PUT KKK - Eesti Teadusagentuur

Korduma kippuvad küsimused personaalsete uurimistoetuste 2017. aasta taotlusvooru kohta

Taotluse koostamine

Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus eksperte, kes taotlusi hindavad, ei valda eesti keelt.

Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CV on väga oluline, sest retsensendid või ekspertkomisjon võivad vajada hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seega võib ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV mõjutada hindamistulemust.

Kas taotluses on piiranguid selles suhtes, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed järeldoktori ja stardiprojekti juhi senise teadustöö kohta ning järeldoktori juhendaja ja rühmaprojekti juhi viimase kümne aasta teadus- ja arendustegevuse kohta (st 2017. aasta taotlusvooru puhul andmed alates 2007. aastast).

Kas taotluses saab näidata ka veel ilmumata artikleid?

Jah, veel ilmumata artikleid saab näidata kommentaaride lahtris, taotlusele tuleb sel juhul lisada kirjastuse kinnituskiri.

Kuidas viidata publikatsioonides IUT-le ja PUT-le?

IUT puhul: This work was supported by institutional research funding IUT (IUT number) of the Estonian Ministry of Education and Research.

PUT puhul: This work was supported by the Estonian Research Council grant PUT (PUT number).

Tuumiktaristu puhul: Funding for facilities used in this research was provided by the core infrastructure support IUT (IUT number) of the Estonian Ministry of Education and Research.

IUT teemale või PUT projektile viitamine publikatsioonis on kohustuslik, kui see pole taotlejast sõltumatutel asjaoludel (nt ajakirja viitamispoliitika) piiratud. Vahe- ja lõpparuannetes võetakse hindamisel arvesse vaid IUT-le ja PUT-le viidatud publikatsioone. Viitamise puhul on olulised kaks asja: viide rahastajale (HTM või ETAG) ning projekti number. Tulenevalt kirjastaja nõuetest võib tekst ka varieeruda, kuid viitamine nendele kahele tunnusele on kohustuslik.

Mis on taotluse menetlemise valdkond?

Taotleja märgib taotluses ära teadus- ja arendustegevuse valdkonna(d), kuhu projekt tema hinnangul sisuliselt kuulub. PUT taotlusi menetlevad vastavalt nende valdkondlikule kuuluvusele teadusagentuuri hindamisnõukogu valdkondlikud ekspertkomisjonid. Hindamisnõukogu võib otsustada taotluse menetlemise ka teises valdkonnas, kui taotluses märgitud (nt interdistsiplinaarsete projektide puhul), et tagada taotluste hindamine sobivaimate ekspertide poolt.

Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid, kuidas tagatakse uuritavate heaolu ning kuidas kogutud andmeid säilitatakse ja kaitstakse. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus.

Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus?

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, lisatakse need taotlusele; vastasel juhul esitatakse need hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

Millisel juhul on vaja taotlusele lisada vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning mida see peab sisaldama?

Vastuvõtva asutuse kinnituskiri on vajalik vaid juhul, kui taotlejal või (stardigrandi puhul) taotluses märgitud põhitäitja(te)l puudub taotluse esitamise ajal vastuvõtva asutusega töölepinguline suhe. Sel juhul peab vastuvõtva asutuse kinnituskiri sisaldama asutuse kinnitust, et taotluse rahuldamise korral sõlmib asutus taotlejaga ja (stardigrandi puhul) põhitäitja(te)ga töölepingu grandi tingimustes ettenähtud töökoormuse ja töö asukohaga. Kinnituskirja peab allkirjastama vastuvõtva asutuse poolt selleks volitatud isik.

Muudel juhtudel ei ole vaja taotlusele eraldi vastuvõtva asutuse kinnituskirja lisada. Taotluse kinnitamisega ETISes kinnitab vastuvõttev asutus, et projekti rahastamise küsimused, sh (rühmagrandi puhul) asutuse väliste projekti (põhi)täitjate rahastamine on kokku lepitud.

Milliste kriteeriumide alusel valitakse taotlustele retsensendid?

Eesmärk on igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid. Teadusagentuuril on olemas varasematest taotlusvoorudest retsensentide andmebaas. Sobivaid retsensente soovitavad ka teadusagentuuri hindamisnõukogu ja valdkondlike ekspertkomisjonide liikmed. Taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu).

Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda personaalset uurimistoetust?

Jah, võib taotleda. Samuti on võimalik projekti perioodil taotleda projekti ajutist peatamist kas a) rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse ajaks või b) muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks.

Kas IUT või PUT juht, põhitäitja või täitja võib taotleda personaalset uurimistoetust?

aastal ei saa personaalset uurimistoetust taotleda isik, kelle juhitav IUT teema või PUT projekt kestab 2018. aastal.

Nii IUT teemade kui PUT uurimisprojektide põhitäitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Selle saamisel peavad nad aga otsustama, kummas projektis nad jätkavad, sest samaaegselt ei saa olla projekti juhiks ja/või põhitäitjaks mitmes projektis.

Taotleja võib olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses.

Ka IUT teemade ja PUT uurimisprojektide täitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Üks isik võib osaleda täitjana mitmes projektis.

Mitu taotlust võib esitada?

Samaaegselt võib taotleda ainult ühte personaalse uurimistoetuse granti. Taotleja võib olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses.

Kas projekti juht võib edasi jääda ka õppejõuks?

See on PUT projekti juhi ja asutuse vahelise kokkuleppe küsimus. PUT taotlemise tingimused ja kord ega teadusagentuuri, projekti juhi ja vastuvõtva asutuse vahel sõlmitav PUT leping selleks piiranguid ei sea. Oluline on, et projekti juhi töökoormus vastuvõtvas asutuses oleks kokku 1,0 (v.a võimalikud erandid rühmaprojekti juhi puhul).

Kas projekti juhi töökoormusele vastuvõtvas asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Järeldoktoril peab olema sõlmitud vastuvõtva asutusega (st Eesti teadus- ja arendusasutusega) 1,0 koormusega tööleping.

Stardiprojekti juht peab projekti ajal töötama vastuvõtvas asutuses 1,0 töökoormusega ja töö asukohaga Eestis. Juhul, kui projekti juht töötab väiksema töökoormusega või kui töötegemise asukoht ei ole Eestis, võib ETAG lõpetada grandi eraldamise.

Rühmaprojekti juht võib mõjuvatel põhjustel töötada vastuvõtvas asutuses väiksema kui 1,0 koormusega. Selleks peab rühmaprojekti juht koos vastuvõtva asutusega esitama ETAGile vastava taotluse koos põhjendustega. Erandi otsustab ETAG igal üksikul juhul eraldi.

Kas projekti juhti saab vahetada?

Järeldoktori ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhti vahetamist on võimalik taotleda mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja vastuvõttev asutus esitama ETAGile ühise taotluse koos põhjendustega.

Kas projekti saab ajutiselt peatada?

PUT projekti, sh järeldoktoriprojekti saab ajutiselt peatada ainult projekti juhi põhjendatud avalduse alusel, mis kooskõlastatult vastuvõtva asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev) teadusagentuuri juhatusele. Projekti ajutist peatamist võib projekti juht taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Avalduses märgitud projekti peatamise perioodi eeldatavat lõppkuupäeva on hiljem võimalik kooskõlastatult teadusagentuuriga muuta (nt projekti peatamise periood ennetähtaegselt lõpetada; projekti peatamise perioodi pikendada jne).

Mis on lävend?

Taotlust hinnatakse erinevate kriteeriumide lõikes. Osasid kriteeriume hinnatakse eristaval skaalal (hinded 1-5), osasid mitteeristaval skaalal (jah – ei; ingl appropriate – not appropriate). Igale kriteeriumile on kehtestatud lävend ehk minimaalne hinne, et olla potentsiaalselt rahastatav. Eristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks ehk minimaalseks hindeks on hinne 3 (ingl good). Mitteeristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks on hinnang ´approriate´. Projektide valdkondlikus paremusjärjestuses rahastamisele konkureerimiseks peab taotlus ületama lävendi kõigis kriteeriumides.

Millise kaaluga on ekspertide antud hinnangud ja hinded, kui need ei ole ekspertkomisjonile siduvad? Mis tingimustel võib ekspertkomisjon ekspertide antud hindeid muuta või kuidas ekspertkomisjon neid hindeid ja hinnanguid kasutab?

Retsensentide antud hinded ja hinnangud on sisendiks ekspertkomisjonis toimuvale arutelule. Iga taotlust hindab kaks retsensenti. Kui nende hinnangud lahknevad oluliselt, siis püütakse leida lisaks veel kolmas retsensent. Ekspertkomisjoni arutelul kaalutakse retsensentide arvamusi ning üldjuhul on need aluseks ekspertkomisjonis konsensuslikult kujundatavale arvamusele. Ekspertkomisjoni arutelu tulemusel kujunevad hinded ja hinnangud võivad retsensentide hinnetest ja hinnangutest erineda, kui retsensendid pole arvesse võtnud teatud olulisi asjaolusid (nt taotleja viibimist emapuhkusel, taotleja positsiooni publikatsioonis jms) või kui retsensendi arvamus erineb oluliselt teiste retsensentide arvamustest (nii positiivses kui negatiivses suunas). Ekspertkomisjon kujundab oma arvamuse ekspertkomisjoni koosoleku käigus konsensuslikult ning juhul, kui komisjoni arvamus erineb retsensentide omast, põhjendab komisjon oma arvamust koondhinnangus. Taotlusele antav lõpphinnang ei kujune seega retsensentide antud hinnete keskmisest ega ole nende summa.

Kuidas hinnatakse taotluses projekti olulisust Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele?

Projekti olulisust eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele hindab taotlust menetlev ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu, seda ei hinda välisretsensendid. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse (sõltuvalt projekti suunitlusest ja valdkonnast) projektis kavandatud rakendusliku väljundi mõjuulatust, sarnase uurimisteema senist rahastamist (nt kas varem on rahastatud sarnasel teemal IUT, PUT või ETF projekti), teema aktuaalsust (nt seost ühiskonnas määratletud väljakutsete või riigi strateegiliste eesmärkidega), panust valdkondliku mitmekesisuse säilitamisse jms.

Kas taotlusele on võimalik lisada täiendavaid materjale?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“.

Millal saab teada personaalse uurimistoetuse taotlusvooru tulemused?

Personaalset uurimistoetust puudutavad eelotsused tehakse 2017. aasta oktoobris, misjärel on taotlejal ja vastuvõtval asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Lõplikud otsused tehakse teatavaks arvatavasti 2017. aasta lõpus. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

Grandi maht

Kui detailselt tuleb koostada grandi eelarve?

Teadusagentuuri juhatus kehtestab igaks aastaks grantide fikseeritud mahud. Grandimahtude fikseerimise aluseks on vastavalt granditüübile (järeldoktori, stardi- või rühmagrant) määratletud otseste kulude arvestuslik määr, millele lisandub üldkulu. Otsesed kulud jagunevad personali- ja teadustöö kuludeks. Taotluses ei ole vaja esitada detailset eelarvet kulude alamjaotuse tasemel, nt teadustöö kulu puhul ei ole vaja esitada eraldi kuluridadena lähetuste, kemikaalide, aparatuuri vms tasemel. Küll aga on oluline põhjendada kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st mis on nende roll ja ülesanded, mis roll on projekti kaasatud üliõpilastel) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised kulud põhjendavad grandi eksperimentaalsust.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvestada ja põhjendada, on ETISe taotlusvormis eelarve sakil kasutada Excel-tabeli vormis abivahend.

Mis on projekti otsesed kulud?

Otsesed kulud jagunevad personali- ja teadustöö kuludeks. Personalikuludeks on orienteeruv tööjõukulu ja stipendiumid ning teadustöö kuludeks projekti valdkondlikust ja/või metoodilisest spetsiifikast tulenevad kulud. Orienteeruvast tööjõukulust lähtuvalt jagunevad grandid väikesteks ja suurteks (stardigrandis vastavalt arvestuslik töötasu 1-2 inimesele (täistööaja arvestuses), rühmagrandis 2-5 inimesele (täistööaja arvestuses)). Teadustöö spetsiifikast lähtuvalt jagunevad väikesed ja suured grandid omakorda mitteeksperimentaalseteks ja eksperimentaalseteks (eksperimentaalsetes grantides on teadustöö kulud arvestuslikult suuremad kui mitteeksperimentaalsetes grantides).

Kuidas määrata, kas grant on eksperimentaalne või mitteeksperimentaalne?

Projekti eksperimentaalsuse määramisel on olulised kavandatud meetodid. Mitteeksperimentaalses uurimistöös saavutatakse eesmärgid valdavalt vaatluste ja tuletustest, mis baseeruvad olemasolevatel või kogutud andmetel, materjalil, mudelitel jne ning mis ei eelda andmete kogumiseks või analüüsimiseks katsete tegemist spetsiifilise aparatuuri ja materjalide abil. Eksperimentaalses uurimistöös tehakse katseid või teste, mis nõuavad kohati väga spetsiifilist aparatuuri ja materjalikulu (nt laboritehnikat, kemikaale, katseloomi, testravimeid jms). Enamasti käsitletakse eksperimentaalse uurimistööna selliseid uuringuid, milles rakendatavate meetodite kaudu üritatakse manipuleerimise või suunatult testimise abil mõista teatud protsesside põhjuslikke seoseid.

Eri uurimisprojektid võivad sisaldada erineval määral eksperimentaalset osa. Ka olemuselt mitteeksperimentaalses uuringus võib olla vajadus mõne katse läbiviimiseks. Grandi eksperimentaalsuse tingib siiski hinnang, kui suures mahus ja mil määral on eksperimentaalsete uurimismeetodite rakendamine oluline projekti eesmärkide saavutamiseks.

Kas projekti eelarve koostatakse üheks aastaks?

Ei, projekti teaduslik tegevuskava ning otseste kulude jaotus koostatakse projekti koguperioodiks. Selle alusel on võimalik määratleda grandi fikseeritud aastane maht.

Kui taotletakse suurt granti, kas siis ETAG võib eraldada selle asemel väikse grandi? Kui taotletakse eksperimentaalset granti, kas siis ETAG võib eraldada mitteeksperimentaalse grandi?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui taotletud grandimaht ei ole piisavalt põhjendatud, taotlust ei rahuldata.

Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat granti?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat, seda põhjendades.

Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti koguperioodiks, kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt ETAGiga kooskõlastada ning kooskõlastuse saamisel sõlmitakse selle kohta ETISes lepingu lisa. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad vastuvõtva asutuse raamatupidamisreeglid.

Järeldoktori grandi taotlemine

Kuidas arvestatakse doktorikraadi omistamise aega?

Järeldoktori granti saab taotleda isik, kellel ei ole grandi taotlemise tähtpäevaks möödunud üle viie aasta taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamisest ehk 2017. aasta taotlusvoorus ei tohi doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamise kuupäev olla varasem kui 4.05.2012. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi või sellel vastavat kvalifikatsiooni, eeldusel, et taotleja saab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni enne grandilepingu sõlmimist.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Kas järeldoktoritoetuse saaja võib vastuvõtvast asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla IUT teema ega teise PUT projekti juht ega põhitäitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamine on järeldoktori ja asutuste vahelise kokkuleppe küsimus. PUT taotlemise tingimused ja kord ega järeldoktori, teadusagentuuri ning vastuvõtva asutuse vahel sõlmitav PUT leping selleks piiranguid ei sea.

Kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt PUT, Mobilitas Pluss, Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, et rahastuse saab mitu taotlust, kuidas siis tegutsema peaks?

Taotleja peab ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast. Marie Skłodowska-Curie grant näiteks nõuab 100% tööpanust.

Kas järeldoktorile on kehtestatud mingid piirangud osalemiseks teistes projektides?

Järeldoktor ei saa toetuse perioodil olla teise PUT uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks ega IUT uurimisteema juhiks või põhitäitjaks.

Mis on vastuvõttev asutus ja mis on koostööasutus?

Vastuvõttev asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus.

Väljamineva järeldoktori puhul sõlmib vastuvõttev asutus toetuse saamisel järeldoktoriga töölepingu, koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. See tähendab, et kui järeldoktor soovib projekti ellu viia välisriigi teadus- ja arendusasutuses, peab ta selleks sõlmima lepingu mõne Eesti teadus- ja arendusasutusega. Toetus kantakse üle vastuvõtvale asutusele (mitte koostööasutusele).

Sissetuleva järeldoktori puhul eraldi koostööasutust ei ole, toetuse saamisel sõlmitakse tööleping vastuvõtva asutusega ehk Eesti teadus- ja arendusasutusega ning projekti täidetakse samuti vastuvõtvas asutuses.

Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Taotleja, kellele on doktorikraad omistatud Eesti teadus- ja arendusasutuses, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis.

Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah saab. Siiski on oluline teada, et PUT järeldoktori grandi taotlemise tingimuste ja korra punkti 2.5. kohaselt on välisriiki suunduva järeldoktori toetuse määramisel eelistatud taotlejad, kes omavad Eesti kodakondsust, alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba.

Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab varem, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni ETAGi juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2017. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktori projektid peavad algama hiljemalt 1. detsembril 2018. aastal.

Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peaks olema asutuse blanketil, adresseeritud Eesti Teadusagentuurile, sisaldama kinnitust, et grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töökoht ja -vahendid, juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile ning allkirjastatud soovitavalt juhendaja või asutuse esindaja poolt.

Kaitsesin äsja doktorikraadi ja soovin minna järeldoktorantuuri. Millises programmis saan oma taotluse esitada?

Personaalsete uurimistoetuse järeldoktori granti saab taotleda teadustööks välismaal. Mobilitas Pluss toetusskeemi voorudes saab taotleda järeldoktori granti teadustööks Eestis.

Kui taotlen järeldoktori granti välismaale minekuks, millised on kvalifitseerumise tingimused?

Granti saab taotleda tööks koostööasutuses, kus taotleja pole kaitsnud doktorikraadi (k.a kaasjuhendamise lepingu alusel). Taotleja peab vahetult enne taotlemise tähtpäeva olema töötanud või õppinud Eestis vähemalt 12 kuud.

Stardigrandi taotlemine

Kuidas arvestatakse doktorikraadi omistamise aega?

Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kes võivad 2017. aasta taotlusvoorus taotleda stardigranti?

Stardiprojekti juhiks võib olla teadlane, kellel on grandi taotlemise tähtpäevaks taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamisest möödas vähemalt kaks aastat ja mitte rohkem kui seitse aastat.

Seega saavad 2017. aastal stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad omistatud ajavahemikul 5. mai 2010 – 4. mai 2015. Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellele on antud taotluse menetlemise valdkonnas esmakordne doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon rohkem kui seitse aastat enne grandi taotlemise tähtpäeva.

Kui pikk peab olema ajaliselt järeldoktorantuur, et taotleda stardigranti?

Järeldoktorantuuri mõiste kui selline on nii rahvusvahelisel tasandil kui ka siseriiklikult üheselt defineerimata. Seetõttu ei ole üheselt reguleeritud ka järeldoktorantuuri kestus. Järeldoktorantuuri läbimise soovituslik nõue stardigrandi taotlemisel on tingitud vajadusest hinnata taotleja rahvusvahelise teadustöö kogemuse piisavust. Üldjoontes võib aga siiski märkida, et arvestuslikult võiks minimaalseks järeldoktorantuuri kestuseks pidada vähemalt ühte aastat. Igal konkreetsel juhul annab hindamisnõukogu omapoolse hinnangu, kas ühes või teises taotluses viidatud järeldoktorantuuri või sellega võrdsustatud välisteaduskoostöö projekti saab pidada piisavaks.

Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, stardiprojekti puhul ei ole põhitäitjatele kvalifikatsioonipiiranguid. Igal juhul on oluline põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

Kui palju võib PUTist maksta stipendiumideks magistrantidele ja doktorantidele?

Stipendiumideks eraldi summasid PUTi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees, uurimisprojektile määratud personalikulust võib stipendiume maksta. Stipendiumide suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

Kas PUTist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Ühele isikule võib PUTist maksta töötasu ja juhul, kui ta on samaaegselt ka magistri- või doktoriõppe üliõpilane, stipendiumi seadusega (ülikooliseadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, tulumaksuseadus) ettenähtud korras: ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi; stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses; doktoranditoetusele kohalduvad ülikooliseadusest tulenevad piirangud jne.

Rühmagrandi taotlemine

Kas 2017. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?

aastal ei saa rühmagranti taotleda nende IUT teemade või PUT projektide juhid, kelle IUT või PUT jätkub 2018. aastal või kauem.

Kas rühmagranti võib taotleda isik, kelle otsinguprojekti taotlus ei ületanud kahes viimases taotlusvoorus lävendit?

Jah, võib. Kuna rühmagrant on uus grandiliik, siis teiste grantide taotlusvoorude tulemused rühmagrandi taotlemist ei mõjuta.

Kas personaalse uurimistoetuse uurimisprojekti juht võib edasi jääda ka õppejõuks?

See on PUT projekti juhi ja asutuse vahelise kokkuleppe küsimus. PUT taotlemise tingimused ja kord ega teadusagentuuri ning ülikooli vahel sõlmitav PUT leping selleks piiranguid ei sea.

Kas projekti põhitäitjatel peab olema vastuvõtva asutusega kehtiv tööleping?

Ei pea. Rühmagrandis võivad põhitäitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, vastuvõttev asutus ning asutus(ed), kus põhitäitjad töötavad.

Kas taotluses tuleb märkida ka projekti põhitäitjatega seotud senine teadus- ja arendustegevus?
Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, rühmaprojekti puhul võib hindamisnõukogu erandina lubada põhjendatud juhtudel põhitäitjaks isiku, kes ei oma doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Igal juhul on oluline põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

Kui palju võib PUTist maksta stipendiumideks magistrantidele ja doktorantidele?

Kas PUTist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Kas taotluses tuleb märkida ka projekti põhitäitjatega seotud senine teadus- ja arendustegevus?

Ei, taotlusesse tuleb märkida ainult uurimisprojekti juhi senine teadus- ja arendustegevus, samuti uurimisprojekti juhi koostööprojektid. Projekti põhitäitjate puhul on oluline põhjendada nende kaasamise vajadust, sh selgitada nende rolli ja ülesandeid projektis. Seda saab teha ETISe taotlusvormi sakil „Isikud“ olevas kommentaaride tekstikastis. Samuti on oluline, et taotlusele oleks lisatud põhitäitjate korrektne CV, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks.