EL teadusuuringute ja innovatsiooni 9. raamprogramm loob uusi võimalusi nii teadlastele kui ettevõtetele

7. märtsil toimus Tallinnas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsioon raamprogrammi teemaline konverents „Mis on Horisondi taga?“, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti osalusest programmis Horisont 2020, näidata Eesti osalejate tugevusi ja eeliseid ning arutleda võimaluste üle järgmises raamprogrammis.

Mailis Reps: vajame rohkem siseriiklikku koostööd

Konverentsipäeva avanud minister Mailis Reps ärgitas osalejaid tegema rohkem koostööd siseriiklikult – mitte konkureerima omavahel, vaid ühendama jõud, et paremini konkureerida Euroopas ning jagama kogemusi nendele, kel veel puudub raamprogrammis osalemise kogemus.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand andis ülevaate Eesti edust kestvas programmis Horisont2020, Euroopa Komisjoni esindaja Joahn Stierna mõtestas lahti 9. Raamprogrammi avatud teaduse arengud, missioonide loogika ning muutused ettevõtluse toetamises – Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevused.

Jaak Aaviksoo: raamprogrammi edusammud teaduses ei ole viinud tootlikkuse kasvuni

Paneeldiskussioon tõi välja vajaduse raamprogrammist rahastatavat teadus- ja arendustööd ja innovatsiooni paremini ühiskonnale kommunikeerida ning selgitada suuremaid eesmärke, sedastasid nii Euroopa Komisjoni RISE ekspertgrupi liige Luc Soete kui ka Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart. Paneeldiskussioonis osalenud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tõi kitsaskohana välja teadustulemuste rakendamise – raamprogrammi edusammud teaduses ei ole viinud märgatava tootlikkuse kasvuni.

Diskussioonid: raamprogramm peaks olema avatum

Konverentsi teise päevapoole teadlaste  aruteludest koorus välja tõdemus, et  tulevane raamprogramm peaks olema avatum, arvestades Eesti kontekstis ka mikroettevõtete ja teadusrühmade spetsiifilisemat profiili, võimaldama paremat koostoimet tõukefondide kasutamisega ning andma detailsemat tagasisidet mitte-edukate taotluse kohta ning leidma lahendusi EL13 riikide teadlaste äravoolu peatamiseks nii ülikoolidest, teadus- ja arendusasutustest kui ettevõtetest. 

Edulood: EL raamprogramm on võimalus nii teadustöö kui rahvusvahelise koostöö arendamiseks

Konverentsi peaettekannete vahel tutvustasid Eesti teadlased ja ettevõtjad oma kogemust raamprogrammi projektide taotlemisel ja elluviimisel ning rõhutasid nende tähtsust oma teadus- ja äritegevuse osana.

Professor Maarja Kruusmaa raamprogrammi projektide kogemus on ulatuslik, nii tõi ta oma ettekandes näiteid erinevatest uurimistöö tulemustest, mis ta nii 7. raamprogrammi kui Horisont 2020 abil on saavutanud. Professor Kruusmaa tõi esile, et uurimistöö võib olla üheaegselt nii globaalselt ulatuslik kui oma regioonis oluline ja rakendatav.

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Programmi eelarve aastateks 2014–2020 on jooksevhindades 77 miljardit eurot, millega toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning juhtpositsiooni saavutamist tööstuses teaduse abil.

SA Eesti Teadusagentuur haldab raamprogrammi kontaktvõrgustikku ning korraldab infopäevi ning koolitusi, nõustab taotlejaid ja projektide elluviijaid raamprogrammiga seotud küsimustes ning vahendab partnerotsinguid projektikonsortsiumite moodustamisel läbi valdkondlike kontaktpunktide ja ETAg-i Brüsseli büroo tegevuste.   Rohkem infot www.horisont2020.ee

Eesti Vabariigi valituse ettevaatavad seisukohad 9. raamprogrammi suhtes on hetkel kinnitamisel valitsuskabinetis.

Vaata konverentsi fotogaleriid

Tutvu RITA 4 uuringuga „Eesti võimalused raamprogrammis: analüüs ja poliitikasoovitused“ (inglise keeles)