Personaalsete uurimistoetuste tänavune taotlusvoor avaneb 1. aprillist

Personaalsete uurimistoetuste uus taotlusvoor on avatud 1. aprillist 5. maini (taotluskeskkond ETISes suletakse 5. mail 2017 kell 17.00). 

NB! Järeldoktoritele: 2017. aastal saab taotleda ainult välisriiki suunduva järeldoktori toetust. Välisriigist Eestisse tuleva järeldoktori toetust saab taotleda Mobilitas Pluss programmist.

NB! Infopäevad toetuse taotlejatele toimuvad 28. ja 29. märtsil:

  1. märtsil kell 12-14 (eesti keeles) Tartus, Dorpati konverentsikeskuse (Turu 2) Struwe saalis

   28. märtsil kell 14-16 (inglise keeles) Tartus, Dorpati konverentsikeskuse (Turu 2) Baeri saalis

   29. märtsil kell 12-14 (eesti keeles) Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia (Kohtu 6) saalis

Taotlusvooru dokumendid (taotlemise ja hindamise juhendid, näidisvormid) ja kõik muu taotlemiseks olulise info leiate: Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste veebilehelt

Personaalseid uurimistoetusi on kolme tüüpi:

  • järeldoktori grant on uurimistoetus doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isikutele teadlaskarjääri alustamiseks Eesti või välisriigi tugevate teadusasutuste ja uurimisrühmade juures.
  • stardigrant on uurimistoetus esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamiseks.
  • rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks.

Lisainfo:

Siret Rutiku

Uurimistoetuste osakonna juhataja

tel 7 317 381;

siret.rutiku@etag.ee

 

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

Avatud teaduse seminar kutsub teadustööga seotud inimesi kaasa mõtlema

Tartu ülikooli raamatukogu ja DataCite Eesti konsortsium korraldavad 20. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelise seminari Open Research Data – the FAIRest Data is the Future of Science, kuhu on oodatud kõik teadlased, teadustöötajad, doktorandid ja teised huvilised.

Loe rohkem: TÜ Raamatukogu teatest: https://utlib.ut.ee/avatud-teaduse-seminar-kutsub-teadustooga-seotud-inimesi-kaasa-motlema

 

Seminar on kõigile osalejatele tasuta ning töökeeleks on inglise keel. Registreerimine üritusele on avatud 13. aprillini.

Seminari lisainfo ja registreerimine:  https://sisu.ut.ee/od-seminar/

Hariduskonverents “Tee tuleviku kooli” toimub 19. aprillil

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse ja Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatud konverents “Tee tuleviku kooli” toimub 19. aprilill  Tallinna Ülikoolis.

Tegu on igakevadise hariduskonverentsiga, kuhu ootame õpetajaid, koolijuhte, üliõpilasi, kasvatusteadlasi ja haridusametnikke arutama haridust ja koolielu puudutavatel päevakajalistel teemadel.

Tänavuse konverentsi fookuses on Eesti kooliuuendus ja ülikoolide võimalused seda toetada. Ettekanded puudutavad muutunud õpikäsituse sisu ja levikut, ülikooli ja koolide koostöömudeleid, koolijuhtimist ja õpetajate ootusi, aga ka brittide kogemusi uue koolikultuuri juurutamisel. Konverentsi päevakava siin.

Konverentsi teises osas tutvustatakse 2017. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile esitatud töid ja parimatele antakse üle preemiad. Konverentsi lõpetab pidulik vastuvõtt. 
Konverents on tasuta. Osalejatele on tellitud transport Tartust Tallinnasse ja tagasi.

REGISTREERIMINE

 

Kontakt:

Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
telefon: 7 317 347; 52 60 562
e-post: sirli.taniloo@etag.ee

Konkurss ajakirjanduslike artiklite kirjutamiseks

Eesti Teadusagentuur koordineerib teadus- ja tehnoloogiapakti – ühiskondlikku koostöölepet, mille eesmärgiks on teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamine – noorte huvi tõstmine, hariduse kvaliteedi arendamine ja valdkonnas töötamise väärtustamine.

Selle raames on oluline tegevuste tutvustamine, mis on seotud teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ja selle karjäärivõimaluste populariseerimisega noorte seas, info levitamine teaduse populariseerijate, haridusasutuste ja ettevõtete koostöö ning teadus- ja tehnoloogiapakti partnerite tegevuste kohta.

Sellega seoses otsime konkursi korras partnerit, kelle ülesandeks on artiklite kirjutamine.

Sisseostetava teenuse kirjeldus:

  • tehnoloogia, teaduse ja inseneeria valdkonna ajakirjanduslike uudiste ja artiklite kirjutamine, selleks vajalike intervjuude läbiviimine noorte, haridustöötajate, teadlaste, ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatega.
  • Artiklite varustamine fotode valikuga.

Nõuded teenuse osutajale:

  • väga hea eesti keele oskus;
  • artiklite kirjutamise kogemus või varasem või praegune töö ajakirjandusvaldkonnas;
  • valmisolek intervjuude läbiviimiseks üle Eesti;

Kasuks tuleb:

  • kokkupuude haridusvaldkonna ning teaduse, tehnoloogia ja inseneeriaga;
  • teadmised majanduskeskkonnast ja meediast.

Kandideerimine:

Kandideerimiseks palume hiljemalt 30. märtsiks saata aadressile signe.ambre@etag.ee märksõnaga „artiklite kirjutamine“ järgmised dokumendid:

  • Töö teostaja kogemuse kirjeldus antud valdkonnas (võib olla esitatud ka CV vormis) koos viidetega kirjutatud artiklitele;
  • Hinnapakkumine kirjeldatud töö teostamiseks.

Töö alustamine niipea kui võimalik, lõpp 30.06.2017. Tööde eest tasumine ning vastavalt vajadusele tööülesannete täitmisega seotud transpordikulude hüvitamine toimub igakuiselt esitatavate arvete alusel.

Lisainfo:

Signe Ambre, tel 731 7356, signe.ambre@etag.ee

Artiklite kirjutamist rahastatakse Euroopa Regionaalfondi TeaMe+ tegevustest.

 

Eesti IKT teadust tutvustava video tootmine

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur kutsub teie organisatsiooni esitama pakkumust välissihtrühmale (välisteadlased, välisavalikkus, välisajakirjanikud) suunatud Eesti IKT teadust tutvustava video (edaspidi video) väljatöötamiseks ja tootmiseks.

Eesmärgiks on leida koostööpartner, kes loob koostöös SA Eesti Teadusagentuuri esindajatega video kontseptsiooni, korraldab filmimise ja video montaaži.

Video eesmärk on tutvustada Eesti IKT teaduse parimaid saavutusi. Videot kasutatakse erinevatel messidel, koostööpartnerite kodulehtedel, ühismeedias ja muudes võimalikes kohtades. Video sihtrühmaks on välisteadlane, välisajakirjanik või välisavalikkus, kes on huvitatud Eesti IKT teadussaavutustest. Video tellitakse SA Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia poolt. Algatuse eesmärgiks on tutvustada ja hoida Eesti teaduse mainet rahvusvaheliselt ning soodustada väliskoostööd.

Hanke tehniline kirjeldus:

  1. Koostöös SA Eesti Teadusagentuuriga töötada välja video kontseptsioon
  2. Video on välja töötatud inglise keeles, lisatud on ka subtiitrid. Pakkuja tellib kvaliteetse tekstide toimetamise ja tõlke inglise keelde
  3. Video võimalikud teemade valikud, mida kasutada, on lisa 1 all
  4. Video peab olema loodud visuaalselt Eesti uuele brändile vastates (brändi nõuded brand.estonia.ee)
  5. Videos võib olla kasutatud animatsioone, kuid ei tohi olla tervenisti animatsioon
  6. Video pikkus peab jääma 1min ja 1min 30sek vahele
  7. Video peab kajastama Hankija poolt edastatud kohustuslikke struktuuritoetuste teavituslogosid ning -tekste
  8. Video formaat ja maht peavad võimaldama nende esitamist erinevatel veebilehtedel
  9. Töövõtja loovutab tellijale piiramatu varaliste õiguste teostamise ainuõiguse, sh õiguse:
  • teostada ja kasutada mistahes viisil kõiki teenuse osutamise tulemusena tekkinud varalisi õigusi töö suhtes tähtajatult ja kogu maailma territooriumil;
  • reprodutseerida, esitada ja levitada lepingu alusel valminud töid piiramatult, sh õiguse tööd avalikult esitada;
  • teha valminud töö üldsusele kättesaadavaks.

Nõuded pakkumusele

  1. Pakkumuse maksumus tuleb esitada ilma käibemaksuta
  2. Pakkumus peab sisaldama esmast Pakkuja poolset kontseptsiooni ning kirjeldust tööprotsessi juhtimisest ja tööde teostamisest koos ajakavaga, mis on koostatud arvestusega, et tööd peavad olema teostatud ja üle antud hiljemalt 9. juuniks.
  3. Pakkumuses peab olema välja toodud Pakkuja videode loomise kogemus koos linkidega teostatud töödele (vähemalt 2)

 

Valiku kriteeriumiteks on parim hinna ja kvaliteedi suhe järgmiste osakaaludega:

  • Pakkumuse hind – maksimaalselt 20 punkti saab kõige odavam pakkumus
  • Pakkuja poolse kontseptsiooni sobivus ja atraktiivsus sh sihtrühmale – maksimaalselt 50 punkti saab parim kavand, mis sobib video eesmärgi täitmiseks
  • Pakkuja varasemad kogemused videode loomisel – maksimaalselt 30 punkti saavad näited, kus on ühe videona esitatud teaduse või kõrghariduse valdkonnas tehtud töökogemust ja üks näidis video, mis iseloomustab häid tehnilisi oskusi ja võimalusi video sisu presenteerimiseks.

Hankija võib pidada ühe või mitme pakkujaga pakkumuse esitamise eelselt ja järgselt läbirääkimisi, tagamaks hangitava teenuse parima hinna ja kvaliteedi suhte.

Tellija jäätab endale õiguse kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks kui pakkumused ületavad eelarvet, kontseptsioonid ei vasta ootustele või kui muutuvad asjaolud.

Pakkumused palume saata hiljemalt 5. aprilliks Research in Estonia turundusspetsialistile: Reimo Rehkli, reimo.rehkli@etag.ee

Lisainfo:

Reimo Rehkli, Research in Estonia turundusspetsialist, e-posti aadressil reimo.rehkli@etag.ee või telefonil + 37 2 56 477 603

Teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus 148 taotlust

Veebruaris välja kuulutatud teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus 148 taotlust kogusummas ligi 1,2 miljonit eurot, mis on enam kui  seitse korda rohkem, kui  konkursi 155 000 euro suurune eelarvemaht võimaldab rahastada. Tiheda konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus.

Kategooriate lõikes esitati kõige rohkem projekte – 63 – õpilastele ja üliõpilastele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja konverentside korraldamiseks; järgnesid õpiotstarbeliste audiovisuaalsete materjalide koostamine 30 projekti ja muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine 31 projektiga. Avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja konverentside korraldamise kategoorias esitati 18 projekti, näituste korraldamiseks ja väiksemahuliste eksponaatide soetamiseks 6 projekti.

Projektikonkursi kaudu on varasematel aastatel toetust on saanud näiteks koolid, ülikoolid, muuseumid ja teised asutused, mis on viinud läbi teadusvaldkondi tutvustavaid tegevusi eriilmelistele teadushuviliste kogukondadele.

Möödunud aastal toetati ajakirja Horisont digiteerimist, Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogilisi õppevideosid,  võistlust Teaduslahing ja First Lego League programmi lasteaedades. Koolidesse on jõudnud oma valdkonda tutvustama „Rändav Bioklass“ ja „Lahe geograafiatund“.  Korraldatakse teaduspäevi ja –konverentse.

Konkursi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Rohkem infot toetatud projektidest:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/rahastatud-projektid/

 

Lisainfo: Katrin Saart, tel  7300 378 või e-post  katrin.saart@etag.ee

 

Eestis alustab Mobilitas Pluss toetusega järeldoktorantuuri 21 teadlast

Mobilitas Pluss programmi järeldoktoritoetuse mulluse taotlusvooru tulemused on selgunud ning 21 noort teadlast saavad aasta jooksul Eesti teadusasutustes tööle asuda. Kõige rohkem järeldoktoreid suundub teadustööle Tartu Ülikooli (10), kust oli ka ülekaalukalt kõige rohkem taotlusi. Toetuse saajaid jagus aga veel ka Tallinna Tehnikaülikooli (5), Tallinna Ülikooli (2), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti (2), Eesti Maaülikooli (1) ning Eesti Kirjandusmuuseumi (1).

„Esimese Mobilitas Pluss järeldoktorite taotlusvooruga laekus meile 126 taotlust. Seda on varasemate sarnaste taotlusvoorudega võrreldes kaks korda rohkem. Kuna välja saime anda vaid 21 toetust, siis oli taotlejate toetuse saamise tõenäosus alla 20 protsendi. Teame praeguseks ka seda, et uues taotlusvoorus on konkurents peaaegu sama tihe,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri Teadusprogrammide osakonna juhataja, Oskar Otsus.

Taotlejaid oli kokku 34 riigist. Kõige rohkem oli nende seas välismaal doktorikraadi omandanud eesti päritolu teadlasi (18). Suur huvi teadlaskarjääri Eestis jätkamise vastu oli ka itaallastel (11 taotlust), indialastel (11 taotlust) ning hispaanlastel (10 taotlust). Ka toetuse saajate seas oli enam kui kümne riigi esindajaid. 

Toetuse saanud teadusprojektidest kolmandik on loodusteaduste ja tehnika valdkonnast, kuus projekti tegelevad bio- ja keskkonnateadustega, kuus ühiskonnateaduste ja kultuuriga ning kaks terviseteadustega.

 

Tänavuse vooru tulemused selguvad juunis

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus aitab välisriigis doktorikraadi kaitsnud teadlastel jätkata oma teadlaskarjääri Eesti teadusasutustes. Järeldoktoriprojekti kestus on üks kuni kaks aastat.

Tänavune Mobilitas Pluss toetuste taotlusvoor lõppes 31. märtsil. Eestisse järeldoktorantuuri tulemiseks avaldas soovi veidi üle saja noore teadlase. Tänavu on plaanis välja anda 20 toetust. 2017. aasta taotlusvooru tulemused peaks selguma juunis.

Mobilitas Pluss programmi eesmärk on toetada Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ning järelkasvu. Eesti Teadusagentuur on programmi elluviija. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Ülevaate Mobilitas Pluss programmi 2016.aasta taotlusvoorus toetust saanud järeldoktorantidest leiab siit.

Lisainfo:

Oskar Otsus
Mobilitas Pluss programmi juht
 7 317 350

Otsime videofilmi tegijat

Lugupeetud pakkuja,

Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia (www.researchinestonia.eu) kutsub Teid esitama pakkumust välissihtrühmale (eelkõige välisinvestorile, aga ka välisteadlastele ja – tudengitele) suunatud Eesti tervisetehnoloogiate teadust (health technologies) ja e-Tervist (e-health) tutvustava ingliskeelse animeeritud video (edaspidi video) väljatöötamiseks ja tootmiseks. Kutsele on lisatud mõned võtmesõnad ja ideed, mis abistavad kontseptsioonilise ettepaneku loomisel. Need on kätte saadavad siin: lisamaterjal video hinnapäringule

Eesmärk, taust ja oodatav tulemus

Eesmärgiks on leida koostööpartner, kes loob koostöös tellijaga video lõpliku kontseptsiooni ning toodab video.

Videot kasutatakse erinevatel messidel, koostööpartnerite kodulehtedel, ühismeedias ja muudes võimalikes kohtades Eesti tervisetehnoloogiate valdkonna ja e-Tervise rahvusvaheliseks tutvustamiseks. Video peaks kandma endast sõnumit sellest, et Eesti on tugev teadusriik, mis on alustalaks siin väljatöötatud tervisetehnoloogia valdkonna rakendustele ja teenustele.

Meie eesmärgiks on meelitada teadusmahukaid ettevõtteid investeerima tervisetehnoloogiate valdkonda. Riiklikult toetab seda olemasolev know-how (kogemus), tugev valdkondlik teadus, nutikad ja koostöövalmid teadlased, hea infrastruktuur, madal bürokraatia, avatud ja digitaalne ühiskond, tugev õpe (järelkasv) selles valdkonnas.

Oodatavaks tulemuseks on kvaliteetne videomaterjal, mis on sotsiaalmeedias ja veebis hõlpsalt jagatav ja atraktiivne ning mis aitab kirjeldatud sõnumit kanda.

Tehniline kirjeldus:

  1. Video maksimaalne pikkus on 1 min.
  2. Video on välja töötatud inglise keeles (nii tekst videos, kui peale loetud tekst), lisatud on ka subtiitrid. Video peab toimima nii koos heliga, kui ilma helita – st ainult pildikeele abil peab sõnum olema selge.
  3. Videos peab kasutama animatsioone ja see peab visuaalselt vastama Eesti brändile nõuetele (https://brand.estonia.ee/visual/screen-layout/video/).
  4. Video peaks oma emotsioonilt olema julge, hoogne, positiivne.
  5. Video formaat ja maht peavad võimaldama nende esitamist erinevatel veebilehtedel.
  6. Video peab kajastama tellija poolt edastatud kohustuslikke struktuuritoetuste teavituslogosid ning –tekste.
  7. Töövõtja loovutab tellijale piiramatu varaliste õiguste teostamise ainuõiguse, sh õiguse:
    1. teostada ja kasutada mistahes viisil kõiki teenuse osutamise tulemusena tekkinud varalisi õigusi töö suhtes tähtajatult ja kogu maailma territooriumil;
    2. reprodutseerida, esitada ja levitada lepingu alusel valminud töid piiramatult, sh õiguse tööd avalikult esitada;
    3. teha valminud töö üldsusele kättesaadavaks.

Nõuded pakkumusele ja pakkumuse dokumendid:

  1. Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 2000€ koos käibemaksuga.
  2. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast.
  3. Pakkumus peab sisaldama esmast Pakkuja poolset kontseptsiooni ning kirjeldust tööprotsessi juhtimisest ja ajakavast, mis on koostatud arvestusega, et tööd peavad olema teostatud ja üle antud hiljemalt 20. aprilliks 2017.
  4. Pakkumuses peab olema välja toodud vähemalt üks näide varasemalt teostatud töödest (link videole), mis on potentsiaalselt sarnane tellitavale tööle.
  5. Pakkumus peab olema esitatud hiljemalt kolmapäeval 22. märtsil. Töö algaks koheselt pärast pakkumuse tellijapoolset sobilikuks kinnitamist.

Valiku kriteeriumiteks on parim hinna ja kvaliteedi suhe osakaaludega hind 40% ja kontseptsioon 60%.

Tellija jäätab endale õiguse kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks kui pakkumused ületavad eelarvet, kontseptsioonid ei vasta ootustele või kui muutuvad asjaolud.

Video tellitakse SA Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia poolt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Pakkumused palume saata Research in Estonia turundusjuhile:

Liis Livin

Liis.Livin@etag.ee

+372 55527 605

Otsime õpilaste teadusfestivali päevajuhti

Festival toimub 27. ja 28. aprillil ja juhti vajame mõlemaks festivalipäevaks ning õhtuseks vastuvõtuks.

Festival toimub Tallinna lauluväljakul, õhtune vastuvõtt Niguliste muuseumis ja Tallinna Õpetajate majas.

Üritus algab 27.04 kell 10.45 avamisega, millel osalevad festivalil oma stendidega väljas olevad õpilased. Külastajatele on uksed avatud kell 11-17.30. 
Õhtul kell 19.30-21.30 toimub õhtune vastuvõtt, mida samuti tuleks juhtida.

28.04 on festival avatud kell 10-13, autasustamine toimub s kell 14.15-16.30.

Päeva juhi ülesanne on juhtida üritust kava järgi, intervjueerida osasid õpilasi, kes osalevad oma stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voorus (kokku 80-100 õpilast), intervjueerida algkooliprojektidega osalevaid õpilasi (1.-6. klass), intervjueerida teaduse populariseerijaid, a la Rändav bioklass, ülikoolid jms ning ka külastajaid. Juhtida õhtust vastuvõttu ja teisel päeval lisaks tavalisele festivalipäevale ka autasustamist.

Oleks hea, kui päevajuht oskaks ka mängida nt kitarri vm pilli (mille kasutamine ei nõua tehnilisi eritingimusi) ja laulaks, kui selleks on sobiv hetk või vajadus meeleolu loomiseks (nt õhtusel vastuvõtul).

Teadusfestivali päevajuhil peaks kindlasti olema varasem sarnase teadusega seotud ürituse juhtimise kogemus. Pakkumises palume lisaks soovitud töötasule välja tuua varem juhitud ürituse pealkiri ja toimumise aeg.

Pakkumisi ootame hiljemalt 22. märtsiks.

Festivali koduleht

Lisainfo:  Festivali peakorraldaja Margit Lehis margit.lehis@etag.ee või tel 520 3270, 730 0335

M-ERA.NET-i ühiskonkurss 2017 on avatud

Koostöövõrgustiku M-ERA.NET järjekordne rahvusvaheline ühiskonkurss avanes 14. märtsil 2017. Ühiskonkursil osaleb üle 30 rahastava organisatsiooni rohkem kui 25 riigist, esialgse kogusummaga 25 miljonit eurot.

Rahastatavateks valdkondadeks on:

  1. Integrated computational materials engineering (ICME)
  2. Innovative surfaces, coatings and interfaces
  3. High performance composites
  4. Multifunctional materials
  5. New strategies for advanced material-based technologies in health applications
  6. Materials for additive manufacturing

Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 13. juuni 2017 kl 12.00 Brüsseli aja järgi.
Eeltaotlused tuleb esitada läbi elektoonilise taotlussüsteemi.
Täpsem info, k.a. ühiskonkursi dokumendid, on ühiskonkursi kodulehel https://m-era.net/joint-calls/joint-call-2017

Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Maksimaalne projekti toetus on kuni 150 000 eurot. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.

 

Üksikasjalikum info M-ERA.NET-i kodulehel https://www.m-era.net/

Info ühiskonkursi kohta:
Margit Suuroja; margit.suuroja@etag.ee; Tel 731 7361 ja  5564 0548
Aare Ignat; aare.ignat@etag.ee; Tel 731 7364 ja 5553 4511

Info programmi Mobilitas Pluss ja projekti eelarve koostamise küsimustes:
Margus Harak; margus.harak@etag.ee; Tel 731 7343 ja 511 0332

Teadushuviringide näidisõppekavade tellimine

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg) kutsub Teid osalema ideekonkursil „Teadushuvihariduse näidisõppekavade tellimine“ (Riigihanke viitenumber: 183272)

Käesoleva hankega toetatakse uute teadushuviringide tegevuse käivitamist. Näidisõppekavad on abimaterjalid, mis aitavad algatada ja läbi viia erinevaid teadushuviringe. Eesmärgiks on tellida vähemalt 10 näidisõppekava, mis sisaldavad õppeprotsessi kirjeldusi, kus on toodud LTT-valdkonna seosed igapäevaeluga ja metoodilised juhised huviringitegevuse läbiviimiseks.

Näidisõppekavad tellitakse kahte valdkonda: tehnika ja inseneeria (sh tehnoloogia, tootedisain, animatsioon vms) ja loodus- ja täppisteadused (matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia jm).

Ideekonkursi võitnud ideekavandite põhjal korraldatakse edaspidi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille tulemusena sõlmitakse lepingud näidisõppekavade koostamiseks.

 Kes saavad osaleda

Ideekonkursil osalejal (vähemalt ühel meeskonnaliikmel) peab olema vähemalt ühe aastane kogemus sarnase ringi läbiviimisel ja kõigil meeskonnaliikmetel peavad omama näidisõppekava teemaga või valdkonnaga sama või sarnases valdkonnas töökogemus või haridus.

 Üldised tingimused loodavatele näidisõppekavale

Näidisõppekava maht on minimaalselt 210 tundi, mis on jaotatud kolmele õppeaastale. Soovitatav kursuste jaotus: 1.-3. klassile; 4.-6.klassile või 7.-9.klassile, kuid see võib olla ka erinev.

 Ideekonkursi läbiviimise ajakava ja tähtpäevad

Konkursi tingimuste dokumendi saamiseks ja küsimuste esitamiseks peavad  ideekonkursil osalejad Hankijale avaldama oma kontaktandmed e-RHR keskkonnas, registreerudes ideekonkurssi juurde „Hankes osalejad“ lehel. Riigihangete keskkonnas on hanke leidmisel abiks viitenumber: 183272 või siit https://riigihanked.riik.ee/register/hange/183272

Küsimuste esitamise aeg kuni 20.03.2017 kell 16.00

Osalemisdokumentide ja ideekavandite esitamine hiljemalt 23.03.2017 kell 10.00 elektrooniliselt meiliaadressile helina.loid-kudu@etag.ee

Näidisõppekavade lõplik valmimise tähtaeg: 01.11.2017

Riigihanget rahastatakse Euroopa Regionaalfondi TeaMe + toetuse andmise tingimuste raames.

TeaMe+ eesmärgiks on positiivse ühiskondliku fooni loomine LTT valdkonnas õppimisele ja töötamisele ning noorte huvide mõjutamine.

SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) otsib teadushuvihariduse eksperti

Eksperdi ülesanne on  Eesti teadushuvihariduse toetamine ajavahemikul märtsi-september 2017. a järgnevalt:

  1. Koostada teadushuviringide juhendajate koolitusprogramm (8h) ja koolituse läbiviimine Tartus.
  2. Huviringijuhendaja arenguprogrammi koostamine 6 EAP mahu ulatuses, mis lähtub LTT-valdkonnast ja ringipedagoogilisest mudelist. (3EAP on teoreetiline osa ja 3EAP praktika osa koos mentorsüsteemi kirjeldusega)
  3. Teadushuviringi läbiviimiseks Soome tugimaterjalide kaardistamine ja viie materjali soovitusega tõlkeks. Soovitused koos põhjendusega, mille maht on kuni kaks A4.
  4. Artikkel teadushariduse huviringi mudeli kirjeldusest ja metoodikast.

Koostatavad materjalide autoriõigused loovutab ekspert Eesti Teadusagentuurile.

Ekspert edastab eelnevalt kokkulepitud ajal materjalid ETAg-i TeaMe+ koordinaatorile ja osaleb koolituse ettevalmistamisel. Koolitus on ühepäevane ja toimub Tartus, täpne kuupäev selgub 30. aprilliks.

ETAg katab eelnevalt kokkulepitult koolituse toimumisega seotud kulud, eksperdi majutus ja sõidukulud ning vajadusel koolituse materjalikulu.

Eksperdiga sõlmib ETAg käsunduslepingu.

Kandideerimiseks palume saata:

  • CV, mis sisaldab infot eksperdi kogemustest valdkonnas;
  • Esialgne tegevusplaan eeldatava ajakava ja töömahu arvestuse tundides iga ülesande täitmiseks;
  • Hinnapakkumine, kus on tunnihind brutotasuna.

Tegevusi rahastatakse ERF-i programmi TeaMe+ toel.

Pakkumisi ootame hiljemalt 10. märts kell 10.00, 2017 e-posti aadressil: katrin.saart@etag.ee

Kontakt ja lisainfo
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Tel 730 0378
E-post katrin.saart@etag.ee 

 

Kaheksa rahvusvahelist teadustippu toovad Eestisse uusi uurimissuundi

Eesti Teadusagentuur otsustas toetada kaheksa rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlase tööle asumist Eesti teadusasutustesse. Saabuvate teadlaste eesmärk on käivitada siin oma uurimisrühm, juhendada noori teadlasi ning panustada seeläbi siinse teadlaskonna pealekasvu.

Mobilitas Pluss tippteadlaste toetuse esimese taotlusvooru vastu oli meeldivalt suur huvi. Meile laekus tähtajaks 29 taotlust ning nende tase oli nii kõrge, et otsustasime esialgu planeeritud viie toetuse asemel välja anda kaheksa,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri teadusprogrammide osakonna juhataja, Oskar Otsus.

Tipud, kelle uurimisvaldkondade seas on nii geeniteadus, füüsika, keemia, mikrobioloogia, keskkonnafüüsika kui ka filosoofia, tulevad Eestisse Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Šveitsist ja USA-st. Teadlased asuks tööle Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Maaülikoolis.

Eesti Teadusagentuur on valmis toetama teadlaste Eestisse tulemist Mobilitas Pluss programmi vahendistest 5 480 324 euroga, millele lisandub asutuste omafinantseering. Mobilitas Pluss tippteadlase toetus antakse välja kolmeks kuni viieks aastaks. Toetuse maksimaalne summa aastas on 180 722,89 eurot. Sellest 17 protsenti katab teadusasutus, kus tippteadlane tööle asub.

Eesti Teadusagentuurilt rahastusotsuse saanud tippteadlased peaks oma uurimisprojektidega alustama Eestis 2017. aasta jooksul.

Teoreetilise füüsika suurkuju CERN-ist 

Seni on Eestisse tulekut kinnitanud näiteks Jonathan R. Ellis, kes on maailma üks tuntumaid ja enimviidatud teoreetilisi füüsikuid ning pikaaegne CERN-i teooriaosakonna liige ja juht. Ellis asub oma uurimisgruppi looma Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI).

Tema uurimisteemad on seotud osakeste fenomenoloogiaga Suures Hadronite Põrgutis, tumeaine omaduste uurimise ja detekteerimisega, varajase universumi kosmoloogiaga ja paljude teiste hetkel aktuaalsete fundamentaalfüüsika probleemidega. „KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumis jätkab ta teadustööd oma erialal, panustab järelkasvu koolitamisse ning teadusvaldkonna arengusse ja nähtavusse nii Eestis kui maailmas laiemalt,“ rääkis labori juhataja Martti Raidal.

Polümeerikeemia ekspert Lundist aitab Tartus arendada uudseid plastikuid

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti tuleb Rootsist Lundi ülikooli professor Patric Jannasch, kelle peamine uurimisvaldkond on polümeerikeemia. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis tegeletakse vanemteadur Lauri Varese sõnul praegu (puidu)biomassi muundamisega keemiatööstusele lähtematerjaliks sobivateks kemikaalideks. Selliste kemikaalide üheks suureks rakendusvaldkonnaks  on polümeeri- ja materjalitööstus laiemalt (värvid, kõiksugu plastid jne). Eesmärk  on pakkuda neis valdkondades võimalikult palju kestlikke lahendusi praeguste naftapõhiste lahenduste asemel.

Paraku polümeerikeemiaga Tartus praegu ei tegeleta. Jannaschi uurimisprojekt „Uudsed plastikud ja kemikaalid lignotselluloosilisest toormest“  võiks aidata seda tühimikku täita. „Selline oskusteave oleks väga vajalik ja sobiks väga hästi täiendama meie uurimisvaldkonda ja eriti selle rakenduspoolt. Muidu jääks meie tegevus paljuski otsese rakendusliku väljundita,“ selgitas Vares. „Ühendades keemilise sünteesi meie poolt ja polümeerikeemia tema poolt, suudame ühiskonnale pakkuda uudseid täislahendusi (puidu)biomassist kuni valmis polümeerideni.“

Eesti juurtega tippteadlane aitab uurida ilmastikku mõjutavaid naonoosakesi

Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika laboris asub tööle Eesti juurtega teadlane Heikki Junninen, kes tuleb siia Helsingi Ülikoolist. Tartu Ülikooli füüsika instituudi aerosoolifüüsika vanemteadur Urmas Hõrrak iseloomustab teda kui noort, kuid atmosfääriaerosooliuuringute vallas juba väga suure kogemustepagasiga perspektiivikat teadlast, kes on mass-spektromeetriliste mõõtmistega tegelenud juba alates aastast 2007. Vastav valdkond on Eestis uus, kavas on luua uus töörühm, õpetades välja noori teadlasi ja kaasates rahvusvahelisi eksperte.

Junnineni teadustöö aitab kaasa Tartu Ülikooli füüsika instituudi uurimisprojektile, mis tegeleb nanoosakeste uurimisega õhus ja nende rolliga ilmastiku protsessides. „Heikki Junnineni pikaajaline kogemus kaasaegse mass-spektromeetrilise mõõtmistehnoloogia arendamisel ja rakendamisel nanoosakeste uurimisel atmosfääriõhus võimaldab asuda sellega tegelema ka Eestis,“ ütles Hõrrak. Junnineni uurimistöö on seotud ka Eesti Maaülikoolis professor Ülo Niinemetsa ja Steffen Noe juhitavate metsa ökosüsteemi ja atmosfääri koosmõju uuringutega Järvseljal. Samuti on sel seosed Tartu Ülikooli teadlaste uuringutega, mis käsitlevad metsa ökosüsteemide kliimamuutustele kohanemist ja maastiku aineringet.

 

Lisaks Jonathan R. Ellisele, Patric Jannaschile ja Heikki Junninenile asub Eesti teadusasutustes tööle veel kuni viis rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast.

Mobilitas Pluss tippteadlase toetuse teine taotlusvoor on hetkel käimas ning taotlusi saab esitada 31. märtsini 2017.

Mobilitas Pluss programmi eesmärk on toetada Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ning järelkasvu. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Rohkem infot:
Tiina Loit-Oidsalu
Mobilitas Pluss vanemkonsultant

 

Oskar Otsus
Teadusprogrammide osakonna juhataja

Kaheksakümmend üheksa uut teadusprojekti sai toetuse

Uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamine ja immuunsussüsteemi vananemise peatamine; ravi seisukohalt oluliste harvade mutatsioonide ennustamine genoomides; e-hääletamise mõju valitsemisele; lõhe vähendamine erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus; masinõppe töövahendid tehisintellekti parandamiseks  – need on vaid mõned näited väljakutsetest Eesti teaduse esiliinil, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 89-le 2017. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja otsinguprojektile. Uurimistoetuste kogumaht on 4 885 222 eurot.

2017. aastal  alustavate projektide taotlusvooru esitati 365 personaalse uurimistoetuse taotlust kogusummas 25 913 755 eurot. Menetlusse võeti 355 taotlust, neist 320 stardi- ja otsinguprojektidele ning 35 järeldoktori projektidele. Taotluste hindamisel osales 552 retsensenti 47 riigist. 355 taotlusest rahuldati 89 taotlust ehk 25%.
Toetuse saanud 9 järeldoktoriprojektist, 26 stardiprojektist ja 54 otsinguprojektist on

– 32  loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas ;

– 21  bio- ja keskkonnateaduste valdkonnass;

– 20 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;

– 16 terviseuuringute valdkonnas.
Hindamisnõukogu esimees, teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles taotlusvooru kommenteerides, et konkurents uurimistoetustele oli ka seekord väga tihe ja uurimisraha said paraku vaid parimatest parimad. „Kindlasti oleksid toetust väärinud palju enamad taotlejad, aga  uurimisraha piiratud kogusumma seab toetuste arvule kindla piiri. Pole kahtlust, et eraldatud grandid aitavad Eesti teadust hästi edendada. Eriti hea meel on selle üle, et meie teadlaskonna järelkasv  on  väga kõrgel  tasemel, sellest annab tunnistust  noortele teadlastele eraldatud iseseisva uurimistöö alustamiseks antud stardigrantide üsna suur arv,“  rõhutas Andres Koppel.
Personaalne uurimistoetus on teadlase või tema juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse toetus. Personaalseid uurimistoetusi on kolme tüüpi: toetused järeldoktoritele iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks, stardiprojektidele noorte teadlaste teadlaskarjääri jätkamiseks ja oma uurimisrühma loomiseks ning otsinguprojektidele kõrge rahvusvahelise tasemega uurimistöö tegemiseks.
 
NB! Siit näed kõiki toetatud uurimisprojekte

Ekspertkomisjonide poolt esiletõstetud uurimisprojektid
Loodus- ja tehnikateadustes
Bio-ja keskkonnateadustes
Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas
Terviseuuringute valdkonnas

Lisateave:  Siret Rutiku. uurimistoetuste osakonna juhataja, tel 731 7381, 5342 0639; e-post siret.rutiku@etag.ee
ja Andres Koppel, hindamisnõukogu esimees, tel 731 7340, e-post andres.koppel@etag.ee

 

Ekspertkomisjonide poolt esiletõstetud uurimisprojektid


Loodus- ja tehnikateadustes:

 


 Meelis Kull: Loome masinõppe töövahendeid õnnetuste tõenäosuse vähendamiseks tehisintellekti kasutamisel
 
Projekti pealkiri:
Liigse enesekindluse vältimine intelligentsetes süsteemides: Teooria ja tarkvara tõenäosuslike klassifikaatorite õppimiseks ja rekalibreerimiseks rakenduskonteksti määramatuse korral (stardiprojekt) (Tartu Ülikool)
 
Keerulised intelligentsed süsteemid nagu isesõitvad autod ja meditsiinilised ekspertsüsteemid luuakse masinõppe (ingl machine learning) algoritme rakendades. See tähendab, et arvuti õpib ise autot juhtima ja meditsiinilisi otsuseid tegema ning programmeerija ei pea arvutile ette kirjutama käitumisreegleid igaks võimalikuks olukorraks. Programmeerija roll on teha arvuti õppimisvõimeliseks, määrates ette täpsed reeglid õppimisprotsessi kohta. Teisisõnu, programmeerija ei õpeta arvutit mitte autot juhtima, vaid õppima, kuidas autot juhtida. Seejärel õpib arvuti ise, kasutades programmeerija ette antud suuremahulisi treeningandmeid ja -olukordi.
 
Üks tähtsamaid ülesandeid tarkades süsteemides on klassifitseerimine, näiteks isesõitev auto peab oskama liigitada objekte liikluses: teised autod, jalgratturid, jalakäijad, liiklusmärgid, takistused teel. Seejuures on tarvis, et klassifikaator hindaks õigesti oma enesekindluse määra tehtud liigitustes, võimaldades süsteemil madala enesekindluse korral teha turvalisemaid valikuid, näiteks vähendada kiirust. Seevastu liigne enesekindlus suurendab liiklusõnnetuste või meditsiiniliste valeotsuste ohtu. 
 
Liigne enesekindlus tuleneb sellest, kui arvesse pole võetud kogu teadmatuse määra (ingl uncertainty) klassifikaatori rakenduskonteksti kohta. Käesolev projekt on esimene, mis käsitleb korraga nii õppimis- kui rakendusaegset teadmatuse määra nii valesti klassifitseerimise hindade kui klasside sagedusjaotuse suhtes. Projektis loome teooria ja tarkvara, mis võimaldab masinõppe rakendajatel optimeerida klassifikaatoreid otseselt valdkonna spetsiifikast ja teadmatuse määradest lähtuvalt, vähendades liigset enesekindlust ja seega vähendades õnnetuste tõenäosust.
  
 



  Rando Tuvikene: Meie uuring toob kaasa merevetikatest pärinevate polüsahhariidide senisest targemad kasutusvõimalused nii meditsiinis kui toiduainetetööstuses

Projekti pealkiri: Funktsionaalsed polüsahhariidid merevetikatest (stardiprojekt) (Tallinna Ülikool)

Vetikaid peetakse ühtedeks vanimateks Maal elavateks organismideks ning arvatakse, et nad moodustasid 500–600 miljoni aasta eest kogu taimeriigi. Merevetikad suudavad produtseerida palju selliseid bioloogilisi ehituskive ja aktiivaineid, mida maismaataimedes ei leidu. Ehkki sedalaadi biomolekulid omavad potentsiaalseid rakendusi mitmetes tööstusharudes (toiduainetetööstuses, kosmetoloogias) ja mikrobioloogias, on neid teaduslikust aspektist vähe uuritud.

Oleme Tallinna Ülikoolis vetikapolüsahhariidide uurimisega tegelenud üle 10 aasta. Meie peamine eesmärk  on välja selgitada nende polümeeride molekulaarstruktuuri ja omaduste vahelised seosed. Juba natiivses olekus toimivad paljud vetikatest pärinevad polüsahhariidid antioksüdantidena, pidurdavad põletikuprotsesse, pärsivad bakterite elutegevust, mõjutavad verehüüvet ja stimuleerivad taimede kasvu. Nimetatud bioloogilised toimeid koos neile biomolekulidele omase geelimoodustumisvõimega, loovad aga aluse mitmesuguste funktsionaalsete materjalide saamiseks.

Oma uuringutes püüame tuvastada,  millised iseärasused polümeerahelate ehituses põhjustavad konkreetsete biotoimete võimendumist või vastupidi, vähendavad nende molekulide aktiivsusi. Selleks tuleb võrrelda paljudest vetikaliikidest pärinevat materjali ning seda vajadusel laboritingimustes modifitseerida. Teades, millised funktsionaalsed rühmad materjali bioloogilist aktiivsust efektiivselt suurendavad, saame luua uudseid modifitseeritud polüsahhariide, mis toime poolest ületavad tunduvalt nende looduslikke analooge.

Seega võivad vetikapolüsahhariidide struktuur-omadus sõltuvused huvi pakkuda nii teaduslikust kui ka töönduslikust aspektist. Lisaks võimaldavad nende biomolekulide struktuuriiseärasused kinnitada merevetika liigilist kuuluvust ning on seeläbi täiendavaks abimeheks taksonoomidele.

 



Bio-ja keskkonnateadustes

 

Tõnu Esko: Töötame välja arvutusliku meetodi, mis võimaldaks ennustada  väga harvade ning ravi seisukohalt oluliste mutatsioonide olemasolu osaliselt kaardistatud genoomides 

Projekti pealkiri: Harvaesinevate geneetiliste variantide mõju hindamine tervisekäitumisele populatsiooni isolaatides (stardiprojekt) (Tartu Ülikool)

Inimgenoomi pikkus on rohkem kui 3 miljardit aluspaari.  Kahe suvaliselt valitud Eestlase pärilikkuseaine erinevuse kolmest miljonist positsioonist paikneb keskeltläbi 10 000 geene kodeerivas piirkonnas. Lisaks sellele on igas genoomis keskmiselt 20 defektset geeni, mis asuvad geene mittekodeerivates alades. Taolisi, suure mõjuga mutatsioonide kandjaid leidub populatsioonis väga vähe (keskmiselt üks kandja 1000 kuni 100 000 kohta), kuid need on klasterdunud suguvõsadesse ning põhjustavad haigusi nagu näiteks pärilik rinnavähk. Erisused DNA geene mittekodeerivates alades määravad suuresti ära inimese välimuse, käitumise ning selle, millistesse haigustesse meil elu jooksul on suurem risk haigestuda.

Praegu maksab inimgenoomi kolme miljardi positsiooni lugemine ehk sekveneerimine ligi paar tuhat eurot. Kulutõhusaks alternatiiviks on kiibipõhine genotüpiseerimine. See võimaldab samaaegselt kaardistada kuni miljon mutatsiooni kuni 24 inimese pärilikkuseaines, makstes samas vaid mõnikümmend eurot.

Minu uurimistprojekti eesmärgiks on välja töötada arvutuslik meetod, mis, tuginedes genotüpiseerimiskiibi profiilidele ning väikesele hulgale samasest populatsioonist pärinevale kogu eksoomi ning täisgenoomi järjestustele, võimaldab ennustada väga harvade ning kliiniliselt oluliste mutatsioonide olemasolu vaid kiibipõhiselt analüüsitud indiviidide genoomides.

Kuna Eesti rahvaarv on suhteliselt väike ja eestlased geneetiliselt väga ühtlane rahvus, sest pea 800 aastat oldi sunnismaised, on suurem osa eestlastest lähemalt või kaugemalt sugulased.  Kaardistame oma uurimisprojektis  sellised kauged sugulused (kuni 20 sugupõlve tagused seosed) kogu Geenivaramu 50 000 geenidoonori hulgas ning kasutame seda informatsiooni harvade mutatsioonide ennustamisel. 

Meie uudne meetod võimaldab terviseandmeid analüüsides hinnata iga mutatsiooni patogeensust ja pakkuda taskukohast geneetilist nõustamist raskete haiguste osas.
 




Leho Tedersoo:
Meie kogutud andmed mikroorganismidest võimaldavad muuhulgas hinnata ka ökosüsteemide unikaalsust, potentsiaalset kaitsevajadust ning kliimamuutuste mõju 

Projekti pealkiri: Päristuumsete mikroorganismide globaalne elurikkus (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
 
Mikroorganismidel – seentel, bakteritel, arhedel ja protistidel – on mulla toitainete ringes väga oluline roll. Vabalt elavad mullaseened on peamised lagundajad, ent mükoriissed seened transpordivad taimedesse valdava osa neile vajalikest mineraalainetest. Seened ja oomütseedid on ka enim tuntud haigustekitajad taimedel. Võrreldes taimede ja loomadega on mikroorganismide ökoloogiast ja levikumustritest väga vähe teada. Uue põlvkonna meetodid DNA sekveneerimisel võimaldavad seda olukorda muuta.

Uurimisprojekti peamine eesmärk on tuvastada mikroorganismide globaalsed biogeograafilised ja ökoloogilised levikumustrid ning nende seotus mullastiku, kliima ja taimkattetüübiga.  Meie projekti teeb unikaalseks eriline, globaalselt standardiseeritud proovide kogumise ja töötlemise metoodika, nn kolmanda põlvkonna DNA sekveneerimismeetodite kasutamine ja võrdleva fülogeneetika ning statistilise mudeldamise analüüsid. Oleme oma töögrupiga juba kogunud >60 000 mullaproovi >1500 proovialalt üle maailma. Nende analüüsimisele ja interpreteerimisele uues uurimisprojektis pühendumegi.

Projekti käigus saame tohutul hulgal infot mulla mikroorganismide elurikkuse kohta, mis koos taustaandmetega tehakse kättesaadavaks veebis. Lisaks mulla mikroobide biogeograafilise leviku alusuuringutele võimaldavad kogutud andmed hinnata ka ökosüsteemide unikaalsust, potentsiaalset kaitsevajadust ning kliimamuutuste mõju. Võrdleme Eesti looduslikke kooslusi võrdluses lähiriikide ja kaugemal asuvate kooslustega. Eesti piires on võimalik hinnata metsatüüpide, majandamise ja vääriselupaikade mõju mulla mikroorganismide elurikkusele ning seeläbi hinnata kaitsekorraldust ka mullamikroobide vaatenurgast.


Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas

 

Triin Vihalemm: Kuidas säilitavad inimesed eneseväärikust meediakodanikuna poliitilise kriisi tingimustes?

Projekti pealkiri: Meediakasutuse praktikad ja identiteedi arengud  Eesti ja Läti venekeelses elanikkonnas  poliitilise kriisi tingimustes (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)
 
Ukraina kriisiga kaasnenud meediapropaganda on teravdanud küsimust Baltikumi venekeelse elanikkonna meediast-mõjutatusest kui turvariskist. Oma uuringuprojektis uurin koos Läti meediauurija Janis Juzefovisci ning doktorantidega propagandasõja mõju, avades individuaalse meediatarbija käitumise tagamaid.

Uuringu sihtrühm on hargmaised inimesed, kes elavad vaimses mõttes mitmes ühiskonnas korraga, olles oma igapäevaste tegevuste, perekondlike, tööalaste jm suhete kaudu seotud mitme riigiga. Eelnevatest uuringutest on teada, et Eestis on hargmaised inimesed kohalikku ühiskonda nii majanduslikus kui poliitilises mõttes suhteliselt hästi lõimunud – seega pole hargmaisus ja lõimumine vastandlikud protsessid, vaid võivad teineteist isegi toetada.

 Kuni poole Eesti ja Läti venekeelsest auditooriumist moodustab digitaalselt hargmaine, st suhtlusmeedias aktiivne ning nii Lääne, kohalikke kui ka Venemaa meediakanaleid tarbiv rühm. Küsime, kuidas need inimesed propagandasõja tingimustes oma digitaalset suhtlust ja isiklikku infomenüüd kujundavad, kuidas väljendub ning areneb nende inimeste identiteet, arusaam endast kui poliitilisest subjektist tänases pingelises rahvusvahelises olukorras ja killustunud meediaväljadel? 

Meie varasemad uuringud mittepoliitiliste kriiside aegse kommunikatsioonikäitumise kohta venekeelse auditooriumi seas viitavad, et nende sotsiaalsed normid pigem soosivad väljumist nn ühismeedia kõlakodadest. Mitmekesise infomenüüga inimesed, kes enda väitel suudavad panna “pildi kokku” mimekesistest allikatest saadud infost olid aruteludes allikana autoriteetsemad, kui ühetaolise “infomenüüga” inimesed. Eesmärk on uurida edasi inimeste kommunikatiivset käitumist ja infoallikate usaldamise strateegiaid poliitiliste pingete teravnemise olukordades.

Teine küsimustering puudutab kodanikuidentiteedi kujunemist. Poliitilises kriisis on meediasisu lugejat-kuulajat-vaatajat idoloogiliselt survestavam kui rahulikel perioodidel, tõmmates eri viisidel piire “meie” ja “nende” vahel. Uurime, kuidas inimesed seda olukorda lahendavad, kuidas ehitavad suhtlusolukordades üles oma identiteeti, mõtestavad ennast kui poliitilist subjekti. Meie senised analüüsid viitavad, et mitmekesiste meediakanalite jälgimise praktika on üks viis säilitada eneseväärikust meediakodanikuna, huvi ühiskonnas toimuva vastu.
 



Tiia Tulviste: Uuring aitab tulevikus vähendada lõhet erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus 

Projekti pealkiri: Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)

Uurimisprojekti ja longituuduuringu tulemused aitavad paremini mõista keele omandamise ja kõne arengu mehhanisme.  Uurimisprojekti käigus kogume andmeid seostest laste arengukeskkonna, varajase kõne arengu ja lapse edaspidise arengu, kooliedukuse ning heaolu vahel. Meie uuringu tulemused on vajalikud haridus- ja tervisevaldkonnas tegutsevatele inimestele – psühholoogidele, logopeedidele, õpetajatele, lapsevanematele ja poliitikutele – , kuna aitavad mõista ja näitavad,  kuidas vähendada lõhet erineva taustaga peredest pärit laste akadeemilistes saavutustes ja heaolus.

Uuringud annavad teadusliku aluse aruteludeks mitmetel Eestis viimasel ajal teravalt üleskerkinud teemadel, näiteks liberaalsem laste kasvatamine, koolireform, poiste koolist väljalangemine jt.

Uurimisprojekti käigus kogume teoreetilisi teadmisi eesti laste kasvukeskkonna ja eesti keele omandamise kohta. Kuna adapteerime uuringus kaks kõnetesti, on meie uuringust kasu ka nendele lastega töötavatele spetsialistidele, kes vajavad hädasti Eesti oludele kohandatud mõõtmisvahendeid.

Uurimusest saadud informatsiooni saab praktikas kasutada erinevate sotsiaalsete gruppide ühiskonda integreerimiseks ja laste kooliedukuse parandamiseks kiiresti kasvava sisserändega Euroopas.


 

 Robert Krimmer: Meie lähenemine toob uut teadmist e-valimiste toimimise, valitsemise ja nendega kaasnevate kulude kohta

 

Projekti pealkiri: Internetis hääletamine kui täiendav võimalus õiguslikult siduvateks valimisteks: Väljakutsed hääletamisprotsessi ümberkujundamisele (otsinguprojekt) (Tallinna Tehnikaülikool)

Valimisaktiivsuse üldine langus demokraatlikes riikides üle maailma, on pannud mitmeid riike (eeskätt Eesti, aga ka Šveitsi, Norra, Soome, Prantsusmaa, Austraalia, jt) otsima alternatiivseid hääletamisviise.

Elektroonilise hääletamise või  lühemalt e-hääletamise terminitega kokku võetavad protsessid puudutavad kaasaegse demokraatliku riigi valitsemise tuumpõhimõtteid. Võib öelda, et valimismehhanismid ei ole ainult meetodid, mille kaudu ühiskond saab väljendada oma arvamust, vaid ka näitajad, kuidas osatakse tehnoloogiat kasutada.

Tänapäeval, kui info ja kommunikatsioonitehnoloogia on laialt levinud ja tavakasutuses, tundub vältimatu kasutada ka valimisprotseduurides rohkem tehnoloogiat. Samas ohustab tehnoloogia levimine valimisprotseduuridesse mõne kriitiku hinnangul demokraatiat, kuna elektroonilise hääletamise süsteemid ei ole usaldusväärsed (vt  2000.a USA presidendivalimiste Florida juhtum, Saltman 2006 1-37).

2001. aastal tegi toonane Eesti justiitsminister Märt Rask USA hiljutisest kogemusest sõltumata teatavaks plaani korraldada 2003. aasta Riigikogu valimised üheaegselt nii traditsioonilise vormis kui ka e-hääletusena. Pärast interneti-panka ja e-valitsust näis see igati loogilise sammuna. Viimastel parlamendi valimistel 2015. aasta märtsis hääletas juba 30% valijatest elektrooniliselt. See tõi Eestile kaasa suure rahvusvahelise huvi ja tunnustuse, delegatsioonid enam kui 100st riigist kohtusid riikliku valimiskomisjoniga, et õppida e-hääletussüsteemi toimimist.

Vaatamata teema  aktuaalsusele, on valitsemist puudutavad teadustööd selles valdkonnas vähe.  Meie eesmärk on empiirilise uurimistöö abil välja selgitada,  miks e-hääletamist kasutatakse ning kuidas see mõjutab ja muudab hääletamise protsessi ning valitsemist.

Uurimisprojektis viiakse läbi interdistsiplinaarsele teoreetilise raamistikule toetuv juhtumianalüüs, kus vaadeldakse valimiste administreerimist, äriprotsesside ümberkujundamist ja tegevuspõhist kuluarvestust. Selline uudne lähenemine toob uut teadmist, kuidas valimised interneti teel hääletamisega toimivad ja kuidas e-hääletamise jt kanalite  kasutuselevõtt mõjutab valimiste üldisi kulusid.

 


Terviseuuringute valdkonnas

 

Ana Rebane: Uurides mikroRNA-sid põletikulistes protsessides võime jõuda uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamiseni

Projekti pealkiri: mikroRNA-d põletikulistes protsessides (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)

MikroRNAd on lühikesed RNA molekulid, mis  avastati inimeses umbes 15 aastat tagasi ning on vajalikud enam kui poolte geenide täpseks avaldumiseks. Seetõttu mõjutavad mikroRNAd väga paljusid protsesse organismis nii tervetel kui haigetel. Paljude krooniliste immuunsüsteemi haigustega kaasneb põletik kudedes.  Sellised haigused on näiteks psoriaas, atoopiline dermatiit ja astma. Minu uurimisprojekti eesmärgiks on teada saada, kuidas mikroRNAd mõjutavad põletikulisi protsesse nende haiguste korral ning kuidas oleks võimalik kunstlikult sünteesitud mikroRNAsid efektiivselt ja ohutult põletiku kolletesse transportida.

Plaanitud uuringud aitavad mõista atooplise dermatiidi, psoriaasi ja astma tekkepõhjuseid ning võivad olla aluseks uudsete põletikuvastaste ravimite väljatöötamisele.


 

Kai Kisand: Uurides seoseid kroonilise põletiku, loomuliku immuunsuse epigeneetilise mälu ja immuunsüsteemi degeneratsiooni vahel, peatame tulevikus immuunsüsteemi enneaegse vananemise

Projekti pealkiri: Seosed kroonilise põletiku, loomuliku immuunsuse epigeneetilise mälu ja immuusüsteemi degeneratsiooni vahel (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)

 

Krooniline põletik, mis kaasneb pajude haigusseisunditega, on seotud tõsiste terviseriskidega. Näiteks kaasneb sellega immuunsüsteemi rakkude enneaegne vananemine, mis omakorda vähendab immuunsüsteemi võimekust võidelda vähi ja nakkushaigusi põhjustavate mikroobidega.  Need molekulaarsed mehhanismid, mis on põletikuga seotud metaboolsete ümberkorralduste ja immuunsüsteemi degeneratsiooni taga, on paljuski veel teadmata.

Uurime immuunrakke patsientidel, kellel tekib erinevatel põhjustel krooniline põletik. Enneaegse vanaemise ja Alzheimeri tõve mudelhaiguseks on Downi sündroom. Psoriaas on tuntud oma metaboolsest sündroomist põhjustatud kaasuvate haiguste poolest. Selgitame uuringus välja immuunrakkude funktsionaalsed eripärad nende haiguste korral ja proovime katseklaasis rakkude normaalset talitlust taastada, et leida ravivõimalusi immuunsüsteemi degeneratsiooni peatamiseks. Kuna uuring keskendub immuunsüsteemi enneaegsele vananemisele, on selle projekti tulemused rakendatavad ka kogu meie rahvastikule, kus vanemaealiste osakaal üha kasvab.


 

 Vallo Tillmann: DIABIMMUNE jätku-uuring võimaldab tulevikus 1.tüüpi diabeedi ja tsöliaakia tekkepõhjusi piirata

Projekti pealkiri: DIABIMMUNE jätku-uuring: esimeste eluaastate  mõju 1.tüüpi diabeedi ja tsöliaakia kujunemisele (otsinguprojekt) (Tartu Ülikool)

Meie varasemad uuringud on näidanud, et 1. tüüpi suhkruhaiguse  (1TD) ja tsöliaakia esinemissagedus on viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt tõusnud. Eestis, Soomes ja Venemaa Karjalas läbi viidud DIABIMMUNE (2008-2014) uuring kinnitas hügieeni hüpoteesi paikapidavust 1TD tekkes. Tartus uuriti üle 2000 lapse. Käesolevas projektis kutsume osad nendest lastest 9-aastasena tagasi.

Jätkuuringu eesmärgiks on uurida varajases lapseeas väljakujunenud soole mikrobioomi ja põetud haiguste rolli 1TD, tsöliaakia ja teiste autoimmuunhaiguste tekkes lastel, kellel on suurenenud geneetiline risk 1TD tekkeks. Lisaks uurime lapseea kasvu, vereseerumi tsütokiinide, D-vitamiini ja IGF-I sisalduse seoseid autoantikehade kujunemisega. Uurime varajase lapseea  toitumise, soole mikrofloora ja põetud infektsioonide mõju nende haiguste tekkes.  Uuringu tulemused peaks andma uusi teadmisi 1TD ja tsöliaakia riskiteguritest, mis võivad mõjutada nende haigusete teket  ja progresseerumist.


 

Otsime produtsenti ja lavastajat

Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium  ning Euroopa Komisjon korraldavad 22.-27. septembril Tallinnas 29. Euroopa noorte teadlaste konkurssi. Otsime Euroopa noorte teadlaste konkursi EUCYS 2017 avatseremoonia, Eesti ja Euroopa noorte teadlaste kohtumise, EUCYS 2017 autasustamistseremoonia ja EUCYS 2017 lõpupeo jaoks produtsenti ja lavastajat, kes aitaks saavutada sujuva ja huvitava piduliku ürituse toimumise.

EUCYS 2017 avatseremoonia toimub 23. septembril kell 12-13 restoranis Dvigatel, Ülemiste Citys. Avamisel on kohustuslikeks osadeks: ürituse avamine kõnega Euroopa Komisjoni esindaja poolt koos avamistegevusega (võib olla nt lindi lõikamine vms, aga palju põnevam ja Eestile omasem, nt IT-lahendus), kõne Eesti riigi esindajalt, osalevate riikide lippude sissetoomine koos vastava riigi visuaalse tutvustusega.

Produtsent:

  • Mõtleb välja üritusele sobiva lavastusliku lahenduse ja etteasted
  • Planeerib ürituse ajakava ning aitab kinni pidada sellest ürituse toimumise ajal
  • Leiab sobiva muusikalise etteaste ja sõlmib muusikutega vajalikud kokkulepped
  • Leiab ürituse juhi, kes valdab inglise keelt, ja sõlmib temaga kokkulepped
  • Juhendab ürituse moderaatorit ning muusikuid
  • Aitab planeerida ja lahendada avatseremoonia tehnilised vajadused

 

EUCYS 2017 Eesti noorte ja võistlusel osalevate noorte kohtumisõhtu toimub 23. septembril kell 18-22 Energiakeskuses. Ürituse jooksul toimub püstijala toitlustamine.

Produtsent:

  • Mõtleb välja üritusele sobiva lavastusliku lahenduse ja etteasted
  • Mõtleb välja üritusele sobiva teema ja teemaga sobivad sotsialiseerumismängud
  • Planeerib ürituse ajakava ning aitab kinni pidada sellest ürituse toimumise ajal
  • Leiab üritusele mängujuhi, kes valdab inglise keelt, kes osalevatele noortele mõeldud mänge läbi viiks. Mänge tuleks läbi viia kasutades Energia avastuskeskuse ekspositsiooni.

 

EUCYS 2017 autasustamistseremoonia toimub 26. septembril kell 11-13 Estonia kontserdisaalis. Autasutamisel on kohustuslikeks osadeks: kõne Euroopa Komisjoni esindaja poolt, kõne Eesti riigi esindajalt (loodetavasti presidentilt), autasude üle andmine koos autasustatava töö visuaalse tutvustusega, auhinna saajate pildistamine koos auhinna üleandjaga, lipu üleandmine järgmisele korraldajale, korraldajate tänamine.

Produtsent:

  • Mõtleb välja üritusele sobiva lavastusliku lahenduse ja etteasted
  • Planeerib ürituse ajakava ning aitab kinni pidada sellest ürituse toimumise ajal
  • Leiab sobiva muusikalise etteaste ja sõlmib muusikutega vajalikud kokkulepped
  • Leiab ürituse juhi, kes valdab inglise keelt, ja sõlmib temaga kokkulepped
  • Juhendab ürituse juhi, ning muusikuid
  • Aitab planeerida ja lahendada avatseremoonia tehnilised vajadused

EUCYS 2017 lõpupidu toimub 26. 09 kell 19-24 Tallinna Lauluväljakul. Ürituse jooksul toimub laudades toitlustamine. Antakse üle konkursi mängude auhinnad, tänatakse korraldajaid ja osalejaid.

Produtsent:

  • Mõtleb välja üritusele sobiva lavastusliku lahenduse ja etteasted
  • Planeerib ürituse ajakava ning aitab kinni pidada sellest ürituse toimumise ajal
  • Leiab sobiva elava tantsumuusika ja sõlmib muusikutega vajalikud kokkulepped
  • Leiab ürituse juhi, kes valdab inglise keelt, ja sõlmib temaga kokkulepped

 

Palume teil esitada ideekavandi (ürituste raamistiku) EUCYS 2017 ürituste läbiviimiseks, ajakava ürituste ettevalmistamiseks ning hinnapakkumise, mis hõlmaks nii teie töötasu kui ka vahendatavate muusikut ja õhtujuhtide töötasu. Palun kõikide teenuste hinnad eraldi välja tuua. Muudatused hinnapakkumises on hilisemalt võimalikud, kui need tulenevad muusikute või õhtujuhtide vahetusest. Muudatused pakkumises produtsendi ja tema meeskonna töötasu osas ei ole peale lepingu sõlmimist lubatud.

Pakkumuste hindamisel on ideekavandi osakaal 60% ning hinna osakaal 40%.

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 6. märts 2017. Palun saatke pakkumine, ajakava ja ideekavand e-postil liina.raju@etag.ee

Täiendav informatsioon:

Liina Raju
EUCYS 2017 projektijuht
liina.raju@etag.ee
tel: 53499250