Neljapäeval, 28. mail toimub Brüsselis kõrgetasemeline seminar „Euroopa innovatsioonilõhe ületamise perspektiivid ja võimalused“. Seminari juhatab sisse haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, arutelus osalevad Euroopa Komisjoni esindajad ja Europarlamendi saadikud. Vt seminari kava
Euroopas kujunenud innovatsioonilõhet võib kirjeldada nii, et suur osa teadus- ja arendustegevuse rahastusest, innovatsioonikeskustest ja kompetentsist on koondunud eelkõige Lääne-Euroopasse, mille tõttu on nn uute, alates 2004.aastast liitunud liikmesriikide ülikoolidel ja ettevõtetel, aga ka teistes Euroopa Liidu äärealadele jäävates regioonides raskendatud koostöö ja osalemine EL teadus- ja innovatsiooni ühisprogrammides ja -projektides.
Euroopa Komisjoni nõuandva kogu (Research, Innovation and Science Policy Experts) liikme, Tartu ülikooli professori Toivo Maimetsa sõnul on tegu väga mitmekihilise probleemistikuga ja innovatsioonilõhe tunnistamine võimaldab liikuda lahenduste suunas. „Meie ülesanne on märgata probleeme ja pakkuda välja lahendusi, mis aitaks olemasolevat innovatsioonivõimekust, edu ja tugevusi Euroopas levitada nii, et võimalikult suur inimpotentsiaal kõigist liikmesriikidest oleks sellesse kaasatud,“ rõhutas Toivo Maimets.
Euroopa teadlaste ja ettevõtete riikideülese koostöö edendamiseks loodud teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 on varasemast rohkem suunatud teaduse ja ettevõtluse koostöö toetamisele, aga mitmed sealsed meetmed on väikestele liikmesriikidele raskesti ligipääsetavad. Seminaril otsitakse võimalusi ja pakutakse välja lahendusi, kuidas parandada ligipääsuvõimalusi Horisont 2020 programmile ning kuidas saaksid liikmesriigid oma innovatsioonisuutlikkust tõsta.
Seminarile järgnev paneeldiskussioon keskendub kahele põhiküsimusele:
Milliseid teaduspoliitilisi reforme ja rahastamise instrumente peaks vähese innovatsioonisuutlikkusega liikmesriigid rakendama, et tõsta oma ülikoolide ja ettevõtete innovatsioonisuutlikkust ja suurendada teadustööst saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu?
Kas alates 2014. aastast käivitunud EL teadus- ja innovatsiooniuuringute raamprogramm Horisont 2020 on vähendanud või hoopis süvendanud EL liikmesriikide ja regioonide vahelist innovatsioonilõhet?
Paneeldiskussioonis osalevad:
Marju Lauristin, Europarlamendi liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti;
Špela Stres, Tehnoloogiakeskuse juhataja, Jožef Stefani Instituut, Sloveenia;
Dimitri Corpakis, Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraat, Euroopa Komisjon;
Christian Ehler, Europarlamendi liige, Kristlikud Demokraadid, Saksamaa;
Linnar Viik, Lissaboni Nõukogu ja Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Eesti.
Paneeldiskussiooni juhib Euroopa komisjoni RISE ekspertgrupi liige, Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor, professor Toivo Maimets.
Diskussiooni juhatavad sisse Eesti alalise esinduse asejuht Clyde Kull ning Eesti haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Seminari peaettekandega esineb tunnustatud majandusteadlane, professor Andrea Bonaccorsi, kes on Itaalia riikliku ülikoolide ja teadus-arendusasutuste hindamisnõukogu liige.
Seminari koos paneeldiskussiooniga korraldavad Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ja EV Alaline Esindus Euroopa Liidu juures.
Lisainfo: Vallo Mulk, T&A Brüsseli kontaktbüroo juht, tel +32 2 265 0933 ja +32 470 655 155