

1. oktoobril avaneb Taiwan-Eesti reisigrandi taotlusvoor 2022

1.oktoobril avaneb Taiwan-Eesti koostööprogrammis reisigrantide taotlusvoor visiidiks Taiwani teadusasutustesse 2022. aastal. Taotluste esitamise tähtaeg on 13. detsember 2021.

Igal aastal kuulutatakse välja ühine avalik konkurss, mille tulemusena antakse mõlema riigi teadlastele kuni kolm reisigranti kestusega kuni 2 nädalat (14 päeva).

2022. a taotlusvoorus on reisigranti võimalik taotleda visiidiks 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. a.

Taiwani-Eesti teadusalase koostööprogrammi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadusalast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades.

 2022. aasta taotlusvooru valdkonnad on:

– Tervis

– Kultuur, loovus, kaasav ühiskond

– Turvalisus

– IKT, tööstus, kosmos

– Kliima, energia, mobiilsus

– Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus, keskkond

 

Reisigrandi taotlemise tingimused, taotlusvorm ning lisainformatsioon on leitavad ETAgi kodulehel.

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Tel: 731 7386
E-post: katrin.saar@etag.ee

 

 

ETAg kutsub veebiseminarile teadusandmete haldamisest Euroopa horisondis ja laiemalt (andmehaldusplaan, repositooriumid)

Eesti Teadusagentuur korraldab 7. oktoobril kell 10:00-12:30 veebiseminari teadusandmete haldamisest „Euroopa horisondis“ ja laiemalt (andmehaldusplaan, repositooriumid).

 

Veebiseminar koosneb kahest osast:

  1. (inglise keeles, kestus ca 50 min) Euroopa Komisjoni valdkondlik ekspert Victoria Tsoukala räägib teadusandmete avalikustamise nõuetest „Euroopa horisondis“ ning tutvustab lühidalt European Open Science Cloudi (EOSC).
  2. (eesti keeles) Tartu Ülikooli raamatukogu Teadusandmete peaspetsialist Tiiu Tarkpea räägib andmehaldusplaani loomisest, andmerepositooriumidest, teadusandmete avaldamise võimalustest laiemalt.

 

Seminarile on oodatud kõik teadlased ja teadusadministraatorid Eestist, Lätist ja Leedust, ennekõike need, kes on huvitatud rahastuse taotlemisest „Euroopa horisondist“.

Ettekandjatele saab ürituse jooksul esitada ka küsimusi, samuti võib küsimused ette saata e-posti aadressile siiri.kolka@etag.ee

 

Seminar toimub ClickMeeting veebikeskkonnas. Registreeru siin

 

 

Lähem teave:

Siiri Kolka

Konsultant

Eesti Teadusagentuur

siiri.kolka@etag.ee

Oktoobris toimuvad Euroopa horisondi tööstuse, kosmose ja digi teemavaldkondade 2022. a. taotlusvoore tutvustavad veebiseminarid

Eesti Teadusagentuur korraldab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ tööstuse, kosmose ja digi teemavaldkondade 2022. aasta taotlusvoore tutvustavaid virtuaalseid infoseminare. Euroopa horisondi programmi konsultant Kerli Reintamm annab taotlusvoorudest ülevaate kolme temaatilise veebiseminari käigus. Infotunnid kestavad kuni poolteist tundi ja toimuvad eesti keeles ClickMeeting veebikeskkonnas. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine. Veebiseminaril osalemise link saadetakse meilile enne ürituse algust.

 

Registreeru veebiseminaridele:

  • 5. oktoober kell 10:00 – tööstuse 2022. aasta taotlusvoorud. Registreerumine.

Teemaplokid: kliimaneutraalne, ringmajandust toetav ja digitaliseeritud tootmine; digitalisteeritud, ressursitõhus ja vastupidav tööstus

  • 19. oktoober kell 10:00 – kosmose 2021. ja 2022. aasta taotlusvoorud. Registreerumine.

Teemaplokid: strateegiline autonoomsus arendamaks, rakendamaks ja kasutamaks globaalseid kosmosepõhiseid infrastruktuure, teenuseid ja andmeid

  • 26. oktoober kell 10:00 – digiteemade 2022. aasta taotlusvoorud. Registreerumine.

Teemaplokid: juhtivad andme- ja arvutitehnoloogiad; rohelepet ja konkurentsivõimet toetavad digitaalsed ja esilekerkivad tehnoloogiad; tööstus- ja digitehnoloogiate inimkeskne ja eetiline areng

 

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:

Kerli Reintamm

kerli.reintamm@etag.ee

 

Üliõpilaste teadustööde konkursile esitati 500 tööd ning Eesti teaduse populariseerimise auhinnale 51 nominenti

15. septembril lõppes kaks Eesti Teadusagentuuri korraldatavat riiklikku konkurssi.

Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus kokku 500 tööd, mida on vähem kui eelmisel aastal (584), aga rohkem kui 2019 aastal (482). Tasemekategooria järgi esitati töid järgmiselt: rakenduskõrgharidus-ja bakalaureuseõppes 157, magistriõppes 254 ja doktoriõppes 89

Valdkondlikult laekus kõige enam töid sotsiaalteaduste alalt. Kokku esitati töid 31 erinevast ülikoolist.

Rohkem infot konkursi kohta:  https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/uliopilaste-teadustoode-konkurss/. Tulemused tehakse teatavaks 15. detsembril.

Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil sai taotlusi esitada kuues kategoorias: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Kokku laekus sel aastal 51 taotlust, mida on rohkem kui viimasel neljal aastal. Teaduse populariseerimise auhinnad antakse üle 11. novembril Tallinnas toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

 

Eesti õpilased võitsid Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil kolm eripreemiat

17.–19. septembrini toimus Salamancas, Hispaanias 32. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss, kus osales viis Eesti õpilast. Neist kolm – Eliis Grigor, Anna Pauliina Rumm ja Paul Erik Olli – pälvisid eripreemia.

Euroopa Komisjoni korraldataval konkursil “The European Union Contest for Young Scientists” (EUCYS) osales 158 Euroopa õpilast 114 projektiga. Nende seas oli ka viis Eesti õpilast, kellest kolm võitsid eripreemia. Eliis Grigor sai auhinnaks osalemise rahvusvahelisel teadusnäitusel “Expo-sciences Luxembourg”, Anna Pauliina Rumm sai võimaluse osaleda Šveitsi talendifoorumil “International Swiss Talent Forum” ning Paul Erik Ollit ootab õppevisiit neutronitehnoloogiaga tegelevasse uurimiskeskusesse Institut Laue-Langevin Prantsusmaal.

Eesti esindamine Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil on eriauhind, mis antakse välja Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldataval õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud silmapaistvatele õpilastele. Seekordne EUCYS oli mitmes mõttes ebatavaline: ühendati 2020. ja 2021. aasta võistlused ning konkurss toimus esmakordselt hübriidvormis. „Eesti õpilaste edu Euroopa noorteadlaste konkursil on suur tunnustus mitte ainult preemia saanud õpilastele, vaid ka nende juhendajatele ja koolidele. See konkurss on omamoodi mõõdupuu, mis näitab meie koolides tehtavate uurimistööde kõrget taset ja annab meile kõigile põhjust uhkust ning rõõmu tunda,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

2021. aastal pälvisid rahvusvahelise eripreemia ja võimaluse konkursil Eestit esindada:

  • Eliis Grigor: „Ebatraditsioonilise pärmi Blastobotrys adeninivorans maltaasi AG2 aktiivsuse määramine ja biokeemiliste omaduste kirjeldamine“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass, juhendajad Saima Kaarna ja Triinu Visnapuu)
  • Jaak Pärtel: „Tehisintellekti võimekus Eesti taimede määramisel“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass, juhendaja  Saima Kaarna)
  • Severin Bratus: „Soostereotüübid eestikeelsetes sõnavektorites” (Tallinna Reaalkool, 12. klass, juhendaja Hanna Britt Soots)

2020. aasta õpilasuurijatest osalesid konkursil:

  • Anna Pauliina Rumm: „Eakate inimeste tsütomegaloviiruse-vastane immuunvastus ja selle seos põletikuliste haigustega“ (Tallinna Reaalkool, 11. klass, juhendajad Pärt Peterson ja Kersti Veskimets)
  • Paul Erik Olli: „Metall-õhk patarei“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass, juhendaja Tavo Romann ja Eha Paabo)

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast.

Võitjate ja tööde kohta rohkem infot https://eucys2021.usal.es/winners/

Lisainfo:

Signe Toomla
Konkursside koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Signe.Toomla@etag.ee

Teadlased tutvustavad uuringuid koroonaviirusega võitlemiseks

22. ja 23. septembril tutvustavad Eesti teadlased oma uurimistöid koroonaviirusega seotud probleemidele lahenduste leidmiseks. 14 uuringu käigus töötatakse välja näiteks uudne viirusevastane pinnakate, haiglarobot ja tõhusamad näomaskid.

Teadlaste Öö festivali raames toimub Proto avastustehases Tallinnas ja AHHAA teaduskeskuses Tartus “Kellaviietee teadlasega”. Üritustel tutvustatakse  Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ning  Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlaste uurimistöid. Näiteks töötatakse välja tõhusamaid  näomaske, uudseid loodussõbralikke koostisaineid viirusevastaste katete, puhastusvahendite ja tavatoodete jaoks. Ka otsitakse lahendusi, kuidas puhastada siseõhku hingamisteede kaudu levivatest viirustest ja muuta raskesti töödeldavad pinnad viirusi hülgavaks. Loomisel on uus patsiendiküsimustik, andmeanalüütiline tööriist viiruse levimiskiiruse prognoosimiseks ning  robotid, mis aitaksid vähendada tervishoiutöötajate töökoormust ja nakkusriski.

Uurimisprojekte toetab Eesti Teadusagentuur erakorralise rahastusmeetme kaudu, et aidata teadlastel leida lahendusi koroonaviirusega seotud probleemidele. Projektid algasid 2020. aastal ja lõpevad 2021. aasta lõpuks. “Teadlaste ja teaduse olulisust COVID-19 pandeemiaga võitlemisel seostatakse enamasti vaktsiiniga, ent vähem on teada, kui paljudele pandeemiast tekkinud erinevatele probleemidele ja nende ennetamise võimalustele kogu maailma teadlased praegu pingsalt lahendusi otsivad. “Kellaviieteel teadlasega” avaneb suurepärane võimalus tutvuda Eesti teadlaste uurimistööga, mille tulemustest võib meile kõigile juba lähitulevikus väga suur abi olla”, selgitas Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku.

“Kellaviietee teadlasega” toimub 22. septembril Tallinnas, PROTO avastustehases ja 23. septembril Tartus, AHHAA teaduskeskuses. Üritused on kõigile tasuta, oodatud on nii suured kui väikesed huvilised. Lisainfo: www.etag.ee ja www.teadlasteoo.ee 

Oma uurimusi tutvustavad:

Tallinn PROTO avastuskeskuses (Peetri 10, 22. septembril kell 17.00)

  • Jaan Kalda, TalTech. „Kas superlevitajad teevad ilma ja kuidas ohjeldada viirust?
  • Vitali Sõritski, TalTech. „Polümeerse sünteetilise retseptoriga koroonaviiruse kiirtesti arendus
  • Jarek Kurnitski, TalTech. „Ventilatsiooni lahendused viiruse leviku tõkestamiseks
  • Indrek Reile, Rando Tuvikene, KBFI. „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele
  • Pavel Starkov, Yevgen Karpichev, TalTech. „Kas nutikad pinnakatted saavad olla nakkusevastased?
  • Martin Rebane, Innar Liiv, TalTech. „Haiglaroboti projekti teaduslikud ja tehnilised väljakutsed
  • Kaarel Soots, Erwan Yann Rauwel, EMÜ. „Nanotechnology applied to everyday life antimicrobial coating
  • Olesja Bondarenko, KBFI ja Meelis Kubo, mustkunstnik. „Nanoosakestega bakterite ja viiruste vastu

Tartu AHHAA teaduskeskuse kohvikus Newton (Sadama 1, 23. septembril kell 17.00)

  • Angela Ivask, Tartu Ülikool. “Kas saame viirustele vastu nanotehnoloogia abil?
  • Erwan Yann Rauwel, Eesti Maaülikool. “Nanotechnology applied to everyday life antimicrobial coating
  • Tavo Romann, Tartu Ülikool. “Viirusthävitavate kihtidega korduvkasutatavad näomaskid ja puutepinnad
  • Arun Kumar Singh, Tartu Ülikool. “Deploying Robot Fleets in Human Crowded Spaces”.
  • Enn Lust, Tartu Ülikool. “Elektroketruse/elektrospinningu meetodil valmistatud  aktiveeritud nanokiud materjalide omadused
  • Indrek Jõgi, Tartu Ülikool. “Koroonalahendus koroona probleemile!
  • Kadri Suija, Tartu Ülikool. “Patsiendiküsimustik terviseandmete tervikahelas – võimalik või võimatu?

NB! Üritust jäädvustab fotograaf. Kohapeal tehtud fotod avaldatakse Eesti Teadusagentuuri ja Teadlaste Öö festivali korraldajate veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites. Palun teavitage fotograafi, kui te ei soovi pildile jääda. 

Palume üritusel esitada tõendi vaktsineerimise, COVID-19 haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.

 

Lisainfo:

Rebekka Vedina
Sihtgrantide koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Rebekka.Vedina@etag.ee
tel. 5697 6673

Avanes 2022. a. JSPS (Japanese Society for Promotion of Science) järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis

Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös avanes järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 7. märts 2022.

2002. aastal sõlmisid Jaapani Teaduse Edendamise Ühing (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on JSPS’i koostööpartneriks ja esindusorganisatsiooniks Eestis. Sellega loodi Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas ETAgi vahendusel taotleda stipendiumi teadustööks Jaapanis. Eesti Teadusagentuurile esitatud taotlused hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS’ile.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS’il koostööpartnereid 27 maailma riigis.

 

STIPENDIUMI TAOTLEMINE 2022. RAHANDUSAASTAKS

Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud. Stipendiumisaaja alustab teadustööd Jaapanis reeglina oktoobris-novembris. Aastal 2022 saab ETAg esitada JSPSile ühe kandidaadi.

Lühiinformatsioon järeldoktorite programmi kohta:

Teadustöö valdkond
– kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad.

Nõudmised taotlejale
– peab olema riigi kodanik, millel on diplomaatilised suhted Jaapaniga
– peab omama doktorikraadi, mis on omistatud hiljemalt enne stipendiumi algust, kuid mitte varem kui 2. aprillil 2016
– teadustöö programm peab olema eelnevalt kooskõlastatud Jaapani-poolse vastuvõtjaga
– varem JSPS’i stipendiumi (standard) saanud teadlaste taotlusi ei arvestata.

Stipendiumi suurus
– sõidupilet (sinna ja tagasi)
– igakuine stipendium 362 000 jeeni ehk 2700 €
– ümberasumistoetus (elamise sisseseadmiseks Jaapanis) 200 000 jeeni ehk 1700 €
– reisi- ja tervisekindlustus
– teadustöö läbiviimiseks Jaapanis on võimalik taotleda granti. Taotluse nimetatud grandile teeb vastuvõttev teadlane oma asutuse kaudu.

Nõuded vastuvõtvale Jaapani uurimisasutusele ja teadlasele
– taotlejad peavad eelnevalt kooskõlastama vastuvõtjaga teadustööplaani Jaapanis viibimise ajaks
– vastuvõtvad teadlased peavad täiskoormusega töötama kas ülikoolis või uurimisasutuses. JSPS’i poolt aktsepteeritavate uurimisasutuste mittetäielik loetelu on JSPS’i kodulehel.

Taotlemine
– taotlus esitatakse JSPS’ile Eesti Teadusagentuuri kaudu. Taotleja peab esitama dokumendid e-posti aadressil katrin.saar@etag.ee hiljemalt 7. märts 2022

– JSPS vaatab ETAgi poolt esitatud kandidaadi taotluse läbi, hindab seda ning teavitab oma otsusest. JSPS-i otsustusprotseduur kestab kuni kolm kuud
– taotlejal peab olema loodud kontakt oma vastuvõtjaga.

Stipendiumi taotlemiseks on vajalikud järgmised dokumendid
– taotlus etteantud vormil, allkirjastatud taotleja allkirja pildifailiga (digiallkiri pole aktsepteeritav)
– vastuvõtva Jaapani teadlase/asutuse nõusolek/kutse
– teadustöö, doktoritöö juhendaja, rühmajuhi vm. soovituskiri
– koopia taotleja PhD kraadi diplomist või PhD sertifikaat (originaal). Kui doktorikraadi veel ei ole, siis kiri taotleja asutuselt, kus on märgitud kuupäev, millal taotleja kraadi omandab
– vajadusel täiendavad dokumendid
– taotlus esitada PDF formaadis dokumendifailina (skaneeritud pildifaile ei aktsepteerita)
– kõik dokumendid peavad olema kas inglise või jaapani keeles. Kui esitatakse originaaldokument mõnes muus keeles, peab sellega kaasas olema inglisekeelne tõlge (tõlge võib olla mitteametlik, koostatud vastuvõtja või taotleja poolt).

Taotlemise tingimused
Taotlusvorm
Taotlusvormi täitmise juhend

Jaapani asutuse kutse_NÄIDIS

 

NB! Palume hoolikalt tutvuda taotluse koostamise juhendiga ning arvestada sealseid soovitusi ning märkusi.

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Tel: 731 7386
E-post: katrin.saar@etag.ee

Oktoobris saab osaleda Euroopa horisondi keskkonna ja põllumajanduse teemavaldkondade 2022. a. taotlusvoore tutvustavatel veebiseminaridel

Eesti Teadusagentuur korraldab kolm temaatilist veebiseminari, et tutvustada “Euroopa horisondi” 2022. a. taotlusvooru keskkonna ja põllumajanduse valdkondadega seotud teemasid. Horisondi programmi konsultandid Katrin Saar ja Priit Kilgas annavad avanevatest voorudest ülevaate kolme temaatilise veebiseminari käigus. Üritused toimuvad ClickMeeting veebikeskkonnas ja osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine. Veebiseminaril osalemise link saadetakse meilile enne ürituse algust.

 

Registreeru veebiseminaridele:

4. oktoober kell 10-12 „Vesi ja kliima“ siin

13. oktoober kell 10-12 „Keskkond, elurikkus ja ökosüsteemiteenused“ siin

21. oktoober kell 10-12 „Ring- ja biomajandus ning jätkusuutlikud kogukonnad“ siin

 

Kontaktid:
Katrin Saar
katrin.saar@etag.ee

Priit Kilgas
priit.kilgas@etag.ee

Uued COSTi võrgustikud alustavad peagi

COSTi assotsiatsioon on avaldanud täpsema info käesoleva aasta sügisel algavate võrgustikuprojektide kohta. Neljakümne sel aastal algava COSTi võrgustiku (COST Actions) avakoosolekud toimuvad septembri teisest poolest novembri alguseni. Algavate projektide kirjeldused ning juba liitunud osalejad leiab COSTi assotsiatsiooni kodulehel.

Osalemishuvilised on oodatud kõigisse projektidesse: nii nendesse, kus Eesti huvilisi veel ei osale, kui ka nendesse, kus üks või mitu panustajat on juba olemas (sh juba varem alanud COSTi võrgustikesse). Võrgustikus osalemine eeldab panustamist ühes või mitmes töörühmas. Töörühmade kirjeldused leiduvad võrgustiku lehel (vt viiteid allpool) ühishuvide memorandumis. COSTi assotsiatsioon toetab võrgustikus osalejate koostööd korraldus-, osalus- ja avaldamiskulude katmise kaudu.

COSTi võrgustike olemuse ja ülesehituse ning Eestist liitumise protseduuriga saab lähemalt tutvuda aadressil https://etag.ee/valiskoostoo/cost

Lisainfo:

Katrin Kello
tel 731 7361
katrin.kello@etag.ee

 

2021. aastal algavad COSTi võrgustikud

 

CA20101 Plastics monitoring detection remediation recovery (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole )

CA20102 Marine Animal Forest of the world

CA20103 Biosecurity enhanced through training, evaluation and raising awareness

CA20104 Network on evidence-based physical activity in old age

CA20105 Slow Memory: Transformative Practices for Times of Uneven and Accelerating Change

CA20106 Tomorrowa ‘Wheat of the Sea’: Ulva, a model for an innovative mariculture

CA20107 Connecting theory and practical issues of migration and religious diversity

CA20108 FAIR Network of micrometeorological measurements

CA20109 Modular energy islands for sustainability and resilience (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20110 RNA communication across kingdoms: new mechanisms and strategies in pathogen control (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20111 European Research Network on Formal Proofs

CA20112 Platform of policy evaluation community for improved EU policies and better acknowledgement

CA20113 A sound proteome for a sound body: targeting proteolysis for proteome remodeling

CA20114 Therapeutical applications of Cold Plasmas

CA20115 European network on international student mobility: connecting research and practice

CA20116 European Network for Innovative and Advanced Epitaxy

CA20117 Converting molecular profiles of myeloid cells into biomarkers for inflammation and cancer (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20118 Three-dimensional forest ecosystem monitoring and better understanding by terrestrial-based technologies

CA20119 European andrology network– research coordination, education and public awareness

CA20120 Intelligence-Enabling Radio Communications for Seamless Inclusive Interactions

CA20121 Bench to bedside transition for pharmacological regulation of NRF2 in noncommunicable diseases

CA20122 Harmonizing clinical care and research on adrenal tumours in European countries (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20123 Intergovernmental Coordination from Local to European Governance

CA20124 Maximising impact of multidisciplinary research in early diagnosis of neonatal brain injury (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20125 Applications for zoosporic parasites in aquatic systems

CA20126 Network for research, innovation and product development on porous semiconductors and oxides (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20127 Waste biorefinery technologies for accelerating sustainable energy processes (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20128 Promoting Innovation of fermented foods

CA20129 Multiscale irradiation and chemistry driven processes and related technologies

CA20130 European MIC Network – New paths for science, sustainability and standards (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20131 Efficient Justice for All: Improving Court Efficiency through EU Benchmarking (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20132 Urban Tree Guard – Safeguarding European urban trees and forests through improved biosecurity

CA20133 Crossborder transfer and development of sustainable resource recovery strategies towards zero waste

CA20134 Traces as Research Agenda for Climate Change, Technology Studies, and Social Justice

CA20135 Improving biomedical research by automated behaviour monitoring in the animal home-cage

CA20136 Opportunistic precipitation sensing network (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20137 Making Early Career Investigators’ Voices Heard for Gender Equality (Eesti kaastaotlejaid, huvi väljendanuid ega korralduskomitee liikmeid 03.09 seisuga veel ei ole)

CA20138 Network on water-energy-food nexus for a low-carbon economy in Europe and beyond

CA20139 Holistic design of taller timber buildings

CA20140 CorEuStem: The European Network for Stem Cell Core Facilities