Otseülekanne: konverentsil räägitakse digitaliseerumisest ning muudatustest ühiskonnas (1.-2.06)
1 ja 2. juunil toimub Tallinnas rahvusvahelise humanitaar- ja sotsiaalteaduste võrgustiku CHANSE avakonverents, mille keskmes on digi- ja inimühiskonna suhted ning ühiskonnas toimuvad muudatused.
Huvilised saavad üle veebi jälgida nelja osa. Neljapäeval, 1. juunil räägib Marju Lauristin ühe peaesinejana kuidas automatiseeritud ühiskonnas inimeseks jääda ning väljakutsetest kultuurile, haridusele ja isiksusele. Teine peaesineja Taras Fedirko annab ülevaate digitaalsest avalikkusest ja sõja poliitökonoomiast Ukrainas. Victoria Murovana Ukraina rahvusringhäälingust räägib vastupidavusest ebakindluse maailmas.
Samuti saab mõlemal päeval jälgida paneelarutelusid teemadel: AI ja selle potentsiaalne sotsiaalne (mitte)jõustamine ning digihumanitaaria – koostöö erinevate tegijate, erialade ja huvigruppidega.
Marju Lauristin (Tartu Ülikool, Eesti) – How to remain human in the automated society? Challenges for culture, education, and personality
Taras Fedirko (Glasgow’ Ülikool, Suurbritannia) – Digital publics and the political economy of war in Ukraine
Kell 12.00–12.30 Victoria Murovana (Ukraina Rahvusringhääling) – Resilience in the world of uncertainty (otseülekanne: https://youtube.com/live/-ZlFyaX4S8U)
Marta Peirano, El Pais & Radio Nacional de España, Hispaania (moderaator)
Radboud Winkels, University of Amsterdam, Holland
Aleksandra Przegalińska-Skierkowska, Kozminski University, Poola
Mhairi Aitken, Alan Turing Institute, Suurbritannia
Ewa Karczmarczuk, EFECTE, Soome
Reede, 2. juuni
Kell 9.00-10.15 Paneelarutelu: Digital humanities – collaboration with different actors, disciplines and stakeholders (otseülekanne: https://youtube.com/live/q-c45mKMG2s)
Maciej Maryl, Institute of Literary Research of the Polish Academy of Sciences, Poola (moderaator)
Agiatis Benardou, Athena RC, Kreeka (DARIAH-EU)
Jamie Davies, Arts and Humanities Research Council, Suurbritannia
Eveline Wandl-Vogt, Austrian Centre For Digital Humanities And Cultural Heritage, Austrian Academy of Sciences, Austria
CHANSE on rahvusvaheline võrgustik, mille eesmärk on arendada humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööd Euroopas. Konverentsi eesmärk on tuua kokku 26 teadusprojekti, mis algasid 2022. aasta sügisel, olles pälvinud rahastuse CHANSE’i 2021. aasta taotlusvoorus “Transformations: Social and Cultural Transformations in the Digital Age“. Samuti on konverentsil esindatud humanitaar- ja sotsiaalteadust rahastavad organisatsioonid (ministeeriumid ja teadusagentuurid) 24 riigist.
Konverentsil kajastatud projektides uuritakse eri aspektidest nii digitaliseerumist ennast kui ka transformeeruvat kultuuri ja ühiskonda laiemalt. Uurimisteemad ulatuvad digivahendite argistest, perekondlikest ja tööalatest kasutusviisidest digiandmete kasutamiseni arheoloogias; meediapädevuse toetamisest poliitilise ja teaduskommunikatsioonini; platvormitöö tegijate tööohutusest digimaailma visuaalse analüüsini; usukogukondade muutumisest identiteetide, väärtuste, aja ning surma tähenduste ja nendega seotud praktikate toimimiseni.
Suurenenud auhinnafondiga õpilaste teadustööde konkurss ootab osalema!
Eesti Teadusagentuur kutsub õpilasi esitama oma uurimis- ja loovtöid 2023. aasta õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Osalemistähtaeg on 20. veebruar 2023 ning seekord ootab parimaid lausa 18 400 € suurune preemiafond!
Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda noortele võistluslikku väljundit ja innustada neid huvipakkuvale teemale teaduslikumalt lähenema. Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna, saada žüriilt väärtuslikku tagasisidet ning kohtuda sarnaste huvidega noortega üle Eesti.
Konkursi lõppvoor toimub 11.-12. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Seal saavad kuni 100 parima töö autorid tutvustada oma tulemusi žüriile ja kõigile huvilistele. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval 12. aprillil.
Töid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Parimate tööde autorite vahel läheb jagamisele senisest suurem riiklike preemiate fond – 18 400 €. Lisaks annavad eriauhinna välja ligi 30 koostööpartnerit ning tunnustatakse esimese preemia pälvinud tööde juhendajaid.
Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ja maailma suurimale noorte teadusvõistlusele Regeneron ISEF Ameerika Ühendriikides. Ka antakse välja eriauhinnad osalemiseks Londoni teadusnädalal, Šveitsi talendifoorumil ning rahvusvahelisel uurimisnädalal noorte loodusteaduste laagris Šveitsi Alpides.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma innustas noori konkursist osa võtma. “Uudishimu on edasiviiv jõud ja kui mõni teema tundub inspireeriv, tasub seda süvitsi uurida ning targemaks saada. Just tänastest õpilasuurimustest võib välja kasvada mõni maailma muutev teadustöö! Lisaks on konkurss hea võimalus saada tagasisidet ja tunnustust nii Eestis kui ka maailmas laiemalt.”
Täpsema info konkursi kohta ja osalemistingimused leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: www.etag.ee/opilasteadustood.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Meditsiinivaldkonna teadlased said Tartu koostööpäeval äriideed testida
Novembri keskel Tartus toimunud teadlaste ja ettevõtjate koostööpäev tõi kokku tervise- ja meditsiinivaldkonna tegijad. Lisaks kontaktide loomisele võimaldas kohtumine saada tagasisidet äriideedele.
„Oleme suhteliselt algajad ärivaldkonnas ning tahtsime teada, kas kellelgi oleks praktiline huvi selle vastu, mida teeme,” sõnas TalTechi doktorant-nooremteadur Naatan Seeba, kes arendas koos TalTechis õppiva Zaur Shuvkuroviga välja meetodi, mille abil saab otse patsiendi vereplasmast mõõta potentsiaalsete rasvade alandamiseks mõeldud ravimite mõju.
Idee on erakordne, sest varem sellist meetodit sellise mõju uurimiseks kasutatud ei ole. „Ehk kui ravimifirmad soovivad välja arendada mingit ravimit, mis alandaks inimeste vereringes rasvade taset, siis meie meetod võimaldab ravimikandidaatide mõju uurida otse inimese vereplasmas,“ kirjeldas Seeba.
Koostööpäev võimaldas noortel teadlastel oma idee laboriseinte vahelt välja tuua ning testida, kuidas see võiks laiemalt kasulik olla. Samuti saadi lisaks infole ja kontaktidele ka harjutada oma ideede esitlemise oskust. “Meie ootused said täidetud,“ sõnas Seeba kokkuvõtteks.
Koosloome ideetasandilt
EASi arenduskoostöö konsultandi Relika Alliksaar Williamsi sõnul näitab teadlaste kogemus ilmekalt, miks on koostööpäevad olulised. „Et teadlaste ja ettevõtjate vahel oleks rohkem arutelu juba ideede tasandil, tekiks harjumus üksteisega nõu pidada ning üheskoos tulevikku suunata,” selgitas Williams.
Eesti Teadusagentuuri, EASi ja Startup Estonia korraldatud koostööpäev koosnes kahest vestluste voorust. Esmalt viidi läbi lühivestlused, mille jooksul said nii ettevõtjad kui ka teadlased tutvustada teineteisele enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi järgnevaks koostööks. Teine voor keskendus võimaluste ja lahenduste kokku viimisele. „Päeva esimeses pooles tekkinud sobivuse baasil said osalejad keskenduda pikematele ja sisukamatele vestlustele,“ lisas Williams.
Koostööpäeval Tartu Ülikooli esindanud tehnoloogiasiirde ekspertFriedrich Kaasik tõi välja, et igal ettevõttel ja teadlasel on oma pisikene nišš, kuhu nad sobituvad ning võtmeküsimuseks on, kuidas senisest paremini koostööd sihitada ning sobivaid valdkondi kokku panna. Kaasiku sõnul parandavad koostööpäevad ka teadlaste omavahelist koostööd.
Levinud formaat Euroopas
Eesti juhtiva tarkvaraarendusettevõtte Thorgate esindaja Karl Õkva ootus oli koostööpäeval kohata erinevaid teadusvaldkonna ettevõtteid ja teadlasi, kellele omakorda nõu ja jõuga abiks olla näiteks tarkvara arenduses. „On tore näha, et Eestis on kontaktide jagamine ja ühine koostöö kasvamas ja loodame, et jõuame sellise formaadiga ülejäänud Euroopale järgi enne, kui on liiga hilja,“ sõnas Õkva.
Koostööpäevade puhul on tegemist SekMo ehk sektoritevahelise mobiilsuse meetme ürituste sarjaga, millest esimene toimus 2022. aasta märtsis ja keskendus energeetika ja keemia; teine loomemajanduse; kolmas tehisintellekti, robootika ja IKT teemadele, neljas puidu ja viies meditsiini ja tervise teemadele.
10. jaanuaril2023 kutsutakse Tallinnas kokku saama metalli ja masinaehituse valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ja teadlasi. Koostööpäev on osalejatele tasuta ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt läbi Mobilitas Pluss programmi.
Loe rohkem lisainfot ja registreeri koostööpäevale SIIN.
Äsja valminud ülevaates “Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2021“ tutvustatakse möödunud aastal lõppenud teadusuuringuid, mida rahastas Eesti Teadusagentuur.
41 projekti seas on nii mahukaid alusuuringuid kui ka lühemaajalisi rakenduslikke projekte seitsmest erinevast teadusvaldkonnast: arsti- ja terviseteadused, bio- ja keskkonnateadused, humanitaarteadused, sotsiaalteadused, tehnika ja tehnoloogia, täppisteadused ning põllumajandusteadused ja veterinaaria.
Kogumiku eesmärgiks on tuua lugejani võimalikult lihtsad, kompaktsed ja selged kirjeldused projektide eesmärkidest, tähtsamatest tulemustest ning saadud tulemuste olulisusest. Mõnest teemast rohkem huvitatu leiab lisalugemist kokkuvõtetele lisatud QR-koodide kaudu, mis toovad lugejani populaarteaduslikku materjali, sealhulgas artikleid, raadiosaateid, videoid ja muud huvitavat uurimisprojektide tulemustest.
Eesti Teadusagentuuri riiklike uurimistoetuste valdkonna juhi Helen Posti sõnul toob kogumik “Teadusrikas Eesti” läbi uurimisprojektide lühikirjelduste lugejani Eesti teaduse ning teadlaste mitmekülgse ja põneva maailma. “Kuigi kogumik kajastab väikest osa Eesti teadusest, on see väga hea punkt, kust Eesti teaduse tutvumisega algust teha. Teemade ring on lai ning kaasahaaravat lugemist leidub igale maitsele, olgu selleks siis vähiravim, kliimamuutused, tööõnnetused või muu oluline teema,“ kirjeldas Post ning lisas: “Muuhulgas võimaldab kogumik tutvuda Eesti teadlastega, kes on põnevate projektide taga,” sõnas Post.
„Teadusrikas Eesti“ ilmus sel aastal juba neljandat korda ning annab ülevaate teadustöödest, mis valmisid ETAGi uurimistoetuste toel.
Helen Post Riiklike uurimistoetuste valdkonna juht
Eesti Teadusagentuur helen.post@etag.ee
Üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemia pälvisid Markus Valge ja Rasmus Pind
Täna, 13. detsembril autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis 2022. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppeastmel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid.
Mõlemad peapreemiad (3600 eurot) läksid Tartu Ülikooli. Peapreemia vääriliseks hinnati Markus Valge uurimus „Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel“ ning Rasmus Pindi töö „Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul“ eest.
Preemia vääriliseks tunnistati 91 tööd kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) ja kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 29 autorit.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tänas ja tunnustas õpilasi ja juhendajaid ning andis üle riiklikud preemiad. “Emakeeles teaduse tegemine on suur väärtus, mis lisandub meie kultuuri varasalve ning mille õlul tulevad järgmised põlvkonnad, kes kasutavad seda sõna- ja mõistevara, saavad üksteisest aru ning jagavad õpetusi järgmistele põlvedele,” ütles minister ja lisas: “Ma tahaks väga loota, et nii nagu teie õppeasutused on teie kõrval, nii on ka riik teie lähedal, et te jätkaksite meie ühiskonda panustamist ja oleksite Eesti riigi ja maailma teaduse järelkasv.”
Lisaks riiklikele auhindadele tunnustati eripreemiaga 38 autori tööd. Eripreemia andsid välja Eesti teaduste akadeemia president, Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikogu Kantselei, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Rahandusministeerium ning Justiitsministeerium. Samuti tunnustati parimate tööde juhendajaid.
Konkursi hindamiskomisjoni esimees, Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang avaldas heameelt selle üle, et võrreldes varasemate aastatega on tase endiselt kõrge. “Häid töid, millele preemiaid anda, on endiselt palju ning konkurents enamus valdkondades on meeldivalt tihe,” sõnas Palang ning lisas: “Teine meeldiv areng on erinevate eripreemiate hulga järjepidev kasv. Teisalt esitati ühiskonda ja kultuuri käsitlevaid töid sel aastal tavapärasest vähem ja seda eriti doktoritööde näol,” tõdes esimees.
Teadusagentuurile esitati tänavu 413 konkursitööd, neist enim magistriõppe kategoorias. Valdkondade lõikes esitati enim töid sotsiaalteaduste valdkonnas, järgnesid humanitaarteadused ja kunstid ning loodusteadused.
Tänavusele konkursile esitati teadustöid 25 kõrgkoolist, mille seas on 10 välisülikooli.
Konkursi preemiafond oli kokku 92 127,79 eurot. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab siit.
Garage48 Future of Wood arhitektuuri ja puidu töötlemise arendusnädalavahetusel loodi lahendusi Ukraina ülesehitamise toetamiseks
Möödunud nädalavahetusel kogunes Tallinnas 160 arhitektuuri ja puidu töötlemise tudengit ja eksperti, et prototüüpida lahendusi Ukraina ülesehitamise toetamiseks. Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning TSENTER Kompetentsikeskuse kaaskorraldamisel toimus arhitektuuri, puidutöötlemise ja metsanduse valdkondadele suunatud arendusnädalavahetus juba kuuendat korda. Garage48 Future of Wood 2022 fookuses olid kerg-, moodul- ja ringhoonete projekteerimis- ja tootmistehnoloogiad, väheväärtusliku biomassi väärindamine ning uudsed puidutooted.
“Garage48 on tegutsenud Ukrainas digioskuste ja naisettevõtluse arendamiseks enam kui 10 aastat. Garage48 Wood arendusnädalavahetused on toimunud juba viis aastat, olles soosivaks platvormiks koostööle, uudsete lahenduste loomisele ja kitsaskohtade ületamisele arhitektuuris, puidutöötlemises ja metsanduses. Kaaskorraldajate ja kõigi partnerite sooviks sel aastal oli laiendada neid lahendusi ja võimalusi Eestist ja Baltikumist kaugemale, Ukraina ülesehitamise toetamiseks,” selgitab Kadri Tiisvelt, Garage48 juhatuse liige ning projekti koordinaator.
“Eesti Kunstiakadeemia hakkas juba sõja teisel päeval otsima lahendusi, kuidas pakkuda sõjapõgenikest Ukraina tudengitele võimalusi tulla siia õppima. Garage48 Future of Wood häkatoni kaaskorraldajatena saame oma enda kooli õpilastele pakkuda keskkonda, kus arendada lahendusi, mis aitaksid nende riiki üles ehitada,” selgitab Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht. “Arendades modulaarseid, madala süsinikjalajäljega ning ringmajanduse printsiipe järgivaid hoone tüpoloogiaid, aitame potentsiaalselt tekitada Ukrainas uut tootmise sõlmpunkti – sellist, mis aitaks ülesehitust läbi viia ja näidata teed ka rohepöörde eesmärkide täitmisele Euroopas ja kaugemal. Puidu kasutamine loob eelduse, et väljatöötatud lahendused on keskkonda säästvad. Lisaks sellele on puitmaterjal ja laiemalt biogeensed materjalid suurepäraseks platvormiks innovatiivsele mõtlemisele, sest nende täit potentsiaali pole veel kaugeltki rakendatud.“
„Eesti Teadusagentuuril on hea meel juba teist aastat nii vajalikku häkatoni kaaskorraldada,“ lisab Indrek Tulp, ressursside väärindamise programmijuht Eesti Teadusagentuuris. „Meie väljakutse häkatonile – väheväärtusliku puit- või biomassi väärindamine – sobis hästi kokku nii selleaastase katusteemaga, milleks on Ukraina taastamine, kui ka rohepöörde eesmärkide täitmisega. Samas vaimus toetatakse ka Teadusagentuuri ressursside väärindamise programmis praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele.“
Arendusnädalavahetuse tõi osalejad ja mentorid kokku üle Baltikumi ning ka näiteks Taanist, USA-st ja Kanadast. Ukrainast liitusid osalejad, mentorid ja žüriiliikmed virtuaalselt ja ka Tallinnas kohapeal. Tiimid moodustati ümber 19 idee, millele arendati nädalavahetuse jooksul prototüübid.
Arendusnädalavahetuse võitis tiim 1+X, kes arendavad Ukraina sõjas vanemad kaotanud lastele uut kodu, mis tugineb modulaarsel põhupaneelidest süsteemil ning on kasutatav off-grid lahendusena. 1+X tiim võitis tootearenduseks 1000€, Creatomus tarkvara kasutamise eriauhinna ning osutus ka ESTDEV Eesti Arengukoostöö Keskuse väljakutsele paremini vastanud tiimiks.
Teise koha sai tiim Safe Space, kelle prototüübiks oli puitraamil tuginev telk, mis aitab rünnakute eest varjuvatel ja sõjategevuse eest põgenevatel inimestel oma peatuspaigas privaatsema ruumi luua.
Kolmanda koha võitis tiim KAMOON, kes arendasid mehaanilise seadme kiivri kamoflaaž-võrkude kudumiseks.
Thermory ja Ülemiste City ning Startup Estonia väljakutsed võitis Public Builder tiim, kes arendas ja testis nädalavahetuse jooksul plahvatuskindlast materjalist modulaarse ja kaitsva funktsiooniga mööbli, mida saab kasutada ka tänavaruumis. Auhinnaks on 2000€ lahenduse arendamise toetamiseks ning koostöö Thermory ja Ülemiste Cityga ning sTARTUp Day 2023 piletid.reSET tiimi modulaarse ruumi ja mööbli lahendus pälvis Taltech koostöötamise ala ja laborite kasutamise võimaluse järgmiseks kuueks kuuks.
Limitless House ühisrahastuse platvorm, mis toetab moodulmajade ehitust Ukrainas, liigub Tartu Teaduspargi S2B Launchpad inkubaatorisse.
Raitwood eriauhind läks tiimile Timber Blanket, kelle lahenduseks on modulaarsetest puitelementidest ehitusstruktuur, mis võimaldab ehitada varjualust parasjagu käesolevatest materjalidest.
*Pressiteate saatis algselt välja Eesti Kunstiakadeemia
ETAG toetab Ukraina teadlaste kaasamist uurimisrühmadesse ka 2023. aastal
Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas pikendada kevadel alguse saanud toetusmeedet, mille eesmärk on toetada Ukrainast saabunud teadlasi, kaasates neid käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti. Algselt pidi meede kestma 2022. aasta lõpuni. Kuna aga olukord Ukrainas ei ole paranenud ning Ukraina teadlased vajavad praegugi tuge, otsustas ETAGi hindamisnõukogu pikendada meedet aasta võrra.
Taotluste esitamise uus tähtaeg on 31. oktoober 2023 ja Ukraina teadlane tuleb projekti kaasata 2023. aasta jooksul. Ülejäänud tingimustes muudatusi ei ole. Toetuse periood on kuni 6 kuud ning ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Toetuse maht ühe inimese kohta on 2000 € kuus, kui kaasatakse täitja, ning 3000 € kuus, kui kaasatakse põhitäitja. Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda ETAGi kodulehel (ingliskeelse info leiab siit).
Hindamisnõukogus jõudis lõpule ka riiklike uurimistoetuste uudne hindamisprotsess. Hindamisnõukogu tegi teadusagentuuri juhatusele ettepaneku rahastada 66 uut uurimisprojekti, mille kogumaht 2023. aastal on üle 10 miljoni euro. Lähtudes riigieelarvesse planeeritud summadest tehti ettepanek suurendada rühmagrantide mahtu, seejuures järeldoktorite ja stardigrantide mahu suurendamine oli planeeritud juba vooru avanemisel kevadel. Lõpliku rahastusotsuse saab teadusagentuuri juhatus hindamisnõukogu ettepaneku alusel teha pärast Haridus- ja Teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist. Täpsemad andmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise, grandisaajate soolise jaotuse jm kohta avaldatakse seejärel teadusagentuuri kodulehel. Siiski on juba praegu võimalik teha otsus nende projektide kohta, mida seekord pole võimalik rahastada. See info saadetakse taotlejatele lähiajal.
Tänavu läks ETAG üle uuele hindamissüsteemile, kus taotlusi hindab lisaks rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ka eetika ja andmehalduse eksperdikomisjon. Komisjon koosnes 14st teaduseetika ja/või andmehalduse eksperdist, kes hindasid taotleja kavandatud tegevusi eetiliste ja õiguslike riskide lahendamiseks ning teadusandmete haldamiseks. Lisaks andsid eksperdid taotlejatele soovitusi, millele projektiks vajalike lubade taotlemisel eetikakomiteedes tähelepanu peab pöörama ja kuidas teadusandmeid hallata. Seda eksperdikomisjoni juhtis ETAG eetika valdkonna juht Marten Juurik, kelle sõnul oli komisjonil korraga kaks ülesannet: hinnata kriitiliselt taotluses esinevaid puudusi ning toetada taotlejat, andes nõu ja soovitusi. „Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindamist eraldi komisjonis katsetati esmakordselt ning esimese aasta põhjal kogunes mitmeid ettepanekuid hindamisprotsessi parandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks,“ ütles Juurik. Hindamisnõukogu käsitles seda piloteerimisena ning otsustas, et sisult ja teaduslikult head taotlused saavad võimaluse teaduseetika ja andmehalduse ekspertide poolt välja toodud puuduste lahendamiseks. Need tingimused edastatakse taotlejatele koos rahastusotsusega.
ETAGi uued toetuste voorud on juba ettevalmistamisel ning esimesed neist avanevad juba jaanuaris.
Lisainfo:
Helen Post
Uurimistoetuste koordinaator osakonnajuhataja ülesannetes
Eesti Teadusagentuur Helen.Post@etag.ee
Avanes 2023. a. JSPS (Japanese Society for Promotion of Science) järeldoktorite stipendiumide konkurss
Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös toimub igal aastal järeldoktorite stipendiumide konkurss teadustööks Jaapanis. 2023. a stipendiumide konkurss on nüüd avatud ja taotluste esitamise tähtaeg on 6. märts 2023.
2002. aastal sõlmisid Jaapani Teaduse Edendamise Ühing (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt Eesti Teadusagentuur on JSPS’i koostööpartneriks ja esindusorganisatsiooniks Eestis. Sellega loodi Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas ETAGi vahendusel taotleda stipendiumi teadustööks Jaapanis. Eesti Teadusagentuurile esitatud taotlused hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS’ile.
JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS’il koostööpartnereid 27 maailma riigis. Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud. Stipendiumisaaja alustab teadustööd Jaapanis reeglina oktoobris-novembris. Aastal 2023 saab ETAG esitada JSPSile ühe kandidaadi.
STIPENDIUMI TAOTLEMINE 2023. RAHANDUSAASTAKS
Lühiinformatsioon järeldoktorite programmi kohta:
Teadustöö valdkond
– kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad.
Nõudmised taotlejale
– peab olema riigi kodanik, millel on diplomaatilised suhted Jaapaniga
– peab omama doktorikraadi, mis on omistatud hiljemalt enne stipendiumi algust, kuid mitte varem kui 2. aprillil 2017
– teadustöö programm peab olema eelnevalt kooskõlastatud Jaapani-poolse vastuvõtjaga
– varem JSPS’i stipendiumi (standard) saanud teadlaste taotlusi ei arvestata.
Stipendiumi suurus
– sõidupilet (sinna ja tagasi)
– igakuine stipendium 362 000 jeeni ehk 2700 €
– ümberasumistoetus (elamise sisseseadmiseks Jaapanis) 200 000 jeeni ehk 1700 €
– reisi- ja tervisekindlustus
– teadustöö läbiviimiseks Jaapanis on võimalik taotleda granti. Taotluse nimetatud grandile teeb vastuvõttev teadlane oma asutuse kaudu.
Nõuded vastuvõtvale Jaapani uurimisasutusele ja teadlasele
– taotlejad peavad eelnevalt kooskõlastama vastuvõtjaga teadustööplaani Jaapanis viibimise ajaks
– vastuvõtvad teadlased peavad täiskoormusega töötama kas ülikoolis või uurimisasutuses.
Taotlemine
– taotlus esitatakse JSPS’ile Eesti Teadusagentuuri kaudu. Taotleja peab esitama dokumendid e-posti aadressil katrin.saar@etag.ee hiljemalt 6. märtsil 2023. – JSPS vaatab ETAGi poolt esitatud kandidaadi taotluse läbi, hindab seda ning teavitab oma otsusest. JSPS-i otsustusprotseduur kestab kuni kolm kuud
– taotlejal peab olema loodud kontakt oma vastuvõtjaga.
Stipendiumi taotlemiseks on vajalikud järgmised dokumendid
– taotlus etteantud vormil, allkirjastatud taotleja allkirja pildifailiga
– vastuvõtva Jaapani teadlase/asutuse nõusolek/kutse
– teadustöö, doktoritöö juhendaja, rühmajuhi vm. soovituskiri
– koopia taotleja PhD kraadi diplomist või PhD sertifikaat (originaal). Kui doktorikraadi veel ei ole, siis kiri taotleja asutuselt, kus on märgitud kuupäev, millal taotleja kraadi omandab
– vajadusel täiendavad dokumendid
– taotlus esitada PDF formaadis dokumendifailina (skaneeritud pildifaile ei aktsepteerita)
– kõik dokumendid peavad olema kas inglise või jaapani keeles. Kui esitatakse originaaldokument mõnes muus keeles, peab sellega kaasas olema inglisekeelne tõlge (tõlge võib olla mitteametlik, koostatud vastuvõtja või taotleja poolt).
NB! Palume hoolikalt tutvuda taotluse koostamise juhendiga ning arvestada sealseid soovitusi ning märkusi.
Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Saar
Tel: 731 7386
E-post: katrin.saar@etag.ee
Populaarsed ettevõtjate ja teadlaste koostööpäevad jätkuvad
Eesti Teadusagentuur, Startup Estonia ja EAS korraldavad ka sel sügisel kolm sektoritevahelise mobiilsuse (ehk SekMo*) koostööpäeva.
Sündmusest lõviosa moodustavad päevajuhi koordineeritud silmast silma lühivestlused teadlaste ja ettevõtjate vahel, mille jooksul saab teineteisele tutvustada enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi koostööks. Kevadel toimunud kolm üritust osutusid vägagi populaarseks.
Ürituste päevajuht, Vaido Mikheim Startup Estoniast kommenteerib koostööpäevade ideed: „On linnalegend, et teadlane ja ettevõtja ei leia ühist keelt. Leiavad küll ning juttu jätkub pikemakski. Meie soov on, et nii teadlased kui ettevõtjad jääksid suhtluses natukene näljaseks. Nii on neil põhjust ka pärast tutvumist teineteisega juttu vesta ja juba reaalset koostööd arutada.“
18. oktoobril oodatakse Tartusse puiduvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, kes tunnevad, et neid kõnetab põnev koostöövõimalus teadlastega, ning teadlasi, kes oleks huvitatud koostööprojektidest ettevõtlussektoris. 10. novembril keskendutakse meditsiini- ja tervisevaldkonnale ning 8. detsembril kutsutakse kokku saama metallitööstuse ettevõtjaid ning valdkondlikke teadlasi.
*SekMo ehk sektoritevaheline mobiilsus on toetusmeede, mille abil era- või avaliku sektori asutused saavad tööle võtta vähemalt magistrikraadiga teadlase rakendusuuringu või tootearendusprojekti kavandamiseks ja läbiviimiseks. SekMo katab 25%-70% teadlase tööjõukuludest, olenevalt ettevõtte suurusest ning muudest faktoritest. Toetus aitab avardada teadlase töö- ja arenemisvõimalusi vahetus koostöös teiste valdkondade asutustega, teisalt soodustab see teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet ja muutes selle tegevust efektiivsemaks.
Täpsem info meetme kohta ja registreerimine puiduüritusele:www.etag.ee/sekmo
NB! Ürituste töökeel on läbivalt inglise keel, kuid kindlasti on eesti keelt kõnelevaid vestluskaaslasi nii ettevõtjate kui teadlaste hulgas.
Lisainfo: Viktor Muuli
nutika spetsialiseerumise valdkonna juht
730 0325 viktor.muuli@etag.ee
Arvamusfestivali teadusala diskussioon kulgeb teadlase rollist inimeste targa käitumiseni
Kümnenda Arvamusfestivali teisel päeval, 13. augustil toimub festivali Teadusalal traditsiooniline diskussioon teaduse eri tahkudest. Viies arutelus keskendutakse statistikale, kriisideks valmistumisele ja teaduse ning teadlaste rollile maailma paremaks muutmisel.
Teadusala korraldavad Eesti Teadusajakirjanike Selts ja Eesti Teadusagentuur, arutelusid korraldavad ka Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut, Tallinna Ülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium.
“Ilmaelu läheb järjest keerukamaks, kohati ka raskemaks,” tõdes teadusala konsortsiumi juht Priit Ennet. “Loodan, et tänavused arutelud aitavad meil ehitada head analüütilist raamistikku, millele tuginedes suudame enda ümber toimuvat paremini mõista ja elus paremini toime tulla.”
Kell 10 algavas avaarutelus uurivad Argo Rosin, Madis Raukas, Katrin Niglas ja Eneli Kindsiko, kes on hea teadlane – kas see, kes kirjutab palju teadustöid või see kes teeb tihedat koostööd ajakirjanikega? Või on hoopis hea ettevõtja ja kõneisik?
Kell 12 selgitavad akadeemik Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kuidas statistikaga on võimalik inimesi eksiteele viia. Kuidas muuta olukorda, kus teadlased kipuvad tavainimeste probleeme pelgalt numbritena käsitlema ning Inimesed ei hooma statistika võimalusi ega näe nende mõju meie igapäevaelus?
Urmas Kruuse, Triin Kõrgmaa, Rain Kuldjärv ja Ruve Schank diskuteerivad kell 14 väga päevakajalisel teemal: kuidas tagada toidu kvaliteet ja kättesaadavus kriiside puhul ning milliseid alternatiivseid toidutootmise võimalusi uuritakse teaduses juba praegu.
Teadlastelt oodatakse täpseid ennustusi ees ootavate probleemide lahendamisel, aga kas nad suudavad jääda selgeltnägijateks? Kuidas selgitada keerukaid teadustulemusi ja võidelda pseudoteaduse poolt pakutava maailmapildiga? Selle üle mõtisklevad kell 16 Anu Noorma, Krista Fischer, Mihkel Kangur ja Annely Allik.
Teadusala lõpetuseks küsivad kell 18 Triin Vihalemm, Heidi Reinson, Mariliis Öeren ja Daniel Kostjuba, kas käitumisteadlased võiks lubada riiki tüürima? Psühholoogid ja sotsioloogid püüavad lahendada riigi püstitatud probleeme, kuid kui tõhus ja eetiline see on?
Arutelusid modereerivad teadusajakirjanik Priit Ennet, ajakirjanik Brent Pere, AHHAA teaduskeskuse juht Andres Juur ning Tartu Ülikooli kaasprofessor Andero Uusberg.
Annely Allik, Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja: “Meie kõigi töö tulemusena võiks maailm olla parem paik, kus on targemad inimesed, kes on tervemad ning elavad kauem”. Alliku sõnul on unistuste ühiskonda ehitades eriti oluline uue põlvkonna teadlaste kasvatamine ja harimine. “Lapsed on ju meie tuleviku teadlased ja suunamudijad!” oli ta optimistlik. “Omaette teemana selles kontekstis on veel ka küsimus, kuidas saavutada olukord, kus poliitmaastikul tehtaks tarku teaduspõhiseid otsuseid,” lisas Allik.
Eesti Teadusagentuuri eksperte kohtab ka teistel arutelualadel. Tuleviku elukeskkonna alal toimub koostöös Eesti Geoloogiateenistusega arutelu “Kaevandame rohepöörde nimel?!” mida modereerib ETAGi ressursside väärindamise programmi ResTA juht Indrek Tulp. Energiapöörde alal osaleb arutelus “Kas tuumaenergia on poiste või tüdrukute ala?” ETAGi teaduskommunikatsiooni spetsialist Mare Vahtre.
Lisainfo:
Annely Allik
Teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja
tel. 730 0333 Annely.Allik@etag.ee
ETAG osaleb projektis, mis edendab soolist võrdsust Euroopas
Alates 2022. a. juunist osaleb Eesti Teadusagentuur koos 26 Euroopa partneriga 21 riigist projektis GENDERACTIONplus. Projekti raames nõustatakse ja toetatakse teadus- ja teadust rahastavaid asutusi, et edendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa ühises teadusruumis.
Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) eesmärgiks on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. See hõlmab teadlaste mobiilsust, teadustaristuid, rahvusvahelist koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel.
Projekt GENDERACTIONplus aitab tugevdada rahvusvahelist koostööd läbi selle, et luua teadlastele võrdseid võimalusi ning toetada asutusi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste läbiviimisel.
Projekt kestab kolm aastat, partneriteks on ülikoolid, poliitikakujundamisega tegelevad riigiasutused ja teadust rahastavad organisatsioonid.
Teadusagentuuri roll on kaardistada Eestis asutuste- ja riigipõhiseid vajadusi, ning aidata luua valdkonnaga seotud kogukonda ehk koondada poliitikakujundajaid ja organisatsioone, kelle kaudu projekti eesmärke täita. Projekti käigus luuakse riigipõhine arenguplaan, analüüsitakse asutuse- ja riigipõhiseid andmeid. Samuti jagatakse parimaid praktikaid teiste projektipartneritega.
Projekti tööpakettide teemad on: sooline dimensioon teadustegevuses ja innovatsioonis, intersektsionaalsus ja kaasatavus, Euroopa teadusvaldkonna soolise võrdõiguslikkuse poliitikate seire ja hindamine, soopõhine vägivald ja seksuaalne ahistamine, institutsionaalse muutuse edendamine läbi soolise võrdõiguslikkuse kavade, poliitikate täiustamine ja kodanikuühiskonna kaasamine.
Projekti GENDERACTIONplus rahastatakse Euroopa Liidu raamprogrammist “Horisont 2020”. Projekti käigus tehakse koostööd Euroopa võrgustikega, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust teadus- ja innovatsioonivaldkonnas (SWG GRI) ning teadust rahastavates organisatsioonides (FORGEN).
Võrreldes mitmete teiste institutsioonidega on usaldus teadlaste vastu avalikkuse silmis erakordselt kõrge. Selle säilitamiseks ei piisa aga ainult tipptasemel teaduskommunikatsioonist, vaid inimesed peaks saama rohkem sõna ka teadusprioriteetide valimisel, leiab Marc Schiltz, Euroopa Liidu teadusagentuure koondava katusorganisatsiooni Science Europe president.
Viimase mõne aasta jooksul oleme näinud mitmeid sündmusi ja poliitilisi pöördeid, mis oleks pidanud tooma teaduse rambivalgusesse, sh koroonapandeemia ja rohelepe. Euroopa Liidu olulisima teaduse rahastamise programmi Horisont Euroopa maht on aga isegi pärast taasterahastu vahendite lisamist alla 100 miljardi euro. See jääb kaugelt alla huvirühmade ja isegi Euroopa Parlamendi soovitule. Miks on nende soovide vahel taoline lõhe? Kas osapooled peavad tunnistama, et demokraatiates võtab väärtuste muutumine aega?
Nii Science Europe kui ka teised sidusrühmad olid oma vaateid ja huvisid põhjalikult tutvustanud. Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi eelarve nägemine oli meie jaoks seetõttu tõsine pettumus. Raamprogrammi maht oli oluliselt väiksem, kui lootsime ja tahtsime. Võrreldes sellega, mida läheks tarvis nende väljakutsete lahendamiseks, mis meie ees praegu ja lähikümnenditel seisavad, on seda kaugelt liiga vähe.
Muidugi lubati meile, et teaduse tegemist ja innovatsiooni toetavad teisedki raamprogrammid, rohelepe jne. Peame ootama ja vaatama, kas see ka niimoodi läheb. Arvestades, kui raske on poliitikakujundajatel seda kooki jagada – kõigele lisaks tuleb arvestada liikmesriikide omahuvidega – on tulemus mõnes mõttes mõistetav. Liiatigi võtab alusuuringutest käegakatsutava tulemuseni jõudmine palju aega, samas kui otsustajad mõtlevad lühikese plaanis.
Sellegipoolest paluksin ma neil pöörata neil tähelepanu mitte ainult praegusele kriisile, vaid ka tulevastele, sh kliimakriisile, sest investeeringud on pika vinnaga. Nüüd ega viie aasta pärast ei pruugi olla olukord paista kuigi hulluna, kuid kui me selle aja jooksul ei tegutse, tõotavad pikaajalised tagajärjed olla palju hullemad. Poliitikakujundajate mõtteviisis peab toimuma nihe.
Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud. Vähemalt riiklikul tasandil on seeläbi koroonapandeemia mõju nähtav, isegi kui tänu sellele tekkinud muutustest inimeste meelsuses jäi enda Euroopa tasandil kehtestamiseks väheseks.
Hiljuti valiti teid kolmandat korda Science Europe’i juhiks. Te olete seega osav kas kontori poliitmängudes või teete midagi õigesti. Kas riiklikud teadusagentuurid tunnevad teie taktikepi all, et neil jätkub nii Euroopa tasemel kui ka kodumaal tehtavate otsuste mõjutamiseks piisavalt võimu ja oskusi?
Seda peab uurima nende käest, kes minu poolt hääletasid. Ent on väga hea küsimus, kui palju Science Europe’ist tegelikult kasu on. Muidugi kaitseme oma huvisid Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa võimuorganite juures, kuid me toetame oma liikmeid selles ka riiklikul tasandil.
Riigiti on selles osas erinevusi. Mõnel pool kuulavad valitsused teadusagentuuride soovitusi tõsiselt. Teistes pole nende vahel ametlikku kanalit, sest agentuurid on peaaegu täiesti autonoomsed. Samas tähendab see, et neil on riiklike poliitikate kujundamisel vähem mõjuvõimu.
Üldiselt näen kasvõi omaenda koduriigis Luksemburgis ja ka teistes väikeriikides, et kui suhtlen valitsustega ja toetan teatud seisukohti, tuues seejuures välja, et see on kõigi meie liikmete ühine vaade, võetakse seda tõsisemalt. Seeläbi lisab Science Europe oma liikmete sõnumitele kaalu ja tähtsust kaudselt. Sellest ei tohiks mööda vaadata.
Märkisite oma ettekandes, et kellegi või millegi, sh teaduse eestkostjaks olemine on lihtsalt viisakas sõna lobitöö kohta. Lobi pole iseenesest halb, sest eriti teaduses on pikaajalise vaate ja järjepidevuse hoidmine oluline, ent kuidas see ka väliselt piisavalt hea välja näeks, et poliitikud end seejuures mugavalt tunneksid? Süvariigil on halb konnotatsioon, aga me oleme näinud ilmselt kõik vähemalt ühte sarja “Jah, härra peaminister” osa.
(Naerab). Enamikul meist on volitus olemas. Seeläbi ei saa kuidagi öelda, et meie ülesanne on kaitsta puhtalt teaduse ja innovatsiooniga tegeleva sektori enda huvisid. Meie avalik mandaat hõlmab teaduse erineval viisil toetamist, et seda tehtaks terve ühiskonnas huvides. Me ei saa olla teadlaste ametiühing.
Mõnel juhul oleme oma tegemistes edukad. Teisel juhul mitte nii väga, nagu viimati Euroopa Liidu eelarvet mõjutada üritades. Peame lähtuma mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada.
Viimase kümmekonna aasta jooksul on olnud teaduskommunikatsiooni mõttes vähemalt Eestis südantsoojendav näha, et teadlased ise on muutunud oma tegemiste selgitamises varasemast avatumaks. Teisalt olete varem pikemaajalisele suundumusele osutades viidanud, et usaldus teaduse vastu on kahanemas ja näeme sarnaseid mustreid ka teiste institutsioonide puhul. Mis on siinkohal lahendus, veel rohkem avatust?
Jah, nagu ka president Kaljulaid märkis, usaldus autoriteetide vastu kahaneb. Ühiskonna mõnedes valdkondades näeme teaduse ja teaduslike tõendite lausalist hülgamist, valeuudiseid jne. Positiivse noodina on tehtud aga paljudes riikides esinduslikke küsitlusi, mille põhjal nähakse ühiskonnas laiemalt teadlasi ühtede kõige usaldusväärsemate figuuridena. Näiteks Luksemburgis küündib see näitaja üle 70 protsendi. Ma ei ütle, kes on tulemuste põhjal tabeli lõpus, kuid võite seda ise aimata.
Selles mõttes on teadus heas kohas. Seda öelnuna olen aga veendunud, et peame ühiskonnaga rohkem tegelema. See tänav ei saa jääda ühesuunaliseks. Oleme teaduskommunikatsiooniga imeliselt hakkama saanud, kuid ainult sellest ei piisa. See pidas paika isegi enne koroonapandeemiat.
Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama. Näiteks viidi mõned aastad tagasi Hollandis läbi huvitav eksperiment, kus riikliku teadusstrateegia koostamisse kaasati terve ühiskond. Muu hulgas said esitada kõik ettepanekuid, misjärel arutati nende üle komiteedes, kuhu kuulusid teadlased ja ühiskonna eri huvirühmade esindajad, et peamised eesmärgid paika panna. Sama on proovitud Uus-Meremaal.
Peale selle on võimalusi teisigi ja me peame olema selles osas loovad. Idee, et teadust tehakse elevandiluust tornides, kuulub minevikku.
Horisont Euroopa struktuuri vaadates võib märgata selles suunas liikumist. Selle rahaliselt kõige mahukam teine sammas haarab erinevate ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamist, isegi kui pelgalt märksõnade põhjal võib olla lihtinimesele raske mõista, kuidas tema sellest konkreetselt kasu saab. Mida see muudab ja kas see uus lähenemine õigustab ennast?
Esmalt peame meenutama, et sambaid on veel. Neist esimene haarab suuresti Euroopa Teadusnõukogu grante, Marie Curie teadusstipendiume jms. Minu arvates on nii selle kui ka teiste rahastusprogrammide puhul on oluline, et neis leiduks taolisi alt-üles elemente, mis ei tegeleks sel hetkel ühiskonnale tähtsana paistavate väljakutsetega.
See on igipõline küsimus, kuidas sa nende vahel tasakaalu leiad ja seda pole võimalik lõplikult lahendada. Sõltuvalt olukorrast on see igas riigis või regioonis erinev. Muidugi näeme tihti poliitikutelt survet tegeleda just konkreetsete probleemidega, ent see ei tohiks tulla pikaajaliste projektide arvelt – kui me praegu ei investeeri, on meil hiljem tühjad pihud. Eriti puudutab see inimesi, sest just nemad kannavad teadmisi edasi ja neid niisama lihtsalt ei leia.
Teise samba juurde tulles peame vaatama, kuidas see väljakutsepõhine lähenemine toimima hakkab. See on n-ö huvitav eksperiment.
Eksperiment, mille hind on umbes 50 miljardit eurot.
Ma ei kahtle, et need missioonid on põhjendatud. Eksperiment pole ehk parim sõna, kuid see on uus viis teaduse rahastamiseks. Minu jaoks on huvitav, et nende missioonide nõukogudesse ei kaasatud mitte ainult teadlasi, vaid ka teisi sidusrühmi.
Vajame tulevikus seda rohkem. Vähemalt kindlustab see, et need missioonid ei põhine ainult teadusvaldkonna esindajatel, sest teadlastel on tuhandeid ideid. Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi. Selles mõttes on see huvitav innovatsioon, millest me hiljem õppida saame.
Nüüd kui need missioonid on enam-vähem kuju võtnud, peame vaatama, kuidas neid juurutatakse. Lahtiseid küsimusi on veel palju. See iseloomustab muidugi kõiki uusi rahastusinstrumente.
Inimestel on praegu mõttes Ukraina sõda, sügisel terendav energiakriis, kahekohaline inflatsioon ja võimalik uus koroonalaine. Nende argimurede kõrval ei jää muule mõtlemiseks just kuigi palju ruumi. Kui majanduse olukorra tõttu on vaja teha riigieelarves parandusi, mida võiks teadlaskond teha, et neil selle käigus tooli alt ei tõmmata?
Ma arvan, et teadlased on enda vajalikkust koroonakriisi ajal juba piisavalt tõestanud. Nad on aidanud teaduspõhist infot pakkudes valitsustel kriisi juhtida. Ühtlasi on see kena näide, kuidas pikaajalised alusuuringud end ära tasuvad. Ilma nendeta poleks olnud meil varnast võtta täiesti uut tüüpi tõhusaid mRNA-vaktsiine. Samal ajal näitas see, et mingi avastuse üle lävepaku kandmiseks on vaja ka rakendusuuringuid.
Kui aga tarvis on veel rohkem tõendeid, peaks teadlased juhtima veel rohkem tähelepanu meie ees seisvatele probleemidele. Hea näide on kasvõi valitsustevahelise kliimapaneeli raportid, mille toon on süngem kui kunagi varem, kutsudes üles kiiresti lahenduste leidmisele. Ilmselt on see tingitud osaliselt frustratsioonist. Kui tahame kindlustada, et meie lastel ja lapselastel on samuti elukõlbulik planeet, on teaduse rahastamine selle oluline osa.
Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid. Kui see pole veel poliitikakujundajatele selge, oleme teinud selle edasi andmisel kehva tööd.
Seega, kui poliitikute ees peaks seisma valik, kas maksta inimestele sügisel energiatoetust või tõsta professorite palka, on juba eos midagi valesti läinud?
Tõenäoliselt saad teha mõlemat, kuid sa ei saa teha ühte teise arvelt. Kindlasti on vaja inimesi lühiajaliselt raskel ajal toetada, aga me peame tegelema ka probleemi juurpõhjusega.
Mida me ise unustama kipume?
Isegi kui te kaldute olema enesekriitilised, on Eesti Teadusagentuur on omadega hästi hakkama saanud ja on oma professionaalsuselt Euroopas esirinnas. Olen uhke, mida on see oma esimese kümne tegevusaastaga saavutanud ja ülejäänud Euroopal on teilt õppida.
Marc Schiltz pidas ettekande tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Teadusagentuuri konverentsil “Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas”. Lisaks Euroopa Liidu teadusagentuuride katuseorganisatsiooni Science Europe presidendi rolli täitmisele juhib ta Luksemburgi teadusagentuuri.
Haridusuuendustest vandenõuteooriateni: Eesti teadlased uurivad neljas uues projektis digikultuuri
Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööprogrammist CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) sai rahastuse 26 projekti, millest neljas osalevad Eesti teadlased. Koos Euroopa kolleegidega uuritakse usalduse kujunemist sotsiaalmeedias, meedia- ja digipädevuste arengut, eri põlvkondade digikäitumist ning veebis levivaid vandenõuteooriaid.
Rahvusvahelise konkursi teemaks oli kultuur ja ühiskond digiajastul ning seal kandideerisid ühisprojektid 23 Euroopa riigist. 26 rahastuse pälvinud teadusprojekti hulgas on neli Eesti osalusega projekti (kolm teadusrühma Tartu Ülikoolist ja üks Tallinna Ülikoolist).
Projektis “TRAVIS: Trust And Visuality: Everyday digital practices” on Tallinna Ülikool juhtpartneri rollis. TLÜ osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg rääkis, et tema koordineeritavas projektis analüüsitakse visuaalset digitaalset usaldust neljas erinevas kultuurikontekstis – Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias. „Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning kogetakse, keskendudes tervise visualiseerimisele (sotsiaal)meedias – näiteks sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, haiglaõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, libagraafikud alternatiivmeedias. Lisaks uute teadmiste loomisele soovime panustada infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning kujundada usaldusväärset aruteluruumi.“
Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste tutvustas REMEDISe projekti, mille käigus uuritakse kuues riigis erinevate tegevuste mõju meediakirjaoskuse ja digioskuste arengule. „Eestis uurime koos Haridus- ja Noorteameti ning ettevõttega Star Cloud, milliseid muutusi on kaasa toonud Tehnoloogiakompass ja Opiqu keskkond ning kuidas nende mõju uuenduslike haridussihtide saavutamisel veelgi suurendada. Saadud tulemused peaksid aitama praktikuid koolides, hariduspoliitika kujundajaid ning haridustehnoloogia ettevõtteid, et nad oskaksid teha tarku otsuseid digitehnoloogiate kasutamisel ja arendamisel,“ rääkis ta.
Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus uurib projektis PlatFAMs erinevate põlvkondade digikäitumist perekondades ning projektis REDACT keskendub semiootika teadur Mari-Liis Madisson Euroopa digitaalses ruumis levivatele vandenõuteooriatele.
Konkursile esitati 366 eeltaotlust, millest 90 kutsuti teise vooru täistaotlust esitama. Eesti teadlaste huvi konkursi vastu oli väga suur. Eesti teadlaste osalusel esitati 76 eeltaotlust ja 21 täistaotlust.
Eesti partnerite eelarved projektides moodustavad kokku 826 123 eurot, millest 460 000 katab Eesti Teadusagentuur, kes on CHANSE’i konsortsiumi liige ning üks kolmest ühiskonkursi sekretariaadi liikmest. Ülejäänud toetussumma tuleb Euroopa Komisjonilt. Vooru kogueelarve on umbes 36 miljonit eurot. Projektid algavad 2022. a sügisel ning kestavad 2–3 aastat.
ETAG toetab Ukraina teadlaste osalemist Eesti uurimisrühmades ja stažeerimist Eesti ülikoolides
Eesti Teadusagentuuril (ETAG) on valminud kaks toetusmeedet Eestisse saabuvatele Ukraina teadlastele. Üks neist võimaldab teadlastel tutvuda Eesti ülikoolides tehtava teadustööga ning end ametialaselt täiendada, teise eraldi meetme abil saab Ukraina teadlasi kaasata käimasolevatesse uurimisprojektidesse
ETAGi toel saavad ülikoolid kaasata Ukraina sõjapõgenikust teadlase käimasolevasse stardi-, rühma- või arendusgrandiprojekti uurimisrühma. Teadlane peab alustama tööd 2022. aasta jooksul ning toetuse periood on kuni 6 kuud. Ühte projekti võib kaasata mitu teadlast. Täpsemalt saab lugeda teadusagentuuri kodulehelt.
Lisaks toetab ETAG Eestisse saabunud Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides (kuni 3 kuud). Stažeerimise eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolides toimuva teadus- ja õppetöö korraldust ning avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada. Täpsema info leiab siit.
Stažeerimist toetav meede algab mais ja kestab 2022. aasta lõpuni. Toetust saavad taotleda kõik Eesti ülikoolid ning ETAG kompenseerib stažööri tööjõukulu (koos tööjõumaksudega) kuni 3 kuu ulatuses. Kokku toetatakse kuni 50 stažööri palkamist, positsioonid jaotatakse proportsionaalselt kõigi Eesti ülikoolide vahel. Toetus kehtib ka tagasiulatuvalt kuni 24. veebruarini 2022, s.t. neile sõjapõgenikest teadlastele, kes on juba asunud siinse teaduskorraldusega tutvuma.
„Soovime pakkuda Ukraina teadlastele võimaluse oma tööd jätkata ning soodustada laiemalt koostööd Eesti kolleegidega. Teadusagentuur on varemgi toetanud Ukraina lõimumist Euroopa teadusruumiga ja meile on oluline, et saame Ukraina inimestele ja teaduskorraldussüsteemile ka praeguses olukorras toeks olla,“ rääkis ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.
Praktilist infot (elukoht, töövõimalused, olmeküsimused jne) Eestisse saabuvatele teadlastele jagab EURAXESSi programmi tiim. Lisainfo: https://www.euraxess.ee/ või euraxess@etag.ee.
Selgusid aasta parimad haridusteaduslikud uurimistööd
Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil “Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?” anti üle seekordsed haridusteaduslike tööde konkursi preemiad.
32. korda toimunud konkursile esitati 53 tööd, mille teemad ja sihtrühmad katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkoolide ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemade ring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Mitmed tööd käsitlesid digipädevusi, tehnoloogia omaksvõttu koolides kui õpilaste tekstimõistmist või hoiakuid.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et on rõõm näha nii mitmekesist teadustööd haridusvaldkonnas. „Heal tasemel haridust saame pakkuda ainult siis, kui tehakse järjepidevalt teadustöid haridusvaldkonna erinevate tahkude uurimisel,“ ütles Kersna. „Teaduspõhisus on märksõnaks hariduse kõigil tasanditel – teame õppimise kohta järjest rohkem ning seda teadmist on vaja osata rakendada ka tegelikes õppimise olukordades.“
Eesti keeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Veronika Kalmuse (TÜ) ja Katariina Vainoneni (Haridus- ja Noorteamet) töö „Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis“. Komisjon leidis, et uuringu tulemused aitavad nii teadlastel kui ka praktikutel mõista, mis on digipädevus ja kuidas seda süsteemselt arendada.
II preemiaga auhinnati Pille Nelise ja Margus Pedaste (TÜ) tööd „Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade“. Artiklis sõnastati varasemast täielikum kaasava hariduse definitsioon ning koostati mudel selle võtmetunnustest: nii toetatakse kaasava hariduse rakendamist haridussüsteemi kõigil tasanditel ja eri osapoolte koostöös.
Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias pälvis I preemia Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool) artikliga „Eestikeelne haridus ja pedagoogikauuendused 19. sajandi algul. Rahvusvahelised mõjud ja ajaloolised juured“. Põldvee käsitleb laiemas ajaloolises ja haridusloolises kontekstis küsimust, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni.
II preemia said Timo Tobias Ley, Kairit Tammets, Edna Milena Sarmiento-Márquez, Janika Leoste, Maarja Hallik ja Katrin Poom-Valickis (TLÜ) tööga „Tehnoloogia omaksvõtt koolides: teadmiste omaksvõtu mudeldamine, mõõtmine ja toetamine“. Artiklis tutvustatud Õpetaja Innovatsioonilabori formaati saab kasutada ka Eesti õpetajahariduses, tuues õpetamisse rohkem koosloome, tõenduspõhisuse ja tähenduslikke tehnoloogiaga rikastatud elemente.
Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias anti seekord välja kolm II preemiat. Esimene neist läks Kati Vinterile (TLÜ), kelle töös „Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“ rõhutatakse hariduse tähtsust toimetulekustrateegiate teadlikul õpetamisel ja õpilaste tervikliku arengu toetamisel. Teise preemia pälvis Janika Leoste (TLÜ) töö „Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates – õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide“. Doktoritöö raames loodud TELIP mudel aitab teadlikult kavandada tehnoloogilisi haridusuuendusi õppetöös. Kolmandana tunnustati Tauno Paltsi (TÜ) tööd „Algoritmilise mõtlemise oskuste hindamise mudel“, mille käigus loodi informaatikaviktoriini Kobras küsimuste baasil mõõtevahend põhikoolile ja gümnaasiumile.
Magistritööde kategoorias anti I preemia Kaisa Norakile (TLÜ) töö „Õppijakeele korpuse virtuaalse õpikeskkonna prototüübi disain“ eest. Korpuspõhine keeleõppekeskkond ELLE võimaldab keeleõppijatel oma kirjutisi analüüsida ja parandada, teadlastele või õpetajatele uurimiseks jagada ning saada kohest kasu kirjutiste põhjal loodud õppematerjalidest.
II preemiaga pärjati Kelly Paabuti (TLÜ) uurimus „Õpilaste uskumused matemaatikast, selle õppimisest ja õpetamisest gümnaasiumiastme lõpus“. Mida paremini mõistetakse õpilaste uskumusi, seda tõhusamalt saab neid juhendada. Töös antakse ka suuniseid õpilaste matemaatikahuvi tõstmiseks.
Lisaks tunnustati tänukirjaga Hans Põldoja ja Kais Allkivi-Metsoja (TLÜ) Kaisa Noraki magistritöö juhendamise eest.
Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.
Õpilaste teadustööde konkursi peapreemiad läksid Tallinnasse ja Pärnusse
Täna, 13. aprillil anti Eesti Rahva Muuseumis üle õpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Emma Lotta Lõhmus Gustav Adolfi Gümnaasiumist ning Kulla Saatmäe Pärnu Koidula Gümnaasiumist. Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kaisa Urban Tallinna Kivimäe Põhikoolist ja Marie Martine Lupp Parksepa Keskkoolist.
21. korda toimunud konkursile esitati 174 tööd 60 koolist, neist 30 põhikooli- ja 144 gümnaasiumiastmes. Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 83 uurimistöö seast.
Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektori Pille Runneli sõnul leiti üksmeelselt, et erinevates teadusvaldkondades oli sel aastal palju tugevaid töid ja väga head taset näitasid ka paljud uurimistööd, mis ei jõudnud auhinnalisele kohale. „Esile tõusid muu hulgas uurimused, mille autorid on olnud vabad leidma probleeme ja küsimusi, mis neid ennast kõnetavad,“ ütles ta. „Ka paistsid silma tööd, mille autorid olid andmeid kogudes või allikaid läbi töötades teinud palju enam, kui töö maht eeldaks. Mitmetes humanitaarteaduslikes töödes tõusid esile inimlikud teemapüstitused, hea teoreetikute valik, oskuslik analüüs ja tugev keeletunnetus,“ tunnustas ta autoreid.
Runnel tõi ka esile, et kasvanud on erinevaid uurimisvaldkondi ühendavate tööde arv. „Kuigi selline lähenemine ei pruugi olla riskivaba, on neil töödel siiski oluline roll. Tänapäeval seisame ka tavaelus tihti vastamisi keerukate probleemidega, millele ei anna ükski eluvaldkond eraldiseisvalt head, vettpidavat lahendust ning erinevate valdkondade ühendamise oskus tuleb seega väga kasuks,“ lisas ta.
Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, lisaks valiti välja kolm noort kes esindavad Eestit sügisesel Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil.
Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Energia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Keele Instituut, Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervisemuuseum, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Eesti Meremuuseum, portaal „Eesti Geoloog“, ajakiri Eesti Loodus, ajakiri Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kirjastus Argo ning rahvusvahelised partnerid Swiss Youth in Science ja Regeneron ISEF.
Õpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja innustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid.
2022. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:
Gümnaasiumiastmes
I preemia (1100 eurot)
Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest (juhendaja: Dagmar Hallmägi)
Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest (juhendaja: Sirje Miglai, Elle Roosaluste)
II preemia (800 eurot)
Martin Vesberg (Saaremaa Gümnaasium) töö „Saaremaa meresaarte haudelinnustiku seire ja analüüs 2011-2021“ eest (juhendaja: Inge Vahter)
Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest (juhendaja: Jelena Tsõvareva)
III preemia (600 eurot)
Paul Kaspar Nurk (Tallinna Reaalkool) töö „Albert Camus’ eksistentsialismi jooni Priit Pärna filmides” eest (juhendaja: Teet Teinemaa, Kristi Koit)
Karl-Magnus Pruul (Häädemeeste Keskkool) töö „Hoone 3D-mudeli loomine läbi fotogramm-meetria” eest (juhendaja: Marika Ristmäe)
Põhikooliastmes
I preemia (850 eurot)
Kaisa Urban (Tallinna Kivimäe Põhikool) töö „Suulise keele erijooned vlogija L.P. videoblogides“ eest (juhendaja: Ruth Nilgo)
Marie Martine Lupp (Parksepa Keskkool) töö „Eesti lindude maalimine vesivärvidega“ eest (juhendaja: Heidi Kukk)
II preemia (550 eurot)
Johanna Paide (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Suulise kõne eripärad hommikuprogrammi “Terevisioon” näitel“ eest (juhendaja: Külli Semijonov)
Juhan Tuulik (Lümanda Põhikool) töö „Prügi Saaremaa randades“ eest (juhendaja: Triin Reitalu, Janno Tuulik)
III preemia (350 eurot)
Karolin Niido (Parksepa Keskkool) töö „Kanapidamisega alustamine – meie pere lugu“ eest (juhendaja: Heidi Kukk, Liia Luik)
Eva-Liisa Sepp (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Elukeskkond rannarootsi aladel aastatel 1935-1945 Suur-Nõmmküla näitel“ eest (juhendaja: Liis Reier)
Eesti esindajad EL noorte teadlaste konkursil (septembris 2022):
Kulla Saatmäe (Pärnu Koidula Gümnaasium) töö „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ eest;
Emma Lotta Lõhmus (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Üksindus Milan Kundera „Olemise talumatus kerguses“, Bohumil Hrabali „Liiga valjus üksinduses“ ja Mati Undi „Sügisballis““ eest;
Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Pärilikkuse rolli uurimine skisofreenia arengus bioinformaatika meetodite abil“ eest.
Eduka juhendamise eest auhinnati I preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):
Dagmar Hallmägi (Gustav Adolfi Gümnaasium) Emma Lotta Lõhmuse töö juhendamise eest;
Sirje Miglai (Pärnu Koidula Gümnaasium) ja Elle Roosaluste (Tartu Ülikool) Kulla Saatmäe töö juhendamise eest;
Ruth Nilgo (Tallinna Kivimäe Põhikool) Kaisa Urbani töö juhendamise eest;
Heidi Kukk (Parksepa Keskkool) Marie Martine Luppi töö juhendamise eest.
Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.
Lisainfo:
Katrin Saart
Vanemkoordinaator
Eesti Teadusagentuur Katrin.Saart@etag.ee
tel 730 0378
Õpilaste teadusfestival kutsub uudishimulikud kokku Tartusse
12.-13. aprillil korraldab Eesti Teadusagentuur Eesti Rahva Muuseumis taas õpilaste teadusfestivali, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ning toimub põnev teaduse ja inseneeriaga seotud programm.
Festivali keskseks sündmuseks on õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor, kus oma töid tutvustavad 84 uurimuse autorid. Parimatele konkursitöödele antakse 13. aprillil üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad.
Ülevaate II vooru pääsenud uurimustest leiab siit ja tööde tutvustusi saab lugeda konkursi kogumikust.
Kahel päeval toimuvad põnevad töötoad, teadusetendused ja ettekanded. Töötubadesse on vaja eelnevalt eelregistreerida kodulehel: miks.ee/tootuba. Töötube viivad läbi näiteks Tartu Ülikooli observatoorium, Tervisemuuseum, Tallinna Tehnikaülikool ja Töötukassa. Esinejad tutvustavad, kui laiad töövõimalused ootavad noori inseneeria valdkonnas: kogemusi jagavad kosmoseinsener Mari Allik, päikeseauto Solaride loojad ja mitmed teised. Teaduslikku kultuurielamust pakuvad teadusteatrid. Ka ootab külastajaid messiala koos teaduse populariseerijatega üle Eesti.
Festivalil osalemine on tasuta, suurematel gruppidel tuleb külastus eelnevalt registreerida. Sel aastal on programm suunatud eelkõige 7.-12. klasside õpilastele, ent oodatud on ka teised huvilised.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõõmustas, et üle kahe aasta toimub festival taas piiranguteta. “Lastes ja noorte uudishimu tuleb igati toetada, et meile jaguks ka tulevikus särasilmseid teadlasi ja insenere. Teaduspõhise ühiskonna arendamiseks peab teadus jõudma iga nooreni ning just neile sobivas vormis. Tänavu oleme Tartus koos, nagu üks õige inimestevaheline innustav, motiveeriv ja toetav suhtlemine peabki toimuma,” ütles ta.
Festivali sissejuhatamiseks toimus 13-19 aastastele noortele suunatud teadusmäng “Julge olla uudishimulik!”, mille parimaid premeeritakse samuti 13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. 12. aprillini saab oma lemmikule hääle anda miks.ee Instagrami kontol.
Õpilaste teadusfestival on külastajatele avatud teisipäeval, 12. aprillil kell 10-18 ja kolmapäeval, 13. aprillil kell 10-12. Festivali kava ja muu info leiab siit. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 13, ülekannet auhinnagalast saab jälgida ka lehel miks.ee/auhindamine.
Lisainfo:
Mare Vahtre
Õpilaste teadusfestivali koordinaator
tel 5690 5579 Mare.Vahtre@etag.ee
Eesti Teadusinfosüsteemi lisandus teadusstatistikat koondav ja visualiseeriv keskkond “TeadusSilm”
Valminud on beetaversioon portaalist TeadusSilm, mis koondab statistilist infot Eesti asutuste ja teadlaste teadus- ja arendustegevuse kohta. Portaal asub aadressil: https://www.etis.ee/Portal/ResearchStatistics/Graph
Andmed pärinevad Eesti Teadusinfosüsteemist, Statistikaameti ja OECD aruannetest, Rektorite Nõukogu statistikast ning andmebaasidest Eurostat, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators ja eCorda. Infot haldab Eesti Teadusagentuur.
Kasutajate tagasiside ja ettepanekud „TeadusSilma“ täiendamiseks on väga oodatud! Tagasisidet saab anda veebilehel asuva vormi kaudu või e-posti aadressil etis@etag.ee.
„TeadusSilm“ annab ülevaate järgmistest näitajatest:
Rahastamine. Kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis ja mujal maailmas. Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI eelarve ning baasfinantseerimise summad aastate ja asutuste lõikes. ETIS-e kaudu menetletud konkurentsipõhised uurimistoetused rahastusprogrammide ja valdkondade ning taotlejate vanuselise ja soolise koosseisu lõikes. Eesti asutuste osalus Horisont2020 raamprogrammis. Allikad: ETAG, Statistikaamet, Eurostat, eCorda.
Teadusprojektid. Eesti asutuste teadus- ja arendusprojektide arv ja rahastus rahastusprogrammide ning valdkondade lõikes. Projektidega seotud isikute arv, vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
Teadusasutused. Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste arv ja evalveeritud asutuste arv. Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate arv ja töötasud. Allikad: ETIS, Rektorite Nõukogu statistika.
Teadlased. Eesti ja võrdlusriikide teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute arv, tegevusvaldkonnad ning vanuseline ja sooline koosseis. Eestis töötavate välisteadlaste päritoluriigid. Enim tsiteeritud Eesti teadlased. Allikad: ETIS, Statistikaamet, OECD, Highly Cited Researchers.
Publikatsioonid. Eesti asutustega seotud publikatsioonide arv ja klassifikatsioon ning autorite vanuseline ja sooline koosseis. Riikide võrdlus publikatsioonide arvu, tsiteeringute ja valdkondade lõikes. Koostöö ettevõtete ja teiste riikidega. Open Access publikatsioonide arv. Allikad: ETIS, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators.
Tööstusomand. Eesti asutustega seotud tööstusomandite arv tööstusomandi tüüpide ja patendiameti riikide lõikes. Tööstusomandi autorite vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: ETIS.
Doktorikraadide kaitsmine. Eesti asutustes kaitstud doktoritööde arv kaitsmisaastate, asutuste ja valdkondade lõikes. Doktoritööde autorite ja juhendajate sooline ja vanuseline koosseis. Allikas: ETIS.
Järgmise pooleteise kuu jooksul hindavad menetlusse võetud taotlusi eri riikidest pärit tippteadlastest koosnevad rahvusvahelised eksperdikomisjonid, seejärel saadetakse esialgsed hinnangud taotlejatele tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks.
Lisainfo:
Helen Post
Riiklike uurimistoetuste valdkonna juht
Tel 731 7363 Helen.Post@etag.ee
20 aastat partnerlust on edendanud teadustööd nii Eestis kui Jaapanis
Eesti Teadusagentuur (ETAG) korraldas 18. mail koos Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (JSPS) Stockholmi esinduse ja Jaapani Suursaatkonnaga ühisseminari Tallinna Ülikoolis, et tähistada koostöö 20. aastapäeva täitumist.
Järeldoktoritele suunatud JSPS stipendiumi programm teadustööks Jaapanis on kestnud juba 20 aastat ning see pikaajaline koostöö on olnud tihe ja edukas. Eesti teadlased nii loodus- kui tehnikateadustest, aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadustest on stipendiumi vastu üles näidanud suurt huvi. Aastate jooksul on JSPS programmi raames Jaapani 13 ülikoolis teinud teadustööd 17 Eesti kandidaati erinevatest valdkondadest.
Ühisseminari avasid Eesti Teadusagentuuri juht prof. Anu Noorma ning Jaapani suursaadik Eestis H.E Mr Yukihiko Matsumura, kes rõhutasid Eesti ja Jaapani teaduskoostöö olulisust ning vajadust jätkata koostöö arendamist.
Tulevastel taotlejatel oli võimalus kuulata varasemate stipendiumisaajate – prof. Jaak Aaviksoo, prof. Erkki Karo (TTÜ) ja Uku Toomingu (TÜ) inspireerivaid ja mitmekülgseid teadustöö kogemusi Jaapanist. Kuna programmis osaleb peale Eesti ülikoolide ka palju teisi maailma tunnustatud ülikoole, koguti Jaapanis veedetud aja jooksul palju rahvusvahelisi kontakte. Grandisaajate sõnul on JSPSi stipendiumiprogramm väärtuslik programm noore teadlase karjäärirajal, sest see on edendanud nende teadustööd, loonud uusi võimalusi teaduskoostööks ning pakkunud võimalusi ka isiklikuks arenguks – avardanud silmaringi ning süstinud enesekindlust. Ka tagasi Eestisse naastes on jätkatud koostööd Jaapani teadlastega.
Külalisena Jaapanist esines prof. Hiromi Komori Waseda Ülikoolist (Tokyo), kes tutvustas on teadustööd Eesti ajaloo kohta. Arengubioloogia uuringutest Eestis ja mujal rääkis Tartu Ülikooli arengubioloogia uurimisrühma juht prof. Osamu Shimmi. Põhjaliku ülevaate Jaapani-teemalisest ja Jaapaniga seotud teaduskoostööst oma ülikoolides andsid Alari Allik (Tallinna Ülikool) ja Elo Süld (Tartu Ülikool).
JSPSil on lisaks Tokyole 11 esindust üle maailma. Ühisseminaril tutvustas JSPSi Stockholmi büroo direktor prof. Kazuyuki Kuroda JSPSi tegevusi ja järeldoktoritele suunatud stipendiumi taotlemise võimalusi. ETAGi konsultant Katrin Saar andis ülevaate stipendiumi tingimustest ja taotlemise protseduurist.
Uus konkurss on plaanis avada septembris-oktoobris 2023. Igal aastal on Eesti Teadusagentuuril võimalik nomineerida JSPS järeldoktori stipendiumile üks teadlane. Kandideerima on oodatud kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkondade teadlased. Stipendiumi kestuseks on 12 kuni 24 kuud. Täpsem info JSPSi järeldoktori stipendiumi kohta: https://www.etag.ee/valiskoostoo/bilateraalne-koostoo/jaapani-teaduste-edendamise-uhing-jsps/
Praegu on JSPS järeldoktori stipendiumi konkursi kaudu võimalik rahastada vaid Eesti teadlaste visiite teadustööks Jaapanis, kuid tulevikus on plaanis tegutseda selle nimel, et luua paremaid võimalusi ühiseks teadustööks Jaapaniga.
Riik soodustab uue toetusmeetmega teadlaste, tippspetsialistide, teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtjate koostööd
Riigi Tugiteenuste Keskus avab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga 5. juunil sektoritevahelise mobiilsuse meetme esimese taotlusvooru. Vooru eesmärk on soodustada teaduskraadiga inimeste ja tippspetsialistide tööalast liikumist ettevõtete ja teadus-arendusasutuste ning kõrgkoolide vahel ning suurendada koostööd akadeemilise-, avaliku- ja erasektori vahel.
Euroopa Liidu kaasrahastuse toel avatud esimese taotlusvooru eelarve on kuus miljonit eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused peaksid oskama teadustulemusi paremini rakendada ning õppe- ja teadustöösse tuleb kaasata rohkem praktikuid. „Teadmusringlus tähendab teadmiste ja ideede liikumist era- või avalikust sektorist akadeemilisse sektorisse ja vastupidi,“ ütles Veinthal. „Ideed ja teadmised liiguvad kõige tõhusamalt läbi inimeste vahelise suhtluse – sealjuures on oluline roll inimeste liikumisel sektorite vahel. Sektoritevaheline mobiilsus pakub tulevikus teadlastele laiemat karjääriperspektiivi, teisalt toetatakse kõrgkoole era- ja avaliku sektori spetsialistide kaasamisel õppe- ja teadustöösse.“
Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) teenusekoordinaatori Tea Tassa sõnul on avanev meede järg 2014-2020 perioodil rahastatud „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise“ meetmele. „Üks erinevustest eelmisega on see, et laienenud on toetust saavate taotlejate ring – olenevalt toetatavast tegevusest saavad taotlejaks olla lisaks Eesti era- või avaliku sektori asutustele ja positiivselt evalveeritud eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele ning tehnoloogia arenduskeskustele ka positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid,“ selgitas Tassa.
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) nutika spetsialiseerumise vanemkonsultant Kaidi Rekker märkis, et uute sihtrühmade lisandumine aitab tugevdada koostööd Eesti majanduse, ühiskonna ja teaduse vahel. „Meie eesmärk on kaasata 600 osalejat aastaks 2029 ning et toetuse saanud ettevõtetes luuakse selle meetme toel vähemalt 50 uut teadusuuringute valdkonna töökohta,“ sõnas Rekker.
EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö ekspert Relika Alliksaar Williamsi sõnul jätkavad nad RTK ja ETAGiga uue meetme raames koostööpäevade korraldamist teadlaste ja ettevõtjate vahel, julgustades ettevõtteid teadmusmahukaid arendustegevusi ette võtma, näiteks selleks teadlast kaasates. „Koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel on meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ja teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. Nüüd lisandub teadmusdoktorantuuri võimalus, mis on väga praktiline ja kasulik ettevõttele ja tudengile, omandada doktorikraad ettevõttega koostöös,“ ütles Alliksaar Williams.
Eelmisel rahastusperioodil katsetati sektoritevahelise mobiilsuse toetamist, soodustades teadlase palkamist ettevõttesse tegema rakendusuuringut või tootearendust. Euroopa Liidu käimasoleval toetuseperioodil (2021-2029) avanenud sektoritevahelise mobiilsuse (SekMo 2.0) meetmega toetatakse lisaks teadlase kaasamisele ka tippspetsialisti kaasamist, viimaks läbi õppe-, teadus- või arendustegevust positiivselt evalveeritud teadus- arendusasutustes ja akrediteeritud kõrgkoolides. Lisaks on võimalik asutustel taotleda toetust teadmussiirdedoktorandi palkamiseks.
Toetusmeetme kogumaht kuni 2029. aasta lõpuni on ca 29,5 miljonit, millest ca 20,5 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus. Taotlejal peab olema omafinantseering 15-30% ulatuses. Toetuse taotlemine toimub avatud taotlusvooru raames. Toetust saab taotleda läbi struktuuritoetuse infosüsteemi.
Toetusmeetme veebipõhine infoseminar toimub 14. juunil kell 10-13. Rohkem infot veebiseminari ja taotlemise tingimuste kohta leiab meetme kodulehel: https://www.rtk.ee/sekmo avaneb uues vahekaardis
Meetme rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium, taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.
Avati uus rahvusvaheline taotlusvoor humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas
Meil on hea meel teatada, et CHANSE on kuulutanud välja koostöös HERA (The Humanities in the European Research Area) ja NORFACE (The New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe) võrgustikega kaks rahvusvahelist uurimisprojektide konkurssi järgmistel teemadel:
Ametlik taotlusvooru väljakuulutamine ja taotluste esitamise süsteemi käivitamine: 26. mai 2023 Eeltaotluste esitamise tähtaeg: 21. september 2023, kl 15.00 (Eesti aja järgi)
Täistaotluste esitamise tähtaeg: 26. märts 2024, kl 15.00 (Eesti aja järgi) Taotlusvooru tulemused: oktoober/november 2024 Edukate projektide algus: detsember 2024/märts 2025
Veebinarid:
Crisis – Perspectives from the Humanities (ingleskeelne) – 14.06.2023, kl 11.00–13.00 (täpsem info avaldatakse peagi siin)
Enhancing well-being for the future (ingleskeelne) – 16.06.2023, kl 11.00–13.00 (täpsem info avaldatakse peagi siin)
ETAG kutsub GREENET veebiseminarile, kus tutvustatakse “Euroopa horisondi” 5. klastri (kliima, energia, mobiilsus) konkursi teemaplokke
30. mail kell 14–17.30 (Eesti aja järgi) korraldab “Euroopa horisondi” 5. klastri (kliima, energia, mobiilsus) NCP võrgustiku projekt GREENET infopäeva veebis (Teamsis), kus huvilistel on võimalik saada kiire ülevaade 4. mail avanenud 5. klastri konkursi järgmistest teemaplokkidest:
Palume registreeruda hiljemalt 29. mail alloleval vormil.
REGISTREERUMINE VEEBISEMINARILE Registreerumisel või üritusel osalemisel kogutud isikuandmeid kasutame ürituse sujuvaks korraldamiseks ja vajadusel info operatiivseks edastamiseks. Meiliaadressi kasutame registreerunud isikule meeldetuletuse saatmiseks ja hiljem edastame sellele üritusega seotud materjalid. Isikuandmete töötlemise infot vaata täpsemalt SIIT.
ETAG avab 23. mail teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru
Toetuse eesmärk on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel.
Teaduse tippkeskuste toetust taotletakse seitsmeks aastaks, kogumahuga seitse miljonit eurot ühe teaduse tippkeskuse kohta. Taotlusvooru kogumaht on 49 miljonit eurot. Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ .
Taotlusvoor avatakse 23. mail: 30. juuniks 2023 peab taotleja esitama ETAGile avalduse taotluse avamiseks, taotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2023. Taotlused esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu.
Teaduse tippkeskuse taotlusvooru infopäevad toimuvad veebinarina 26. mail 10—12 (eesti keeles) ning 2. juunil 10—12 (inglise keeles). Veebinariga saab liituda ETAGi kodulehel oleva lingi kaudu.
Lisainfo:
Mariann Proos
Vanemkonsultant (teaduse tippkeskused ja arendusgrant)
Eesti Teadusagentuur
Tel 5199 7098 mariann.proos@etag.ee
Edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet nomineeritakse 13 Eesti teadlast
Järjekorras kuuendat korda nomineerib Eesti Teadusagentuur naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet13 Eesti teadlast.
Portaali eesmärk on edukaid naisteadlasi rahvusvaheliselt esile tõsta ja hõlbustada nt ekspertide, konverentside esinejate, akadeemiliste ametikohtade täitjate ja projektipartnerite leidmist ka Eesti teadlaste hulgast. AcademiaNet portaali koordineerib Šveitsi Teadusfond (Swiss National Science Foundation), kelle partneriteks ja teadlaste esitajateks on erinevate riikide teaduste akadeemiad ja teadust rahastavad organisatsioonid.
Esitamisel lähtuti teadlaste edukusest riiklike rühmagrantide ja välisrahastuse taotlemisel ning tehti koostööd positiivselt evalveeritud teadusasutustega, kel oli õigus omapoolseid kandidaate esitada vastavalt AcademiaNet-i kriteeriumitele.
2023. aastal nomineeritakse AcademiaNet portaali järgmised Eesti teadlased: Liina Kamm, Pilvi Ilves, Tiina Tamm, Katrin Männik, Triin Roosalu, Inge Timoštšuk, Elle-Mari Talivee, Kristi Viiding, Mall Leinsalu, Jelena Kallas, Geda Paulsen, Liisi Piits ja Merrit Shanskiy.
Tänase seisuga on portaalis üle 4300 tunnustatud naisteadlase profiili peamiselt Euroopa riikidest. Eesti Teadusagentuur on alates 2018. aastast nomineerinud 214 teadlast.
Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht Marten Juurik rõõmustas lisanduvate nominentide üle: “AcademiaNeti nominatsioon on avalik tunnustus Eesti naisteadlastele senise silmapaistva akadeemilise töö eest. Andmebaasi eesmärk on soodustada silmapaistvate naisteadlaste jõudmist juhtivatele akadeemilistele positsioonidele ning otsustuskogudesse. Loodetavasti annab AcademiaNet nomineerituile lisatõuke oma akadeemilises karjääris.“
Eesti Teadusagentuur on järjepidevalt tähelepanu pööranud soolõime teema edendamisele teadusarendus- ja innovatsiooni tegevuste kontekstis. Sel aastal osaleb ETAG kahes soolõime projektis: GENDER-NET Plus ja GENDERACTION Plus.
Eesti Teadusagentuur kutsub osalema veebiseminaril „Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) Pathfinder Challenges temaatilised voorud 2023“ – 14. juunil
Eesti Teadusagentuur kutsub osalema veebiseminaril „Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) Pathfinder Challenges temaatilised voorud 2023.“
Eestikeelne veebiseminar toimub 14. juunil kell 10.00–11.00Teamsis.
EIC eesmärk on viia omavahel kokku teadusuuendused ja idufirmade ideed ning seeläbi arendada strateegilisi tehnoloogiaid ja innovatsiooni. Pathfinder Challenges raames toetatakse ambitsioonikaid, kõrge riskiga varajase faasi (TRL 1-4) teadusprojekte, mille eesmärgiks on välja töötada radikaalseid ning läbimurdelisi tulevikutehnoloogiaid globaalsete väljakutsete lahendamiseks või lahendusteks, millel on uute turgude loomise potentsiaal.
Pathfinder Challenges temaatiliste voorude tähtaeg on 18. oktoober 2023.
Selle aasta teemadeks on:
⇒ Puhas ja tõhus jahutus (Clean and efficient cooling) ⇒ Arhitektuuri, projekteerimise ja ehituse digitaliseerimine (Architecture, Engineering and Construction digitalisation for a novel triad of design, fabrication, and materials) ⇒ Toitumine (Precision nutrition) ⇒ Vastutustundlik elektroonika (Responsible electronics) ⇒ Päikeseenergia kogumine kosmoses (In-space solar energy harvesting for innovative space applications)
Palume registreeruda hiljemalt13. juunil ⇓. Pärast registreerumist saadetakse teie e-postile osalemislink.
Registreerumisel või üritusel osalemisel kogutud isikuandmeid kasutame ürituse sujuvaks korraldamiseks ja vajadusel info operatiivseks edastamiseks. Meiliaadressi kasutame registreerunud isikule meeldetuletuse saatmiseks ja hiljem edastame sellele üritusega seotud materjalid. Isikuandmete töötlemise infot vaata täpsemalt SIIT.
Kontakt Eesti Teadusagentuuris
Rasmus Pind
Konsultant
Välisteaduskoostöö osakond
rasmus.pind@etag.ee
EELTEADE: peagi avaneb uus rahvusvaheline taotlusvoor humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas
Meil on hea meel teatada, et CHANSE kuulutab koostöös HERA (The Humanities in the European Research Area) ja NORFACE (The New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe) võrgustikega välja kaks rahvusvahelist uurimisprojektide konkurssi järgmistel teemadel:
Driving Urban Transitions (DUT) partnerluse raames on avanenud taotlusvoor „Urban Doers Grant“. Tegemist on linnakeskkonna ümberkujundamisega tegelevatele kogukonna organisatsioonidele, MTÜdele, mikroettevõtetele ja teistele tavapäraselt teadus- ja innovatsiooniprojektidest kõrvale jäävatele organisatsioonidele mõeldud toetusmeetmega.
Toetuse suurus on kuni 12 000 eurot taotleja kohta ja see antakse 12 kuuks. Meetmega toetatakse organisatsioone nende projektiidee arendamisel ja levitamisel, samuti toetatakse DUT partnerluse raames toimuvatel võrgustumisüritustel ja seminaridel osalemist. Meetme eesmärgiks on ühtlasi aidata valmistada organisatsioone ette tulevikus DUT partnerluse alt teadus- või innovatsiooniprojektiga liitumiseks.
Taotluste esitamise tähtaeg on 14. juuni 2023 (23.59 CET). Taotlusvooru rahastatakse ja koordineeritakse keskselt DUT partnerluse poolt.
NB! 10. mail, 24. mail ja 7. juunil 2023 kell 14.00–14.30 CET toimuvad Zoom’i keskkonnas ingliskeelsed veebinarid, kus vastatakse taotlejate küsimustele:
Selgusid teaduse populariseerimise projektikonkursi võitjad
2023. aastal saab toetust 29 projekti kokku 217 143 euro eest. Kokku esitati konkursile 97 taotlust.
Projekte toetati neljas kategoorias: teadust populariseerivate tegevuste korraldamine, audiovisuaalsete materjalide koostamine, näituste loomisega seotud tegevused ning populaarteaduslike raamatute kirjastamine.
Hindamiskomisjoni esimees, Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik ütles, et läbi projektikonkursi toetatakse just selliseid populariseerimistegevusi, mis aitavad inimestel mõista teaduse tähtsust meie igapäevaelus, inspireerivad noori teadusega tegelema ja maailma avastama. „Olgu selleks Bioloogia õhtuõpik või kevadkool noortele; inseneeria ja robootika festivalid või noorte teadlaste jaoks oluline meediaettevalmistus läbi „Teadus 3-minutiga“ sarja. Või hoopistükkis projekt „Näpud mulda!“, mis viib köögiviljade kasvatamise koolidesse ja lasteaedadesse,” kirjeldas Allik ja lisas: „Mida rohkem on eriilmelisi projekte ja inimesi, kes tegelevad teaduse populariseerimisega, seda kirevam on elu meie ümber, “ sõnas hindamiskomisjoni esimees.
Teaduse populariseerimise projektikonkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on toetada teaduse tutvustamist laiemale avalikkusele ning äratada noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu.
Lisainfo:
Annely Allik Teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Eesti Teadusagentuur Annely.Allik@etag.ee
“Akadeemiline koostöö Eesti ja Jaapani vahel – ETAG ja JSPS koostöö 20. aastapäeva ühisseminar” toimub 18. mail Tallinnas
Eesti Teadusagentuur (ETAG) korraldab koos Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (JSPS) Stockholmi esinduse ja Jaapani Suursaatkonnaga ühisseminari 18. mail kl 10.30–16.00Tallinna Ülikoolis, et tähistada koostöö 20. aastapäeva täitumist.
Ühisseminari eesmärk on tutvustada JSPSi Stockholmi büroo tegevusi, jagada grandisaajate kogemusi tulevastele taotlejatele ning tutvustada Jaapani-teemalist teadustööd Eestis. Suursaatkonna kutsel on külalisena Jaapanist esinema tulemas prof. Hiromi Komori Waseda Ülikoolist, et tutvustada oma teadustööd Eesti kohta.
Üritus on inglise keeles ning osalema on oodatud kõik, kes on huvitatud teaduskoostööst Jaapaniga. Eriti on oodatud teadlased ja doktorandid, kes tulevikus soovivad esitada JSPS järeldoktorantuuri taotluse.
10.30–11.00 Registreerimine ja tervituskohv 11.00–12.30
Sissejuhatus (prof. Anu Noorma, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees)
Tervitussõnad Jaapani Suursaadikult T.E Hr Yukihiko Matsumura-lt
Ülevaade JSPSi Stockholmi esinduse tegevustest (prof. Kazuyuki Kuroda, JSPS Stockholm esinduse direktor)
Ülevaade ETAGi ja JSPS koostööst 20 a jooksul (Katrin Saar, ETAGi konsultant)
Ülevaade Jaapani-teemalisest koostööst (prof. ja akadeemik Jaak Aaviksoo)
Ettekanne prof. Hiromi Komori-lt Waseda Ülikoolist Jaapanis oma uurimustööst Eesti kohta
Ettekanne prof. Osamu Shimmi-lt Tartu Ülikoolist
12.30–13.30 Lõuna 13.30–15.00
JSPSi järeldoktori stipendiumi mõju teadustööle (prof. Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikool, JSPS 2015 järeldoktori stipendiumisaaja)
Teaduskoostöö Jaapani-uuringute alal Tallinna Ülikoolis (dr. Alari Allik, TLÜ Jaapani uuringute dotsent)
Koostöö Jaapaniga Tartu Ülikoolis: mida on tehtud ja millised on tulevikuväljavaated? (dr. Elo Süld, TÜ Aasia keskuse juhataja)
Ettekanne JSPS 2019 järeldoktori stipendiumisaajalt (dr. Uku Tooming, Tartu Ülikool)
15.00–16.00 Vastuvõtt
Lisainfo Eesti Teadusagentuurist: Katrin Saar (seminari sisu) katrin.saar@etag.ee, +372 5333 5625
Darja Matt (registreerumine ja tehniline korraldus) darja.matt@etag.ee, +372 5692 4211
Euratomi infotund ja ekspertrühma kohtumine toimub 12. mail ETAGis
Eesti Teadusagentuur korraldab 12. mail kl 10–13 Euratomi infotunni ja ekspertrühma kohtumise. Palume registreeruda alloleval vormil hiljemalt 10. mail.
Infotunnile on oodatud kõik Eestis radioaktiivsusete materjalidega, kiirgusravi, kiirgusohutusega, tuumajaamade ja -energeetikaga, tuumasünteesi jms teemadega seotud huvilised!
Pärast infotundi toimub ETAGi konsultante nõustava ekspertrühma arutelu – huvi korral võib julgelt pöörduda ETAGi kontakti poole.
Asukoht: Eesti Teadusagentuur (ETAG), Soola 8, Tartu Juhised: Eesti Teadusagentuuri kontor asub Plasku kontorihoone 3., 4. ja 5. korrusel. Koosolek toimub 5. korruse kontoris. Plaskusse pääseb nii Võidu silla poolsel küljel asuvast uksest kui ka Tasku keskusest (Rimi poest vasakule jäävate liftide kaudu, mille juures on kiri “Sissepääs Plasku kontoritesse”).
PÄEVAKAVA
Kell 10.00–12.00 Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi infotund 2023
Üldine tutvustus Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile (Helen Asuküla-Tõkke, ETAG)
Marie Skłodowska-Curie tegevused (Kristin Kraav, ETAG)
Kell 12.00–13.00 Eesti Euratomi mitteametliku ekspertrühma arutelu
Euratomi teemadel võimalikud uued sihtrühmad ja partnerid Eestis
Mitteametliku ekspertrühma laiendamine
Ametlike ekspertide roll ja nende leidmine
Infotunni ja arutelu ajal aitavad meelt teravana hoida kohv, tee ja suupisted!
REGISTREERUMINE Registreerumisel või üritusel osalemisel kogutud isikuandmeid kasutame ürituse sujuvaks korraldamiseks ja vajadusel info operatiivseks edastamiseks. Meiliaadressi kasutame registreerunud isikule meeldetuletuse saatmiseks ja hiljem edastame sellele üritusega seotud materjalid. Isikuandmete töötlemise infot vaata täpsemalt SIIT.
Põhja- ja Baltimaad ning kvanttehnoloogia: senistest arengutest ja koostöövõimalustest
30. märtsil toimus Brüsselis kõrgetasemeline kvanttehnoloogia teemaline üritus „Northern Prospectum of Quantum“, mille korraldasid Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti ja Leedu teadusagentuuride ja ettevõtlusorganisatsioonide esindused Brüsselis.
Ürituse eesmärgiks oli juhtida otsustajate ja investorite tähelepanu Põhja- ja Baltimaade kvanttehnoloogia valdkonna potentsiaalile, jõupingutustele ja positiivsetele arengutele.
Ettekannetega või paneelis sõnavõttudega osales päeva jooksul 35 valdkonna eksperti, kes andsid põhjaliku ülevaate regioonis antud teemal toimuva kohta.
Kõikide prognooside kohaselt on kvanttehnoloogia järgmine transformatiivne tehnoloogia, mis suudab sarnaselt mRNA vaktsiini ja mobiilse internetiga ühiskonnas revolutsiooni teha. Seetõttu on oluline, et Euroopa teadlased ja ettevõtted jälgiks ja järgiks kvanttehnoloogia rahvusvahelist arengut ning, et me ei jääks teistest maailma riikidest maha, nagu on juhtunud mitmete transformatiivsete tehnoloogiaarendustega, näiteks AI. Gustav Kalbe sõnul (Euroopa Komisjon, DG Connect) on hädavajalik üles ehitada Euroopa kvantökosüsteem. Euroopa Komisjon soovib, et see ökosüsteem põhineks kvantlipulaeva neljal sambal, milleks on kvantkommunikatsioon, andmetöötlus, simulatsioon ning metroloogia. Euroopa kvantökosüsteem peaks hõlmama ka tippkeskusi, kompetentsikeskusi, juurdepääsu rahastamisele, testimisrajatisi, infrastruktuuri ja disainikeskusi. Nimetatud ökosüsteemides sisalduvad mitmesugused teadusuuringute infrastruktuurid ja näidisrajatised, millest võivad kasu saada paljud sidusrühmad, nagu ülikoolid, VKEd ja suurettevõtted.
Valdkonnas on palju kommertsialiseerimisvõimalusi ja on suurepärane, kui Euroopal ei oleks mitte ainult kvantidufirmasid, vaid ka ükssarvikuettevõtteid kvanttööstuses.
Kvanttehnoloogiad on äärmiselt olulised kaitsetööstuse ja kosmosevaldkonnas ning Euroopa Komisjon on eraldanud arvestatavad summad oma eelarvest murranguliste tehnoloogiate arendamiseks, mis toovad kaasa radikaalseid muutusi, sealhulgas paradigmamuutusi kaitseasjade kontseptsioonis ja läbiviimises. Seni on Euroopa Kaitsefondist rahastatud 4 kvantidega seotud projekti.
Soome kvantkogukond töötas 2022. a välja kvanttehnoloogia strateegia ja osaleb aktiivselt erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides, kaasates Euroopa teadusnõukogu (ERC) finantsvahendeid.
Taanil on nii riiklik kvantstrateegia, mida rakendati 2022. aastal, kui ka tegevuskava.
Seminari raames tutvustati Euroopa kvantvalmiduskeskuse (EQRC) tegevust, mille eesmärk on arendada kvantpädevust ja muuta Euroopa “kvant valmis”.
Olulised arengud Põhjamaade ja Baltikumi kvantkavades
Nordic Quantum on uus konsortsium, mille visiooniks on saada ülemaailmselt tunnustatud partneriks, kes loob maailma kõige kvantteadlikumat tööjõudu ja tugevaimaks piirkondlikuks kvantkonsortsiumiks. Konsortsiumil on motivatsioon koostööd tugevdada – kuna Põhjamaad on iseseisvalt rahvusvaheliselt suhteliselt väikesed tegijad, siis on neil vajadus koonduda, et globaalselt panustada. Konsortsiumist võib välja areneda mitmeid tooteid ja projekte ning nende hulka kuuluvad doktoriõppe võrgustikud, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade doktorivahetusprogrammid, teadlaste mobiilsus ja tõuge Põhjamaade kvantökosüsteemi arengule.
Põhjamaade keskus Quantum Life Science Center keskendub peamiselt sellele, kuidas saab kvanttehnoloogiaid kasutada bioteadustes sellistes valdkondades nagu silm, aju, süda ja genoomika, kuna see võib olla meie molekulaarbioloogiliste protsesside mõistmisel väga oluline. Quantumi rakendusega bioteaduses töötatakse juba kogu maailmas, sealhulgas USA-s, Jaapanis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Oluline on, et Põhjamaad ei jääks maha ning seetõttu on positiivne näha valdkonnasiseseid algatusi ja ettevõtteid Taanis, Soomes, Norras ja Rootsis.
Põhjamaade-Eesti kvantarvutite e-taristu projekt NordIQuEst lähtub ideest, et tahetakse kiiremini kvantarvuteid kasutama hakata ning selleks tuleb infrastruktuur kiiremini üles ehitada.
Euroopa Kvanttarkvara Instituut keskendub lisaks teadus- ja innovatsiooniaspektidele ka kvanthariduse vajadusele. Oluline on Euroopa kvanttarkvara alal inimesi koolitada, meelitada ja hoida talente Euroopas, et saavutada Euroopa kvanteesmärke.
Leedul on pikaaegsed traditsioonid teoreetilise ja eksperimentaalse kvanttehnoloogia uurimistöö raames. Leedu teeb täna koostööd partneritega nii EL-ist kui ka väljastpoolt ning riigi valitsus plaanib alustada riikliku kvantprogrammiga.
Kuna kvantpoliitikat tehakse riiklikul või Euroopa tasandil, on koostöö piirkondlikul tasandil äärmiselt oluline. Erinevatel riikidel on samad väljakutsed ja seetõttu võib vaja minna riikideüleseid lahendusi. Koostööga on uurimistöö tulemuslikum.
Lõpetuseks:
Paljudel investoritel on huvi kvanttehnoloogia vastu, kuid neil pole piisavalt teadmisi, et investeerida.
Vajame suurepäraseid teadusuuringuid, mis on seotud ühiskondlike vajadustega.
Hetkel puudub arutelu kvanthariduse teemal. Oluline on harida õpilasi, aga ka laiemat avalikkust.
Poliitika loob motivatsiooni.
Eestist osalesid üritused mitmed kvanttehnoloogia eksperdid ja allolevalt Veiko Palge (Tartu Ülikool) ning Andi Hektori (GScan) tagasiside toimunud üritusele:
Veiko Palge: „Üritus andus palju huvitavat ja täiendavat infot. Mulle eriti põnev oli info kvantarvutuse tarkvara poole peal toimuvatest arengutest. Nii startup-i maailmas kui selles mõttes, et suurfirmad hoiavad kätt pulsil ja püüavad leida rakendusi kvantarvutitele oma tegevusvaldkondades.
Loodan, et selle ürituse tulemusena saaksime kokku panna Eesti kvant-tehnoloogiate initsiatiivi sarnaselt Põhjamaadele ja Lätile. See oleks väga oluline tulemus.
Kvantarvutid on sarnased meie tavalistele, konventsionaalsetele arvutitele selles mõttes, et kvantarvutuse saab tinglikult jaotada samuti raud- ja tarkvaraks. Eestis ei ole konventsionaalsete arvutite maailmas raudvara tootmise võimekust. Küll on meil aga omajagu võimekust tarkvara loomise valdkonnas.
Samuti peaksime mõtlema, et kas Eesti strateegia, või vähemalt selle üks osa, ei peaks olema fookuse asetamine kvantarvutuse tarkvarale, et siin suurem pädevus-võimekus välja arendada, st võiksime sarnaselt tava-arvutitele mõelda tarkvara tootmisele kvantarvutitele. TÜs on paar aastat juba olemas Füüsika instituudi ja ATI koostöös kvantarvutuse õppeained, kaitstud on ka bakalaureuse ja magistritöid selles vallas. Kui selle ürituse ühe tulemina luuakse Eesti kvanttehnoloogia strateegia, siis siin võiks üheks fookuspunktiks olla kvanttarkvara pädevuse loomine“.
Andi Hektor: „Üritusel osalemine andis hea ülevaate sellest, mis toimub kvanttehnoloogiate valdkonnas Euroopas, Põhjamaades, Baltikumis ja Eestis. Sageli kipub nii olema, et Eesti inimeste toimetamisest Eestis saad kõige parema ülevaate Brüsseli üritustel. Väga väärtuslikud on loodud ja värskendatud kontaktid: VTT-st leidsin uue kontakti ja värskendasin vanu, päris mitu Rootsi investorite kontakti sain jne.
Eestis kvantkogukond on väga väike, pea olematu. Samas on meil Eestis huvi ja sidemeid paljude kvantarvutite- ja sensorte uurimisrühmade ning ettevõtetega. Kindlasti aitab üritusel tutvustatud ELi Quantum Flagship Programm ja just selle Põhjala-Balti dimensioon kohalikku huvi tõsta. Loodame, et antud üritus tõmbab käima ka Eesti „kvantteekaardi“ koostamise.
Kuna Helsingis on Aalto ülikooli ja VTT ümber väga korralik „kvantkogukond“, siis tuleks seda (heas mõttes) ära kasutada, et Eestis teadlikkust tõsta. Näiteks Soome IQM teeb koostööd Eesti elektroonikatootjatega.
Ettevõtluse poolel on meil mõned elektroonikatootjad, kes disainivad ja toodavad madala müratasemega elektroonikaseadmeid, mida vajab kvantarvutite „tööstus“. On ettevõtteid, kes mõtlevad kvantsensoritele oma arendusprogrammides (näiteks GScan). Mertroloogia valdkonnas on olemas teatud „kvantvõimekused“.
Kokkuvõtte kirjutas:
Kristel Oitmaa
ETAGi esindaja Brüsselis
Tel 522 8877
Kristel.Oitmaa@etag.ee
Kasutame oma veebilehel küpsiseid, et tagada lehe tehniline toimimine ja pakkuda paremat kasutajakogemust. Täpsem info on kättesaadav siit. Selge
Privacy & Cookies Policy
Privacy Overview
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
