Õpilaste teisest teadusfestivalist sai osa enam kui 1800 teadushuvilist

Eesti õpilasteaduse aasta tähtsündmus tõi 28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimunud teadusfestivalile kokku parimad uurimistööde tegijad.  Stendiettekannetena vormistatud töid tutvustas 100  õpilast ja festivalimelust sai osa üle 1800 külastaja.

Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust. Konkursi parimad kuulutati välja 29. aprillil, preemiad andis üle haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi.

Minister rõhutas, et tunnustust väärivad kõik õpilased, kes on julgenud oma teadustööga võistlustulle asuda ja lisas, et teaduskonkursil osalemine näitab noore sügavamat huvi teadmise vastu ja on loodetavasti tema samm teel teadlaskarjääri või targema ühiskonna ehitamise suunas üldisemalt.  Vaata lähemalt teadusagentuuri kodulehelt.

Festivalipäevad pakkusid põnevaid etteasteid ja katseid, osaleda sai töötubades ning kaasa elada suurel laval esinenud teadusteatritele. Oma esimesi teadusprojekte tutvustasid algkooliõpilased. Esmakordselt sai publik valida põnevaima stendiettekande ning kõige enam meeldinud algkooli projekti.

Seda, et kahe päeva jooksul kees Kultuurikatlas loov ja inspireeriv festivalimelu, kinnitavad  ka õpilaste endi muljed:

 Katri-Helena: „Eraldi kiidan ürituse üldist kontseptsiooni, mis end väga hästi õigustas: nii mitmedki noored väljusid ürituselt motiveeritutena, täis uusi ideid. Teadusfestival oli koht, kus said kokku andekad ning tõeliselt pühendunud noored, seal loodud tutvused, nii noorte endi kui ka noorte ja tegevteadlaste vahel, on hea pinnas tuleviku suuremateks projektideks.“

Aksel: „Teadusfestivalil osalemine oli minu elu üks tipphetk. Töötada koos niivõrd tublide, teaduslike ja ülientusiastlike noorte seltsis on ülimalt arendav ning innustav. Kõige parem on see üritus just noortele, isegi algklassides õpilastele, kes saavad realistliku pildi sellest, kui lahe võib olla teadust teha. Iga-aastaselt Teadusfestivalil käimine on parim tugi, mida saab luua noore teadushuvilise potentsiaali rakendamiseks.“

Festivali meediapartner ERR koondas erilehele http://erruudised.wix.com/teadusfestival2016 ülevaate töödest, videointervjuud ning fotogalerii ürituse meeleoludest ja auhindamisest. Algkooliõpilaste projekte käis uurimas lastejaam.ee. Noore reporteri Artur Tiiseli intervjuusid saab näha aadressilt http://lastejaam.err.ee/saade/lastejaam/#lastejaam-opilaste-teadusfestivalil

Järgmine teadusfestival toimub aprilli lõpus 2017 ja õpilaste teadustööde konkursi tähtaeg on 1. märts 2017.

Jälgige meie tegemisi veebis: www.etag.ee ja miks.ee ning Facebooki kogukonnas: Teadus? Läheb tarvis. Päriselt

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

ETISes on avatud ETF grantide lõpparuande vorm

Lõpparuande peavad esitama kõik grandihoidjad, kelle grant:

– lõppes 2015. aastal;

– lõppes enne 2015. aastat, kuid kes ei ole oma grandi lõpparuannet seni esitanud.
Lõpparuande esitamise tähtaeg on 31. mai. 2016. NB! Selleks ajaks peab lõpparuande kinnitama ka asutus.

Aruande kirjutamisel tuleb lähtuda lõpparuande koostamise ja hindamise juhendist.

Vaata ka:
Lõpparuande koostamise juhend
Lõpparuande hindamise juhend

Avanes India ja Euroopa Liidu partnerite ühiskonkurss teemal „Biopõhine energia“

  1. aprillil avanes India ja Euroopa Liidu rahastavate organisatsioonide ühiskonkurss teemal Biopõhine energia“

Taotlusi oodatakse teemadel:

  • Biokütused
  • Jäätmetest energiani

Taotluste esitamise tähtaeg on 12. juuli 2016.

Lisateave rahastavate Euroopa ja India organisatsioonide ning informatsioon konkursi kohta on saadaval:  https://indigoprojects.eu/funding/indigo-calls/s&t_call_2016

Ühiskonkursi sekretariaat organiseerib potentsiaalsetele konkursis osalejatele 12. mail veebiseminari. Osalemiseks tuleb ennast registreerida: https://goo.gl/ZFIPHF

Täiendav informatsioon:

Üldine informatsioon, partnerotsing: Ülle Must (ulle.must@etag.ee)

Rahastamise reeglid: Margus Harak (margus.harak@etag.ee)

Seminar “Avatud teadus Eestis: poliitikasoovitused ja tagasiside”

Reedel, 13. mail 2016 kell 11.00-13.00 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis seminar, kus  tutvustatakse Eesti Teadusagentuuri juures tegutseva ekspertkomisjoni koostatud avatud teaduse põhimõtete ja poliitikasoovituste tööversiooni ning sellele laekunud tagasisidet.

Dokumendi eesmärk on luua ühine raamistik avatud teaduse käsitlemiseks Eestis ning aidata kaasa riikliku strateegia ja institutsionaalsete poliitikate väljakujundamisele.

Tegemist on valdkonna esimese süstemaatilise käsitlusega, mille pani kokku 2015. aastal moodustatud ekspertkomisjon .

Dokumendi tööversioon on võimalik alla laadida järgnevalt lingilt:

Avatud teaduse ekspertkomisjoni poliitikasoovitused (tööversioon)

Kommentaarid ja parandusettepanekud esitati 15. aprilliks 2016.

Registreerimine seminarile “Avatud teadus Eestis: poliitikasoovitused ja tagasiside”  on avatud: http://www.etag.ee/tegevused/teemad/avatud-teadus/

Ettekanded:

Miks avatud teadus? Martin Hallik, TÜ

Avatud teadus Euroopas. Martin Eessalu, HTM

Avatud teaduse poliitikasoovitused ja tagasiside. Olle Hints, ekspertkomisjoni esimees

Seminari korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Tartu Ülikooli Raamatukogu

Lisainfo: Viktor Muuli, tel 730 0325, e-post viktor.muuli@etag.ee

Teaduse populariseerimise projektikonkurss toob robotid lasteaeda ja teadlased stand-up lavale

Teaduse populariseerimise projektikonkursil sai tänavu toetust 39 projekti. Traditsiooniliselt on nende seas kõige enam õpilastele ja üliõpilastele kavandatud ettevõtmisi, kuid paljust saavad osa ka teised sihtgrupid. Muuhulgas õpetavad tänavu rahastatud projektid näiteks lasteaialastele robootikat, toovad teadusteemasid ringhäälingusse ja viivad teadlased ning teadusteatrid suurtest keskustest eemal elavate noorteni.

Toetatud projektide seas on juba varasemast tuttavaid ettevõtmisi (Rändav Bioklass, raadiosaade Puust ja Punaseks) kui ka uusi algatusi (nt Vana-Egiptuse muumiate hauakambri näitusekeskkonna ja interaktiivsete õppevahendite ettevalmistus Tartu ülikooli kunstimuuseumis). Toetame Eesti eri piirkondades toimuvaid õpilaskonverentse (nt IKT õpilaskonverentsid ja Saaremaa Miniteaduspäevad) ja koolitunde rikastavaid tegevusi. Ilmumist jätkab õpilaste teadusajakiri Akadeemiake. Õpilastele tutvustatakse illustratiivsete materjalide abil EstCube-2 kosmosetehnoloogiat. Tuge saavad teaduse populariseerimiseks ka ülikoolid. Näiteks jätkab Tallinna ülikool „Ühe minuti loengute“ videosarjaga.

„Toetuse abil toimuv populaarteadusliku ajakirja Horisont varasemate aastakäikude digiteerimine ja veebis kättesaadavaks muutmine on oluline verstapost kogu Eesti teadusloo tutvustamisel,“ ütles konkursi hindamiskomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud.

Kokku laekus konkursile tähtajaks 144 taotlust kogusummas ligi 1,4 miljonit eurot. Raha sai 39 taotlust, neist osa said toetust vähendatud mahus. Konkursi eelarve oli 202 000 eurot. Seega oli taotluste maht pea seitse korda suurem kui rahastamisvõimalus.

„Toetatud tegevused jõuavad paljudesse maakondadesse üle Eesti, kaetud on sihtgrupid alates lasteaialastest kuni üldauditooriumini. On rõõmustav, et teaduse populariseerimisega tegeleb lisaks ülikoolidele ja teadusasutustele järjest rohkem koole ja kodanikuühendusi,“ lisas Raud.

Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Lisainfo: Katrin Saart, konkursi koordinaator, tel 7300 378 ja  5695 5985 katrin.saart@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad on selgunud!

Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid täna välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad ja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF.

Võidukate ühispilt
Võidukate ühispilt

Riiklikud preemiad andis üle haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et tunnustust väärivad kõik õpilased, kes on julgenud oma teadustööga võistlustulle asuda. „Teaduskonkursil osalemine näitab noore sügavamat huvi teadmise vastu ja on loodetavasti tema samm teel teadlaskarjääri või üldisemalt targema ühiskonna ehitamise suunas. Selline järelkasv on targa ühiskonna ja nutika majanduse vältimatu eeldus,“ lisas minister Jürgen Ligi.

Konkursile esitatud 159 tööst valis teadlastest koosnev žürii lõppvooru 99 uurimistööd, mida teadusfestivali eilse ja tänase päeva jooksul esitleti žüriile ja avalikkusele.

Žürii aseesimees, Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Heidy Meriste tõstis esile teadusfestivali inspireeriva keskkonna, mis pakatas noorte uurijate uudishimust ja kirglikust huvist oma teema vastu. „Märkasime rõõmuga, et paljud uurijad olid ette valmistanud põhjalikult ja hästi argumenteeritud ettekanded. Mitmed õpilaste uurimistööd vastasid ülikooli bakalaureuse ja magistritööde tasemele.“

Väga kiideti õpilaste kujutlusvõimet ja julgust avaramalt mõelda. Ennekõike avaldus see astrofüüsika ja universumi teemade rohkuses, mida varasemalt pole sellises ulatuses olnud. Sotsiaalteaduste puhul kiitis žürii õpilaste julgust lasta lahti ankeetküsitluse vormist ja tegeleda rohkem kvalitatiivse analüüsiga.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli ja gümnaasiumiastmes, eripreemiad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, erinevad ülikoolid, muuseumid ja teadusharidust populariseerivad asutused.

Tänavu juba 15 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 15 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1270 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused, sh eriauhinnad

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused (kõik tulemused, sh eriauhinnad)

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

  • Anton Konovalov, (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“ eest;
  • Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ eest;

II preemia (800 eurot)

  • Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“ eest;
  • Elis Tiivoja (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „CO2 signalisatsiooniraja olulisus hariliku müürlooga õhulõhede sulgumisel“ eest;

III preemia (600 eurot)

  • Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) töö „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“ eest;
  • Kristin Kink (Viljandi Gümnaasium) töö „Viljandimaa Kõpu valla talunimed“ eest.

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

  • Art Villem Adojaan (Tartu Tamme Kool) töö „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“ eest;
  • Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“ eest.

II preemia (550 eurot)

  • Brigitta-Maria Vakaljuk (Tapa Gümnaasium) „Bensoe- ja sorbiinhappe määramine mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelikkromatograafilisel meetodil“ eest;
  • James Paul Arney (Miina Härma Gümnaasium) töö „Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring“ eest.

III preemia (350 eurot)

  • Mattias Laos (Kihnu Kool) töö „Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus“ eest;
  • Ingvar Drikkit (Tartu Raatuse Kool) töö „Tehislihastel põhineva mikromanipulaatori valmistamine“ eest.

Eesti esindaja Intel International Science and Engineering Fair’il 2017

  • Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga “Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt”

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Brüsselisl (september 2016):

  • Anton Konovalov (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“;
  • Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“;
  • Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) tööga „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“

 Osalemine Swiss Talent Forum’il 2017

  • Liisa Sakerman (Tallinna Reaalkool) töö “Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses” eest;

Osalemine International Wildlife Research Week’il Šveitsis

  • Mariin Pantelejev (Tallinna Inglise Kolledž) töö „Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes“ eest;

Osalemine London International Youth Science Forum’il 2016

  • Emili Õun (Vinni-Pajusti Gümnaasium) töö “Eduard Vilde nimelise kolhoosi esimehe August Lepasaare panus kohaliku elu edendamisse aastatel 1956-1968” eest;

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest premeeriti I preemia pälvinud tööde juhendajaid (a’ 725 eurot):

  • Darja Lavõgina (Tartu Ülikool), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Anton Konovalovi töö juhendamise eest;
  • Kaupo Voormansik (Tartu Observatoorium), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Eva-Maria Tõnsoni töö juhendamise eest;
  • Kalev Rattiste (Eesti Maaülikool) Art Villem Adojaani töö juhendamise eest;
  • Inge Vahter (Saaremaa Ühisgümnaasium), Mati Martinson Martin Vesbergi töö juhendamise eest.

Publiku lemmikud

  • Joosep Põllmaa; Jaagup Põllmaa (Kolga kool) Legoinstallaatsiooni eest filmi „1944“ ainetel
  • Gabriela Cetvergaite (Lasnamäe Gümnaasium) töö „Suhtumise representatsioon laste kloordioksiidiga ravimise kajastamisel ja sündmuste areng pärast esmaartikli ilmumist“ eest

Asutuste ja organisatsioonide eripreemiad

Maaeluministeeriumi eripreemia

  • Liisa Sakerman (Tallinna Reaalkool), töö “Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses” eest;
  • Tauno-Taimar Tamm (Lähte Ühisgümnaasium), töö “Undi ja Savikoja paisjärvede kalastik 2010. ja 2015. aasta võrdluses” eest;

Kaitseministeeriumi eripreemia 

  • Johann Erik Kukk (Tartu Erakool), töö “Teise maailmasõja sündmuste kajastamine propagandas” eest;
  • Marie Tulik (Parksepa Keskkool), töö “Eesti Kaitsevägi ja Nõukogude armee. Iseloomustus läbi minu pere kogemuste” eest;

Siseministeeriumi eripreemia 

  • Maria-Helena Rahumets (Tallinna 32. Keskkool), töö “Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel” eest;
  • Mattias Laos (Kihnu Kool), töö “Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus” eest;

Keskkonnaministeeriumi eripreemia

  • Mariin Pantelejev (Tallinna Inglise Kolledž), töö “Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes” eest;

Eesti Ajaloomuuseumi eripreemia

  • Anna-Liis Post (Kadrina kool), töö „Kadrina kohtade hüüdnimed“ eest;
  • Liivi Heinla, Anna-Liis Posti juhendaja

Eesti Energia eripreemia

  • Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“ eest;

Eesti Kirjandusmuuseumi eripreemia

  • Katri-Helena Janno (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted“ eest;

Ajakirja Horisont eripreemia

  • Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool), töö „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“ eest

Ajakirja Eesti Loodus eripreemia

  • Marie Mari Maasik (Tallinna Reaalkool), töö „Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010–2013“ eest;

Eesti Loodusmuuseumi eripreemia

  • Diana Alt ja Elo Nõmm (Saaremaa Ühisgümnaasium), töö “Pisikesed teod Saaremaa rannaniitudel” eest;

Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad

  • Art Villem Adojaan (Tartu Tamme Kool), töö “Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest” eest;
  • Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium), töö “Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal” eest;
  • Helena Pahtma (Tartu Jaan Poska Gümnaasium), töö “Kuidas mõjutab rohevindi tervislik seisund tema motivatsiooni toituda tajutud kisklusriski tingimustes?” eest;

Eesti Psühholoogide Liidu eripreemia

  • Auli Marta Humal (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Alzheimeri haige hooldaja koormatus ja seda mõjutavad tegurid” eest;
  • Annika Paas (Tartu Jaan Poska Gümnaasium), töö “Inimese maitsmis- ja haistmismeele tundlikkuse hindamine” eest;
  • Kristo Ambus, Gerlin Dreimann (Rakvere Gümnaasium) töö “Loomade õppimisvõimet mõjutavad tegurid labürintkatsetes liivahiirte näitel” eest;

Eesti Tervishoiumuuseumi eripreemiad

  • Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Unehäired gümnaasiumiealistel noortel” eest;
  • Karl-Erik Lett (Tallinna Reaalkool), töö  “Vereanalüüsi teostamist mõjutavad preanalüütilised tegurid” eest;

Eesti 2.0 eripreemia

  • Priit Norak (Saue Gümnaasium), praktilise uurimistöö “Ekstruuder” eest;

Energia Avastuskeskuse eripreemia

  • Marie Mari Maasik (Tallinna Reaalkool), töö “Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010 – 2013” eest;

Keskkonnaameti eripreemiad

  • Kaisa Orgusaar (Tallinna Ühisgümnaasium), töö “Eesti rannikuvee üldlämmastiku- ja fosforisisaldus” eest;
  • Katrina Kaasik (Saaremaa Ühisgümnaasium),töö “Karjatamise mõju Loode tammiku loopealsetele” eest;

ROBOTEXI eripreemia

  • Joosep Põllmaa, Jaagup Põllmaa (Kolga Kool), Legoinstallatsiooni eest filmi „1944“ ainetel;

Tallinna Loomaaia eripreemia

  • Kristo Ambus ja Gerlin Dreimann (Rakvere Gümnaasium), töö “Loomade õppimisvõimet mõjutavad tegurid labürintkatsetes liivahiirte näitel” eest;
  • Mariin Pantelejev (Tallinna Inglise Kolledž), töö “Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes” eest;
  • Anneliis Rea (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Inimolemuse käsitlemine ajaloos ja selle geneetilised alused” eest;

Tartu Observatooriumi eripreemiad

  • Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool), töö “Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil” eest;
  • Markus Rene Pae (Gustav Adolfi Gümnaasium), töö “Elektrilist päikesepurje kasutavad tuleviku-kosmosereisid” eest;
  • Merlin-Eliise Salus (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Universumi tumeaine uurimine Eestis” eest;
  • Mihkel Talmar (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Supernoova SN 2014J tüübi määramine heleduskõvera abil” eest;
  • Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt” eest;

Teaduskeskus AHHAA eripreemiad

  • Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel” eest;
  • Miina Solveig Muru (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Klaasi pinnakvaliteedi määramine interferomeetrilisel meetodil” eest;
  • Jasper Ristkok (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Lehtvedruamb” eest;

Tervise Arengu Instituudi eripreemiad

  • Maria-Helena Rahumets (Tallinna 32. Keskkool), töö “Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel” eest;
  • James Paul Arney (Miina Härma Gümnaasium), töö “Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring” eest;

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad

  • Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö “Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel” eest;
  • Taimo Priinits, Andres Anissimov (Viljandi Gümnaasium), töö “Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil” eest;
  • Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Gümnaasium), töö “Unehäired gümnaasiumiealistel noortel” eest;

Eesti Maaülikooli eripreemiad

  • Raul Palk (Rakvere Gümnaasium), töö “Tuuleeneriga ja päikeseenergia tasuvusest eramajapidamises elektrienergia tootmiseks” eest;
  • Eve Raja, Raul Palgi juhendaja, Rakvere gümnaasiumi geograafiaõpetaja

Tallinna Tehnikaülikooli eripreemia

  • Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool), töö “Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil” eest;

Tallinna Ülikooli eripreemiad

  • Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi eripreemia: Henri Olavi Suomalainen (Rakvere Gümnaasium), töö “Teatri ja kooli vaheline koostöö” eest;
  • Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi eripreemia: Joan-Martin Astudnev “Tallinna Õismäe Gümnaasium), töö “Laulev revolutsioon ja I Noortefoorum” eest;
  • Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi eripreemia: Kadi Rahu (Tallinna Prantsuse Lütseum), töö “Maanteekõrtside ajalugu Kuusalu kihelkonnas” eest;
  • Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi eripreemia: Karmen Mardik (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel” eest;
  • Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi eripreemia: Saale Kaubi (Tallinna Prantsuse Lütseum), töö “Vahetusaasta mõju edasisele töö- ja elukäigule” eest
  • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi eripreemia: Ketriin Murrik, Liisa Puu (Viljandi Gümnaasium), töö “Viljandi järve ümbruse mullad ja allikate mõju nende kujunemisele” eest;

Tartu Ülikooli eripreemiad

  • Maria-Helena Rahumets (Tallinna 32. Keskkool), töö “Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel” eest;
  • Karmen Mardik (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium) töö “Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel” eest;
  • Anna-Liis Post (Kadrina Keskkool), töö “Kadrina kohtade hüüdnimed” eest;
  • Pille-Riin Langeproon, (Tallinna Prantsuse Lütseum), töö “Kõnnu valla Langebraunide seos Tallinna portselanitöösturiga” eest;
  • Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), töö “Unehäired gümnaasiumiealistel noortel” eest;
  • Hanna Keidong (Saaremaa Ühisgümnaasium), töö “Hambaprobleemide profülaktika Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5.- 9. klasside õpilaste seas” eest;
  • Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt” eest;
  • Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium), töö “Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel” eest;
  • Tartu Ülikooli teaduskooli eripreemia: Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“ eest.

 

Lisainfo:

Terje Tuisk, Teaduse populariseerimise osakonna juhataja, tel 51 10356, terje.tuisk@etag.ee
Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 5805 0869,  kaili.kaseorg@etag.ee

BONUSe 2015. aasta tegevuste ülevaade

Aastatel 2012 – 2015 korraldas BONUS programm kolm projektikonkurssi kogueelarvega ligi 90 milj €. Hetkel on 28 projekti käimas. Neile on lisa oodata peagi hindamisele minevate viimase konkursi projektitaotluste hulgast.

BONUS sekretariaat on koostanud ülevaate 2015. aasta tegevustest, mis on programmi elluviimise kolmas aasta. Dokument on leitav aadressil
http://www.bonusportal.org/files/4810/BONUS_annual_review_2015.pdf
Paberkoopiad on saadaval Eesti Teadusagentuuris.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Margit Suuroja
margit.suuroja@etag.ee

Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad

teadusfestival_2015_foto_Teadusagentuur
Fotol hetk esimesest teadusfestivalist 2015. aastal. Foto autor Reimo Rehkli

Eesti Teadusagentuur korraldab 28.-29. aprillil Õpilaste teadusfestivali, aasta tähtsündmuse, kus tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Tallinnas Kultuurikatlas toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 101 parimat, kelle hulgast selguvad
29. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Tihe festivaliprogramm pakub kokkupuutekohti erinevate teadusvaldkondade vahel ning vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestivaliga soovitakse avada kõigile võimalus tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Õpilastööd peegeldavad küll nende enda huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“. Selle tõenäolise põhjusena tõi Tuisk välja Eesti saamise kosmoseriigiks ja teema laia kajastatuse meedias.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Ürituse raames on Kultuurikatla kõrval asuvas Energia Avastuskeskuses tavalisest tihedam programm ja sissepääs festivali käepaelaga soodsam. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:
Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

 

Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud!

Täna, 20. aprillil Tartus toimunud konverentsil “Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool” anti pidulikult üle preemiad  2016. a kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimatele.

Juba 25 korda toimunud konkursile esitati 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd.  Konkursitööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat.

Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, prof Edgar Krull ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.

Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus
Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega, vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus. Foto autor Piret Ehrenpreis

 

 Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis

 I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“ eest.

Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes  ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis, kus loodusaineid õpetatakse nö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus.

II preemia (750 eurot) Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) töö „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“ eest.

Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti  aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa.

 

Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia:

I preemia (800 eurot) pälvisid  Piret Soodla  ja  Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest.

Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad,  sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste  oskuste  mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.

Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente,  Siswa A. N. van Rieasen ja  Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva, Kreekast töö „Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle“  eest.

Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes  avastusõppe mudelit kasutab.

II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö „Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia“ eest.

Emeriitprofessor Jaan Mikul uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

 

Magistritöö kategoorias pälvis

 I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Tallinna Ülikoolist töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest.

Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.

 II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest.

Töös on analüüsitud  intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle  hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.

Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis  Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö „Populaarteaduslik (õppe)film “Otsiskelu”“ eest.

Õppefilm avab  õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.

 

Tänukirjad

Tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Tallinna Ülikoolist Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest.

Tänati Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Tallinna Ülikoolist Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest.

Tänati Kristi Vinterit Tallinna Ülikoolist preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.

 

Palju õnne preemiasaajatele ja juhendajatele!

Lisainfo: Sirli Taniloo, tel 731 7347 ja 526 0562; e-post   sirli.taniloo@etag.ee

 

Konkursist

Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus.  Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts ja seda rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Selgus NUTIKAS toetusmeetme esimene rahastatud projekt

Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” taotlusvoorus sai esimese rahastusotsuse OÜ Click & Grow, projektiga “Biolagunevate komposiitmaterjalide arendus taimekasvusubstraatidele”. Toetuse summa on 176 400 eurot. Projekti teostab Tartu Ülikooli Füüsika Instituut.

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute taotlusvoor avati 4. jaanuaril 2016. aastal. Käimasoleva taotlusvooru toetuse maht on kuni 9 000 000 eurot. Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” eesmärk on toetada Eesti majanduse muutumist teadmistemahukamaks. Haridus- ja Teadusministeerium suunab meetme kaudu aastani 2022 ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks kokku 26,6 miljonit eurot, millest suurem osa tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Eesti Teadusagentuuri juures tegutseb juhtkomisjon, mis hindab taotlusi ja juhib toetusmeedet tervikuna. Toetust vahendab Sihtasutus Archimedes.

Uudise täistekst asub SA Archimedese veebilehel.

Eesti teaduse päev välistudengitele

Eesti Teadusagentuur ja Erasmus Student Networki Tartu esindajad (ESN Tartu) korraldavad  reedel, 22. aprillil  Eesti teaduse päeva (Day of Science), mille raames tutvuvad Tartu välistudengid Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuses allveerobotite ja tehisorganitega, põnevate teaduse innovatsioonide ja start-upidega Mektory innovatsioonikeskuses ning säästva moedisainiga Reet Ausi Showroomis.

6. mail tulevad Tallinna välistudengid Tartusse tutvuma siinsete teadusasutuste ja teadlastega.

Eesti Teadusagentuuri ja Erasmus Student Networki koostöös korraldatud ürituste eesmärk on tutvustada välistudengitele Eesti  kõrgetasemelist teadust ja  võimalusi teadlaskarjääriks.

Välistudengitele on Eesti teadust tutvustavaid üritusi korraldatud 2013 a. sügisest, 2016. a veebruaris sõlmisid Eesti Teadusagentuur ja Erasmus Student Network ühisürituste korraldamiseks koostööleppe.

 

Täpsem info: Liis Livin,

Eesti Teadusagentuur, Research in Estonia turundusjuht,

liis.livin@etag.ee

Research in Estonia tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

 

 

Kasvatusteaduslike tööde konkursi parimaid tunnustatakse konverentsil “Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool”

Kolmapäeval, 20.aprillil kell 10.30 algab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas (Salme 1a) kasvatusteaduste konverents “Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool”. Konverentsil antakse üle ka tänavused kasvatusteaduslike uurimistööde preemiad.

 Tallinna ja Tartu ülikoolide haridusteadlased arutavad konverentsil, kuidas paremini „võrgustuda“ ja koostöös õpetada ning mis kasu on õpikogukonnast.  Juttu tuleb uuest õpetamiskultuurist – organiseeritud ja koostöisest õpetamisest. Päeva juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

Konverentsi teises pooles tehakse kokkuvõtteid kasvatusteaduslike uurimistööde riiklikust konkursist ja pärjatakse parimaid.

 Konverentsile on oodatud kõik kasvatusteadlased, valdkonna üliõpilased, tegevõpetajad, haridusametnikud, pedagoogika ja kasvatusteadusega seotud ühendused ning nende esindajad ning loomulikult kasvatusteaduslike tööde konkursil osalejad. Konverents on tasuta, seda korraldavad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut  ja Eesti Teadusagentuur.

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss 2016

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös toimus tänavu juba järjekorras 25. kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss. Võistlema laekus 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd, mis jagunesid Tartu ja Tallinna ülikoolide vahel peaaegu võrdselt.

Konkursi preemiafond 5800 eurot jaguneb nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Hindamiskomisjoni esimehe, emeriitprofessor Jaan Kõrgesaare sõnul katsid konkursitööd pea kogu elukaare – väikelastest kuni nõrgemalt motiveeritud põhikooli-, kutse- ja kõrgkooliõppuriteni. „Käsitleti nii humanitaariat kui reaal- ja loodusteadusi, nii meedia- kui päästemaailma ja muuseumipedagoogikat,“ tutvustas Jaan Kõrgesaar.

Preemiate üleandmine algab kell 15.

 

Rohkem infot konverentsist: www.etag.ee/kasvatusteaduste-konverents-2016

Lisainfo: Karmen Trasberg, tel 737 6475, 53 904 240 ; e-post karmen.trasberg@ut.ee,

Rohkem infot kasvatusteaduslike tööde konkursist:

http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Lisainfo: Sirli Taniloo, tel 731 7347 ja 526 0562; e-post   sirli.taniloo@etag.ee

 

 

 

Teadusagentuur kuulutas välja hanke „Teaduse- ja tehnoloogiateemalise telesaate tootmine“

Hankedokumendid leiate riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/register/ . Hanke number on 172993, pakkumuse esitamise tähtaeg 5. mail 2016 kell 10.00.

Valmiva telesaate vahendusel tutvustame Eesti teadlaste teadustööd, teaduse ja tehnoloogia rolli meie igapäevaelus.

Saadet rahastatakse Euroopa Regionaalfondist  programmi TeaMe+ raames. Eesti Teadusagentuur toetab samast programmist saatesarja „Rakett 69“. Eelmisest programmist toetati ka mõni aasta tagasi eetris olnud saatesarja „Püramiidi tipus“.

Lisainfo:  Margit Meiesaar, programmi TeaMe+ juht, tel 730 0339, 5564 9214 ; e-post margit.meiesaar@etag.ee

 

 

Infopäev Mobilitas Pluss partneritele

12. aprillil kell 13.00 toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuse Krause saalis (Turu 2) SA Eesti Teadusagentuuri infopäev Mobilitas Pluss partneritele. Infopäeval käsitlevad SA Archimedese struktuuritoetuste agentuuri töötajad järgmisi teemasid:

1) Kulude abikõlblikkus – Urve Vool, abikõlblikkuse nõunik;
2) Hangete korraldamine – Tiina Kähara, järelvalvespetsialist;
3) Teavitus – Merily Remma, kommunikatsioonispetsialist;
4) Maksetaotluste koostamine, aruandlus – Anu Laumets, meetmehoidja (teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine);
5) Küsimused ja vastused – eelkõnelejatega koos vastab küsimustele SA Archimedese struktuuritoetuste agentuuri asejuhataja Mariann Saaliste.

SA Eesti Teadusagentuur vahendab Mobilitas Pluss programmi kaudu toetusi, mis soodustavad teadlasrännet ning teadlaste ja TA asutuste rahvusvahelist koostööd. Mobilitas Pluss partnerid on Eesti teadusasutused.

Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Täiendav info:
Margus Harak
Mobilitas Pluss konsultant
SA Eesti Teadusagentuur
 731 7343

 

xtube
XXX KOSTENLOSE PORNO
VIDEOS PORNO XXX
VIDEOS PORNO XXX
xtube
XXX KOSTENLOSE PORNO
logo