Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020 on Eesti osalejad nelja esimese aastaga saanud 98 miljoni euro ulatuses positiivseid rahastusotsuseid. Sellega on Eesti juba praeguseks edukam, kui oli 7. raamprogrammis (aastatel 2007-2014) kokku.
Praeguseks on Horisont 2020-st rahastamisotsuse saanud kokku 272 projekti, milles on osalejaid 342. Eesti asutuste esitatud taotlustest on rahastatud 13% projektidest, EL13 riikide hulgas on Eesti taotlejate poolt esitatud projektide edukuse määr Tšehhi järel teine.
Kõige suurema rahastuse on Horisont 2020 projektidest saanud Tartu Ülikool, mis osaleb 58-s projektis, millest on rahastust saanud kokku 19,32 milj. eurot; Tallinna Tehnikaülikool osaleb 30 projektis ning TTÜ rahastus Horisont 2020-st on kokku 11,75 milj. eurot; Tartu Linnavalitsuse rahastus projektist SmartEnCity on 5,41 milj. eurot ning Tallinna Ülikool osaleb 13 projektis, millest saab rahastust kokku 4,7 milj. eurot.
Edukate taotlejate hulgas on mitmeid ettevõtteid, näiteks Optofluid Technologies, Anf Development, Skeleton Technologies, Cybernetica, Advanced Sports Installations Europe, Sentab Estonia, Lingvist Technologies, Guardtime, Mikromasch Eesti, Icosagen Cell Factory ja Protobios.
Ligi pooled (47,6%) Eesti taotlejate projektidest kogumahus 44,6 miljonit eurot on suunatud ühiskonnaprobleemide lahendamisele erinevate teadusvaldkondade toel. Probleemipõhise lähenemisviisiga koondatakse selliste projektide puhul valdkondade vahendid ja teadmised ning toetatakse tegevusi alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Kõige suurema rahastuse on saanud Horisont 2020 raamprogammis energiavaldkonna projektid, mille puhul 27 Eesti osalusega projekti toel on Eestisse toodud 15,9 miljonit eurot ning tervishoiu valdkonna projektid, mille 23 projektiga on Eesti teadust rahastatud 7,9 miljonit euroga.
21,7% Eesti taotlejate projektidest, kogumahus 20,03 miljonit eurot, on saanud rahastuse eesmärgiga tagada Euroopale tööstuses juhtpositsioon. Selle valdkonna projektide eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi.
12,4% projektidest kuuluvad tipptasemel teaduse projektide hulka, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime kindlustamiseks. Kõige suurema osa tipptasemel teaduse projektidest moodustavad Eestis Marie-Sklodowska-Curie meetmete projektid, millega luuakse innovaatilisi koolituste võrgustikke, viiakse läbi teadustöötajate vahetusi ning antakse välja individuaalseid grante teadlastele enesetäiendamiseks teistes riikides.
Mainekaid ERC grante on 7. raamprogrammist ja Horisont 2020-st Eestisse tulnud 7, neist 3 on ERC alustava teadlase grandid, 1 ERC iseseisvuse saavutanud tippteadlase grant, 2 ERC kogenud teadlase grandid ning 1 grant on antud ERC grandihoidjatele eelpool nimetatud projektidest sündinud teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks. Kokku on ERC grantide maht ligikaudu 9,6 milj. eurot.
15,2% edukatest Eesti projektidest moodustavat osaluse laiendamise meetmed, millega luuakse uusi tippkeskusi, palgatakse tippteadlasi ning tehakse koostööd tipptasemel teaduskeskustega Euroopas. Tippteadlaste palkamist võimaldava ERA Chairs meetmega töötavad Eestis Nicholas Gathergood (TTÜ), Tobias Ley (TLÜ), Muhammad Mahtab Alam (TTÜ), Petri-Jaan Lahtvee (TÜ) ja Alireza Fazeli (TÜ).
Väiksema osakaaluga on projektid, mis suurendavad teaduse mõju ühiskonnas ning EURATOMi projektid.
Horisont 2020 statistikaga saab põhjalikumalt tutvuda siin: https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/raamprogrammide-statistika/
Eesti osalemist raamprogammis Horisont 2020 tutvustab 7. märtsil konverentsil „Mis on Horisondi taga?“ Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Lisainformatsioon:
Silver Lätt, välisteaduskoostöö osakonna juhataja, tel: 522 8237, Silver.Latt@etag.ee
Kadri Raudvere, analüütik, tel: 730 0377, kadri.raudvere@etag.ee