1. Üldsätted
1.1. Eesti Teadusagentuur (edaspidi hankija) otsib koostööpartnerit, kellelt tellida huvihariduse näidisõppekavade koostamine vastavalt etteantud teemadele (edaspidi töö).
1.2. Iga teema juures sõlmitakse leping ühe pakkujaga, kelle esitatud pakkumus ja meeskond on töö teostamiseks sobivaim ning kelle esitatud pakkumuse maksumus ei ületa 4000 eurot (koos kõikide lisanduvate maksudega).
1.3. Võitnud pakkuja teostab töö vastavalt punktis 2 esitatud tingimustele. Töö antakse hankijale üle kahes osas – esimene osa 1. oktoobril 2018 ja teised osad 1. novembril 2018. Poole aasta jooksul peale töö üleandmist peab pakkuja osalema vähemalt ühe hankija poolt korraldatud koolituse läbiviimisel, tutvustades töö tulemust sihtrühmale. Koolitusega seotud mõistlikud lisakulud (nt sõidukulu) hüvitab hankija.
1.4. Pakkumused tuleb esitada meiliaadressil katrin.saart@etag.ee hiljemalt 11. juunil 2018.
2. Näidisõppekavade koostamise tingimused
2.1. Näidisõppekavade teemad ja vanuserühmad
2.1.1. Rakett69 huviring (4.–6. klass) – Rakett69 telesaadete ülesandeid ja formaati kasutades arendatakse osalejate loodusteaduste ja inseneeria alaseid teadmisi ning käelisi oskusi. Olulisel kohal on saadud teadmiste seostamine igapäevaelu ja erinevate loodusteaduste ja inseneeria valdkonna elukutsetega, ohutuse järgimine ja teadlikkus ohutusnõuetest. Võib lähtuda lisatud ideekavandist (lisatud).
2.1.2. Mänguline matemaatika (4.–6. klass) – läbi mänguliste elementide tegeletakse matemaatikaalaste oskuste arendamisega. Olulisel kohal on tegevused, mis toetavad loogika, tähelepanu, analüütilise mõtlemise ja eneseväljenduse oskuste arendamist matemaatika olemusest lähtuvalt. Teemade valikul lähtutakse vanuserühme eelteadmistest, huvidest, õppekavast ja väljundivõimalustest (nt erinevad võistlused jms).
2.1.3. Loodusteaduslikud eksperimendid (4.–6. klass) – huviringis tehakse mitmekesiseid ea- ja jõukohaseid katseid. Uute teadmiste ja oskuste omandamine toimub eksperimenteerimise kaudu, tegevused on koostööle orienteeritud. Olulisel kohal on katsetamisel kogetu seostamine igapäevaeluga ning ohutuse järgimine ja teadlikkus ohutusnõuetest.
2.1.4. Teaduslik kokandus (7.–9. klass) – tegevused toetavad arusaamist, et kokandus ja toidu valmistamine on seotud kõigi koolis õpetatavate ainetega. Olulisel kohal on toiduga seotud katsed koos teaduslike selgitustega ehk koos kokkamine köögis olemasolevate vahenditega õpitakse keemiat, füüsikat vms.
2.1.5. Teadusteater (7.–9. klass) – vaatemänguline ja õpetlik teaduse esitlemine. Kuidas ettevalmistada põnevaid esinemisi, kus on olulised nii ohutus kui esinemiskunst. Lisaks on oluline, et kõik etenduses nähtav omaks teaduspõhiseid adekvaatseid selgitusi toimuvast, kuidas ja miks toimub, ning tuua välja seosed/paralleelid elust, kus esitletud nähtus rakendub ja/või kus seda kasutatakse – see kõik peab jõudma vaataja/kuulajani.
2.1.6. Leiutamine (3.–5. klass) – loovust arendav huviring, kus oluline on inspiratsioon, oskus kasutada laiskuse edasiviivat jõudu ja teadmisi ideede elluviimiseks. Oluline osa tegevustes on suunata lapsi ümbritsevat märkama ja üles leidma selle, mida võiks muuta ja uuendada; välja mõtlema midagi päris uut, mis meie igapäevase elu ja ümbritseva aitaks paremaks muuta. Õpetada nähtut analüüsima ning kriitiliselt mõtlema. Näidisõppekava peab kirjeldama leiutamist kui protsessi, mis lõpeb valmis toote või teenusega. Lisaks peab tutvustama leiutamise ajalugu, leiutamisega seotud termineid ja mõisteid ning leiutamise eetilist poolt. Uute leiutiste/lahenduste loomisel saab kasutada ja luua seoseid koolis õpituga.
2.1.7. Lennundus- ja droonid (6.–8. klass) – valdkonnaga seotud teadmiste loomine ja praktiliste oskuste arendamine. Integreeritakse tehnoloogiaalaseid teadmisi ja tehakse praktilisi prototüüpe. Tutvutakse valdkonnaga laiemalt ja õpitakse ohutustehnikat.
2.2. Näidisõppekavade eesmärk
2.2.1. Näidisõppekavad on mõeldud huviringide tegevuse rikastamiseks ja oma teadushuviringi õppekava koostamiseks või kohandamiseks vastavalt enda vajadustele ning huviringi õpilaste ja kooli soovidele.
2.2.2. Näidisõppekavad koos õppeprotsessi kirjeldusega on abimaterjaliks huvihariduse pakkujatele ja juhendajatele ning mitmekesistavad ja toetavad teadushuviringide eesmärkide elluviimist sh:
2.2.2.1. laste ja noorte teadushuvi suurendamine ja säilitamine;
2.2.2.2. ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine, eneseteostuse võimaldamine ning karjäärivalikute toetamine;
2.2.2.3. sotsiaalsete ja koostööoskuste arendamine ning tegevuste sidumine igapäevaste tegevustega;
2.2.2.4. laste ja noorte silmaringi avardamine ja mitmekülgse maailmapildi arendamine läbi ühistegevuste;
2.2.2.5. teaduse ja tehnoloogia mõju mõistmine meie igapäevasele elule.
2.3. Näidisõppekavade sihtrühm
Sihtrühmaks on üldhariduskoolide ja huvikoolide teadushuviringide juhendajad, huvijuhid, koolijuhid, lapsevanemad ja teised huvihariduse toetajad.
2.4. Nõuded näidisõppekava koostajatele
2.4.1. vähemalt üks meeskonna liige peab omama vähemalt ühe aastast kogemust huviringi läbiviimisel;
2.4.2. meeskonna liikmetel peab olema õppekava koostamiseks vajalik kogemus ja valdkondlikud teadmised (lisada selgitused CV vormi).
2.5. Üldised näidisõppekavade tingimused
2.5.1. Näidisõppekava maht on minimaalselt 165 tundi, mis on jaotatud kolmele õppeaastale.
2.5.2. Iga näidisõppekava sisaldab kolme kursust. Ühe kursuse maht on minimaalselt 55 tundi ühe õppeaasta jooksul ning see sisaldab õppeprotsessi ja metoodilist kirjeldust.
2.5.3. Huviringi toimumise sagedus vähemalt kord kahe nädala jooksul läbivalt terve õppeaasta vältel vähemalt kolmel järjestikusel õppeaastal.
2.6. Nõuded valmivatele näidisõppekavadele
2.6.1. Kõik loodavad näidisõppekavad on eestikeelsed, keeleliselt korrektsed, arusaadavalt kujundatud ja selgelt liigendatud.
2.6.2. Näidisõppekavades ei esine sisulisi ega tehnilisi vigu (s.h. mittetöötavaid linke).
2.6.3. Näidisõppekavades soovime näha erinevate õppeainete lõimitust, samuti seoseid riikliku põhikool õppekava läbivate teemade ja üldpädevustega.
2.6.4. Näidisõppekava teemade käsitlemisel tuleb näidata seoseid loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna karjäärivõimalustega ja ohutusnõuete tutvustamise ja järgimise olulisust.
2.6.5. Näidisõppekava koostamisel tuleb lähtuda väljundipõhisest õppest ja see peab toetama uurimuslikku õpet.
2.6.6. Näidisõppekava on terviklik kogum, mis sisaldab järgmisi kohustuslikke elemente:
2.6.6.1. õppe eesmärgid ja õpiväljundid;
2.6.6.2. õppekavale sisenemiseks vajalikud (eel)teadmised, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
2.6.6.3. õppekava tundide jaotus ja õppekorraldus, sh auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
2.6.6.4. õppekava lühikirjeldus (kuni üks A4) sh viide õppekava hanke rahastajale, selgitused autoriõiguste kohta, milles viidatakse materjali litsentsile, kasutustingimustele ja autori(te)le;
2.6.6.5. kursuste õppesisu ehk õppeprotsessi kirjeldusi, täpsustused vt punkt 2.6.7.;
2.6.6.6. juhendaja profiili kirjeldus (millised oskused või taust peaks võimalikul juhendajal olema);
2.6.6.7. õppekeskkonna ja õppekava läbimiseks/täitmiseks vajaminevate õppevahendite loetelu ja kirjeldus s.h vajadusel nõuded kasutatavale tarkvarale (nt brauseri laiendused) jms;
2.6.6.8. võimalusel õppekava elluviimise kogemuse kirjeldus.
2.6.7. Iga näidisõppekava kursus sisaldab järgmisi komponente:
2.6.7.1. õppesisu ja teemade ajaline järgnevus;
2.6.7.2. metoodiline juhis iga teema kohta juhendajale, mis selgitab seatud õpiväljundite elluviimiseks tehtavaid tegevusi ja soovitusi õppetöö korraldamiseks ning sõltuvalt õppekavast ohutusteemaliste tegevuste läbiviimist;
2.6.7.3. juhiseid ringitundide tegevuste, ülesannete, praktikumide, seminaride, esitluste ja iseseisva töö ajalise jaotuse ning läbiviimise kohta;
2.6.7.4. näiteid ja seoseid igapäevaelu praktikast või erinevate valdkondadega;
2.6.7.5. soovitusi teema või üksikute etappide tagasisidestamiseks.
2.6.8. Näidisõppekavad on kasutajatele allalaetavad ja muudetavad. Hankijale edastatakse failid tekstitöötlusprogrammi failidena (sh Word, OpenOffice) ja .pdf failid (sh Acrobat Reader).
2.6.9. Valmiva näidisõppekava juhistele rakendatakse Creative Commons Eesti 3.0 Attribution – ShareAlike (Autorile viitamine – Jagamine samadel alustel) (Creative Commons BY-SA 3.0) litsentsi. – http://www.hitsa.ee/teenused/autorioigused/litsentside-selgitused
2.6.10. Õppeprotsessi kirjelduse koostamisel võib taaskasutada ka teiste poolt loodud sisu- ja õpiobjekte (nt. fotod, skeemid, kaardid), kuid üksnes selliseid, mis on levitatud Creative Commons BY-SA ühilduva litsentsi alusel või on vabas kasutuses (public domain). Teiste poolt loodud materjalide taaskasutamisel tuleb viidata korrektselt, lisades materjalidesse allikaviited kasutatud materjalidest.
3. Pakkumuse esitamine
3.1. Hankes osalemiseks esitab pakkuja digiallkirjastatult järgmised dokumendid:
3.1.1. Näidisõppekava kontseptsioon, mis sisaldab:
3.1.1.1. õppekava ülesehitus, õppesisu teemad koos lühiselgitusega (iga teema kohta 2-4 lauset);
3.1.1.2. õppekava tundide jagunemine kolme õppeaasta vahel;
3.1.1.3. ülevaade, kuidas õppekava toetab uurimuslikku õpet;
3.1.1.4. kirjeldus tööd teostava meeskonna koosseisu, rollijaotuse, kvalifikatsiooni ja kogemuse kirjeldus, mis sisaldab: näiteks pedagoogilist kogemust, ringide läbiviimise kogemust, erialast haridust ja töökogemust jne. Kirjelduse pikkus on maksimaalselt 1 A4 lehekülg.
3.1.2. Näidisõppekava koostamisse kaasatava meeskonna CV-d vormil.
3.1.3. Näidisõppekava teostamise eeldatav maksumus, mis sisaldab kõiki makse. Tuua välja õppekava koostamiseks vajalik töötundide arv ja koostajate töötunnihinnad.
3.1.4. Näidisõppekava koostamise ajakava.
3.2. Kui pakkuja soovib esitada pakkumuse rohkem kui ühe teema kohta, palume pakkumused vormistada eraldi digikonteinerites.
4. Menetlus
4.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning hindab nende vastavust hankes kehtestatud nõuetele ja tunnistab nõuetele vastavad pakkumused vastavaks. Hankijal on õigus anda pakkujale võimalus mittesisuliste puuduste kõrvaldamiseks, tagades seejuures kõikide pakkujate võrdse kohtlemise.
4.2. Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu ja maksumuse üle.
4.3. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult või suuliselt, suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise.
4.4. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks ja viisil.
4.5. Hankija tunnistab mittevastavaks ja lükkab tagasi pakkumuse, mille maksumus ületab 4000 eurot (koos lisanduvate maksudega).
4.6. Pakkumuste hindamiseks moodustab hankija komisjoni, kes hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hindamiskriteeriumidele ja tunnistab iga teema juures edukaks ühe, enim punkte saanud pakkumuse.
5. Hindamiskriteeriumid
5.1. Hinnatavad kriteeriumid ja nende osakaalud on esitatud tabelis 1.
5.2. Komisjon hindab kriteeriume skaalal 0-10 (hinded 0,1,2,3,…,10 täisarvuna). Hinded annab komisjon konsensuslikult, antud hinnet põhjendades. Hindepunktid teisendatakse osakaalupunktideks selliselt, numbriliselt maksimaalse hinde saanud pakkumus saab maksimaalsed punktid osakaalu eest ja vähem punkte saanud pakkumused proportsionaalselt vähem punkte osakaalu eest.
Tabel 1. Pakkumuse hindamise kriteeriumid ja osakaalud
| Nr | Kriteerium | Numbriline
(skaalal 0-10) |
Osakaal
|
| 1 | Näidisõppekava vastavus eesmärkidele | 30 | |
| 2 | Näidisõppekava teemade ja tegevuste mitmekesisus sh uurimusliku õppe elementide kasutamine | 40 | |
| 3 | Meeskonnaliikmete
kogemus ja kvalifikatsioon ning võimekus näidisõppekava koostamiseks |
30 | |
| Kokku: | 100
|
5.3. Hindamiskriteeriumide selgitused:
5.3.1. Kriteerium 1. Hinnatakse näidisõppekava kontseptsiooni vastavust hanke eesmärkidele ja potentsiaalset mõju huviringis osalejatele. Maksimaalne arv punkte antakse kontseptsioonile, mis vastab eesmärkidele, mille potentsiaalne mõju osalejatele on suur ning mis lõimib optimaalses mahus erinevaid õppeaineid.
5.3.2. Kriteerium 2. Hinnatakse kontseptsioonis sisalduvaid sisalduvaid võimalusi lõimida erinevaid teemasid ja tegevusi. Maksimaalne arv punkte antakse kontseptsioonile, kus on mitmekesised teemad ja tegevused ning uurimuslikku õpet kasutatakse õppekavad asjakohastes kohtades ning mahus.
5.3.3. Kriteerium 3. Hinnatakse meeskonna võimekust näidisõppekava koostamiseks, meeskonnaliikmete kogemust ja rollijaotust. Maksimaalne arv punkte antakse pakkumusele, mille meeskond komisjoni liikmete hinnangul on võimeline näidisõppekava koostama ja milles on kõige selgemalt kirjeldatud näidisõppekava koostamiseks vajamineva meeskonna rollid ning nende jaotus.