KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo
09.02.2012 otsusega nr 3
MUUDETUD
SA Eesti Teadusagentuuri nõukogu
23.05.2014, 08.02.2018, 28.02.2020, 20.05.2022, 07.07.2022 ja 31.03.2023 otsustega
SIHTASUTUSE EESTI TEADUSAGENTUUR PÕHIKIRI
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi Sihtasutus) on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks.
1.2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, inglise keeles Estonian Research Council.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium).
1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast ja Euroopa Liidu ning teiste rahastajate eeskirjadest.
1.5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid. Sihtasutus teeb koostööd riigi valitsusasutuste, Eesti haridus-, teadus- ja arendusasutuste ning muude organisatsioonidega. Koostöö ministeeriumiga toimub ministeeriumi ja Sihtasutuse vahel sõlmitud lepingute alusel.
1.6. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Sihtasutuse asukohaks on Tartu. Sihtasutus võib omada esindusi vastavalt eesmärgi täitmisest tulenevatele vajadustele.
2. peatükk
SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse põhieesmärk on:
2.1.1. toetuste eraldamise teel teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine;
2.1.2. toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs;
2.1.3. rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine vastavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning Sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatud vahenditele;
2.1.4. teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja mõju suurendamine teaduskommunikatsiooni edendamise teel;
2.1.5. rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
2.2. Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus:
2.2.1. korraldab ja viib läbi uurimistoetuse taotluste hindamist ja määrab uurimistoetused;
2.2.2. ja 2.2.3. [KEHTETU nõukogu 28.02.2020 otsusega]
2.2.4. korraldab teadusprogrammides, sealhulgas rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemiseks võetud kohustuste täitmist;
2.2.5. analüüsib uurimistoetuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju ühiskonnas;
2.2.6. jälgib ja analüüsib uurimistoetuste kasutamisel loodud teadusliku informatsiooni avalikku kättesaadavust;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
2.2.61. jälgib ja analüüsib teaduseetika põhimõtete ja hea teadustava järgimist uurimistoetuste kasutamisel;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
2.2.7. korraldab Eesti teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse evalveerimist;
2.2.8. töötleb volitatud töötlejana Eesti Teadusinfosüsteemi;
2.2.9. osaleb riiklike ja Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud programmide ettevalmistamisel, koordineerib ja rakendab ministeeriumi poolt kinnitatud programme;
2.2.10. vahendab Eesti teadlaskonnale informatsiooni teadusorganisatsioonide, -programmide ning -fondide kohta ning nõustab teadus- ja arendustegevusega seotud asutusi vastavates programmides ja projektides osalemise ettevalmistamisel ning täitmisel;
2.2.11. valmistab ette, viib läbi ja tellib oma eesmärkide täitmiseks vajalikke uuringuid, korraldab seminare ja koolitusi;
2.2.12. esindab Eesti teadlaskonda Eesti osalusega rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides;
2.2.13. tutvustab Eesti teaduse saavutusi avalikkusele ja huvigruppidele Eestis ja väljaspool Eestit ning edendab teaduskommunikatsiooni;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
2.2.14. korraldab teaduse ja teadlase elukutse populariseerimisega seotud tegevusi;
2.2.15. annab ja vahendab teadus- ja arendustegevusega ning nende tegevuste populariseerimisega seotud auhindu ja tunnustusi ning korraldab teadustööde riiklikke konkursse;
2.2.17. kehtestab oma ülesannete täitmiseks vajalikud normdokumendid juhul, kui need ei ole sätestatud muude õigusaktidega;
2.2.18. korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi.
3. peatükk
SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1. jagu
Üldsätted
3.1. Sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
3.2. Nõukogu:
3.2.1. määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed. Juhatuse volituste lõpptähtajast lähtuvalt korraldab nõukogu esimees vähemalt kolm kuud enne juhatuse volituste lõppemist uue juhatuse valimise ja tagab ühe kuu jooksul valitud juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu sõlmimise määratud perioodiks;
3.2.2. otsustab juhatuse liikmete tasustamise tingimused, tasu suuruse ja maksmise korra;
3.2.3. esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, kelle esindajaks või juhtimisorgani liikmeks on juhatuse liige;
3.2.4. [KEHTETU nõukogu 28.02.2020 otsusega]
3.2.5. kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele;
3.2.6. nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid Sihtasutuse juhtimise ja majandusliku olukorra ning muude Sihtasutuse tegevusega seotud oluliste asjaolude kohta, samuti tegevusaruande ja bilansi koostamist;
3.2.7. esitab kord aastas asutajaõiguste teostajale aruande Sihtasutuse tegevuse kohta ning teavitab asutajaõiguste teostajat viivitamata Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
3.2.8. kinnitab Sihtasutuse arengukava ning hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse aastase tegevuskava, tegevuseesmärgid ning eelarve;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
3.2.9. nimetab kuni kaheks aastaks Sihtasutuse audiitori ja otsustab audiitori tasustamise;
3.2.10. kinnitab majandusaasta aruande;
3.2.11. valib nõukogu esimehe;
3.2.12. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra;
3.2.13. kehtestab nõukogu töökorra;
3.2.14. kinnitab juhatuse töökorra;
3.2.15. moodustab Sihtasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud struktuuriüksused. Struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda üks või mitu allüksust.
3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks:
3.3.1. mittetulundusühingu liikmeks astumine;
3.3.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine;
3.3.3. tehingute tegemine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire.
3.4. Nõukogul on õigus:
3.4.1. saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist;
3.4.2. tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja põhikirjale.
3.5. Nõukogu liikme ja nõukogu esimehe tasu suuruse ning selle maksmise korra määrab haridus- ja teadusminister, arvestades riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud korras sätestatud tingimusi. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
[MUUDETUD nõukogu 08.02.2018 otsusega]
3.6. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Korralduse juhatusele nõukogu liikmele tasu maksmata jätmiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist.
Kui riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud teavituskohustusi ei täideta, võib tasu määranud isik või organ otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. Tasu maksmise peatamise aluseks on asutajaõiguste teostaja kirjalik teade Sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta.
[MUUDETUD nõukogu 08.02.2018 otsusega]
2. jagu
Nõuded Sihtasutuse nõukogu liikme kandidaatidele, nõukogu liikmete arv ja volituste tähtaeg, nõukogu liikme määramine, tagasiastumine ja tagasikutsumine
3.7. Nõukogus on kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi haridus- ja teadusminister oma otsusega, arvestades punktis 3.9 toodud nõudeid nõukogu liikme kandidaadile. Haridus- ja teadusminister lähtub ühe nõukogu liikme määramisel rahandusministri ettepanekust. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
3.8. Nõukogu liikme volitused algavad tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumise päevast ja lõpevad nõukogust tagasikutsumise otsuse jõustumise päeval või liikme volituste tähtaja saabumisel.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
3.9. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik,:
3.9.1 kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võivad muu hulgas olla järgmised asjaolud:
3.9.1.1. kes või kellega seotud isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;
3.9.1.2. kes või kellega seotud isik on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
3.9.1.3. kes või kellega seotud isik omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
3.9.1.4. kes või kellega seotud isik on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja;
3.9.1.5. kes või kellega seotud isik omab riigi asutatud Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;
3.9.2. kes oma süülise tegevuse või tegevusetusega on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud isiku pankroti;
3.9.3. kes oma süülise tegevuse või tegevusetusega on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.9.4. kellel on või on viie eelneva aasta jooksul olnud ärikeeld;
3.9.5. kes oma süülise tegevuse või tegevusetusega on tekitanud juriidilisele isikule kahju ja selle hüvitamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.9.6. keda on karistatud majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
[MUUDETUD nõukogu 08.02.2018 otsusega]
3.10. Haridus- ja teadusministril on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Rahandusminister võib igal ajal, sõltumata põhjusest, esitada haridus- ja teadusministrile ettepaneku tema ettepandud nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja uue nõukogu liikme määramiseks. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
3.11. Nõukogu liikmel on õigus omal soovil nõukogust tagasi astuda. Nõukogu liige teatab oma soovist tagasi astuda nõukogu liikmeks määramise ettepaneku teinud ministrile või haridus- ja teadusministrile ning nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt üks (1) kuu ette. Nõukogu liikme volitused lõpevad punktis 3.7. sätestatud korras.
3.12. Nõukogu liikmeid võib huvitatud isiku nõudel või omal algatusel määrata ja tagasi kutsuda kohus, kui nõukogu liikme nimetamiseks või tagasikutsumiseks kohustatu ei täida oma kohustust.
3. jagu
Nõukogu esimees
3.13. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimehe valimise koosolek on otsustusvõimeline, kui hääletamisel osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
3.14. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, on nõukogu esimehe asendajaks vanim nõukogu liige.
3.15. Nõukogu esimees:
3.15.1. korraldab nõukogu tegevust, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
3.15.2. esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
3.15.3. sõlmib nõukogu otsuse alusel Sihtasutuse eest ja nimel lepingud juhatuse liikmetega ning esindab Sihtasutust seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel;
3.15.4. korraldab vajadusel otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastu võetud otsustest kõigile nõukogu liikmetele;
3.15.5. esitab haridus- ja teadusministrile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe (1) kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
3.15.6. esitab haridus- ja teadusministrile ja rahandusministrile nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata, nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4. jagu
Nõukogu koosolek
3.16. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli (4) korda aastas. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse viivitamatult kokku, kui seda nõuab Sihtasutuse nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Sihtasutuse asukoht, kui nõukogu liikmed ei lepi kokku teisiti.
3.17. Nõukogu korralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele ette teatama vähemalt seitse (7) kalendripäeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt viis (5) kalendripäeva. Koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse posti või e-kirja teel nõukogu liikme määraja teatatud aadressil.
3.18. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
3.18.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;
3.18.2. koosoleku päevakord;
3.18.3. muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
3.19. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik nõukogu liikmed ja kohale on ilmunud isiklikult üle poole nõukogu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
3.20. Nõukogu koosolekuid protokollitakse, arvestades rahandusministri kehtestatud nõudeid Sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta. Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed.
5. jagu
Nõukogu otsus
3.21. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Üldjuhul ei ole nõukogu liikmel õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks, välja arvatud nõukogu liikme isikut puudutavad otsuste hääletamised. Hääletamine on avalik.
3.22. Nõukogu otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või tema poolt asendajaks määratud nõukogu liikme hääl.
3.23. Põhikirja muudatuste tegemine otsustatakse 2/3 koosseisulise häälteenamusega, eelarve kinnitatakse 2/3 koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Sihtasutusele laenu võtmise või kapitalirendi lepingu sõlmimise otsuse võib nõukogu otsustada ainult ühehäälselt terve koosseisu nõusolekul.
3.24. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm (3) tööpäeva.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
3.25. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rohkem kui pooled nõukogu liikmed. Punktis 3.23 nimetatud otsuste tegemisel kohaldatakse asjaomast häälteenamuse nõuet. Nõukogu esimees korraldab arvestades riigivaraseaduses kehtestatud nõudeid hääletusprotokolli koostamise, mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega, näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed. Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Hääletusprotokolli koopia edastatakse hiljemalt seitsme (7) kalendripäeva jooksul nõukogu liikmetele.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
4. peatükk
SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jagu
Üldsätted
4.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab Sihtasutust ning käsutab tema vahendeid põhikirjast tulenevalt ja nõukogu poolt antud volituste piires. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke korraldusi.
4.2. Juhatus:
4.2.1. juhib Sihtasutust efektiivselt ja säästlikult läbi tegevuskava ja eelarve täitmise, sisekontrollisüsteemi toimimise, personalipoliitika loomise ja rakendamise ning kvaliteedijuhtimise;
4.2.2. tagab Sihtasutuse organisatsioonipõhise arengukava koostamise vähemalt keskpikaks perioodiks;
4.2.3. koostab juhatuse töökorra ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
4.2.4. esitab registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja ja teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutumisest;
4.2.5. esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist;
4.2.6. esitab nõukogule kord aastas sisekontrollisüsteemi kirjelduse;
4.2.7. [KEHTETU nõukogu 20.05.2022 otsusega]
4.2.8. valmistab ette Sihtasutuse eelarve, tegevuskava ja mõõdetavad aastased tegevuseesmärgid ning esitab need nõukogule kinnitamiseks vähemalt üks kuu enne majandusaasta algust;
4.2.9. jälgib Sihtasutuse eelarve täitmist;
4.2.10. koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande;
4.2.11. [KEHTETU nõukogu 20.05.2022 otsusega]
4.2.12. annab nõukogule arvamuse audiitori nimetamiseks ja audiitori tasustamise korra kehtestamiseks;
4.2.13. [KEHTETU nõukogu 28.02.2020 otsusega]
4.2.14. esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
4.2.15. korraldab Sihtasutuse nõukogu istungite tehnilise teenindamise;
4.2.16. korraldab konkursse toetuste määramiseks;
4.2.17. sõlmib Sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
4.2.18. sõlmib Sihtasutuse nimel töölepinguid ja lõpetab neid;
4.2.19. kaasab vajadusel Sihtasutuse töösse eksperte ja korraldab nende töö tasustamist;
4.2.20. kinnitab kooskõlas seadustega ja teiste õigusaktidega Sihtasutuse töö korraldamist reguleerivad normdokumendid, juhul kui nende kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
4.2.21. kinnitab Sihtasutuse ülesannete täitmiseks vajalike nõukogude, komisjonide ja teiste organite liikmete koosseisu, juhul kui need ei ole kinnitatud muude õigusaktidega;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
4.2.22. lähtudes hindamisnõukogu otsusest määrab uurimistoetused ja korraldab nende sihipärase kasutamise kontrolli;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
4.2.23.ja 4.2.24. [KEHTETU nõukogu 28.02.2020 otsusega]
4.2.25. täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses või käesolevas põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
2. jagu
Juhatuse liikmed
4.3. Sihtasutuse juhatusel on kuni kaks (2) liiget. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi nõukogu ning sõlmib temaga juhatuse liikme lepingu.
4.4. Sihtasutuse juhatuse esimehe määrab nõukogu kooskõlastatult haridus- ja teadusministriga. Juhatuse esimeheks võib määrata isiku, kellel on doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning kelle senine tegevus Eesti teaduse edendamisel on olnud vastavuses akadeemiliste tavade ja teaduseetikaga ning suunatud Eesti teaduse kui terviku kvaliteedi tõstmisele.
4.5. Juhatuse esimees korraldab ja juhib juhatuse tegevust.
4.6. Juhatuse liikmed määratakse viieks (5) aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikme tagasikutsumine otsustatakse nõukogu 2/3 koosseisu häälteenamusega. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
4.7. Juhatuse liikmeks ei või olla isik:
4.7.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie (5) aasta jooksul kaasa toonud isiku pankroti;
4.7.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie (5) aasta jooksul kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.7.3. kellele on viie (5) eelneva aasta jooksul kehtinud ärikeeld;
4.7.4. kelle süülise tegevuse või tegevusetusega juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamisest on möödunud vähem kui viis (5) aastat;
4.7.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. See keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
4.7.6. kellel on Sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus „Väärtpaberituru seaduse“ § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Sihtasutusele oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
4.8. Juhatuse liige võib üksinda Sihtasutust esindada ja anda volitusi õigustoimingute tegemiseks või Sihtasutuse esindamiseks. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes. Juhatuse liikmete õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
4.9. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda. Tagasi astuda sooviv juhatuse liige teatab oma soovist nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva ette.
4.10. Juhatuse liikme tasustamise tingimused ja tasu maksmise korra määrab nõukogu oma otsusega.
4.10.1. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.10.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmisega. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu;
[MUUDETUD nõukogu 20.05.2022 otsusega]
4.10.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4.10.4. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
[MUUDETUD nõukogu 20.05.2022 otsusega]
5. peatükk
SIHTASUTUSE HINDAMISNÕUKOGU
1. jagu
Üldsätted
5.1. Sihtasutuse hindamisnõukogu on eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev ekspertnõukogu, mis hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult ning lähtub teaduseetika põhimõtetest ja heast teadustavast.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
5.2. Sihtasutuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
5.3. Hindamisnõukogu koostab vähemalt kord kolme aasta jooksul oma tööst kokkuvõtte ja avalikustab selle Eesti Teadusinfosüsteemis.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
5.4. Hindamisnõukogu liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu lepingu alusel.
2. jagu
Hindamisnõukogu esimees
5.5. Sihtasutuse juhatuse esimees on ametikoha järgi hindamisnõukogu esimees. Hindamisnõukogu esimehele ei maksta tasu hindamisnõukogu liikme ülesannete täitmise eest.
3. jagu
Hindamisnõukogu liikmed
5.6. Hindamisnõukogu liikmed ei ole Sihtasutuse töötajad.
5.7. Hindamisnõukogu liikmed kinnitavad kirjalikult, et nad on oma töös sõltumatud, ei esinda hindamisnõukogus neid esitanud organisatsiooni ega oma tööandja huve ning hoiavad hindamisnõukogu töö käigus neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.
5.8. Hindamisnõukogu liige teavitab esimesel võimalusel hindamisnõukogu koosoleku juhatajat oma puutumusest uurimistoetuse taotlusega, mille osas hindamisnõukogu peab otsuse vastu võtma.
4. jagu
Hindamisnõukogu ülesanded
5.9. Hindamisnõukogu osaleb Sihtasutuse juhatuse otsusel Sihtasutuse tegevusega seonduvate ülesannete ja kohustuste täitmisel, mis on sätestatud seaduste, seaduse alusel kehtestatud õigusaktide ja käesoleva põhikirjaga, sealhulgas:
5.9.1. teeb Sihtasutuse juhatusele ettepaneku ekspertkomisjonide moodustamise ja nende koosseisude kohta;
5.9.2. ja 5.9.3. [KEHTETU nõukogu 28.02.2020 otsusega]
5.9.4. teeb Sihtasutuse juhatusele ettepaneku uurimistoetuste määramiseks ja nende eraldamise jätkamiseks;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
5.9.5. teeb Sihtasutuse juhatusele ettepaneku uurimistoetuse saamise tingimuste sätestamise kohta;
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
5.9.6. [KEHTETU nõukogu 08.02.2018 otsusega].
5.10. [KEHTETU nõukogu 08.02.2018 otsusega].
5. jagu
Hindamisnõukogu liikme teadus- ja arendustegevuse rahastamine
5.11. Hindamisnõukogu liikme teadus- ja arendustegevuse rahastamisel tagatakse huvide konflikti vältimine.
[MUUDETUD nõukogu 08.02.2018 otsusega]
5.12. Kui hindamisnõukogu liige taotleb uurimistoetust või on uurimistoetuse taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotluse menetlemise perioodiks tema volitused ning haridus- ja teadusminister nimetab asendusliikme.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
6. peatükk
SIHTASUTUSE AUDIITOR, SISEKONTROLL JA SISEAUDIITOR
6.1. Sihtasutuse audiitorite arvu ja audiitori(d) nimetab nõukogu, kes määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Nõukogul on õigus audiitor(id) igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
6.2. Audiitori võib nimetada kaheks aastaks. Audiitori nimetamiseks on vajalik audiitori nõusolek.
6.3. Sihtasutuse juhatus tagab sisekontrollisüsteemi töö. Asutajaõiguste teostaja võib nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava asutuse struktuuriüksust.
6.4. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
6.5. Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, juhul kui sihtasutuse raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab audiitortegevuse seaduses § 99 lõikes 1 toodud näitajaid.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
6.6. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve ja tegevuskava koostamise ning täitmise valdkonnas ning tegevuste seaduslikkuse osas.
6.7. Auditikomitee moodustamisel ning töökorra ja tasustamise põhimõtete kehtestamisel lähtutakse audiitortegevuse seadusest ja selle rakendusaktidest.“
7. peatükk
SIHTASUTUSE VARA
7.1. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seadusega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
7.2. Sihtasutusel ei ole õigust anda laenu ega tagada võlakohustuste täitmist.
7.3. Sihtasutuse vara moodustub:
7.3.1 asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
7.3.2 sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute eraldatud vahenditest;
7.3.3 vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele sõlmitud lepingute täitmisest või muul viisil Sihtasutuse tegevuse käigus;
7.3.4 muudest laekumistest.
7.4. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda Sihtasutuse arveldusarvele. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada Sihtasutuse nõukogu.
7.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta ning leppetrahvi maksmise kohustus arvestades „Riigivaraseaduses“ sätestatud nõudeid kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamisel. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.
7.6. Sihtasutuse arveldused tehakse Riigikassa kaudu. Sihtasutuse arvestusteenused korraldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
[MUUDETUD nõukogu 20.05.2022 otsusega]
7.7. Sihtasutuse rahalisi vahendeid kasutatakse:
7.7.1. uurimistoetusteks teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning töörühmade või üksikisikute poolt läbiviidava teadustöö toetamiseks, selleks vajaliku taristu ajakohastamiseks ja ülalpidamiseks;
7.7.2. riiklike teadus-, arendus- ja tehnoloogiaprogrammide finantseerimiseks;
7.7.3. rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide tegevuses osalemiseks, samuti rahvusvahelise koostöö raames täidetavate teadusprojektide sihtotstarbeliseks finantseerimiseks;
7.7.4. teaduse populariseerimisega seotud tegevuste ja auhindade finantseerimiseks;
7.7.5. Sihtasutuse koosseisuliste töötajate, juhatuse ning nõukogu liikmete ja ekspertide töö tasustamiseks;
7.7.6. muudeks Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalike tegevuste finantseerimiseks.
7.7.7. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis vastab sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
7.7.8. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
7.8. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse „Riigivaraseaduse“ §-s 33 sätestatu kohaselt.
7.9. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
[MUUDETUD nõukogu 07.07.2022 otsusega]
7.10. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse „Riigivaraseaduse“ §-s 33 sätestatu kohaselt.
7.11. Juhatus esitab koostatud majandusaasta aruande audiitorile kontrollimiseks ja seejärel nõukogule kinnitamiseks. Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande esitab juhatus hiljemalt kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates registrile.
[MUUDETUD nõukogu 31.03.2023 otsusega]
7.12. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, näidates igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
[MUUDETUD nõukogu 20.05.2022 otsusega]
8. peatükk
PÕHIKIRJA MUUTMINE
8.1. Põhikirja muutmise õigus on nõukogul kooskõlastatult asutajaõiguste teostajaga.
Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki.
8.2. Nõukogu teeb otsuse põhikirja muutmiseks ja edastab põhikirja asutajaõiguste teostajale kooskõlastuse saamiseks, millele on lisatud nõukogu otsuse väljavõte ja nõukogu otsustatud muudatused. Asutajaõiguste teostaja kooskõlastab põhikirja muudatused vastuskirjana.
8.3. Põhikirja muutmise otsus on nõukogu poolt vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 nõukogu liikmete häältest.
[MUUDETUD nõukogu 28.02.2020 otsusega]
9. peatükk
LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
9.1. Sihtasutuse lõpetamise otsustab Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja vastava Vabariigi Valitsuse volituse alusel. Sihtasutus lõpetatakse, kui Sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks.
9.2. Juhatus peab esitama Sihtasutuse pankrotiavalduse, kui selgub, et Sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi.
9.3. Sihtasutuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.
9.4. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel;
9.5. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.
9.6. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara antakse üle Eesti Vabariigile.
9.7. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb või jaguneb üksnes asutaja eelneva otsuse alusel.
9.8. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmägi saavutamisega.