Eesti välisteadlased osalevad talgutel Kurese maastikukaitsealal

Eestis elavad välisteadlased ja doktorandid koos oma peredega osalevad 19.-20. mail juba kaheksandat korda heakorratalgutel. Kahepäevasel väljasõidul Pärnumaale puhastatakse Kurese muinasküla ümbruse loopealseid võsast. Talgud korraldatakse koostöös Eestimaa Looduse Fondiga ning kohapeal on gruppi juhendamas aastaid Kurese küla eest hoolitsenud Urmas Vahur.

Talgutel osaleb üle kolmekümne välisteadlase kolmeteistkümnest riigist, sh lisaks lähinaabritele ka Argentiinast, Armeeniast, Austraaliast, Kasahstanist ja Vietnamist.

Välisteadlased hindavad selliseid väljasõite väga kõrgelt, sest niiviisi saavad nad panustada Eesti kogukonda samas tunnetades ennast kogukonna osana ning tundma õppida erinevaid Eesti paiku. Värskes õhus koos tegutsedes tekivad sõprussuhted, mille kaudu ollakse üksteisele Eestis kohanemisel toeks.

Õhtusel seminaril tutvustatakse EURAXESSi Eesti võrgustiku teenuseid välisteadlastele ja nende peredele ja kuulatakse ettekandeid välisteadlaste teadustöödest Eestis. Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm räägib looduslikust mitmekesisusest ja poollooduslike kasvukohtade hooldamisest..

Varasematel aastatel on käidud abiks koristamas Põlvamaal asuvas Maarja külas, korrastamas Pärnu ja Saaremaa rannaniite ning puhastamas Hundikangrute kivikalmete ümbrust võsast Lahemaal.

Sündmuse korraldavad EURAXESSi Eesti võrgustik ja Eesti Teadusagentuur.

EURAXESS on Euroopa Komisjoni algatatud üle-euroopaline võrgustik, mis pakub tuge mobiilsetele teadlastele. Teadlasi nõustatakse praktilistes küsimustes, nagu viisad ja elamisload, maksusüsteemid, aga ka perega kolimisega seotud teemadel ning uude elukohariiki sisseelamisel. Komisjoni tasandil hallatakse teadlaste töökuulutuse andmebaasi ning tegeletakse teadlaste õiguste kaitsega. Eesti EURAXESSi võrgustikul on 9 liiget, sh teadusasutused ja koordineerivad asutused. EURAXESSi Eesti võrgustik haldab oma portaali (www.euraxess.ee), uudiskirja ja sotsiaalmeedialehte.

Lisainfo:

Hanna Raig
EURAXESS Estonia
Eesti Teadusagentuur
hanna.raig@etag.ee
+372 55 635 808

 

PARROT’ koostööprogramm edendab Eesti ja Prantsuse teadlaste koostööd

19. märtsil avati Prantsuse-Eesti koostööprogrammi PARROT reisigrantide taotlusvoor aastateks 2019-2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 04. juuni 2018.

PARROT on Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm, mida esindavad ja koordineerivad vastavalt Prantsuse Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis korraldavad tööd Eesti Teadusagentuur ja Prantsuse Suursaatkonna kultuuri- ja koostööosakond.

Programmi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Erilist tähelepanu pööratakse mõlema poole jaoks olulistele valdkondadele, milleks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, küberkaitse, robootika, keskkonnateadused, biotehnoloogia, materjaliteadused, nanotehnoloogiad, lingvistika. Alates esimesest konkursist on doktorantide ning noorteadlaste kaasamine projektides programmi jaoks prioriteetne.

Avalik konkurss ühistele teadusprojektidele kestusega 2 aastat kuulutatakse välja iga kahe aasta tagant. Koostööpartneritel tuleb esitada identne ingliskeelne ühistaotlus mõlema riigi vastutavale ametkonnale. Projekte hindavad nii Eesti kui Prantsuse ekspertkomisjonid. Ühisprojektide lõpliku rahastamise otsustab Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

PARROT’ programmi esimene ühiskonkurss korraldati 2002. aastal ning siiani on kaheksale ühiskonkursile esitatud 110 taotlust, millest rahastatud on 59 ühisprojekti.

Konkursi tingimused 2018

Taotlusvorm 2018

Täpsem informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta:
Aare Ignat
PARROT programmi juht
Aare.Ignat@etag.ee

Alustav rakendusuuring keskendub põlevkivi innovaatiliste tehnoloogiate arendamisele

Algab rakendusuuring „Innovatiivsed põlevkivi gaasistamise, pürolüüsi ja põletamise tehnoloogiad”. Kolm aastat kestva uuringu tellijateks on Eesti Teadusagentuur, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium ja selle maksumus on 243 000 eurot.

Uuringu teostamiseks moodustati konsortsium, mida juhib Tallinna Tehnikaülikool, kelle partneriks on Tartu Ülikool. Projekti eesmärk on selgitada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi võimalusi põlevkivi säästlikuks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli tehnika- ja loodusvaldkonna teadlastest koosnev konsortsium uurib erinevate tööstuslikus mastaabis praktiliselt rakendatavate protsesside kasutamise potentsiaali põlevkivi jätkusuutlikuks kasutamiseks nii gaasi kui ka õli tootmisel.

Üheks oluliseks eesmärgiks on protsessides tekkivate (kõrval)saaduste omaduste ja väärindamise võimaluste uuringud, et tõsta tehnoloogiate keskkonnasõbralikkust ja majanduslikku tasuvust ning hinnata mõju keskkonnale. Uuringu tulemusi tutvustatakse riigiorganisatsioonidele, ettevõtetele ja avalikkusele eesmärgiga toetada põlevkivi kasutamist suunavaid otsuseid teaduspõhise informatsiooniga ja luua alused uute tehnoloogiate tegelikuks tööstuslikuks rakendamiseks.

Kontakt
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 53001912
liina.eek@etag.ee

Algab riigikaitseks olulise olukorrateadlikkuse rakendusuuring

Algab rakendusuuring „Riigiülese ja tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitse juhtimiseks ja koordineerimiseks“. Kolm aastat kestva uuringu tellijateks on Riigikantselei, Eesti Teadusagentuur, Kaitseministeerium ning Siseministeerium ja selle maksumus on 1,5 miljonit eurot.

Uuringut teostamiseks moodustatud konsortsiumit juhib Cybernetica AS, kelle partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Uuringu eesmärk on töötada välja andmete seire-, töötlemise-, jagamise- ja analüüsikeskkonna lahendus, mis koondaks andmed (riigi) institutsioonide üleselt, paindlikult ja kiirelt. Seeläbi oleks tagatud piisav lähteinfo sobivate praktiliste reageerivate ja/või ennetavate tegevuste kujundamiseks nii eri olukordades (sh häda- ja sõjaseisukorras) kui ka eri juhtimis- ja otsustustasanditel. Uuringu fookus on tervikliku süsteemi toimimiseks oluliste uudsete metoodiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine.

Kontakt
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 53001912
liina.eek@etag.ee

Taotlusvoor lühiajalisteks õppevisiitideks ERC grandi hoidjate juurde ootab huvilisi

Eesti Teadusagentuur (ETAg) pakub ERC (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu) grantide taotlemisest huvitatud teadlastele võimalust minna lühiajalisele õppevisiidile praeguste grandihoidjate juurde. Kuni seitse päeva vältava õppevisiidi eesmärk on ERC grantide taotlemisel edukaks osutunud teadlaste kogemustest õppimine ja oma taotluse koostamiseks vajalike näpunäidete saamine.

Õppevisiidile suunduval teadlasel peaks juba olemas olema oma tulevase ERC grandi taotluse visioon ning ta peaks kavandama lähema kahe aasta jooksul ERC grandi taotluse esitamist. ERC grandi hoidja kogemustest õppimine võiks aidata teadlast taotluse ettevalmistamisel.

Õppevisiidi taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) vahendusel. Taotlusvormi avamiseks palume õppevisiidil osaleda soovival teadlasel edastada oma soov aadressile margus.harak@etag.ee.

Külastatava ERC grandi hoidja leidmiseks saab vajadusel abi oma koduasutuse teadus- ja arendusosakonnast või Eesti Teadusagentuurist.

Õppevisiitide taotlusvoor on ETIS-es avatud kuni 8. juunini, kell 17.00.

Käesolevas kolmandas voorus on plaanis toetada vähemalt viie teadlase õppereisi. Reisi kulud hüvitab ETAg teadlase koduasutusele tagantjärgi maksedokumentide alusel kuni 1500 euro ulatuses.

Õppevisiidi rahastamise või mitterahastamise otsus saabub juuni jooksul.

Pärast otsuse tegemist on aega visiidil käimiseks 9 kuud. Seega tuleks taotlejatel kindlasti hinnata, kas selle aja jooksul on võimalik oma õppevisiit läbida. Kui ei, tasuks pigem kaaluda 2018. aasta sügisel või 2019. aasta kevadel avatavates samasisulistes taotlusvoorudes osalemist.

Lühiajalisi õppevisiite rahastab ETAg läbi Mobilitas Pluss programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Mobilitas Pluss ERC õppevisiidi kava esitamise ja menetlemise juhend

Rohkem infot ETAg-i pakutavatest koolitustest ja toetustest ERC grandi taotlejatele leiab siit.

ERC grandi taotlemise toetuse info.

 

Lähem info ja taotlusvormi avamine:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss vanemkonsultant
Eesti Teadusagentuur
7 317 343
margus.harak@etag.ee

Otsime eksperti Rakett69 internetisaadete sidumiseks ainekavadega

SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) otsib eksperti (või ekspertide meeskonda),

kelle ülesandeks on Rakett69 internetisaadete süstematiseerimine ja  sidumine 7.-12. klasside ainekavade teemadega.

Ootame Rakett69 internetisaadetele süsteemi loomist vastavalt  (4. kooliastme ja gümnaasiumi) ainekavadele, mis aitaks saadetes käsitletud teemasid kergemini kasutada ainetundide illustreerimiseks ja/või praktiliste tööde näitlikustamiseks. Igast hooajast peab minimaalselt olema seotud 40 veebisaadet. Koostatav materjal peab olema lihtne kasutada veebis.

Rakett69 internetisaated ( 2–8 hooaeg) on kättesaadavad siit http://rakett69.ee/internetisaated/

Põhikooli ainekavad https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/

Gümnaasiumi ainekavad https://oppekava.innove.ee/gumnaasiumiharidus/

Eeldame:

  • head loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkonna tundmist;
  • erialast haridust ja töökogemust üldhariduskoolis.

Töö teostamiseks sõlmib ETAg töövõtulepingu(d).

Töö valmimise lõpptähtaeg 1. oktoober 2018.

Kandideerimiseks palume saata:

  • Eksperdi (ekspertide) CV(d);
  • ideekavand, omapoolse süsteemi ja kasutajapoolse vaate kirjeldusega;
  • eeldatav ajakava töö täitmiseks;
  • töömahu jaotus meeskonna liikmete vahel;
  • hinnapakkumine koos kõigi kulude ja maksudega.

Tegevusi rahastatakse ERF-i programmi TeaMe+ toel.

Pakkumisi ootame hiljemalt 5. juuniks kell 17.00, 2018 e-posti aadressil: katrin.saart@etag.ee

Kontakt ja lisainfo
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Tel 730 0378
E-post katrin.saart@etag.ee 

 

 

Eesti teadustaristu teekaarti soovitakse lisada 15 taristuobjekti

Eesti teadusasutused ja ülikoolid soovivad lisada Eesti teadustaristu teekaardi 2018 objektide hulka 15 uut taristut. 4. maiks esitati ettepanekud 7 uue Eesti teadustaristu objekti loomiseks ning 8 rahvusvahelise teadustaristuga liitumiseks.

Vahearuanded esitasid kõik 18 senist teadustaristu teekaardi objekti.

Uute Eesti taristuobjektidena soovitakse teekaardi objektide hulka arvata biotehnoloogia tuumiklaborite klastrit, Eesti pere- ja sündimusuuringut 2020, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristut, nutika tootmise tuumiktaristut, süsinikutõhusa energeetika arenduskeskust, väärtusahelapõhiste toiduteadusuuringute keskust ja Läänemere uurimislaeva.

Rahvusvahelised teadustaristud, millega liituda soovitakse on Integreeritud süsinikuseire süsteem ICOS, Ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringute teadustaristu AnaEE, Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik DiSSCo, Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium EMBL, Taimede fenotüpiseerimise ja modelleerimise hajutatud üleeuroopaline infrastruktuur toiduturvalisuse tagamiseks muutuvas kliimas EMPHASIS, Euroopa tuumasünteesiprogramm EUROfusion, Põhjamaade e-infrastuktuuride koostööorganisatsioon NeIC ning Pere- ja sündimusuuringu programm 2020 GGP2020.

Teekaart on pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest (taristuobjektidest). Teekaarti täiendatakse regulaarselt, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Taristuobjekti lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega reasta objekte tähtsuse järjekorras, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele strateegilistele otsustele, sh rahastusotsustele.

Eesti Teadusagentuuri teadustaristu komisjon hindab nii seniseid objekte kui ka uusi ettepanekuid ja teeb oma ettepaneku teadustaristu teekaardi uuendamiseks 2018. aasta sügisel. Teekaarti tutvustatakse Teaduspoliitika Komisjonis ja Teadus- ja Arendusnõukogus ning see kinnitatakse Vabariigi Valitsuse otsusega 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.

Uute teadustaristu objektide ettepanekute nimekiri (laekumise järjekorras): http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/05/Teekaart2018-uued-ettepanekud.pdf

Lisainformatsioon:

Priit Tamm
ETAg teadustaristu valdkonna juht
priit.tamm@etag.ee

Personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 370 taotlust

30. aprillil lõppes personaalse uurimistoetuse (PUT) taotlusvoor 2019. aastal algavatele uurimisprojektidele. Eesti Teadusagentuurile esitati kokku 370 taotlust, neist 43 järeldoktori, 97 stardi- ja 230 rühmagrandi taotlust. Laekunud taotluste maht kokku on ligikaudu 45 miljonit eurot.

See, kui paljud esitatud granditaotlustest menetlusse võetakse, selgub mai lõpus pärast taotluste tehnilist kontrolli. Menetlusse võetavate taotluste arv võib jääda väiksemaks, kuna taotluste hulgas võib olla selliseid, mis ei vasta taotlemise tingimustele. Mai lõpus selgub samuti taotluste lõplik valdkondlik jaotus.

Rahastuse kogumaht 2019. aastal alustavatele projektidele on umbes 8,7 miljonit eurot.

Taotluste retsenseerimine toimub 2018. aasta oktoobrini ning esialgsed rahastamisettepanekud selguvad novembris. Lõplik rahastamisotsus tehakse pärast 2019. aasta riigieelarve kinnitamist.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul oli eelmise aastaga võrreldes suurem taotluste koguarv (2017. a esitati 328 PUT taotlust) oodatav, kuivõrd sel aastal lõppevad esimesed institutsionaalse uurimistoetuse (IUT) uurimisteemad. Sel põhjusel domineerivad arvuliselt ka rühmagrandi taotlused. „Konkurss grantidele saab olema jätkuvalt väga kõrge. Arvestades head majanduskasvu prognoosi, loodame, et 2019. aasta riigieelarves on võimalik lisaks teadusasutuste baasfinantseerimise märkimisväärsele kasvule leida raha ka uurimistoetuste rahastuse suurendamiseks, et oleks võimalik rahastada rohkem väga tugevaid PUT projekte,“ sõnas Koppel.

Personaalne uurimistoetus  on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus. Personaalsete uurimistoetuste taotluseid menetleb Eesti Teadusagentuur ning neid rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

Lisainformatsioon:
Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja, siret.rutiku@etag.ee, tel: 731 7381

Tallinnas toimuvad kolm päeva mõttetalgud vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni teemadel

2.-4.mail kogunevad Tallinnas Roseni Torni julgeoleku ja sotsiaal-humanitaarteaduste valdkonna eksperdid Euroopast, et arutada, kuidas kõige paremini rakendada vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni printsiipe oma valdkonnas.
Teadus ja innovatsioon on ühiskonna arengu üks põhimootoreid, samas peame leidma viise teadus- ja arendustegevuse paremaks kaasamiseks ühiskondlike probleemide (digiteerimine, globaliseerumine, kliimamuutused, julgeolek jne) lahendamiseks. Üks võimalus on jagada vastutust ja luua teadus- ja arendustegevuse jaoks demokraatlikum, kaasavam ja avatum kultuur.

Üritus toimub H2020 projekti NewHoRRIzon raames, mille eesmärgiks on toetada vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni printsiipide lõimumist nii EL raamprogrammides kui ka riikide teadust ja innovatsiooni rahastavates organisatsioonides.
Ürituse korraldajaks on Eesti Teadusagentuur koostöös VTT (Soome) ja Science Po (Fondation Nationale des Sciences Politiques, Prantsusmaa).

Lisainformatsioon:
Ülle Must, Eesti Teadusagentuur
ulle.must@etag.ee

Hariduse avatud võrgustikufoorum Tartus

Olete oodatud hariduse avatud võrgustikufoorumile, mis toimub 24. mail 2018 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Keskendume koostöisele lahenduste otsimisele ja jagamisele haridusvõrgustikes. Räägime teadusuuringutes peituvatest võimalustest, lahendusekesksest coachingust, lootusrikkusest koolis ja muust põnevast. Tutvustame kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi auhinnatud töid ja tunnustame selleaastase konkursi võitjaid.

Osalema on oodatud kõik Eesti haridusmaastikul toimetajad ja uuendustest huvitatud – õpetajad, koolijuhid, hariduspoliitika kujundajad, haridusteaduse ja õpetajakoolituse üliõpilased ja õppejõud.

Päevakava ja registreerumine: http://pedagogicum.ut.ee/foorum-2018

Tallinnast Tartusse ja tagasi viib tellitud eribuss.

Korraldavad Tartu Ülikooli Pedagogicum ja Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo foorumi kohta:
Kärt Leppik
TÜ haridusuuenduskeskus
Pedagogicum
Tel: 56952950
kart.leppik@ut.ee

Lisainfo kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi kohta:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
Tel: 52 60 562
sirli.taniloo@etag.ee

 

Seminar „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis“

30. mail Tartus

(täpsem asukoht selgub pärast registreerumise lõpptähtaega)

Eesti Teadusagentuur korraldab seminari, et tutvustada RITA tegevus 4 raames käimasolevat uuringut „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv“ ning arutada uuringu käigus tõstatunud teemasid.

Seminarile on oodatud nii valdkonna eksperdid kui ka kõik tööstusomandi teemast huvitatud.

Registreerumise lõpptähtaeg on 21. mai.

Ajakava ja aruteluteemad

13:00-13:15 registreerumine ja tervituskohv

13:15-13:20 seminari avamine

13:20-14:50 Tööstusomandi roll Eesti teadmuspõhises majanduses nutika spetsialiseerumise kontekstis (Prof. Tõnis Mets ja Dr. Riin Rebane)

Senine majandusareng on toimunud suuresti tänu otsestele välisinvesteeringutele. Paraku ei ole senised välisinvesteeringud toetanud eestimaist teadmusloomet, mis peaks olema innovatsiooni mootoriks, vaid on olnud orienteeritud odavale tööjõule. Kuna Eesti tööjõud ei ole enam odav, on viimase 7-8 aasta jooksul otseste välisinvesteeringute saldo olnud negatiivne. Samas on oluliselt muutunud välisinvesteeringute iseloom – investeeritakse Eesti päritolu idufirmadesse (peakorteriga väljaspool Eestit), mis ei kajastu otsestes välisinvesteeringutes. Suur osa iduettevõtlusest ja selle rahastamisest toimub IT valdkonnas või valdkondades, milles patendikaitse ei ole esmatähtis. Leiutiste patendikaitse on olulisem uudsete toodete ekspordi tagamiseks. Üksikud tootmisalased edulood näitavad puudujääke nii Eesti teadus- kui ka innovatsioonipoliitikas ning sellest tulenevalt ka majanduskeskkonnas. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö on tagasihoidlik ja ei vasta teadmuspõhise majanduse sisule. Need asjaolud kajastuvad senises patenteerimise statistikas ja üksikute ettevõtete edulugudes. Probleemistikku käsitletakse traditsiooniliste ja uute majandussektorite näidetel. Ettekandes tuuakse välja senise praktika kitsaskohad ja kavandatakse lahendusteid edasise uuringu käigus.

14:50-15:20 Kohvipaus

15:20-16:20 Ärisaladuse roll teadmuspõhise majanduse kontekstis (Prof. Aleksei Kelli)

Ettekanne on pühendatud ärisaladuse temaatikale. Vaatluse all on ärisaladus kui kogu intellektuaalse omandi (IO) süsteemi lähtepunkt. Sellest saab alguse ka leiutise õiguskaitse. Madala patendistatistika taustal on ärisaladus hinnanguliselt Eesti ettevõtjate jaoks üks olulisemaid IO instrumente. Ärisaladus on oluline komponent kogu IO strateegias. Seda kombineeritakse teiste IO instrumentidega (nt patendikaitsega). Ärisaladus jaguneb laias laastus tehniliseks (tootmisprotsessid) ning äriliseks (äriprotsessid ja kliendid) teabeks. Kohtupraktika pinnalt saab järeldada, et Eesti ettevõtjate jaoks on oluline äriline teave ning seda ei suudeta alati selgesti määratleda. Käsitlust leiab ka klientidega seonduva ärisaladuse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni seosed. Ettekandes defineeritakse probleeme ning otsitakse neile vastuseid.

16:20-16:50 Arutelu

Ajakavas võib toimuda väiksemaid muudatusi

Seminari „Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis“ registreerimine

Otsime Eesti teadus- ja arendustegevuse Brüsseli kontaktbüroo juhatajat, tähtaeg 11. mai

Töö eesmärgiks on Eesti nähtavuse ja mõju suurendamine Euroopa poliitika kujundamisel kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; Eesti organisatsioonide aktiivse osaluse kasvatamine Euroopa kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni programmides; teadusadministraatorite oskuste ja teadmiste kasvatamine rahvusvahelisest teaduskoostöös olemusest ja kavandamisest ja Euroopa teaduse ja innovatsioonipoliitika arengu seire ning sellekohase info vahendamine Eesti osapooltele.

Peamised tööülesanded:

  • büroo administratiivse ja sisulise töö korraldamine;
  • sihtasutuse esindamine IGLO võrgustikus;
  • Eesti teadust tutvustavate ürituste korraldamine;
  • kontaktide loomine Brüsselis toimivate teadus- ja arendusasutustega, EL struktuuridega ja teiste riikide esindustega ning koostöö võimaluste ja info vahendamine Eesti teadus- ja arendusasutustele;
  • büroosse lähetatud stažööride juhendamine.

Ootused kandidaadile:

  • magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
  • töökogemus kõrghariduse või teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;
  • juhtimis- või projektijuhtimiskogemus;
  • head teadmised Eesti ja EL teadus- ja arenduspoliitikast ning tegevusest;
  • väga hea eneseväljendus- ja suhtlemisoskus;
  • väga hea suuline ning kirjalik eesti ja inglise keele oskus;
  • algatusvõime ja loovus.

Omalt poolt pakume:

  • võimalust aidata kaasa Eesti teaduse arengule;
  • mitmekülgset ja huvitavat tööd;
  • motivatsioonipaketti sh arengu- ja enesetäiendamise võimalusi;
  • põhipuhkust 35 kalendripäeva aastas.

Lisainfo:

  • Tööle asumise aeg: juuli 2018 või kokkuleppel
  • Tööaeg: täistööaeg
  • Töö asukoht: Brüssel
  • Kandideerimiseks palume saata CV, palgaootus ja motivatsioonikiri CV-Online keskkonnast hiljemalt 11.05.2018.
  • Lisainformatsiooni töö sisu kohta jagab välisteaduskoostöö osakonna juhataja Silver Lätt, telefon +372 522 8237, e-post silver.latt@etag.ee.
  • Kontaktisik personalijuht Liisa Hummal, telefon 731 7341, e-post liisa.hummal@etag.ee
 

Info days for 2018 Marie Skłodowska-Curie Individual Fellowships in Tartu and Tallinn

The Estonian Research Council wll organise two English-language info days on the 2018 Marie Skłodowska-Curie Individual Fellowships in Tartu and Tallinn. In Tartu, the info day will take place on 24 April in the premises of the University of Tartu, and in Tallinn on 4 May in the premises of the Tallinn University of Technology (Registration below).

Both researchers who are interested in applying for the grant themselves, as well as potential supervisers who would like to bring post-docs from abroad to their teams, are welcome to participate.

The goal of the Marie Skłodowska-Curie (MSC) Individual Fellowships, funded from the Horizon 2020 programme, is to support the career development of researcher through mobility. Researchers in possession of a PhD can apply for the fellowships to broaden and diversify their competence abroad. In most cases, the so-called mobility criterion applies: applicants must not have resided or worked in the country of the host organisation where they are applying to go for more than 12 months in the last 3 years prior to the call deadline. MSC Individual Fellowships support also reintegration of researchers in Europe after a period of mobility outside Europe, and the return to research after a career break (for example, parental leave). In these cases a more flexible mobility criterion is applied: the duration of stay in the host country must not exceed 3 years in the last 5 years.

The call for applications for the 2018 Marie Skłodowska-Curie Individual Fellowships was opened on 12 April, with a deadline on 12 September 2018: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/calls/h2020-msca-if-2018.html

Registration:

Teaduse populariseerimise projektikonkurss toob õpilasteni nii tähed kui programmeerimise

Tänavusel teaduse populariseerimise projektikonkursil sai toetust 30 projekti kogusummas 150 000 eurot. Konkursile laekus 121 taotlust kogusummas 906 517 eurot. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Tänavuse projektikonkursi raames rahastatakse näiteks mitmeid õpilaste teadusüritusi, mida korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Elva Gümnaasium, Palade Loodushariduskeskus ning Pirita Majandusgümnaasium.

Veel näiteid rahastatavatest projektidest:

  • Tartu ülikooli muuseum korraldab õpilaste astrolaada, kus õpilased tutvustavad oma astronoomia-teemalisi avastusi. Astrolaadale eelneb üle-eestiline kavandikonkurss ning kavandi elluviimine Makerlabis. Astrolaat aitab õpilastel tutvuda teadusliku protsessiga alates uurimisprobleemi püstitamisest kuni lõppanalüüsini läbi enda loodud kavandite, nende praktilise katsetamise ning põhjustagajärg seoste loomise.
  • Infotehnoloogia populariseerimiseks saavad toetust MTÜ Häkkerikoda, mis arendab USB seadet ja õppematerjale internetiturvalisuse ja riistvara programmeerimise õpetamiseks ning Tallinna Tehnikaülikool, kus populariseeritakse Asjade Internetti blogis ja videos.
  • Tallinna Ülikool jätkab projektikonkursi toel minutiloengute sarja „Teadlane teab?“. Lühiloengutes vastavad Tallinna Ülikooli teadlased lühidalt inimestele huvi pakkuvatele küsimustele. Projekti eesmärk on tuua killuke teadust inimeste igapäevaellu, üritada selgitada meie ümber toimuvat ja vastata teadmistepõhiselt ootamatult esile kerkinud küsimustele.
  • Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste ideest on saanud alguse putukahotelli projekt, kus rajatakse koolide ja lasteaedade juurde putukahotelle, et anda õpilastele võimalus putukate elu-oluga tutvuda ning näha mitmekesisust, mis meid ümbritseb ka linnakeskkonnas. Bioloogiaõpetaja, toidutehnoloogi ja putukateadlase abiga koostavad õpilased algklasside lastele põneva koolitusprogrammi, mis lisaks putukate eluolu tutvustamisel näitavad ka nende potentsiaali loomse valguallikana.

Kõigi rahastatavate projektide nimekiri. Projektide lühitutvustusi saab lugeda portaalist miks.ee

Lisainformatsioon: Katrin Saart, katrin.saart@etag.ee, tel: 730 0378

2018. a Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide infopäevad Tartus ja Tallinnas

Eesti Teadusagentuur korraldab viis infopäeva Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide teemal. Esimene infopäev toimub juba täna, 17. aprillil 2018 Tartus Ülikooli 20-320 algusega kell 13 (registreerimine pole vajalik). Järgmised infopäevad toimuvad 24. aprillil Tartus ning 25. aprillil ja 4. mail Tallinnas (registreerumisvorm allpool).

Infopäevale on oodatud nii ise grandi taotlemisest huvitatud teadlased kui ka potentsiaalsed juhendajad, kes soovivad oma uurimisrühma välismaalt järeldoktoreid tuua.

Horisont 2020 programmist rahastatavate Marie Skłodowska-Curie (MSC) individuaalgrantide eesmärgiks on toetada teadlaste karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante saavad taotleda doktorikraadiga teadlased, et stažeerida 1 kuni 2 aastat välisriigis. Reeglina kehtib nn mobiilsuskriteerium: taotleja ei või olla elanud või töötanud riigis, kuhu minekuks ta granti taotleb, enam kui 12 kuud viimase 3 aasta jooksul. MSC individuaalgrandid toetavad ka reintegratsiooni Euroopas pärast pikemat viibimist väljaspool Euroopat ning teadustööle naasmist pärast vahepausi (nt pärast vanemapuhkust). Neil juhtudel on mobiilsuskriteerium paindlikum: sihtriigis viibimise pikkus ei või ületada 3 aastat viimase 5 aasta jooksul.

2018.a Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide konkurss avanes 12. aprillil ning taotluste esitamise tähtaeg on 12. september 2018.a.
Konkursi veebileht:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/calls/h2020-msca-if-2018.html

Registreerumine infopäevadele

Algamas on uuring akadeemiliste töötajate rahulolust ja töökeskkonnast

Homsest kuni 17. juunini 2018 viiakse Eestis läbi akadeemiliste töötajate küsitlust. „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ on laiapõhjaline Eesti kõrgkoolide ning teadusarendusasutuste akadeemilist personali  hõlmav küsitlus, mis keskendub töötajate rahulolule, töökeskkonna tingimustele ning akadeemilise töö olemusele ning muutustele.

Eesti uuring haakub rahvusvahelise „Academic Profession in Knowledge-based Society“ (APIKS) uuringuga, mis võimaldab iseloomustada Eesti teaduskeskkonda rahvusvahelisel taustal.  Sellega on Eesti osaks rahvusvahelisest APIKS konsortsiumist, mis koordineerib ligikaudu 30 riigi samalaadseid uuringuid (sh Saksamaa, Jaapan, Soome, Venemaa, Leedu). Rahvusvaheline APIKS uuring on kujundatud pikiuurimusena ja juhtgrupi riikide seas on uuring praeguseks läbi viidud kolmel korral 10-aastases tsüklis. Erinevat tüüpi kõrgkoolide töötajaskonda hõlmavaid uuringuid on läbi viidud varem ka Eestis (Mägi jt, 2013).

APIKS Eesti uuringu „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ hõlmab nii teaduslikku kui rakenduslikku suunda. Kvaliteetsed, ajakohased ja rahvusvaheliselt võrreldavad andmed teaduskeskkonna hetkeseisust akadeemilise personali pilgu läbi on oluliseks sisendiks mõistmaks Eesti keskkonna tugevusi ja nõrkusi ning informeerimaks riigi kõrgharidus- ning teaduspoliitikat. APIKSi Eesti uuringu „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ teaduslik eesmärk on mõista, kuidas kõrgharidussektor reageerib muutuvale keskkonnale (nt rahvusvahelisustumine, rahastuspõhimõtete muutumine) ning töösuhetele, rahuolule ja akadeemilise töö olemusele. 

Eesti uuring viiakse läbi rahvusvahelise APIKS uuringu metoodika alusel. Valimiks on kõik Eesti kõrgkoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised töötajad. Valimisse kuulujate poole pöördutakse otse meili teel, edastades neile lisainfo ja juhised osalemise kohta.

Uuringut finantseeritakse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA)“ tegevuse 4 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uuringut teostavad Tartu Ülikool (Kristi Kõiv, uuringu juht; Eneli Kindsiko) ja Mõttekoda Praxis (Eve Mägi; Hanna-Stella Haaristo), eksperdina on kaasatud Leideni Ülikoolist Maarja Beerkens.

Lisainfo HTMi lehel siit.

Kristi Kõiv, dotsent, Tartu Ülikool (kristi.koiv@ut.ee)

Eve Mägi, analüütik, Mõttekoda Praxis (Eve.Magi@praxis.ee)