Kutsume taas tunnustama parimaid teaduse populariseerijaid

Eesti Teadusagentuur ootab kandidaate tänavustele teaduse populariseerimise auhindadele, millega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.

Tunnustusettepanekuid saab esitada Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid 16. septembrini.

„Vajadus teadusest ja selle kasust inimkonnale rohkem ja paremini rääkida kasvab. Seetõttu on oluline väärtustada ja tunnustada teadlasi ning teaduse populariseerijaid, kes seda tööd südamega teevad,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

  1. Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
  2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
  3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
  4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
  5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
  6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 20. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit: https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Kontakt:
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuuri vanemkoordinaator
Tel 730 0378
katrin.saart@etag.ee

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

Eestis elavaid välisteadlasi aitab lõimida kultuuriretk Setumaale

Sel nädalavahetusel, 14. ja 15. septembril korraldab Eesti Teadusagentuur Eestis elavatele välisteadlastele retke Setumaale, et tutvustada neile lähemalt kohalikku kultuuri, tekitada kokkupuutepunkte Eesti ühiskonnaga ja innustada neid omavahel suhtlema.

Väljasõidul külastatakse Setumaa muuseume ja muid kultuuriliselt olulisi punkte, peetakse ühised talgud Värska Talumuuseumi abistamisel praktiliste töödega ning tutvutakse muuhulgas ka Seto leeloga. Lisaks räägitakse mobiilsetele teadlastele tuge pakkuva EURAXESSi võrgustiku viimase aja arengutest ja kogutakse teadlastelt teemakohast tagasisidet.

Iga-aastase traditsiooniga ja järjekorras juba seitsmendal väljasõitul osaleb üle 20 välisteadlase koos pereliikmetega. Osalejate seas on nii oma teadlaseteed alustavaid doktorante kui professoreid ja nende päritoluriigid ulatuvad Soomest Austraaliani.

Teadusagentuur korraldab väljasõitu EURAXESSi võrgustiku tegevuste raames. EURAXESS on Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopaline võrgustik, mille eesmärk on nõustada teadlasi praktilistes küsimustes, nagu elamisload, maksusüsteem, aga ka näiteks pere kolimisega seotud teemadel. Jõudumööda toetatakse teadlaste karjääri arengut laiemalt, näiteks hallatakse Euroopa teadustöökohtade portaali. Eesti EURAXESSi võrgustikku kuulub hetkel kümme liiget, mille hulgas on teadus- ja koordineerivad asutused.

 

Lisainfo:
https://www.euraxess.ee/estonia/events/euraxess-estonia-networking-event-setomaa
www.euraxess.ee

Siiri Kolka
EURAXESSi konsultant Eesti Teadusagentuuris
tel 730 0338
mob 5647 8473
siiri.kolka@etag.ee

 

 

“Rakett 69” ootab noori teadushuvilisi saatesse kandideerima!

Teadusvõistlus “Rakett 69” stardib ETV ekraanil jaanuaris juubelihõngulise kümnenda hooajaga. Juba praegu oodatakse saatesse kandideerima teadushuvilisi noori vanuses 15-24 eluaastat.

ETV-s kümnendat hooaega alustav “Rakett 69” avas uue kandideerimisvooru ja kutsub 15-24aastaseid teadushuvilisi noori end saate kodulehel üles andma. Kandideerima on oodatud nii õppivad kui töötavad noored, keda sütitavad teadus ja põnevad väljakutsed, mis panevad proovile osalejate taiplikkuse ja teadmised, reageerimisoskuse ning meeskonnatöö.

“Rakett 69” võitjat ootab ees 10 000 euro suurune teadusstipendium, kolme parimat sisseastumiseksamiteta õppimapääs Eesti ülikoolidesse. “Rakett 69 on suurepärane viis nii enda teadmiste kui ka iseenda proovile panekuks ning rakendada koolis ja mujal omandatud teadmisi. Mulle on andnud saade väärt kogemusi, mida kusagilt mujalt ei saa. Nii saatest kui ka sealt võidetud praktikakohtadelt saadud kogemuste pagas jääb minuga elu lõpuni ning aitab mind kindlasti ka väljaspool Raketti,” võtab oma kogemuse kokku üheksanda hooaja võitja Tiago Golub.

Euroopa parimaks haridussaateks tunnistatud “Rakett 69” alustas esimest korda oma tähelendu 2011. aasta jaanuaris. Teadusvõistluse kümnes lend stardib ETV-s 2020. aasta alguses. “Kavatseme saatesarjaga jätkata omas heas mahlas, kuid kümnendal hooajal ei jäta me aastatega kogunenud fänne ja vaatajaid üllatusteta. On, mida oodata,” viitab saatesarja uue hooaja eel produtsent Kalev Smidt, kes julgustab saatesse kandideerima kõiki huvilisi. “Pärast üheksat hooaega pole kahtlust, et “Rakett 69” on paljude noorte jaoks üks parimaid viise enese proovilepanekuks ning võimaluseks kiirendiga oma unistuste suunas liikuda.”

Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ, teadusvõistlust rahastab SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TeaMe+ kaudu. Saate vajalikkust tunnustab ka Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson: “Noortes loodus- ja täppisteaduste, inseneeria ning tehnoloogia vastu huvi äratamine on üks meie tähtsamaid ülesandeid. Juba kümnendat hooaega aitab Rakett 69 seda eesmärki saavutada. Saatesarja püsiv populaarsus kinnitab, et sellist saadet on väga vaja.“

Saatesse registreerimine on avatud 30. septembrini, eelvoorude salvestused toimuvad 6. ja 7. oktoobril Tartus, Ahhaa keskuses. Eelvoorudesse pääsejatega võetakse ühendust.

Info ja registreerumine: www.rakett69.ee

Registreeru “Rakett 69” 10. lennule: https://youtu.be/UabKtVxG3lI

Uus BiodivERsA ühiskonkurss “Biodiversity and Climate Change”

Euroopa teaduskoostöövõrgustik BiodivERsA kuulutas välja uue ERA-NET Cofund ühiskonkursi Biodiversity and Climate Change” (BiodivClim).

Konkursi prioriteetideks on alljärgnevad neli teemat:

  • Consequences of climate change on biodiversity and nature’s contributions to people
  • Climate-biodiversity feedback processes
  • Potential of nature-based solutions for mitigating and adapting to climate change
  • Synergies and trade-offs between policies on biodiversity, climate and other relevant sectors, and the role of agents of change

Ühiskonkursi partneriteks on 26 riigi

Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iiri, Iisrael, Kreeka, Leedu, Läti, LAV, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tuneesia ja Türgi

34 rahastavat organisatsiooni ning konkursi eelarveks koos Euroopa Komisjoni eeldatava panusega on üle 26 miljoni euro.

Taotlusi saavad esitada rahvusvahelised meeskonnad, kuhu kuuluvad vähemalt kolme ühiskonkursil osaleva riigi (sh vähemalt kahe EL liikmesriigi või assotsieerunud riigi) uurimisgrupid. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele.

Konkurss on kaheastmeline. Eeltaotlusvoor kuulutati välja 02. septembril 2019 ning taotlusi saab esitada 05. novembrini 2019 (16:00 CET). Eeltaotlusvoorus osalemine on kohustuslik.

Eesti Teadusagentuur osaleb alanud konkursil 100 000 euroga, millega rahastatakse ühte edukaimat eesti teadlaste uurimisgruppi.

Täpsem info ERA-NET BiodivERsA kodulehel

ning Eesti Teadusagentuuris:

Aare Ignat
aare.ignat@etag.ee

Tallinna Reaalkoolis toimub kolmas rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents

 13.–14. septembril 2019 toimub Tallinna Reaalkoolis kolmas rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents, mis on suunatud õpetajatele, ülikooli õppejõududele, haridustöötajatele, tulevastele õpetajatele ning  haridusasutuste partneritele.

Konverentsil tehtavate ettekannetega ja loengutega tutvustatakse reaal- ja loodusteadusliku hariduse arenguid ning jagatakse praktilisi kogemusi valdkonna edendamisest Eestist, Soomest, Taanist, Hollandist, Iirimaalt, Rumeeniast, Ühendkuningriigist ja Venemaalt. Konverentsi töötubades saab täiendada oma ainealaseid teadmisi ja metoodilist repertuaari.

Väärtustades õppekava arendamist ning elluviimist igas kooliastmes, toimuvad konverentsi teisel päeval paralleelselt loengute ja töötubadega Estonia pst majas ka klassiõpetajatele mõeldud ettekanded ja töötoad Pärnu mnt õppehoones.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk: „Reaal- ja loodusteadusliku hariduse kvaliteet – nagu ka kõigis teistes valdkondades – toetub meie suurepärastele professionaalsetele õpetajatele. Imeliste õpetajate käe alt tulevad meie tulevikku kujundavad insenerid ja teadlased.  See on põhjus, miks teadusagentuur reaal- ja loodusteaduste õpetajate konverentse toetab, sest ainult koos saavad õpetajad veel paremaks, ainult kogenenumatelt kogemusi saades arenevad noored õpetajad. Ka sel korral on üheks suure saali arutelude peateemaks õpetajate puudus. Kuni õpetajate põuale lahendusi ei leita, ei näi tulevik kuigi roosiline, sest ka kõige särasilmsem 40 aastat õpetanud õpetaja väsib kord.“

Registreerumine konverentsile kestab kuni kohtade täitumiseni või 9. septembrini 2019.

Täpsem info ja registreerumisvorm: https://www.etag.ee/konverents

Konverentsi korraldavad Tallinna Reaalkool ja SA Eesti Teadusagentuur ning rahastavad Tallinna Reaalkool, Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts, Tallinna Haridusamet, Tallinna linn ning Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Konverentsi info: Madis Somelar, Tallinna Reaalkool, tel (+372) 5559 3717, e-post: madis.somelar@real.edu.ee

 

Ühisseminar koostöös Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu Stockholmi esindusega

Eesti Teadusagentuur korraldab koostöös Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) Stockholmi esindusega 26. septembril kell 13:00-18:30 seminari.

JSPSi kutsel on Jaapanist tulemas kaks teadlast: prof Hiroshi Kageyama ja Jaapanis resideeruv eestlane, prof Mikk Lippmaa. Eestist on andnud oma nõusoleku ettekandega esineda prof Raivo Stern ja dr Ilona Oja Acik.

Päevakava ja registreerumine:
https://www.jsps-sto.com/event/jsps-etag-scientific-seminar/

Registreerumine on avatud kuni 18. septembrini 2019.

Ootame aktiivset osavõttu!

Lisainfo: maarja.adojaan@etag.ee

 

Riik otsib teadlaste abiga võimalusi elukohaandmete täpsustamiseks riiklikes registrites

Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased asuvad uurima võimalusi riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest tulenevate probleemide lahendamiseks avalike teenuste kujundamisel. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmi uuringuga „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites”, mille tulemuste rakendamisest on huvitatud nii Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium kui kohalike omavalitsusliitude esindajad.

Statistikaameti andmetel on kuni viiendiku Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed. Samas on enamiku avalike teenuste (nt koolid, lasteaiad, sotsiaaltoetused ja –teenused) pakkumiseks oluline teada inimeste peamise elukoha õigeid andmeid.

Elukohaandmete kvaliteedi tõstmise kõrval on uuringu fookuses ka riigi ja kodanike vahelise elektroonilise suhtluse parandamise võimalused. “Inimestel on täna lisaks füüsilisele aadressile ka elektrooniline kontakt. Eesti elanikud on väga aktiivsed elektrooniliste teenuste tarbijad. 520 000 ID-kaarti on olnud viimase aasta jooksul elektroonilises kasutuses, lisaks on meil 200 000 mobiil-ID ja 400 000 Smart-ID kasutajat. Eesti.ee aadress on suunatud isiklikule meiliaadressile vaid kolmandikul elanikest, samas on rahvastikuregistris meiliaadressi andmed ca 900 000 inimesel. Uuringu teine eesmärk on elukohaandmete parandamise kõrval töötada välja riigi ja inimese elektrooniliseks suhtluseks tehniline ja õiguslik raamistik,” selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Mobiilpositsioneerimine toob selgust

“Uurimisprobleemide lahendamiseks kombineerime projekti raames traditsioonilised meetodid uute andmekogumise meetoditega. Uuringu esimeses etapis selgitame välja Eesti elanike mobiilsusmustrid, kasutades Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori passiivse mobiilpositsioneerimise unikaalset andmebaasi. Samuti analüüsime tänaste registriandmete täpsust ning inimeste käitumist mõjutavaid otseseid ja kaudseid tegureid. Sellele tuginedes pakume välja toimivad potentsiaalsed lahendused koos poliitikasoovitustega nende elluviimiseks,” avas uuringukonsortsiumi juht Tartu Ülikooli professor Raul Eamets teadlaste tööplaani . 

Uuring algab tänavu septembris ning tulemusi on oodata 2021. aasta lõpuks. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, liina.eek@etag.ee

Enel Pungas, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja, 612 5163, enel.pungas@siseministeerium.ee

Raul Eamets, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor,

Riik soovib leida võimalusi antibiootikumiravile allumatute mikroobide ohjeldamiseks

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased uurivad koostöös Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga kolme aasta jooksul võimalusi, mis aitaks tõkestada antibiootikumiravile allumatute mikroobide levikut ning teket. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmist rahastatud uuringuga „Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused“, mille tulemusi plaanivad probleemi lahendamiseks kasutada Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium.

Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime antibiootikumide toimele vastu panna. Sellise vastupanuvõime kujunemisele aitavad kaasa näiteks  keskkonda sattunud ravimijäägid. Nii Euroopas kui mujal maailmas on tegemist olulise ühiskondliku probleemiga, mis hõlmab nii inimmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda kui kaubandust. 

“Tegemist on probleemiga, mida saab lahendada vaid koostöös. Eestis pole teemaga nii ulatuslikult varem tegeletud. Praegu on Eesti kohta käivad valdkondadeüleselt võrreldavad andmed mikroobide resistentsuse kohta kas päris puudu või väga napid. Uuringu tulemusel saab Eesti tervikliku teadusliku vaate antibiootikumiresistentsete mikroobide kasvu mõjutavatest teguritest, levikuteedest ning olemasolevate teadmiste kitsaskohtadest. Samuti saab riik teaduslikud, Eesti tingimustesse sobivad soovitused selliste mikroobide leviku piiramiseks,” selgitas Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Eesti ravimiskasutus loomakasvatuses torkab Euroopas silma

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja uuringukonsortsiumi juhi Tanel Tensoni sõnul on Eestis õnneks antibiootikumide kasutamine tervikuna olnud suhteliselt vaoshoitud. Seetõttu on ka mikroobide resistentsustasemed üldiselt madalad. Samas on meil ka mõned valupunktid. “Näiteks mõne inimesemeditsiinis kriitilise antibiootikumi kasutustasemed loomakasvatuses on meil Euroopa üks kõrgeimad. Siin peame selgitama, miks on selline kasutus tekkinud ja kuidas saaks seda alandada,” rääkis Tenson. “Samuti võib nii inimeste kui kaupade rahvuvahelise liikumise tõttu jõuda meile teistes riikides levinud probleemseid mikroobe. Selle vältimiseks on oluline uurida, kas tuleks parandada olemasolevaid järelvalvesüsteeme,” tõi Tenson mõne näite antibiootikumiresistentsust mõjutavast suurest võrgustikust, mida teadlased asuvad lahti harutama.

Uuring algas tänavu juulis ning tulemusi on oodata kolme aasta pärast. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, liina.eek@etag.ee

Tanel Tenson, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, 737 4844, tanel.tenson@ut.ee

Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler, 6256105, toomas.kevvai@agri.ee

Teaduse populariseerijad võtavad luubi alla oma tegevuse kvaliteedi ja selle hindamise

21. ja 23. augustil kogunevad teaduse populariseerijad Narva-Jõesuul kuuendasse miks.ee suvekooli, kus seekord on fookuses teaduse populariseerimise kvaliteet.

Suvekoolis uuritakse lähemalt, mis on kvaliteet teaduse populariseerimisel, milliseid kvaliteedi hindamise süsteeme on Eestis juba olemas ja mida neist on võimalik kasutusele võtta.

„Teaduse populariseerimisega tegeleb suur hulk väga erisuguseid organisatsioone, kelle tegevused varieeruvad mitmetes tahkudes – näiteks väikekoolis tegutsevast loodusringist kuni igas vanuses huvilistele mõeldud AHHAA teaduskeskuseni. Valdkonna mitmekülgsusest ongi omakorda tõusetunud küsimus, mis tuleks võtta tegevuste hindamisel aluseks – kas näiteks osalejate rahulolu või tegevuse populaarsus – ning kas on võimalik  määratleda objektiivsed hindamiskriteeriumid. Seega otsibki tänavune populariseerijate mõttevahetus vastuseid just kvaliteediga seotud küsimustele,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Suvekooli korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Lisainfo:
https://www.miks.ee/sundmused/sundmus/miksee-suvekool-2019-0
Kairi Järv, TeaMe+ konsultant, tel 5656 8088, kairi.jarv@etag.ee

Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond pälvis Talenditähe tiitli

Möödunud reedel tunnustas MTÜ Eesti Talendikeskus Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonda Talenditäht 2019 auhinnaga.

Tunnustuse saanud osakond on hea tiimitööna järjepidevalt viinud ellu projekte ja korraldanud konkursse, mis on aidanud märgata ja toetada laste andeid. Muuhulgas on hoitud järjepidevana Õpilaste Teadusliku Ühingu toimimist. Erilise kiituse pälvisid osakonna iga-aastaselt korraldatavad noorte leiutajate konkurss, õpilaste teadusfestival ja üliõpilaste teadustööde konkurss ning telesaatesarja „Rakett 69“ valmimise toetamine TeaMe+ programmi raames.

„Paljud lapsed ja noored on oma huvid ja anded avastanud just tänu teaduse populariseerimise osakonna algatatud projektidele, need on tõmmanud kaasa nii uusi juhendajaid kui innustunud osalejaid,” põhjendas auhinna määramise otsust Eesti Talendikeskuse juhatuse liige Viire Sepp.

Talenditäht on mõeldud kiituseks silmapaistva panuse, erakordse algatuse või tubli saavutuse eest andekuse toetamisel. Tunnustustseremoonia leiab igal aastal aset Talendikeskuse suveseminaril.

MTÜ Eesti Talendikeskus on 2016. aastal loodud vabatahtlik võrgustikuühendus, mis on seadnud eesmärgiks tõsta andekusealast teadlikkust ühiskonnas, suurendada mõistmist andekate laste eripärade ja -vajaduste suhtes, koondada ekspertteadmist, vahendada häid kogemusi  ja initsieerida projekte, mis aitaksid kaasa andekate laste arengut toetava keskkonna loomisele kõikjal Eestis.

Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 16. septembrini

Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 16. septembrini

Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid riiklikule konkursile kuni 16. septembrini 2019. 

„Praeguseks on juunis välja kuulutatud konkursile esitatud juba 70 tööd. Mullu esitati konkursile lõpptähtajaks üle 500 töö. Kuigi osalevate tööde kõrge tase teeb hindajate töö keeruliseks, loodame rohket ja kõrgetasemelist osavõttu ka sel aastal ning innustame nii üliõpilasi kui värskeid vilistlasi järgneva kuu jooksul oma töid esitama,“ ütles Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee. Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Lisaks riiklikele preemiatele antakse sel aastal välja rohkem eripreemiaid kui kunagi varem: Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Uno Lauri merenduse eripreemiad.

Preemiafond on sel aastal 77 277,79 eurot ja preemiasummad jagunevad järgmiselt:

Riiklikud preemiad (antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias):

  • rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
  • magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  • kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat väärtuses 3600 eurot;

Eripreemiad:

  • Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad, kokku 5497,79 euro väärtuses;
  • Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad, kokku 2300 euro väärtuses;
  • Välisministeeriumi eripreemiad, kokku 1500 euro väärtuses;
  • Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400euro väärtuses;
  • Muinsuskaitseameti eripreemiad, kokku 1600 euro väärtuses;
  • Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemia, 1000

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 28. korda.

Lisainfo:

Sirli Taniloo
telefon: 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

Arvamusfestivali teadusalal räägitakse teaduse rollist

9. ja 10. augustil Paides toimuval Arvamusfestivali teadusalal räägitakse muuhulgas sellest, kuidas muuta Eesti ühiskonda ja majandust teadmistepõhisemaks.

Esmakordselt on festivalil avatud värske teaduse ala, kus tuleb jutuks näiteks teadlaste töö kasu inimeste igapäevaelule.

Kahe ala kokku 13 arutelus räägitakse nii teaduspoliitikast, ettevõtluse ja teadlaste koostööst, teadlaste ühiskondlikust rollist kui ka sellest, kus teadlaste tööd üldse vajatakse. Lisaks saab mõlemal festivalipäeval teadusalal asuvas Tartu Ülikooli teaduskooli telgis end proovile panna nutikust ja teadmisi nõudvate ülesannete lahendamises.

“Arvamusfestivali teadusala on mõnus paik, kus saavad kokku teadusesõbrad ja -huvilised. Koos arutades tulevad head mõtted ja uued lahendused,” ütles teadusala tiimi juht Priit Ennet.

„Meie kõigi huvides on, et värske teadus jõuaks võimalikult kiiresti ühiskonda ja inimeste teadvusesse, samuti see, et teadlased oleksid oma projektide kujundamisel kursis ühiskonna ootuste ja vajadustega. Selleks tuleb tihendada kontakte teadlaste ja avalikkuse vahel. Arvamusfestivali teadusala on koht, kus teadlaste näod saavad tuttavaks ning kus kujuneb selgem arusaam teadustöö olulisusest meie igapäevaelu paremaks muutmisel“, sõnas värske teaduse ala arutelu juht Tuul Sepp Eesti Noorte Teaduste Akadeemiast.

Aruteludes saavad sõna teadlased, poliitikud, ajakirjanikud, ettevõtjad jt. Teadusala ja värske teaduse ala valmistasid ette Eesti Teadusagentuur, Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli teaduskool, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tallinna Ülikool, NutriLoop ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

„See aasta on Eestis uute sihtide seadmise aasta – koostamisel on strateegia „Eesti 2035“ ja mitmed valdkondlikud arengukavad. Edukate riikide arengu eestvedajad on enamasti targad inimesed ja teadus. Eesti teadus on meid juba teinud suuremaks kui meie füüsiline suurus võimaldaks. Veelgi suuremaks kasvada saame vaid teadusesse investeerides ja teadustulemusi oma elu edendamiseks kasutades. Hea meel on selle üle, et eestimaalaste huvi teaduse vastu kasvab ja üha rohkem teadlasi tahavad oma töö tulemustest rääkida. Sestap oleme koos partneritega teadusala laiendanud värske teadusalaga,“ lausus Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Lisainfo:
Priit Ennet (Eesti Teadusajakirjanike Selts), tel 514 5608
Tuul Sepp (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia), tuul.sepp@gmail.com
Helen Biin (Eesti Teadusagentuur), tel 5661 4707
Vaata teadusalal toimuva kohta jooksvat infot Facebookis “Arvamusfestival 2019: Teadusala“.

Arutelud teadusalal

Reede, 9. august

12–13.30 Laastav või taastav põllumajandus?

14–15.30 Kas järgmised Skype`id ja Boltid võiks tulla Eesti teadusest?

16–17.30 Kus teha teadust?

18–19.30 Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus

 

Laupäev, 10. august

12–13.30 Ettevõtte kohting kõrgkooliga: kas tasub ära?

14–15.30 Kui palju head suudab korda saata hea teaduskommunikatsioon (ja halba halb)?

16–17.30 Kust teadlane teab? Teaduse mesi ja tõrv

18–19.30 Teadusleppest targa ühiskonnani: erakondade visioon

 

Arutelud värske teaduse alal

Laupäev, 10. august

10–11.15 Kas igapäevaelus on värskest teadusest kasu?

11.30–12.45 Millal teenib ühiskond teadusesse investeeritud raha tagasi?

13–14.45 #õpsonmõrd ehk kes kaitseb õpetajat küberruumis?

14.30–15.45 Kas ETV+ kohalikud meelelahutuslikud saated saavad Venemaa omadega konkurentsivõimelised olla?

16.00–17.30 Nutikad otsused varade kogumisel üle elutsükli! Mis minust sõltub?

 

Teadusteemalised arutelud teistel aladel

Reede, 9. august

12–13.30 Keele ja meele alal “Sild teadmiste ja ühiskonna vahel – raamatukogud tõejärgses ühiskonnas”

12.30-14 Meie tuleviku alal „Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas?

18–19.30 Tervise alal “Geeniandmed: oht või võimalus?”

18–19.30 Tehnoloogiaalal “Mis on andmeteadus?”

Laupäev, 10. august

14–15.30 Digitarkuse alal “Mis soost on ükssarvikud? Ehk tüdrukud tehnoloogiasse”

17–18.30 Eesti usu laval “Usuteadus ja teadususk”

 

 

MSCA IF seminar 13.08.2019 Tartus

Teisipäeval, 13. augustil algusega kell 10.30 toimub Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi ruumis nr 229 Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi taotluse kirjutamise seminar.

Seminar on mõeldud neile, kes plaanivad taotluse esitada 11.09.2019 tähtajaks ning soovivad oma taotluse teksti teiste taotlejatega arutada. Seminari orienteeruv kestus on 5 tundi (koos lõunapausiga). Nõu on võimalik küsida Kristin Kraavilt (ETAg) ja Laura Tomsonilt (TÜ grandikeskus).

Registreerumiseks palun saatke e-mail aadressil kristin.kraav@etag.ee, märkides ära, milliseid taotluse osi soovite seminaril arutada (nt 2.2, 2.3 vmt – vastavalt taotluse vormi peatükkide numeratsioonile). Palun lisage oma taotluse mustand kirjale.

Registreerumise tähtaeg: 09.08.19

 

Lisainfo:

Kristin Kraav
Eesti Teadusagentuur
Marie Skłodowska-Curie tegevuste konsultant
kristin.kraav@etag.ee

Eelteade. Infoseminar „Mitte ainult Horisondist: Euroopa Liidu rahastusvõimalustest sotsiaal- ja humanitaarteadlastele“

24. septembril Tartus ja 2. oktoobril Tallinnas toimub sotsiaal- ja humanitaarteadlastele suunatud infoseminar.  

Seminar keskendub ELi teaduse ja innovatsiooni raamprogrammile Horisont 2020, aga puudutatakse ka teisi Euroopa Komisjoni rahastusprogramme. Horisont 2020 konkursside kõrval tulevad jutuks näiteks HERA ja NORFACE, Loov Euroopa, COST.

Infot ja kogemusi jagavad tutvustatavate programmidega seotud teadlased ja konsultandid.

  • Ennelõunal kl 9.15-12.30 saavad huvilised üldisema ülevaate programmidest, tähtaegadest ja osalemistingimustest.
  • Pärastlõunal kl 13.15-16.45 kuuleb täpsemalt Horisont 2020 järgmise aasta konkursiteemadest eri valdkondades.

Toimumiskohad: Tartus hotell London, Tallinnas Roseni torn.

Täpsema info koos registreerumisvõimalusega saadame septembris.

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Katrin Kello katrin.kello@etag.ee

 

Otsime Research in Estonia tegevuste juhti

Eesti Teadusagentuur võtab tööle Research in Estonia tegevuste juhi, keda ootab mitmekülgne ja huvitav töö teaduskommunikatsiooni valdkonnas ning võimalus aidata kaasa Eesti teaduse tuntuse ja maine kasvule maailmas.

Research in Estonia (RiE) tegevuste juhi ülesandeks on:

  • koostada RiE tegevuskava ja eelarve ning viia need ellu koos RiE turundus- ja kommunikatsioonispetsialistiga;
  • korraldada koostööd huvigruppidega;
  • korraldada Eesti teadust tutvustavaid üritusi Eestis ja välismaal;
  • koostada ja hallata infomaterjale ning avalikkusele ja RiE sihtrühmadele suunatud infot;
  • arendada ja hallata RiE veebiportaali ja sotsiaalmeediakanaleid;
  • hankida ingliskeelseid teadusuudiseid ja neid avaldada erinevates meediaväljaannetes;
  • valmistada ette Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise uuringuid ning analüüsida tulemusi.

RiE eesmärgiks on suurendada ja hoida Eesti teaduse rahvusvahelist mainet ja soodustada väliskoostööd.

Kandideerida saab 28. juulini 2019 ja täpsema info leiab siit.