Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad on selgunud

Täna pärastlõunal tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Preemiad 93-le väljavalitule andis üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps.  Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kuulutas esmakordselt välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiate saajad.

Minister Mailis Reps märkis, et tunnustust väärivad kõik üliõpilased, kes oma teadustööga võistlustulle astusid. „Aktiivsus ja julgus kombinatsioonis õpihimu ja järjest kasvava teadmiste pagasiga on eelduseks, et tänastest üliõpilastest võiksid saada tulevikus teadlased,“ ütles minister Reps. „Teadustööde konkursil osalemine on loodetavasti samm teadlaskarjääri suunas.“

Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Hannes Palangu sõnul lisandub viimaste aastatega järjest rohkem töid, mis on kahe valdkonna piiril ja see tendents kasvab. Tavapärane on ka see, et hinnatute etteotsa kipuvad sattuma tugevates uurimisrühmades tehtud tööd. „Üheksa aasta jooksul olen head meelt tundnud sellest, kui osalejad saavad tuttavaks ja tunnustatud  järjest igas kategoorias. Eriti hea meel on sellest, kui auhinnatu on järgmisel aastal juba juhendajana tunnustatud,“ tunnistas Hannes Palang.

Peapreemia (3600 eurot) sai  Aleksei Tretjakov (Tallinna Tehnikaülikool) doktoritöö „Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks” eest;Alleksei Tretjakov

Doktoritöö arendab molekulaarse jäljendamise tehnoloogia pindmiste mälupesadega materjalide loomisega ja ühildab need märgisevabade määramise meetoditega suurte biomolekulide, nagu proteiinid, sidumiseks. Hindajate sõnul on töö teema väga uudne ja perspektiivne ning töö ise on teostatud ülimal tipptasemel. Töö tulemusena leiutati tehnoloogia sensori ehituseks, mis võimaldab otseselt, reaalajas määrata immuunseid valke veelahuses. See on väga oluline edasiminek ekspress-analüüside tegemisel meditsiinis ning võiks haiguste diagnoosimist oluliselt lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks teha.

 

 

Peapreemia (3600 eurot) Mari Tõrv (Tartu Ülikool, Kieli Ülikool) doktoritöö „Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500-2600 eKr” eest. Mari Tõrv

Doktoritöö keskmes on hilismesoliitikumi ja neoliitikumi küttide ja korilaste matmispraktikad ning esmased identiteedid Eestis. Kesksed küsimused on: kuidas käitusid kütid ja korilased kogukonnaliikme surma korral ja kellele said osaks arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad. Analüüs põhineb arheoloogilistel inimsäilmetel ja neile konteksti loova varasema kaevamismaterjali taaslugemisel. Hindaja sõnul on töö üks tugevamaid külgi humanitaar- ja loodusteaduslike meetodite (eelkõige arheoloogia, etnoloogia, osteoloogia ja biokeemia) integreerimine ühtseks teadustööks, samuti materjali ladus ja väga põhjalik esitlusviis. Hindaja väitel balansseeribki arheoloogia tänapäeval väga palju humanitaar- ja loodusteaduste vahel ning autor on selle väga hästi oma töös ära kasutanud. Ta on toonud arheoloogiasse uudse lähenemise kiviaja matmispraktikate tõlgendamisel ja seda teinud äärmiselt põhjalikult tuues mh uudse mõistena Eesti arheoloogiasse “arheotanatoloogia”.  „Uuritud küttide-korilaste luud tõendavad, et tegu on meie geneetiliste esivanematega. Seega oleme üks vähestest rahvastest Euroopas, kes on ühes paigas elanud juba aastatuhandeid,“ rõhutas noor teadlane tööd tutvustades.

Alates 2016. aastast liitus riikliku konkursiga Eesti Teaduste Akadeemia teadustööde konkurss ja esmakordselt anti välja ka Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad:

1) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes: eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ (πx250=785,40 eurot) Mari Kalma (Tartu Ülikool) konkursitöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele”;

2) magistri- ja doktoriõppe astmes:

I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (πx1000=3141,59 eurot) Arvo Kaldmäe (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees” eest;

II eripreemia „Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest“ (πx500=1570,80 eurot) Piret Uustal (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö „Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele” eest.

Konkursi koduleht: kõik auhinnasaajad

Sel aastal laekus konkursile 496 teadustööd 32 ülikoolist, sh 19 välisülikoolist. Pooled esitatud uurimistöödest on Tartu Ülikooli tudengitelt, järgnevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.

Kõige rohkem töid – 238 – esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 127, bio-ja keskkonnateadused 70 ning terviseuuringud 61 tööga.

Konkursi töid hindas tunnustatud teadlasi ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid ühendav 17 liikmeline komisjon. Oma hinnangu andsid ka 190 komisjonivälist sõltumatut retsensenti.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustööd ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud  oma tööga väljapaistvaid tulemusi. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse juba alates 1991. aastast. Tänavu täitus 25 konkursiaasta. Esimestel aastatel korraldas konkurssi Haridus- ja Teadusministeerium, 2005.a võttis korraldamise üle Sihtasutus Archimedes ja alates 2012. aastast korraldab konkurssi Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo:

Sirli Taniloo

konkursi koordinaator

Eesti Teadusagentuur

telefon: 731 7347, 526 0562

sirli.taniloo@etag.ee

 

Terje Tuisk

telefon: +372 511 0356

terje.tuisk@etag.ee