Teadusagentuuri uus arengukava seab eesmärgiks olla teadusrikka Eesti parim tugi, partner ja kompetentsikeskus

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) arengukava aastateks 2021–2027 keskendub varasemast enam teaduse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamisele ning oma rolli tugevdamisele selle saavutamiseks.

Eesti Teadusagentuuri nõukogu esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et teadusagentuur on kaheksa tegutsemisaastaga näidanud oma vajalikkust ning kujunenud hästi toimivaks teadlasi ja teadusasutusi toetavaks organisatsiooniks. „Kuid nii nagu Eesti ei saa kunagi valmis, ei saa ka teadusagentuur kunagi päris valmis. Edaspidi tuleb pingutada selle nimel, et teadlaste loodud uued teadmised ja asutuse töö tulemused rohkem kasutust leiaks,“ ütles Reimand.

Uue arengukava viis strateegilist eesmärki ja tegevussuunad toetavad visiooni saavutamist ja missiooni täitmist. ETAg seab eesmärgiks arendada uurimistoetuste süsteemi, sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rahastusinstrumente, teaduse rahastamise terviksüsteemi ja täiustada teaduse kvaliteedi hindamist. Samuti on arengukavas olulisel kohal Eesti aktiivsus rahvusvahelises teaduskoostöös ja väljapaistvus Balti- ja Põhjamaade teadusruumis.

Järgmisel kuuel aastal on fookuses ka teaduskommunikatsiooni edendamine. ETAg-i ülesanne on luua tingimused teaduse väärtuse ja teadussaavutuste tähtsuse tutvustamiseks Eesti ühiskonnas ning aidata kaasa sellele, et teaduslik maailmavaade ja teadus oleksid ühiskonnas hinnatud ja üldarusaadavad. Samuti soovib ETAg anda oma panuse sellesse, et Eesti poliitika oleks teadus- ja tõenduspõhine. ETAg-is väljaarendatud pädevus võimaldab toetada teaduspoliitikat kujundavaid töörühmi ja neis aktiivselt osaleda ning algatada avalikke teadusteemalisi arutelusid.

Arengukava koostamisel osalesid ETAg-i töötajad, partnerid ja nõukogu. Arengukava on heaks kiitnud ETAg-i nõukogu.

Uue arengukava perioodi esimese, 2021. aasta prioriteetsete tegevuste seas on uurimistoetuste süsteemi arendamine. Plaanis on üle vaadata 2017. aastal uuenenud grandisüsteem ja vajadusel kavandada muutusi, et grandisüsteem toetaks tervikliku ja kooskõlalise Eesti teaduse rahastamise süsteemi arengut ja parandaks noorteadlaste konkureerimisvõimalusi. Samuti on sel aastal esmatähtsad tegevused tõukefondide uue perioodi meetmete kavandamises osalemine, teaduskommunikatsiooni edendamine ja uue juhatuse esimehe asutuse töösse edukas sisseelamine.

Teadusagentuuri selle aasta eelarve on 72, 5 miljonit eurot, millest 67,8 miljonit on teadustöö toetamiseks. Tõukefondide vahendid moodustavad agentuuri eelarvest 26 protsenti ehk 18,9 miljonit eurot.

Eesti Teadusagentuuri arengukava aastateks 2021–2027 leiab siit.

 

Lugupidamisega
Krista Tamm
Kommunikatsioonijuht
Tel 730 0332/5343 3341
krista.tamm@etag.ee
www.etag.ee

 

The call for proof-of-concept grants opens on 4 January

The call for submitting the preliminary applications for proof-of-concept grants is open to researchers from 4 to 22 January.

In this call, approximately six proof-of-concept grants will be awarded for next year and the same number of grants for 2022 in advance, since no call will take place then. For both years, 600,000 euros is going to be distributed.

It is possible to apply for a proof-of-concept grant for one year and the maximum amount for one project is 100,000 euros. The prerequisite for applying is that the previous research of the applicant has achieved a higher technology readiness level.

Applying for a proof-of-concept grant follows a two-stage evaluation scheme. The evaluation results of preliminary applications will be announced at the beginning of February next year. The second stage of the application process takes place from 8 to 26 February, during which time full applications can be submitted. The preliminary decisions to approve or not to approve the applications submitted during the second stage of the application process will presumably be announced by the Council at the beginning of May and the final funding decisions by the end of May.

A proof-of-concept grant is a one-year competency-based research funding instrument for experimental development aimed at enhancing technology transfer, creating conditions for the commercialisation and application of research outcomes both in enterprises and in the society at large, as well as strengthening the societal and economic impact of research.

The previous and the first call for proof-of-concept grants in Estonia took place in 2019, when eight proof-of-concept grants were awarded. The call taking place next year is therefore the second one. The applications will be processed by the Estonian Research Council and the funding for proof-of-concept grants will come from the state budget through the Ministry of Education and Research.

The applications can be submitted via the Estonian Research Information System ETIS. More detailed information regarding the call can be found on the website of the Council.

 

Additional information:
Rebekka Vedina
Research Funding Officer
+372 5697 6673 rebekka.vedina@etag.ee

 

 

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to fund 92 research projects

The Evaluation Committee of the Estonian Research Council has made a proposal to the Board of the Council to fund 92 research projects in 2021, in the total amount of 16 million. The grants will be awarded to 8 postdoctoral, 21 start-up, and 63 team projects.

Most of the projects to receive funding are in the field of natural sciences (37), followed by medical and health sciences (15), engineering and technology (12), humanities and the arts (11), and social sciences (10). The smallest number of grants (7) is in the field of agricultural and veterinary sciences.

Among the researchers receiving the grants, seven Estonian R&D institutions are present.

The total number of applications submitted was 416, out of which 413 were processed.

The final funding decision is scheduled to be made by the end of December by the Board of the Council after concluding an administrative contract with the Ministry of Education and Research.

More detailed information and statistics regarding the applications, grants, success, field-specific grant amounts, division between R&D institutions, and gender of the researchers can be found on the homepage of the Council (in Estonian).

Additional information:
Andres Koppel
+372 731 7340/ +372 513 3944
andres.koppel@etag.ee

 

 

 

Estonian Research Council supports joint Nordic research projects on COVID-19

Last Friday, the Nordic research council NordForsk announced funding decisions, according to which almost five million euros will be allocated to five new collaboration projects on health data research related to the COVID-19 pandemic. One of the projects also involves researchers from Estonia, who receive 147,200 euros from the Estonian Research Council.

The projects funded through the programme cover a wide range of topics, including research on COVID-19 in relation to pregnancy, smoking and mental health, for example. The aim is to generate new knowledge by using existing health data, combat the COVID-19 pandemic and learn from the pandemic for the future. Compared to many other countries, Estonian and Nordic researchers can take advantage of their unique digital resources in the form of national registries and biobanks, which provide an opportunity to carry out extensive international studies.

In the successful application that involves Estonian researches, the research team of the University of Tartu Institute of Genomics led by Kelli Lehto, Senior Research Fellow of Neuropsychiatric Genetics, intends to carry out a study on the links between COVID-19 and mental health. Although the World Health Organization and research communities have alerted for adverse mental health impact of pandemic-related factors, the number of studies conducted in this field is relatively limited. The project will examine both short-term and long-term impact of the restrictions introduced during the pandemic on mental health in five countries where various measures have been taken to control the spread of the virus. Also, the project seeks to clarify whether the persons with some mental health problem or genetic predisposition are affected more severely by the COVID-19 virus. “We hope that the results of the projects will increase our capacity to identify the vulnerable groups who would need greater attention in pandemic situations, so that we could take that into consideration in developing health care policies and prevention programmes,” said Lehto. The project is led by the University of Iceland and other participating institutions are the Karolinska Institute of Sweden, Capital Region of Denmark and the University of Oslo.

„Research collaboration with Nordic partners is historically and strategically significant for us. This is the third Nordforsk programme in which the Research Council participates,” said the Head of the Department of International Research Cooperation Maarja Adojaan. “In the programme on digitalisation of the public sector, we finance the participation of our researchers in three projects with a total of 400,000 euros. In the programme for sustainable aquaculture, where the phase of assessing the proposals has started, we can support the contribution of Estonian researchers with 150,000 euros. We are happy that our researchers actively apply for funding from NordForsk and their cooperation with Nordic colleagues is intensifying.”

NordForsk is providing funding for the COVID-19 research programme along with the Estonian Research Council, the Research Council of Norway, the Academy of Finland, the Swedish Research Council, the Innovation Fund of Denmark, the Latvian Ministry of Education and Research, and the Icelandic Centre for Research (Rannís).

By the end of the application period in the middle of June, NordForsk received 17 applications. Partners from Estonia were involved in nine projects. The assessment of the applications was organised by NordForsk. An international panel of experts considered the scientific quality and innovative potential of the proposals, also the possible effect of the project on the countries in the region and across the wider world.

The list of funded projects and more detailed information is available on the NordForsk website.

Further information from the Estonian Research Council:
Maarja Adojaan
Head of the Department of International Research Cooperation
Telephone: +372 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee

 

Uuring selgitab välja koroonaviiruse põdemise kulgu ja tõsidust mõjutavad tegurid ning neist tulenevad riskirühmad

Üleilmse koroonaviiruse pandeemia puhul puudub seni põhjalik arusaam teguritest, mis haiguse kulgu ja tõsidust mõjutavad. Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse – COVID-19  – juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid.

Kevadine koroonaviirusepuhang näitas, et mõned inimesed põevad SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud haigust raskemal kujul, teised kergemalt või hoopis ilma sümptomiteta. Kahjuks pole hetkel sügavamat arusaama haiguse erinevate raskusastmete põhjustest. Algav uuring võimaldakski koguda andmeid Eestis COVID-19 haigust põdenute kohta loomaks seoseid nende inimeste haigestumise raskust määranud tegurite kohta.

Võtmeroll aktiivselt uuringus osalevatel elanikel

Uuringu käigus analüüsivad teadlased SARS-CoV-2 viirusega nakatunute haiguse kulgu,  võttes arvesse nende geneetilist tausta ja üldist tervisekäitumist enne ja pärast viiruse põdemist, samuti rakendatud raviskeemi tõhusust, immuunvastuse tugevust ja kestust ning võimalike tervisehäirete ilmnemist pärast haiguse põdemist.

„Toome uuringus kokku heatasemelise terviseteaduse, geneetika, molekulaarviroloogia ja Eesti eesrindliku e-tervisesüsteemi pakutavad võimalused parima rahvusvahelise teadmisega ning loome selle põhjal meditsiinilise otsustoe, mis aitab hinnata haigusjuhtumite võimalikku kulgu ja erineva raskusastmega haigusjuhtude osakaalusid kõigi nakatunute hulgas,“ selgitas uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, „julgustan kõiki uuringusse kutsutavaid inimesi kindlasti osalema, sest see on võimalus aidata edendada kogu rahva tervist.“

Uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine” vältab 18 kuud ja läheb maksma 530 000 eurot. Uuringu teema on välja kasvanud Eesti Teadusagentuuri korraldatud COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade ideekorjest ning tulemuste rakendamisest on huvitatud Sotsiaalministeerium. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Lisainfo:

Anneli Uusküla, uuringukonsortsiumi juht, epidemioloogia professor, Tartu Ülikool, anneli.uuskula@ut.ee

Mari Teesalu, teadusnõunik, Sotsiaalministeerium, mari.teesalu@sm.ee

Liina Eek, programmi RITA juht, Eesti Teadusagentuur, liina.eek@ut.ee

 

Government supports research and development related to coronavirus

In early July, researchers will be able to apply for support for projects that seek solutions to problems caused by the spread of coronavirus and to mitigate its consequences. A total of 2.1 million euros is to be distributed and the projects must be completed by the end of 2021.

Mailis Reps, the Minister of Education and Research, said that the crisis caused by coronavirus clearly shows how important it is to involve scientists in order for us to better understand the crisis and mitigate its effects. “Scientists in Estonia have already made a significant contribution to studying the virus and are continuing to do so,” she said. “These funds during the state of emergency is recognition of their work. That said, it is clear that the funding of science from the state budget must continue to grow.”

The call for proposals is aimed at further developing existing research results or finding and testing new uses. The areas being covered in the round of applications were chosen on the basis of ideas posited in response to a call from the Estonian Research Council. The development of prototypes for innovative solutions, products and services will be supported in five areas: materials and surface treatment agents inhibiting the spread of the virus; new types of personal protective equipment; technological solutions for the reduction of virus particles in indoor air; technological solutions to reduce the workload on the health care sector; and solutions based on data analysis to assess the spread of the virus and to predict the impact of measures. The projects should start in autumn and achieve results by the end of 2021.

The application round is being organised by the Estonian Research Council. The terms and conditions are currently being prepared with the ministry. More detailed information will be available in the first half of June. Representatives of those from the business sector and ministries who will potentially be able to implement the development projects will participate in the evaluation of the projects alongside representatives of the Ministry of Education and Research.

The funding for the call for proposals will come from the supplementary state budget. A total of 4 million euros was allocated to science from the supplementary budget approved by the Riigikogu on 15 April. In addition, the allocated funds will support the development activities of the third-level bio-laboratory – i.e. a laboratory suitable for coronavirus research – at the University of Tartu’s Translational Medicine Centre and the participation of Estonian scientists in joint Nordic research related to the virus.

The state has allocated a total of 8.1 million euros to research and development related to the coronavirus crisis. Of this, 1.8 million euros was allocated for the launch of the COVID-19 monitoring system led by the University of Tartu and 0.3 million euros for studies of antibodies. The RITA programme allocated 2 million euros for research into COVID-19.

Aire Koik
Ministry of Education and Research
Communications Department
Consultant
Phone 5252072

Seven joint projects of the Baltic Research Programme received funding

The funding decision announced today grants a total of EUR 6 million for seven research projects. Applications were made in a great variety of research fields and competition was extremely intense.

Funded projects will be last three to four years and address topics that often require collaboration between researchers from multiple disciplines. For example, one of the supported projects combines medical and computer science (artificial intelligence) capabilities to tailor cervical cancer screening to individual needs. Several supported projects deal with environmental impacts and climate change. For example, a methodology is being developed to assess the environmental impacts of different land use in the context of climate change using the soil microbiome. Another project seeks to find environmentally friendly solutions and technologies that take into account the specificities of the Baltic Sea coastline and help assess the condition of the beach and the risks of coastal construction. Applications of new bio- (wood-) based materials are also being explored where plastics of fossil origin have so far been used (e.g. in automotive, coatings and packaging). A very topical area at the moment is renewable energy – one of the projects is aimed at developing, among other things, low-power battery-based energy storage devices used by households. A separate project will focus on heritage-related processes in rural areas of Estonia, Latvia, Lithuania and Norway. All three Baltic countries and Norway are also participating in a study analysing cultural differences in academic writing.

“The Baltic Research Cooperation Program creates the conditions for better cooperation between Norwegian, Estonian, Latvian and Lithuanian researchers and helps to find new partners. We believe that indirectly, the program will have a broader impact and also increase the impact of Baltic researchers on pan-European cooperation, including participation in the European Union Framework Programme for Research and Innovation, European Horizon,” said Birgit Jacobsen, Senior Adviser to the Norwegian Research Council. “Expectations for the Baltic Research Cooperation Program are high. Now that the first call for proposals has been completed and the projects to be funded have been selected, it will be very exciting for us to start monitoring their implementation,” added Jacobsen.

“The Baltic research cooperation program is special in that it requires cooperation between the Baltic States and the Nordic countries. As the large number of applications and the diversity of topics have shown, our researchers have many good ideas to develop with their neighbours. Funded projects come from a variety of scientific fields, but all deal with very vital and topical issues. The Estonian Research Council was honoured and pleased to be the first organizer and we hope that the Baltic States’ scientific cooperation will only gain momentum. Many very good applications were denied support this time due to high competition, but we encourage researchers to submit their ideas for the next call for applications in Latvia and Lithuania,” said Andres Koppel, Director General of the Estonian Research Council.

The Baltic Research Cooperation Program is a programme funded by Norway, Iceland and Liechtenstein to enhance scientific cooperation between the Baltic States and the European Economic Area (EEA). The total amount of the programme together with the state co-financing of Estonia, Latvia and Lithuania is 22 million euros. There is a total of three calls for proposals, the first of which was launched by Estonia and the second and third, which will open in January and February next year in Latvia and Lithuania respectively.

A total of 130 applications were received in the recently completed call for proposals. Of these, 46% were submitted by researchers from the University of Tartu, 32% by Tallinn University of Technology, 6% by Estonian University of Life Sciences, 6% by Tallinn University and the remaining 10% by other research institutions.

In total, more than € 114 million was requested from the programme. The total budget of the Estonian call is 6 million euros.

The highest number of applications came from natural sciences (26%), followed by medical and health sciences (23%), social sciences (19%) and technology and engineering (19%). The highest number of applications were addressing a more effective use of resources (58 applications), followed by environmentally friendly solutions (56 applications) and health applications (55).

The applications were evaluated by international experts and a joint Programme Committee consisting of eminent scientists, and the final funding decision was made by the Programme Operator, the Estonian Ministry of Education and Research.


Additional information:
https://www.etag.ee/en/funding/partnership-funding/eea-financial-mechanism-2014-2021-baltic-research-programme/

Katrin Piller
Coordinator
Estonian Research Council
Department of International Research Cooperation
731 7382
katrin.piller@etag.ee

Estonian Research Council offers researchers short term study visits to ERC grant holders

Researchers who are interested in applying for ERC grants can apply for support for short term study visits to current ERC grant holders. Estonian Research Council reimburses the costs of a study visit lasting up to seven days. The aim of the visit is to learn from the grant holders how to write successful grant proposals.

The researcher who is planning a study visit should already have vision of one’s own grant proposal which should be submitted in the following two years. Learning from the experience of a current ERC grant holder should help him/her to finalise the proposal.

Applications for study visits can be submitted in Estonian Research Information System (ETIS). To open the application form, please send an email to Mobilitas Pluss consultant Margus Harak (margus.harak@etag.ee). To find the current grant holder to visit you can ask help from the R&D Department of your research institution or from the Estonian Research Council.

The call for applications will be open in ETIS from 15 April until 17:00, 6 May 2019.

Support will be given to at least 5 short term study visits. The costs of the visit will be reimbursed to the applicant’s research institution based on actual expenses after the visit. The approximate cost of one study visit is up to 1500 euros.

The decision to approve or not the study visit applications will be made during October 2018.

In case of a positive funding decision, the applicant has nine months to go to the study visit. Therefore please assess carefully, if the intended visit can be made within this time frame. If not, please apply for the next calls instead – in spring or autumn 2020.

The short term study visits to ERC grant holders are funded by Mobilitas Pluss programme from the budget of the European Development Fund and the Estonian state.

Guidelines for submitting the application for study visit support and how it is evaluated (in Estonian)

More information on training events and grants for ERC grant applicants can be found here: http://www.etag.ee/en/funding/mobility-funding/mobilitas-pluss/training-events-and-study-visits-for-researchers/ .

Information about support for applying for an ERC grant.

More information:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss Consultant
Estonian Research Council
7 317 343
margus.harak@etag.ee

Estonian National Contest for University Students awaits participants

The Estonian Research Council invites students to submit research papers to the national contest. We are waiting for the works until 17 September 2018. Submission of research papers is now officially open on the website of the Estonian Research Council https://konkursid.etag.ee/

The aim of the national contest for university students is to promote research among university students, stimulate them to be more active and to acknowledge students who have achieved outstanding results with their thesis, study, research or scientific publication.

The contest is open for all students studying in Estonia (including foreign students studying in Estonia) and Estonian citizens studying abroad. Research papers can be submitted on all university levels: applied higher education and bachelor’s studies; master’s studies; doctoral studies and in all fields of research:

In addition to national awards, special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences and the Ministry of Social Affairs are issued.
The prize pool of the competition is EUR 70 877.79 and the prizes are divided as follows:
1. Research papers of applied higher education and undergraduate students (I prize of EUR 960, II prize of EUR 650, III prize of EUR 320);
2. Master’s degree students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
3. Doctorate students’ research papers (1st prize 1600 EUR, II prize 1300 EUR, III prize 700 EUR);
4. two major prizes 3600 euros;
5. Special prizes of the President of the Estonian Academy of Sciences, totaling EUR 5497.79
6. Special prizes from the Ministry of Social Affairs, totaling EUR 3400.

The Estonian Research Council is organizing the contest for student research in cooperation with the Ministry of Education and Research for the 27th time this year.

Additional information:
Sirli Taniloo
Contest Coordinator
Estonian Research Council
phone: + 372 731 7347, +372 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

 

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

2018 sees the start of 42 new personal research funding projects

How could miscarriage, forest pathogens, power electronic converters and demographic developments all fit in one sentence? In short they are all topics of research and development projects that are to commence in Estonia in 2018.

Looking for pathways towards a more sustainable society

Allan Puur, research professor at Tallinn University’s Estonian Institute for Population Studies, is the principal investigator of a research funding projecting dealing with contemporary demographic developments in Estonia while also searching for pathways towards a more sustainable society.

Puur explained that there are several motivations underlying this research on the demographic development of Estonia. “First, contemporary populations are quite dynamic and exhibit considerable variation, both across countries and between sub-groups of the population,” he said, adding that the change in and diversity of demographic patterns — be it family dynamics, longevity, migration or another process — exert significant influence on society and the lives of individuals.

“Second, if policy makers are determined to tackle the demographic challenges ahead, which seems to be the case in Estonia, researchers are expected to give them a reliable knowledge base. This means that there are both academic and non-academic motivations behind our current project,” Puur highlighted.

The general aim of this project is to gain an improved understanding of the trends in and patterns of the respective processes in Estonia since the beginning of the 21st century, viewed against the backdrop of concurrent developments in other European countries. In order to provide insight into the mechanisms underlying the observed patterns, the project pays systematic attention to the experience of sub-populations, based on education, ethnic affiliation and other characteristics, as shaped by the interplay of individual and contextual factors, Puur explained.

The project would draw on newly constructed longitudinal datasets based on administrative registers and international comparative surveys. “We hope that the results obtained from the project will enhance the knowledge base for population-related policies for supporting societal sustainability,” Puur concluded.

Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 183,130.

Contribution to the reliability and sustainability of power engineering

Lauri Kütt, professor at Tallinn University of Technology’s Department of Electrical Power Engineering and Mechatronics, is the principal investigator of a research funding project regarding the synthesis of output current waveforms of power electronic converters for the purpose of increasing the hosting capacity of renewable energy sources in distribution networks.

This research project focuses on the quality aspects of electric power in distribution networks (DNs). The goal of this project is to develop state-of-the art methods for harmonic currents mitigation, by means of power electronic inverters and a novel current output waveform control strategy. The potential impact of the project includes DN load models, novel control methods that contribute to fundamental electrical engineering and power electronics control, while also enhancing the reliability and sustainability of power engineering.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 72,045

Possible new answers to the fragile question of miscarriages

Triin Laisk-Podar, research fellow in genetics at the University of Tartu’s Faculty of Medicine, is the principal investigator of post-doctoral research funding project entitled “Identification and characterisation of the genetic contribution to miscarriage using large-scale biobank data”.

Laisk-Podar said that the project aims to explain the genetic architecture of miscarriage by using data in large-scale biobanks, which allows for the genetic study of hundreds of thousands of women. “By comparing the genetics of women who have experienced miscarriage to the women who haven’t, we hope to find genetic variants associated with an increased likelihood of miscarriage. Novel computational tools allow us to frame these findings within a larger biological picture, and to pinpoint the regulatory mechanisms and biological pathways affected by these variants,” she said, adding that, ideally, these analyses will generate new knowledge relevant to the genetic background of miscarriage, while also highlighting novel ways for more personalised patient counselling in order to decrease the risk of miscarriage and associated comorbidities.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 37,600.

Knowledge helps to fight pathogens

Rein Drenkhan, associate professor of forest pathology at the Estonian University of Life Sciences, is the principal investigator of research funding project entitled, “Massive invasions of forest pathogens in Northern Europe: early detection of new pathogens, determination of the pathways and modes of their arrival and the search for possibilities for their obstruction“.

Drenkhan said that this topic is important for two reasons. Firstly, due to climate change new forest pathogens have arisen and it is likely there will be more and more. Secondly, people spread pathogens due to global commerce. “In both cases, it is urgent to be able to detect pathogens both in imported plant material and in the environment so that the pathogens do not come as a surprise, and we can be ready to control them,” he explained, while adding that control can be achieved only if the behavior, distribution, and biology of the pathogens in a new environment is known. In other words, discerning the pathogens’ potential host plants also allows us to discern their victims and distributors.

The research group has the following plans for this project: to study the populations of invasive pathogens, their distribution to the Nordic countries and the susceptibility of trees to them; to generate more effective DNA-based markers for the rapid detection of pathogens; to analyze the microflora of healthy and diseased trees with the aim of finding an antagonist for disease control.

The Estonian Science Council decided to fund the project with EUR 81,245.

All in all, the evaluation board of the Estonian Science Council decided to give a personal research grant to 42 post-doctoral, start-up and group projects starting in the year 2018. The annual total amount of new research grants is EUR 3.79 million. The evaluation board evaluated 317 applications. EUR 8.62 million was given to support 188 earlier research projects.

Author: Marii Kangur
The article was first published in Research in Estonia

18. jaanuaril avaneb täiendav ResTA programmi taotlusvoor

Eelmisel aastal said alguse 19 uurimisprojekti erinevatel ResTA programmi fookusteemadel.

18.–25. jaanuaril 2021 on avatud täiendav taotlusvoor fookusteemal 2c „Teravilja ja piima väärindamine“.

ResTA programm toetab ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo:
ResTA programmi koduleht
Indrek Tulp, Eesti Teadusagentuuri ResTA programmi juht, indrek.tulp@etag.ee, 731 7384, 5625 7257

 

Avanes ERA-Net JPIAMR-ACTION rahvusvaheline taotlusvoor antimikroobse resistentsuse kujunemise ja edasikandumise piiramise võimaluste uurimiseks

14. jaanuaril 2021 avanes ERA-Net JPIAMR-ACTION rahvusvaheline taotlusvoor antimikroobse resistentsuse kujunemise ja edasikandumise piiramise võimaluste uurimiseks.

Taotlemine on kaheastmeline ning eeltaotluste esitamise tähtaeg on 16. märts 2021 (kell 12:00 Kesk-Euroopa aja järgi).

Rahvusvaheline konsortsium peab koosnema vähemalt kolmest, kuid mitte enamast kui kuuest partnerist, mis pärinevad vähemalt kolmest ERA-Net JPIAMR-ACTION-ga liitunud riigist. Kaasates HU, LV, LT või PL partnereid võib konsortsiumis olla ka kuni 7 partnerit.

Taotlusvooru tutvustavad materjalid ning lingid taotlussüsteemi ja partneriotsingu platvormile leiab JPIAMRi veebilehelt.

28. jaanuaril 2021 toimub taotlusvooru tutvustav veebiseminar. Selle tutvustus ning osalejaks registreerimine toimub sellel veebilehel.

Eesti Teadusagentuur rahastab selles taotlusvoorus ühe Eesti partneri osalemist rahvusvahelises projektis 100 000 euroga.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris
Argo Soon
argo.soon@etag.ee
H2020 konsultant
Eesti Teadusagentuur
Soola 8, 51004 Tartu
730 0372
515 3424

21. jaanuaril toimub veebikonverents “Aidates Eesti tolmeldajaid”

21. jaanuaril toimub Eesti Maaülikooli korraldatav veebikonverents „Aidates Eesti tolmeldajaid“, kus tutvustatakse  projektiga “Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused“ seotud vahetulemusi ja antakse ülevaade edasistest uuringusuundadest.

Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames.

Konverentsi põhifookuseks on tutvustada erinevate (stressi)faktorite (koos)mõjusid tolmeldajatele. Käsitletakse teemasid alates maastiku muutuste mõjudest kuni pestitsiidide ja haiguste koosmõjudeni. Kuna konverentsi üks eesmärke on luua ühine arutelu erinevate osapoolte vahel, on kutsutud esinema erinevate huvigruppide esindajad.

Konverentsi päevakava ja osalemine

Lisainfo:
Projekti kodulehekülg
Projektijuht Eesti Maaülikoolis: Risto Raimets, ristorai@gmail.com
Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Sigrid Ots, sigrid.ots@etag.ee

15. jaanuaril toimub RITA-ränne projekti lõpukonverents

2017. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega. Tööealise elanikkonna vähenemist aitab suurem sündimus tasakaalustada alles 20–25 aasta pärast ehk siis, kui praegu sündivad lapsed jõuavad tööturule.

Äsja lõppenud RITA-ränne projekti üks põhijäreldus on see, et töötavate inimeste arv ei pruugi väheneda samas taktis tööealiste inimeste arvu vähenemisega. Aktiivsete tööturu poliitikatega on teoreetiliselt võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine. See tähendab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks.

RITA-ränne projekti teine põhijäreldus on see, et kuigi Eesti on rahvusriik ning riigi toimimise mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade, võidavad kõik sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad edukalt hakkama saada tänases avatud ja tihedalt põimunud maailmas. Projekti autorid näevad võtmelahendust koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning pakuvad välja viis mudelit, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.

Millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile, räägitakse 15. jaanuaril veebis toimuval RITA-ränne projekti lõpukonverentsil “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Lisainfo konverentsi kohta ja registreerumise leiab siit.

Uuringu tellis Eesti Teadusagentuur, rahastades seda Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi toel valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist RITA.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Liina Eek, RITA programmi juht, tel 5300 1912, liina.eek@etag.ee

Teadlased asuvad Eesti Teadusagentuuri toetustega otsima lahendusi probleemidele galaktikatest geenideni

Sel aastal asuvad teadlased 92 Eesti Teadusagentuuri (ETAg) rahastatud uue uurimisprojekti raames otsima vastuseid küsimustele taas väga erinevatel teemadel galaktikatest geenideni.

„Oluline on see, et algavad projektid esindavad kõiki erinevaid teadusvaldkondi. See tagab nii teaduse mitmekesisuse kui ka tasakaalustatud arengu. Hea meel on tõdeda, et meie tublid teadlased aitavad lahendada globaalseid ja suisa kosmilisi probleeme, kuid ajavad samas ikka ka nii-öelda meie oma Eesti asja,“ ütles ETAg-i uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku.

Mitmed algavad projektid on seotud inimeste vaimse ja füüsilise tervise uurimisega. Näiteks Maris Laan Tartu Ülikoolist uurib meeste viljatuse põhjuseid ja Tuuli Käämbre Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist rinna- ja soolevähi põhjuseid.

Lisaks käsitlevad mõned projektid Eesti ühe suurima eduloo – tsentraalselt kogutud elanike digitaalsete geeni- ja terviseandmete – rakendamist ühiskonna hüvanguks. Näiteks hakkab Tartu ülikooli uurimisrühm Jaak Vilo juhtimisel uurima, kuidas saab Eestis väga edukalt kogutavaid  digitaalseid terviseandmeid paremini ära kasutada haiguste kujunemisloo analüüsimiseks. Noor teadlane Uku Vainik samuti Tartu Ülikoolist asub aga kaardistama 220 000 Eesti geenidoonori käitumuslikke jooni, et selgitada inimeste käitumise, geneetika ja tervise vahelisi seoseid.

Eesti Maaülikooli teadlaste Meelis Tederi ja Katrin Heinsoo juhtimisel uuritakse Eesti loodusressursse puudutavaid küsimusi, nagu näiteks Eesti metsapoliitika parandamise võimalusi ja biomajanduse keskkonnasäästlikke arengusuundi.

Olulisena väärib esiletõstmist ka see, et Eesti ajaloo ja kultuuri teemadel alustab taas huvitavaid ja kaasaegseid meetodeid kasutavaid uurimisprojekte. Näiteks Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseumist asub uudsete digitaalhumanitaaria meetoditega uurima Eesti regilaulude ajaloolisi kihistusi ja piirkondlikke eripärasid. Marek Tamm Tallinna Ülikoolist asub aga tegema keskaja Liivimaa digiajaloolist analüüsi.

Samuti algavad mitmed Eesti kaasaegset ühiskonda uurivad projektid. Nii näiteks uurib Peeter Hõrak Tartu Ülikoolist mikroevolutsiooniliste ja füsioloogiliste lõivsuhete osatähtsust inimese elutempo varieerumises. Hannaliis Jaadla Tallinna Ülikoolist keskendub aga sündimuse, suremuse ja abiellumuse pikaajaliste muutuste mustritele ning sellele, kuidas Eesti ühiskonnas aset leidnud sügavad poliitilised ja majanduslikud muutused ning meditsiini areng ja sotsiaalhoolekande paranemine mõjutavad demograafilist käitumist.

Ent uurima asutakse ka hoopis kaugemaid küsimusi. Näiteks Elmo Tempel Tartu Ülikoolist võtab fookusesse uued matemaatilised meetodid galaktikate ja kosmilise võrgustiku koosarengu kirjeldamiseks. Antonio Racioppi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist aga hakkab uurima Einsteini järgset gravitatsiooniteooriat varajase universumi osakestefüüsika valguses.

ETAg-i jagatavatele uurimistoetustele on konkurents väga tihe ja rahastuse saavad igal aastal vaid parimatest parimad – seekord rahuldati 413st hindamise läbinud taotlusest 92. Eesti teadlaste taotlusi hindavad enamasti välisretsensendid ja rahastatud projektide näol on seega tegu rahvusvahelises võrdluses väga tugevate teadlaste, uurimisrühmade ja projektidega. Kuna paratamatult pole võimalik kõiki taotlusi rahuldada, jäi rahastuseta veel mitmeid tugevaid uurimisteemasid. Loodetavasti leitakse nende elluviimiseks siiski peatselt võimalus muul moel, arvestades eelmisel aastal suurenenud teadusrahastuse osakaalu riigieelarves.

Teadusagentuur tutvustab algavate projektide käekäiku ja tulemusi edaspidi kindlasti laiemalt. Projektide lõplikke tulemusi on aga oodata umbes nelja kuni viie aasta pärast.

Nimekirja kõigist rahastuse saanud teadusprojektidest ja uurimistoetuste taotlusvooru kokkuvõtte leiab ETAg-i veebilehelt.

Lisainfo:
Siret Rutiku
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
tel: 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee

 

Eelteade: 29. jaanuaril 2021. avaneb eeltaotlusteks linnade ümberkujundamist käsitlevate projektide taotlusvoor (ENUTC)

ERA-NET Cofund Urban Transformation Capacities (ENUTC) on 14 Euroopa riigi 16 teadust ja innovatsiooni rahastava riikliku organisatsiooni (Joint Programming Initiative Urban Europe’i liikmed) poolt loodud ERA-NET. Selle raames kuulutatakse välja ühistaotlusvoor riikidevahelistele teadus- ja innovatsiooniprojektidele, mis peaksid toetama linnade jätkusuutlikuks ümberkujundamist.

Projektid peaksid seostama erinevaid valdkondi ja kaasama erinevaid osapooli, et pakkuda välja integreeritud lahendusi linnakeskkonna ümberkujundamiseks jätkusuutlikuks, vastupidavaks ja elamisväärseks.

Kahevooruline konkurss avaneb 29. jaanuaril 2021. Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 31. märts 2021.

Taotlusvooru teemad:

  1. Linnade ringmajandused (Urban circular economies)
  2. Kogukonnapõhised arendused ja linna innovatsiooni ökosüsteemid (Community-based developments and urban innovation ecosystems)
  3. Tugev ja vastupidav linna infrastruktuur ja ehitatud keskkond (Robust and resilient urban infrastructure and built environment)

Osalevad riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Norra, Poola, Portugal (Assoorid), Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia.

Konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt kolm taotlejat vähemalt kolmest osalevast riigist.

Eesti osalejatele kehtivad nõuded leiab ETAgi kodulehelt. Maksimaalne toetus Eesti osalejatele ühes projektis on 100 000 eurot.

Konkursi eeldatav ajakava:

  • Konkursi väljakuulutamine ja taotluskeskkonna avanemine: jaanuari lõpp 2021
  • Konkurss avaneb 29. jaanuaril 2021
  • Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 31. märts 2021 (17:00 CET)
  • Täistaotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2021 (17:00 CET)

Täiendav teave JPI Urban Europe’i veebilehel: https://jpi-urbaneurope.eu/calls/era-net-cofund-urban-transformation-capacities-opening-29-january-2021/

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Priit Kilgas
e-post: priit.kilgas@etag.ee
tel: 7300 322

1. jaanuaril avanevad sissetulevate järeldoktorite ja tagasipöörduvate teadlaste taotlusvoorud

Eesti Teadusagentuuri (ETAg-i) taotlusvoorud järeldoktoritele ja välismaalt Eestisse tagasi pöörduda soovivatele teadlastele avanevad 1. jaanuaril 2021. Toetusi saavad taotleda teadusasutused, kõrgkoolid ja ettevõtted. Taotluse esitamise tähtaeg on 3. veebruar 2021 kell 17.00 (EET).

„Möödunud viiel aastal andsime sarnaseid toetusi välja Mobilitas Pluss programmi raames, kuid 2021. aasta taotlusvoorus Euroopa struktuurifondide vahendeid enam kasutada ei saa. See toob kaasa mõningase väljaantavate toetuste arvu vähenemise – kui varem andsime välja ligikaudu 30 toetust aastas, siis nüüd on see arv 20. Samas ei tule nüüd vastuvõtvatel asutustel enam projektidele omafinantseeringut lisada,“ ütles ETAg-i teadusprogrammide osakonna juhataja Oskar Otsus.

Toetust on võimalik küsida 12–24 kuud vältavateks uurimisprojektideks. Algava taotlusvooru puhul on eksperimentaalsetele uurimisprojektidele aastas ette nähtud 54 000 eurot, mitte-eksperimentaalsetele projektidele aga 51 000 eurot. Sellele lisandub kuni 5500 eurot ümberasumistoetust, kui teadlane ei ole kuue kuu jooksul enne taotlusvooru lõppkuupäeva elanud, õppinud või töötanud Eestis.

Taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemis (www.etis.ee). Taotlusvooru tulemused selguvad hiljemalt 2021. aasta juunis. Projekte tuleb hakata ellu viima hiljemalt 1. detsembrist 2021 ja vastuvõtvas asutuses tuleb töötada täiskoormusega.

Rohkem infot:
Sissetulev järeldoktoritoetus
Tagasipöörduva teadlase toetus

Kontakt:
Tiina Loit-Oidsalu, vanemkonsultant; 731 7359; tiina.loit-oidsalu@etag.ee
Oskar Otsus, Teadusprogrammide osakonna juhataja; 731 7350; oskar.otsus@etag.ee

 

Teadusagentuuri asub uuest aastast ajutiselt juhtima Karin Jaanson

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) nõukogu rahuldas Andres Koppeli avalduse juhatuse esimehe lepingu lõpetamiseks 31. detsembril. Kuni uue juhatuse esimehe määramiseni täidab alates 1. jaanuarist 2021 ETAg-i juhtimise ülesandeid volituse alusel praegune tegevjuht Karin Jaanson.

ETAg-i juhatuse esimees on ühtlasi hindamisnõukogu esimees. Vastavalt ETAg-i hindamisnõukogu kodukorrale asendab hindamisnõukogu esimeest tema äraolekul aseesimees, Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru.

Novembris välja kuulutatud konkursile juhatuse esimehe ametikohale ei esitatud piisavat hulka ootustele vastavaid kandidaate. ETAg-i juhatuse esimehe leidmiseks korraldatakse uus otsing.

Uut raamprogrammi “Euroopa horisont” tutvustavad veebinarid jaanuaris ja veebruaris

Eesti Teadusagentuur korraldab alates 2021.a jaanuarist sissejuhatavad veebiseminarid EL uue teadus- arendus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammi „Euroopa horisont“ tutvustuseks.

„Euroopa horisondi“ tööprogrammid ja mudelleping avaldatakse alles 2021. a aprillis, seetõttu on osa infot veel lõplikult kinnitamata. Saame siiski anda teile üldise ülevaate uuest raamprogrammist ja osalemise tingimustest ning olulisematest muudatustest võrreldes lõppeva raamprogrammiga. Alates aprillist korraldame juba põhjalikumad infoüritused avanevate taotlusvooruse tutvustamiseks.

Veebinarid toimuvad jaanuaris ja veebruaris neljapäeva hommikuti. Kohtade arv on piiratud, kuid suure huvi korral kordame veebinare. Osalemiseks on vajalik registreerumine. Veebinarid on eestikeelsed. Ingliskeelsed veebinarid kuulutame välja jaanuaris.

7. jaanuar kell 10:00-12:00
Euroopa horisondi I sammas: ERC, MSCA ja teaduse infrastruktuurid
https://etag.clickmeeting.com/euroopa-horisondi-i-sammas-erc-msca-teaduse-infrastruktuurid/register?_ga=2.237166464.1417485204.1608564702-1798702160.1590410968

21. jaanuar kell 10:00-12:00
Euroopa horisondi üldised osalustingimused
https://etag.clickmeeting.com/euroopa-horisont-uldised-osalustingimused/register?_ga=2.24875578.1417485204.1608564702-1798702160.1590410968

4. veebruar kell 10:00-12:00
Euroopa horisondi II sammas: globaalsed väljakutsed ja Euroopa konkurentsivõime
https://etag.clickmeeting.com/euroopa-horisondi-ii-sammas-globaalsed-valjakutsed-ja-euroopa-konkurentsivoime/register?_ga=2.28432316.1417485204.1608564702-1798702160.1590410968

11. veebruar kell 10:00-12:00
Euroopa horisondi III sammas: innovaatiline Euroopa
https://etag.clickmeeting.com/euroopa-horisondi-iii-sammas-innovaatiline-euroopa/register?_ga=2.259653386.1417485204.1608564702-1798702160.1590410968

18. veebruar kell 10:00-12:00
Euroopa horisont: Osaluse laiendamine ja ERA tugevdamine
https://etag.clickmeeting.com/euroopa-horisont-osaluse-laiendamine-ja-era-tugevdamine/register?_ga=2.36869024.1417485204.1608564702-1798702160.1590410968

 

 

Arendusgrantide eeltaotlusvoor avaneb teadlastele 4. jaanuaril

Arendusgrantide 2021. aasta eeltaotlusvoor on teadlastele avatud 4.–22. jaanuaril.

Plaanis on välja anda umbes kuus arendusgranti järgmiseks aastaks ja sama palju juba etteulatuvalt 2022. aastaks, kuna siis eraldi taotlusvooru ei toimu.  Mõlemal aastal on arendusgrantide rahastuseks planeeritud 600 000 eurot.

Arendusgranti saab taotleda kuni üheks aastaks ja ühe projekti rahastusmaht on maksimaalselt 100 000 eurot. Taotlemise eelduseks on, et taotleja eelneva uurimistöö tulemused on jõudnud kõrgema tehnoloogilise valmiduse tasemeni .

Arendusgrandi taotlemine toimub kahes etapis. Eeltaotluste hindamise tulemused selguvad järgmise aasta veebruari alguses. Sellele järgneb täistaotlusvoor 8.–26. veebruaril. Teises etapis esitatud taotluste esialgsed rahuldamise ettepanekud teeb teadusagentuur teatavaks eeldatavasti mai alguses ja lõplikud rahastusotsused mai lõpus.

„Teadustulemuste ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamisest on viimasel ajal Eestis palju räägitud. Seepärast on rõõmustav, et saime ka arendusgrantideks natuke raha juurde,“ sõnas uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku. „Teist korda taotlusvooru ette valmistades pidasime  taas nõu teadlastega ja nende tagasisidest lähtudes avame seekord vooru päris aasta alguses, et eri grantide taotlemine teadlaste jaoks samale ajale ei langeks ning et nad saaksid rahastusotsused teada juba enne jaanipäeva. Pikemas perspektiivis loodan väga, et taoliste arendusprojektide osakaal suureneb veelgi. Selle olulise silla tugevdamiseks teaduse ja ettevõtluse vahel teeme ka koostööd EASiga“, selgitas Rutiku.

Arendusgrant on konkurentsipõhine üheaastane eksperimentaalarenduse toetus, mille eesmärk on edendada tehnoloogiasiiret, luua eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja  rakendamiseks nii ettevõtetes kui ka ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Eelmine ja Eesti esimene arendusgrantide taotlusvoor toimus 2019. aastal, mil anti välja kaheksa arendusgranti. Seega on uuel aastal toimuv voor järjekorras teine. Taotlusi menetleb Eesti Teadusagentuur ning neid rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.

Taotlused esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS. Täpsema info taotlusvooru kohta ja vajaliku dokumentatsiooni leiab meie veebist.

 

Lisainfo:
Rebekka Vedina
Uurimistoetuste koordinaator
5697 6673
rebekka.vedina@etag.ee

 

Parimate üliõpilastööde videotutvustused leiab nüüd teadusagentuuri Youtube`ist

Eesti Teadusagentuuri Youtube´i kanalist leiab tänavuse üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate tööde videotutvustused. Oma uurimusi tutvustavad premeeritud tööde autorid kõigile teadushuvilistele arusaadava sõnakasutusega. Esindatud on kuues teadusvaldkonnas silmapaistvad tööd.

Videod leiab siit.

Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab siit.

 

 

Eelteade: ERA-Net JPIAMR-ACTION taotlusvoor 2021

Eelteade: ERA-Net JPIAMR-ACTION avab jaanuaris 2021 rahvusvahelise taotlusvooru antimikroobse resistentsuse kujunemise ja edasikandumise piiramise võimaluste uurimiseks.

Taotlusvoor avaneb 14. jaanuaril 2021. Taotlemine on kaheastmeline ning eeltaotluste esitamise tähtaeg on 16. märts 2021 (kell 12:00 Kesk-Euroopa aja järgi).

Rahvusvaheline konsortsium peab koosnema vähemalt kolmest, kuid mitte enamast kui kuuest partnerist, mis pärinevad vähemalt kolmest erinevast ERA-Net JPIAMR-ACTION-ga liitunud riigist. Kaasates HU, LV, LT või PL partnereid võib konsortsiumis olla ka kuni 7 partnerit.

Taotlusvooru tutvustavad materjalid ning lingid taotlussüsteemi ja partneriotsingu platvormile leiab JPIAMRi veebilehelt.

28. jaanuaril 2021 toimub taotlusvooru tutvustav veebiseminar. Selle tutvustus ning osalejaks registreerimine toimub sellel veebilehel.

Eesti Teadusagentuur rahastab selles taotlusvoorus ühe Eesti partneri osalemist rahvusvahelises projektis 100 000 euroga.

 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris

Argo Soon
H2020 konsultant
Eesti Teadusagentuur
Soola 8, 51004 Tartu
730 0372
515 3424

4 ERA-NETi (SusAn, ERA-GAS, ICT-AGRI-FOOD ja SusCrop) 2021. a ühiskonkursi eelteade

Ühiskonkurss „Circularity in mixed crop and livestock farming systems, with emphasis on greenhouse gas mitigation“ avaneb 2021. a veebruari alguses.Rohkem infot konkursi kohta avaldatakse 2021. a jaanuari keskel.

Avataval ühiskonkursil osaleb 19 riiki. Rahvusvahelisel ühiskonkursil edukaks osutunud projektide Eesti partnereid rahastavad Eesti Teadusagentuur ja Maaeluministeerium, kumbki kuni 100 000 euro ulatuses.

Täpsem eelinfo on leitav SIIN

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris: Maarja Soonberg, maarja.soonberg@etag.ee

Kontakt Maaeluministeeriumis: Siret Talve, siret.talve@agri.ee

Valminud on teadusagentuuri teine grandiprojektide tulemuste kogumik

Valminud on elektroonne kogumik “Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2019”, mis annab ülevaate eelmisel aastal lõppenud Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojektidest. Tegu on järjekorras teise samalaadse kogumikuga.

Projektide lõpparuannete põhjal on koostatud 45 postrit, mille eesmärk on teadustulemusi laiemalt tutvustada ning erialavälisele avalikkusele lühidalt, arusaadavalt ja piltlikult selgitada, mis olid uurimistöö eesmärgid ja olulisemad tulemused ja miks need tulemused on olulised.

Postrid on kogumikus esitatud nelja valdkonna kaupa: bio- ja keskkonnateadused, loodusteadused ja tehnika, terviseuuringud ning ühiskonnateadused ja kultuur. Igal postril on ka teadlase e-posti aadress, et huvilised saaks soovi korral otse nende poole pöörduda. QR-koodide taga on peidus ka hulgaliselt täiendavat põnevat lugemist vastava projektiga seotud populaarteaduslikest kirjutistest.

Enamik postritest on valminud Eesti Teadusagentuuri ja uurimisprojektide juhtide koostöös.

Kogumik on kättesaadav nii PDF- formaadis kui ka lehitsetavana Issuu platvormil.