Soolõime

Sooline võrdõiguslikkus (gender equality) tähendab Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohtustusi, võimalusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel1. Rahvusvaheliselt puudub soolise võrdõiguslikkuse mõistel ühtne selgitus: nii erinevate riikide kui ka Euroopa Liidu poliitikadokumenties on see mõiste erinevalt selgitatud ja kuigi suurem osa definitsioonidest püüab olla sooneutraalne, on üldine tendents naistele keskendumine (võrdsus valikute tegemisel ja õigustes, sooline tasakaal tööturul, töö ja pereelu parem ühitamine jne).

Meeste ja naiste võrdsus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, mis on selgesti sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja eesmärgina artikli 3 lõikes 32. Soolises võrdsuses näeb Euroopa Liit üht majanduskasvu turgutamise viisi3. Viimast on välja toonud ka OECD (rahvastiku vananedes tuleb talente sõltumata soost paremini ära kasutada)4.

Soolõime (gender mainstreaming) – soolise tasakaalu saavutamine ja soolise aspekti regulaarne arvestamine poliitikate planeerimisel ja rakendamisel. See tähendab, et arvestatakse mõlema soo vajaduste, huvide ja kogemustega, hinnates eelnevalt poliitiliste otsuste võimalikke tagajärgi meeste ja naiste vahelisele võrdsusele ja tehes kindlaks, et nii mehi kui naisi ei asetataks ebasoodsamasse olukorda.

Soolõime teaduses on oluline, kuna mitmekesisemad teadusgrupid on edukamad ning arvestades mõlema sugupoole vajadustega võimelised looma ühiskonnale paremaid lahendusi (näiteks toodete ja teenuste innovatsioonis, poliitikate loomisel jne). Samuti on naiste panus teadusesse oluline ressurss, mis on siiani paljuski alakasutatud. Doktorikraadini jõudnutest oli EL28-s 2012. aastal naisi 47,3%. Sellest hoolimata ei leia kõrge kvalifikatsiooniga naisspetsialistid võrdselt meestega kohta akadeemilises maailmas. Aastal 2015 oli EL28-s kõrgharidussektori A-taseme akadeemilistest positsioonidest (professoritest) 23,5% naiste käes (Eesti näitaja samuti 23,5%) ja kõrgharidussektori TA asutuste juhtidest oli naisi 20,1% (Eestis 15,4%)5. Naiste potentsiaali paremaks ärakasutamiseks teaduses seati Horisont 2020-s eesmärgiks sooline tasakaal teadusgruppides, naiste osakaalu suurendamine teadusalastes otsustuskogudes ja paneelides vastavalt 40-50%-ni ning soodimensiooni suurem arvestamine teadustöödes6. Euroopa Teadusruumi (European Reserach Area, ERA) neljas prioriteet näeb ette riiklike soolist võrdsust tagavate seaduste efektiivset rakendamist eesmärgiga vähendada soolist ebatasakaalu TA asutustes ja nende otsustusüksustes ning sooaspektiga senisest enam arvestamist TA poliitikates, programmides ja projektides. ERA-s hinnatakse arenguid soolõimes kolme indikaatoriga: naiste osakaaluga doktorikraadi saanute ja professorite hulgas ning sooaspekti arvestavate teadustööde osakaaluga7.

Eesti teadusagentuur on osalenud erinevates Euroopa Liidu naisteadlaste olukorra hindamisega tegelevates ja liikmesriikide valitsustele poliitilisi ettepanekuid koostavates soolõime töögruppides: Science Europe soolõime ja mitmekesisuse töörühmas (gender and diversity), COST algatuses TN1201 GenderSTE ning Helsinki Groupis. Samuti on korraldatud soolõime üritusi, mille materjale näeb siit.

Kontakt:

Kadri Raudvere
analüütik
kadri.raudvere@etag.ee
tel 730 0377

______________________________

1-7 viited leiab siit.