Uurimisteemad

Hea õpilane!

Kui oled uurimisteema valiku või juhendaja leidmisega hätta jäänud, siis alljärgnevad uurimisvaldkondade ja -ideede tutvustused võivad olla sulle abiks. Kui leiad siit midagi meelepärast, pöördu meie poole (kontaktid allpool) ja me viime su kokku teadlasega ülikoolist, kes püüab nõu ja jõuga abiks olla.  Pane tähele, et õpilase juhendamine pole teadlase põhitöö ning ülikooli juures uurimistöö tegemiseks peab varumama veidi rohkem aega ja kannatlikkust! Meie poole võib alati pöörduda ka oma uurimisideega, millele koolist juhendaja leidmine on osutunud raskeks. Sel juhul püüame leida sobiva spetsialisti, kellelt saab nõu küsida ja kes võimalusel ka juhendab.

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL pakub oma uurimistööde võimalusi; loe lähemalt siit.

TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMI uurimistööde teemad leiad siit.

ROBOOTIKA
Tehnoloogiainstituut ja Ramon Rantsus  on nõus juhendama uurimistööd Eesti koolirobootikas tuntud LEGO Mindstorms platvormidest. Ramon saab aidata nii töö teema leidmisel, vormistamisel kui ka muidu nõu ja jõuga abiks olla. Laboris (Tehnoloogiainstituudis Tartus) on olemas nii NXT kui ka EV3 robotid ja neile mõeldud kolmandate tootjate lisaandurid (Vernieri andurid on eelkõige tuntud füüsika, keemia ja bioloogia vallas; Mindsensors andurid on rohkem elektroonilisemad, HiTechnic erinevad andurid ehituselt lihtsamad ja kompaktsemad; Dexter andurid on juba keerulisemad ja täpsemad (nt GPS, wifi jne andurid)).

MERI on lai teema ja teemade hulk, millega Mereinstituudis tegeletakse on ka muidugi väga lai ulatudes füüsikalisest okeanograafiast öko-füsioloogilise tolerantsi uuringuteni indiviidi tasandil. Instituut koosneb 2 suuremast ja mitmest väiksemast osakonnast ning tervest hulgast töörühmadest, mis tegelevad erinevate projektidega. Parema ülevaate annab instituudi koduleht.

KALAD
Ökodünaamika osakond ja Timo Arula tegeleb muuhulgas kalade varajaste elustaadiumite uuringutega, mis on omakorda väga lai teema – mis ikkagi määrab kalade suremuse; kuidas on pikaajalised muutused elus ja eluta keskkonnas mõjutanud nende fenoloogiat ja arvukust; kas varajased elustaadiumid võivad midagi rääkida suguküpse kala arvukuse ja seisundi kohta. Töögrupp käib proove kogumas Liivi ja Pärnu lahel ning tööd jätkub kogu jäävabaks perioodiks, mõõtmisi tehakse pärast laboritingimustes. Kui sa tahad rohkem teada või uurimistööd teha, saame Timo abiga leida sulle huvipakkuva teema ja juhendaja.

Millega tegelevad BOTAANIKUD, TAIMEÖKOLOOGID JA MÜKOLOOGID Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis? Riina Klais on lahkesti nõus sind aitama, kui soovid üldisemalt valdkonna kohta teada saada või kui sind huvitab teema, mida Riina ise uurib – vetikad (vetikad Läänemeres ja nende mitmekesisus; miks mitmekesisus üldse nii kuum teema on?). Instituudi kohta saab informatsiooni siit: http://www.lote.ut.ee/om

Kui sind huvitab GEOGRAAFIA, siis ülikooli geograafia osakond on välja pakkunud paar konkreetset uurimisideed, mille puhul nad on huvitatud õpilaste kaasamisest. Instituudiga on võimalik tutvuda Rein Ahase kaasabil.

  • Esimese teema puhul on eesmärk välja selgitada, kuidas sõltub energia, toidu ja transpordi kasutus elukoha paiknemisest Eesti asustussüsteemis. Viime läbi küsitlusuuringu, mille alusel selgitame välja individuaalset ökoloogilist jalajälge mõjutavad tegurid ja võrdleme nende geograafilist jaotust. Teooria väidab, et mida kõrgema hierarhiataseme asulas õpilane elab, seda suurem on tema sissetulek ja keskkonna tarbimine. Samas võiks aga arvata, et maapiirkondades kulub transpordile palju rohkem energiat.
  • Teine teema on eesti ja vene rahvusest kooliõpilaste vaba aja ruumikasutuse erinevustest. Mõõdame mobiilpositsioneerimise meetodil tegevusruumide (elu, kodu, vaba aeg jms) ulatust. Respondendi telefoni laaditakse 1 kuuks tarkvara, mis salvestab paiknemisi 15 min täpsusega. Arvutame välja rahvusest tuleneva tunnuse mõju tegevusruumile ja vaba aja ruumikasutusele. Teooria väidab, et igapäevase rutiini tõttu käituvad inimesed üsna sarnaselt, aga vabal ajal saavad nad ise valida seltskonda ja tegevuskohta. Sellest ka suurimad erinevused.

Kui sind aga huvitavad Eestist pärit erinevad maadeuurijad ning nende panus geograafiasse, siis on uurimistöö tegemisel abiks Erkki Tammiksaar.

Anneli Palo on nõus sind juhendama, kui tunned huvi oma koduümbruses kaitstavate taimede (või mõni taimeliik eraldi ja tema elutingimuste kirjeldamine), loodusdirektiivi elupaikade, pärandkoosluste muutuste või muu taolise vastu.

Jaan Pärn on nõus juhendama geograafia- või keskkonnaalaseid uurimistöid erinevatel teemadel. Jaani enda uurimisteemad on seotud maastike aineringetega, eeskätt toitainete ärakandega vooluvees (lämmastik, fosfor, orgaaniline süsinik) ja ka kasvuhoonegaaside emissiooniga (metaan, naerugaas) sõltuvalt maastikust ja maakasutusest. Jaan on nõus sind juhendama ka teistel geograafia- ja keskkonnateemadel. Geograafia osakonna kohta saab informatsiooni siit: http://www.lote.ut.ee/geo/

Oled huvitatud EVOLUTSIOONILISEST BIOLOOGIAST? Kus asuvad kõrvuti India, Kaukaasia ja Euroopa? Inimese geneetilisel portreel! Nii võib väita vähemalt Euroopa mustlaste genoomi kohta, kus kõrvuti just sellist päritolu DNA-jadad. Samas, praegu Indias elavad parsid, kelle esivanemad kord Iraanist välja rändasid, kannavad enda genoomis teistsugust mustrit. Kui sind huvitab, miks see nii on ja mida veel inimeste genoomist välja lugeda saab, siis tea, et seda kõike uuritaksegi siinsamas Tartu Ülikoolis! Isegi DNA-proovid on pärit õppetooli kogudest, kus on hoiul geneetiline materjal umbes 30 000 inimeselt Kamtšaka poolsaarest Lääne-Aafrikani, Lõuna-Indiast Põhja-Rootsini, sekka ka Ameerika ja Austraalia põliselanike DNA. Juhul kui soovid natuke täpsemalt teada õppetoolis toimuvast, on lubanud abiks olla Monika Karmin. Õppetooli poster, mis annab väikese ülevaate uurimisvaldkonnast, aga on ka muidu hariv: http://ebc.ee/failid/2012/Evolutsioonilise_bioloogia_6ppetooli_poster.pdf

ZOOLOOGIA
Jaanus Elts annab nõu kõiges, mis puudutab lindude uurimist. Väga oodatud on nooremad uurijad!

EESTI MAAÜLIKOOL

TAIMEFÜSIOLOOGIA – mis protsessid toimuvad taimedes? Ülo Niinemets teab, milliseid jutte taimed omavahel räägivad ning kui ka sul tekkis huvi, võta meiega julgelt ühendust! Taimefüsioloogid teevad tööd peamiselt laborites – olemas on vahendid fotosünteesi ja taimsete stressiühendite mõõtmiseks, kuid vahel käiakse ka välitöödel. Laboris on ka taimekollektsioon, kus on liike palmidest araukaariateni. Professor Niinemets on kirjutanud mitmeid huvitavaid populaarteaduslikke artikleid, millest paar tükki on leitavad siit: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel810_787.html ja http://www.horisont.ee/node/1408

MAASTIKUARHITEKTUUR
Mart Külvik on lubanud teadustöö huvilisi nõustada nii maastiku elurikkuse ja pärandkultuuri korralduse, looduskaitse kui ka teadustöö metodoloogia teemadel.

KESKKONNAKAITSE
Merle Öpik tegeleb võõrtaimeliikide ja nende sissetoomise problemaatika uurimisega (võõrliikide riskid ja nende teaduslik hindamine),  aga Merle võib juhendada ka taimeökoloogia alaseid teemasid.

ZOOLOOGIA
Märt Kruus ja Jaan Viidalepp annavad nõu kõiges, mis puutub entomoloogiasse, kuid eelduseks on õpilase ehe huvi asja vastu. Eriti oodatud on nooremad uurijad! Jaan Viidalepa erialaks on liblikate süstemaatika.

TALLINNA ÜLIKOOL

E-ÕPPE TEHNOLOOGIATE ARENDAMINE
Mart Laanpere informaatika instituudist juhendab uurimisteemasid, mis on seotud tuleviku e-õppe tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas erinevatel mobiilsetel seadmetel (nutitelefonid, tahvelarvutid) kasutatav personaalne õpikeskkond ja e-õpiku lahendused.

ARHEOLOOGIA EHK PRINGLITE KÜTTIMINE VABADUSE VÄLJAKUL 2010. a Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil rääkis Villu Kadakas Tallinna Ülikoolist 5500 kuni 4500 aastat tagasi Tallinnas Vabaduse platsi asukohas elanud inimestest (loe teemakohast artiklit Postimehest).  Kui soovid teada, kuidas niisugused põnevad teadmised tekivad ning kuidas sa saaksid uurimistöödes kaasa lüüa, siis võta meiega ühendust!

USUNDILUGU JA FOLKLOOR
Humanitaarinstituudis on nõustajaks ja juhendajaks vanemteadur Marju Kõivupuu ning tema uurimisteemad on seotud usundiloo ja folklooriga laiemas mõttes.

Kas sind huvitab LASTE- JA NOORTEKULTUUR? Tahaksid uurida või saada nõu järgmistel teemadel: laste lugemisharrastus ja lugemine virtuaalmaailmas; noorte eneseväljendus sotsiaalprobleemide peegeldajana; lugemisharrastus ja põlvkondade side? Uurimistöös aitab sind Mare Müürsepp kasvatusteaduste instituudist.

LOODUSTEADUSED JA ÖKOLOOGIA huvi korral (keemia, füüsika, geo- ja bioteadused, keskkonna korraldamine) aitab sobiva teema ja juhendaja leida Reimo Rivis. Kui sind huvitab järvedega seonduv, järvede ökosüsteemide monitooring, inimmõju hindamine või aineringed ja setted, siis on uurimistöö plaani tegemisel ja juhendamisel abiks Jaanus Terasmaa, kes on keskkonnauuringute osakonna vanemteadur.  Taimeökoloogia ja kaitsekorralduse uurimisel on abiks Margus Pensa. Loodusgeograafia, Eesti maastike ja regionaalgeograafia teemade puhul saab nõu Are Kont‘i kaudu.


EESTI LENNUAKADEEMIA

Jaak Umboru põhiteemad akadeemias on lennunduse raadioside ja navigatsiooni- ning seiresüsteemid (radarid). Lisaks sellele huvitub ta tehnika ajaloost, pedagoogikast (tehniliste õppeainete didaktika, arengupsühholoogia jm) ning võib neil teemadel õpilastele nõu anda ja ka juhendada.


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Tallinna Tehnikaülikooli erinevad teaduskonnad pakuvad tegusatele õpilastele põnevaid ja väljakutsuvaid gümnaasiumi uurimistööde teemasid erinevates valdkondades. Lähemalt saab tutvuda uurimistöö teemadega siin.

Kui sind huvitavad MERESÜSTEEMID, siis Ove Pärna teema “Jää mõju kliimale” võib sulle huvi pakkuda! Uurimustöö käigus õpilane uurib, millist mõju avaldab jää kliimale. Koostab stsenaariumi, milline oleks Eesti (kodukoha) talv ja kevad kui muuta jää omadusi. Või Victor Alari teema “Meri arvutis ehk tuulelainete modelleerimine”; sealt saame teada, kuidas muutub rannalähedane lainetus, kui ehitatakse näiteks sadamaid või muid rajatisi ning millist mõju see avaldab loodusele ja inimestele. Samuti on võimalik uurida, kuidas muutub lainekliima, kui muutuvad valitsevad ilmaolud. Huviline peaks olema suur arvuti- ja meresõber! Info instituudi kohta: TTÜ meresüsteemide instituut

GEOLOOGIA INSTITUUT
Instituut on meeleldi nõus uurimistööde juhendamise juures konsultatsioone andma, ent seda pigem aineõpetajate vahendusel. Eeldatakse, et peamiselt tegeleb juhendamisega siiski õpetaja ise ning et nende poole pöördudes on juba olemas idee ning teadmine, mis osas abi vajatakse. Instituudil on arendamisel koolidele mõeldud eraldi geokooli koduleht www.geoeducation.info, kuhu on koondatud loodushariduse alast infot ja mõningaid õppematerjale. Õppimise juures saavad õpilased sealt abimaterjali leida.

EESTI RAHVA MUUSEUM
Muuseumis saab uurida nii mõndagi huvitavat ning üks teemadering on seotud argielu uurimisega. Nimelt peegelduvad argielus suuremad protsessid ja ühiskondlik-kultuurilised muutused – näiteks saame uurida, kuidas makrotasand mõjutab inimest või kuidas üksikisik suurematele protsessidele reageerib. See, mida inimene igapäevaselt teeb, näitab, milline on tema maailmapilt ja milliseid väärtushinnanguid ta pooldab. Muuseumi kodulehekülg: http://www.erm.ee/

TALLINNA BOTAANIKAAED
Kui sind huvitavad taimed ja sa tahad ühtlasi teada, missugust uurimistööd tehakse botaanikaaias, siis on sind nõus juhendama Olev Abner. Uurida saab puittaimi Eestis ja nende kasutamist (peamiselt haljastuses, vähem metsanduses) ning levikut, Eesti käpalisi (orhideed) ja ka Tallinna haruldasi ja ohustatud taimi ning nende kooslusi.

TARTU OBSERVATOORIUM
Elmo Tempel, kes on pälvinud noore teadlase preemia, ootab õpilasi, kes sooviksid teha uurimustööd galaktikate ja kosmoloogia teemal. Teema täpsustatakse koos õpilasega. Tõnu Viik on nõus juhendama uurimistöid Eesti astronoomia ja geodeesia ajaloost – mida meil tehtud on ja kes mida tegi või on teinud. Kui Sind huvitab antud valdkond, võta kindlast ühendust!

MAAILMAHARIDUS- JA KOOLITUSKESKUS
Põnevaid teemasid uurimistöödeks leiad SIIT!

 

Kontakt ja lisainfo:
Sirli Taniloo
telefon: 7 317 347
e-post: sirli.taniloo@etag.ee