BONUS BIO-C3 aasta nõupidamine

Esmaspäevast neljapäevani (27.-30. juuni) toimub Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a) EL BONUS projekti „Bioloogiliste muutuste põhjused, tagajärjed ja olulisus majandamisele“ (BIO-C3) aasta nõupidamine.
BONUS BIO-C3 on neli aastat vältav (01.01.2014-31.12.2017) projekt, mille juhtpartner on Saksamaa (GEOMAR) ja projektis osalevad lisaks kuue riigi – Eesti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Eestist on projekti partner TÜ Eesti mereinstituut. Lisaks projekti aasta nõupidamisele toimub ka projekti tegevustega tihedalt seonduvat kaks workshop’i – zooplanktoni ja võõrliik ümarmudil – teemal.

BONUS BIO-C3 (https://www.bio-c3.eu/) peamine eesmärk on selgitada Läänemere bioloogilise mitmekesisuse dünaamikat, selle põhjuseid ning ka tagajärgi majandamisele. Projekti raames uuritakse: 1) milline on liikide ja asurkondade geneetiline baas kohanemaks Läänemere ajas ja ruumis varieeruvate keskkonnatingimustega; 2) pelaagiliste ja põhjalähedaste koosluste struktuursete muutuste funktsionaalseid tagajärgi, 3) kuidas ja mil määral bioloogiline mitmekesisus muutub ajas ja ruumis sõltuvalt olulistest välismõjudest, nagu kliimamuutused, eutrofeerumine, võõrliikide sissetung ja kalapüük; ning 4) kuidas Läänemere bioloogilise mitmekesisuse struktuursed ja adaptiivsed muutused mõjutavad ökosüsteemi toimimist. Saadud tulemused võimaldavad paremini hinnata Läänemere piirkondlike ökosüsteemide seisundit ajas, kaasates muuhulgas indikaatorid, ja edendavad seeläbi Läänemere säästlikku majandamist üldisemalt.

Projekti rahastatakse läbi Läänemerele suunatud Euroopa Liidu BONUS programmi (http://www.bonusportal.org/about_us), mille eesmärgiks on koordineerida ja toetada mereuuringuid Läänemere piirkonnas, samuti süvendada teadust rahastavate institutsioonide ja riiklike programmide ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koostööd. Eesti osalust projektis finantseerib Eesti Teadusagentuur.

 

Lisainfo: Henn Ojaveer, Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur, tel: 5158328, e-mail: henn.ojaveer@ut.ee.

Riigikogu Toimetistes ilmus ülevaade “Eesti teadus ajaperspektiivis”

Möödunud nädalal esitleti Riigikogus parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 33. numbrit. Numbri fookuses on Eesti visioon. Peatoimetaja Mart Raudsaare sõnul käsitleb värske RiTo  muuhulgas Eesti hariduse ja teaduse, tööjõuturu ning majanduse väljavaateid.

Numbri juhatab sisse Riigikogu liikmete vestlusring  “Kuidas jääda ellu ja saada rikkamaks”, fookusartiklite autorid on  Tea Danilov, Urmas Varblane ja Vilve Raik, Rein Taagepera, Aimar Altosaar, Indrek Tammeaid. Fookusartiklite hulgas on ka ülevaade „Eesti teadus ajaperspektiivis“, mille kirjutasid Karin Jaanson ja Andres Koppel Eesti teadusagentuurist ning Indrek Reimand ja Taivo Raud haridus- ja teadusministeeriumist.

Artikli  sissejuhatuses kirjutavad autorid, et Eesti teadus on saavutanud rahvusvahelisel tasemel märkimisväärselt hea positsiooni.  Selle hoidmiseks ning mõju suurendamiseks Eesti ühiskonnale ja majandusele on vaja teaduses hoida tarku inimesi. Majandusarengu kiirendamiseks on tarvis rohkem teadust, teadlasi ja insenere ka ettevõttesse ja avalikku sektorisse. Artikli pdf versioon: A. Koppel, I. Reimand, T. Raud ja K. Jaanson “Eesti teadus ajaperspektiivis” (lk 64-80)

Toimetiste numbriga tervikuna saab tutvuda vaid paberväljaandes. Ajakirja on võimalik osta Tallinnas Rahva Raamatu Pärnu mnt ja Viru keskuse poest, Eesti Keele Sihtasutuse kauplusest Ateena, Eesti Rahvusraamatukogust ja Parlamendi poest Toompeal. Tartus on RiTo müügil Rahva Raamatu Tasku keskuse poes ning Tartu Ülikooli raamatupoes. RiTo on saadaval ka Rahvusraamatukogu veebipoes.

Veebis on kogu number loetav alates 2016. aasta detsembrist.

Riigikogu Toimetiste varasemad numbrid on kättesaadaval kodulehel  http://rito.riigikogu.ee/?id=10194&op=archive2

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

Eesti teadusagentuur toetab: Eesti e-meditsiin maailma rambivalguses

Laupäeval, 18. juuni keskpäeval kõneleb Cannes’ toimuval Lions Health konverentsi Health in Action laval sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo teemal „Welcome to the World of Healthcraft“.

Lions Healthi edastatud pressiteates juhitakse tähelepanu, et tervishoiu tulevikku maailmas nähakse üha enam personaalmeditsiinis ning tänu laialdasele e-lahenduste kasutuselevõtule on Eesti selles valdkonnas üks eesrindlikemaid riike. Personaalsed algoritmid, digitaalravimid jpt tehnoloogilised lahendused muudavad tervisliku eluviisi justkui strateegiliseks arvutimänguks, kus kõike on võimalik analüüsida ja tulemusi mõjutada.

Ettekandes lahkab Aaviksoo loovkommunikatsiooni rolli tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtus, tuues kuulajate ette visiooni kujuteldava tulevikuinimese tervisehoiust. Esitluse osaks on ka auditooriumile mõeldud DNA-testi demonstratsioon, mille läbiviimist juhendab Geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik.

Eesti ettekande ja esitluse ettevalmistamisse panustasid Sotsiaalministeerium, SA Eesti Teadusagentuur läbi Research in Estonia algatuse, Eesti Geenivaramu, Wellmark Health, dramaturg Mart Kase, Motion, Liviko ja Cannes Lions festivalide ametlik esindaja Eestis – Northern Lights Group. Seminari järel toimub Eesti vastuvõtt, kuhu on kutsutud delegaadid, välisriikide esindajad, Lions Festivals korraldajad ja välisajakirjanikud.

Lions Health on 18.-19. juunil Prantsusmaal Cannes’i toimuv maailma suurim tervishoiukommunikatsiooni konverents, kuhu oodatakse üle 1000 delegaadi üle kogu maailma.

Rohkem infot konverentsi kohta:  http://www.canneslions.com/lions_health/

Ettekande „Welcome to the World of Healthcraft“ tutvustus: http://www.canneslions.com/whats_on/festival_schedule/#all/view-grid/detail-14-10937/

Eesti ettekannet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

 

Ootame kandidaate Eesti teaduse populariseerimise auhinnale

Teaduse populariseerijatel on taas võimalus kandideerida Eesti teaduse populariseerimise auhinnale. Auhinnataotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2016.  Taotlusvormi saab hakata täitma alates 10. augustist aadressil www.etag.ee/konkursid. Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Kandideerima on oodatud kõik, kes on silma paistnud teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel või on äratanud noortes märkimisväärset huvi teadustegevuse vastu.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta ning varasemate konkursside tulemused:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

 

Kontakt ja lisainfo
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Tel 730 0378
E-post katrin.saart@etag.ee

Riigikantselei juurde luuakse teadusrahastuse rakkerühm

Rakkerühma ülesanne on valmistada ette teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raportis käsitletud kõrgkoolide ja teadusasutuste ning nende tugiteenuste konsolideerimine ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutavate soovituste rakendamine.

Lähemalt uudis novaaor.ee-st

Eesti välisteadlased aitasid talgute korras Maarja küla kevadtöödes

Laupäeval, 28. mail toimetasid Põlvamaal Eesti välisteadlased peredega. Toimusid Eesti EURAXESSi võrgustiku korraldatavad traditsioonilised talgud. Seekord aidati mitmesugustes kevadtöödes Maarja küla rahvast. Selles külas elavad intellektipuudega täiskasvanud korraldavad oma igapäevaelu enamjaolt küll ise, ent iga abikäsi on seal siiski väga teretulnud.

Põlvamaal toimetas ligi viiskümmend teadlast ja pereliiget kolmeteistkümnest riigist, sealhulgas Indiast, Indoneesiast, Jaapanist, Hiinast, Armeeniast, Portugalist, Soomest ja muljalt.

Suurem osa talgulistest otsustas aidata seal, kus ehk kõige enam abi ka vaja oli – puhastati küla kuusenoorendikku pealetungivast lehtpuuvõsast. Teine suur seltskond – paljud naised ja lapsed – otsustasid aidata küla vaibakoda kaltsuribade lõikamisel. Neid saavad hiljem kasutada usinatest vaibakudujatest külaelanikud oma tootmistöös. Suuremaid ja väiksemaid töökäsi jätkus ka peenardele ning ühishoonete aknaid pesema.  Töid saatis Maarja küla pakutud tõeline talgusupp.

EURAXESSi kevadise sündmuse keskmeks on tava järgi just talgud, kus on aidatud abivajajaid ja korrastatud looduskaitsealasid. See tekitab välisteadlastes ja nende pereliikmetes tugevama seose Eesti ühiskonna ja keskkonnaga. Peale selle aga tutvustatakse osalejatele alati ka meie kultuuri ja ajalugu – seekord külastati veel Taevaskoda ning teisel päeval Maanteemuuseumi. Uhke liivakivipaljandi kohta kõlas enne selgitusi arvamus, et see peab küll inimtekkeline olema, muuseum aga pakkus tõelise elamuse nii suurtele kui ka väikestele osalejatele. Esimese päeva õhtul on teadlasperedel võimalus omavahel lähemalt tuttavaks saada ning arutleda teemadel, mis ühised. Tagasisides rõhutavad osalenud alati nende sündmuste mitme komponendi tähtsust – mõnele läheb väga korda võimalus teha abivajajaile head, teised saavad uute kaaslastega suhtlemisel vajalikku nõu Eestis oma elu paremaks seadmiseks.

Sündmuse korraldas EURAXESSi Eesti võrgustik ja Eesti Teadusagentuur.

EURAXESS on Euroopa Komisjoni algatatud üle-euroopaline võrgustik, mis pakub tuge mobiilsetele teadlastele. Teadlasi nõustatakse praktilistes küsimustes, nagu viisad ja elamisload, maksusüsteemid, aga ka perega kolimisega seotud teemadel. Komisjoni tasandil hallatakse teadlaste tööportaali EURAXESS Jobs ning tegeletakse teadlaste õiguste kaitsega. Eesti EURAXESSi võrgustikul on 9 liiget, sh teadusasutused ja koordineerivad asutused. Riiklik koordinaator Eesti Teadusagentuuris haldab EURAXESSi Eesti portaali, uudiskirja ja sotsiaalmeedialehte.

 

Lisainfo: Siiri Kolka, Eesti Teadusagentuur, EURAXESS Estonia, tel 7300338, e-post: siiri.kolka@etag.ee

www.euraxess.ee, www.etag.ee

Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) järeldoktorite stipendium on välja antud.

Käesoleva aasta 16. veebruarist 15. märtsini korraldas Eesti Teadusagentuur iga-aastase konkursi Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu stipendiumile teadustööks Jaapanis.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist läbi teadustöö Jaapanis (kokku on koostööpartnereid 27 maailma riigist). Teadustöö valdkondadeks on kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad. Stipendiumi kestvuseks on 12 kuni 24 kuud.

Tänavu esitati konkursile neli taotlust. Vastavalt reeglitele, esitas ETAg hindamistulemuste põhjal ühe taotluse JSPS’ile hindamiseks ja grandi saamiseks. Tänaseks on selgunud, et Jaapani Teaduse Edendamise Ühing otsustas määrata Eesti järeldoktorile stipendiumi. Seega alustab Indrek Melts Eesti Maaülikoolist 24 kuud kestvat uurimistööd „Efficient Use of Biomass for Bioenergy and Recycling Nutrient-Rich Residues in Satoyama Landscape“ Tokyo Ülikoolis.

Soovime ka omalt poolt noorele teadlasele viljakat teadustegevust Jaapanis!

Täname kõiki osalejaid! Järgmine taotlusvoor toimub kõigi eelduste kohaselt 2017. aasta alguses. Jälgige meie kodulehte!

Avalik konkurss lühiajaliste stažööride leidmiseks Eesti TA büroosse Brüsselis lõppeb 17. juunil

SA Eesti Teadusagentuur korraldab avaliku konkursi lühiajaliste stažööride (orienteeruvalt 4 nädalat) leidmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) büroosse Brüsselis 2016. aasta sügiseks. Konkursile on oodatud kandideerima Eesti ülikoolide ja teiste teadus- ja arendusasutuste ning ministeeriumite ja nende allasutuste töötajad, kelle tööülesanneteks on muuhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste initsiatiividega seotud teadus- ja arendusprojektide ja programmide koordineerimine ja administreerimine ning  rahvusvahelise teaduskoostöö edendamine oma teadusvaldkonnas või asutuse haldusalas.

Stažöör saab Eesti TA Brüsseli büroos stažeerides võimaluse:

  • osaleda oma valdkonna üritustel Brüsselis;
  • osaleda EL institutsioonide töörühmades;
  • osaleda büroo ja Brüsselis asuva teiste riikide TA büroode võrgustiku (ingl Informal Group of RTD Liaison Offices, edaspidi IGLO) töös;
  • korraldada oma valdkonnas Eesti teadust tutvustavaid seminare, infopäevi ja kokkusaamisi koostööpartneritega Brüsselis;
  • kohtuda oma valdkonna poliitikakujundajate ja spetsialistidega;
  • omandada põhjalikum arusaamine EL institutsioonide ja teiste Brüsselis tegutsevate TA organisatsioonide tööst.

Stažeerimise kestvuseks büroos on orienteeruvalt 4 nädalat.  Käesoleva 2016. aasta konkursi raames võib esitada taotlusi stažeerimiseks perioodil

1. september kuni 18. detsember 2016. a.

Stažeerimisavaldus tuleb esitada hiljemalt 17. juuniks 2016. a lähetava asutuse allkirjaõigusliku isiku ja lähetatava stažööri poolt:

  • digitaalselt allkirjastatuna aadressil kadri.sirg@etag.ee;
  • või paberkandjal allkirjastatuna märksõnaga „Stažööride konkurss“ aadressil:

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Soola 8
Tartu 51013

Täiendav informatsioon konkursi kohta, sh avalduse vorm ja juhend on leitavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel:
http://www.etag.ee/koostoo/horisont-2020/eesti-teadus-ja-arendustegevuse-kontaktburoo-brusselis/stazooride-konkursid/

——————————————————————-

Eesti TA Brüsseli büroo lühiajalist stažeerimisvõimalust tutvustavad infotunnid 2016. aastal

Eesti TA Brüsseli büroo korraldab 8. ja 9. juunil 2016. aastal infotunnid. Infotunnis tutvustab Eesti Brüsseli TA büroo stažeerimisvõimalusi ja büroo tegevust Brüsseli büroo juhataja Kadri Sirg.
TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan, professor Tauno Otto, kes stažeeris büroos tööstuse digitaliseerimisega seonduvatel teemadel mais 2016. aastal, jagab kuulajatega stažeerimise praktilist kogemust ja annab soovitusi taotlejatele. Teised büroos varem lühiajaliselt stažeerinud stažöörid jagavad oma kogemusi.

Infotunnid toimuvad:

Tartus, 8. juunil, kell 10.45-12.45
Eesti Teadusagentuuri Tartu kontor (Soola 8 (nn Plasku ärihoone), V korrus)

Tallinnas, 9. juunil, kell 9-11 
Kreutzwald Hotel Tallinn, (Endla 23, saal Kalev, I korrus)

Täpsem informatsioon ja registreerumine infotundidesse on leitavad http://www.etag.ee/koostoo/horisont-2020/eesti-teadus-ja-arendustegevuse-kontaktburoo-brusselis/stazooride-konkursid/

Lisainformatsioon konkursi, infotundide ja büroo tegevuse kohta:

Kadri Sirg
Büroo juhataja
Eesti TA büroo Brüsselis
Square de Meeûs 1, 1000 Brüssel
e-mail: kadri.sirg@etag.ee
Telefon: +32 2 265 0933

Norra-Eesti ühisseminar tehnosiirdest toimub 7. juunil

SA Eesti Teadusagentuur koos Tartu Ülikooliga korraldab 7. juunil Tartus Dorpati konverentsikeskuses tehnosiirde teemalise seminari, et tutvustada Norra tehnosiirde kogemusi ja arutada tehnosiirde probleeme ning lahendusteid Eestis.

Norra Teadusagentuuri vanemnõunik Ketil Rønning tutvustab Norra tehnosiirde süsteemi, Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogiaülikooli esindaja Morten Øien avab Euroopa perspektiivi ning seminari diskussiooni osas arutletakse, mida oleks Eestil sellest õppida. Seejärel räägib Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura teadlaste-ettevõtjate koostöö võtmeteguritest ning prof Mart Ustav oma kogemusest ettevõtjana Icosageni näitel.

Seminar on jätkuks eelmisel aastal Tallinnas toimunud intellektuaalomandi konverentsile ning seda finantseeritakse Norra-Eesti teaduskoostöö programmist.

Seminarile on oodatud Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tehnosiirdeüksuste töötajad ning ettevõtjad.

Üritus on inglise keeles ning tasuta, kuid kohtade arv on piiratud (maksimaalselt 35)

Lisainfo: Kadri Raudvere, Eesti Teadusagentuur, analüütik, e-post: kadri.raudvere@etag.ee

Registreerimine:

Tehnosiirde seminar 7.06.2016

Programme

10.00-10.15 – Welcoming words

10.15-11.00  – Getting to know about Norwegian TTO system and its experiences (how it works and is supported at universities, for scientits, students, how spin-offs are created, the case of SINTEF etc – broader overview with specific examples). Ketil Rønning, senior adviser, The Research Council of Norway

11:00-11:30 – European perspective on TTO-s. Morten Øien

11:30-12:00 – TTO in Estonia – What are the real keys in companies and scientists partnership  (Erik Puura,  Vice-Rector for Development,  University of Tartu, )

12:00-12:30 – Discussion: „What we could take from Norwegian example“? Erik Puura, Ketil Rønning, moderated by Morten Øien

12:30-13:00 – Lunch

13:00-13:30 – Example of Norwegian enterprise/commercialization of science.

13:30-14:00 – Example of Estonian enterprise/commercialization of science (Icosagen, prof Mart Ustav)

14:00-14:45 – group work/discussion „How to create the best synergy between scientist and enterpreneur?“ („Kuidas saavutada parimat sünergiat teadlase ja ettevõtja koostöös?“) Panelists: Mart Ustav, Norwegian enterprise, moderated by Morten Øien.

14:45-15:00 – follow ups and closing

norwaygrants_logo_new logo

Eesti välisteadlased kogunevad talgutele Maarja külla

Laupäeval, 28. mail tulevad Eesti teadusasutustes töötavad välisteadlased koos peredega kokku traditsioonilistele talgutele. Eesti EURAXESSi võrgustiku eestvõttel ollakse seekord abiks Põlvamaal Maarja küla kevadtöödel. Maarja külas elavad intellektipuudega täiskasvanud, kes oma igapäevaelu enamasti ise korraldavad, aga seejuures on iga abikäsi väga teretulnud.

 Põlvamaale on tulemas ligi viiskümmend teadlast ja pereliiget kolmeteistkümnest riigist, sealhulgas Indiast, Indoneesiast, Iraanist, Jaapanist, Hiinast, Armeeniast, Portugalist ja muljalt.

Talgulised saavad valida, kas soovivad puhastada kuusenoorendikku võsast, kiviktaimlaid umbrohust, pesta ühishoonetes aknaid või aidata vaibakojas kaltsuribasid lõigata.

Pärast tööd ootab talgulisi jalutuskäik maalilises Taevaskojas. 29. mail sõidetakse enne koduteele asumist läbi ka Maanteemuuseumist.

Siiri Kolka teadusagentuurist ütles talgute algatust kommenteerides, et maailmas tuntakse juba üsna hästi meie kodanikualgatust „Teeme ära!“. „Pakume juba mitmendat aastat järjest ka siin elavatele välismaa teadlastele võimaluse panustada sellisel moel Eesti kogukonda. Osavõtt talgutest on alati väga rahvarohke, sest see tekitab tugevama seose Eesti ühiskonna ja keskkonnaga ning lähendab teadlasi omavahel.“ Eelmistel aastatel on koristatud Pärnu ja Saarema rannaniite ning aidatud eri töödega Kiikla lastekodu Ida-Virumaal.

Sündmuse korraldavad EURAXESSi Eesti võrgustik ja Eesti Teadusagentuur.

EURAXESS on Euroopa Komisjoni algatatud üle-euroopaline võrgustik, mis pakub tuge mobiilsetele teadlastele. Teadlasi nõustatakse praktilistes küsimustes, nagu viisad ja elamisload, maksusüsteemid, aga ka perega kolimisega seotud teemadel. Komisjoni tasandil hallatakse teadlaste tööportaali EURAXESS Jobs ning tegeletakse teadlaste õiguste kaitsega. Eesti EURAXESSi võrgustikul on 9 liiget, sh teadusasutused ja koordineerivad asutused. Haldame EURAXESSi Eesti portaali, uudiskirja ja sotsiaalmeedialehte.

Lisainfo: Siiri Kolka, Eesti Teadusagentuur, EURAXESS Estonia, tel 7300338, e-post: siiri.kolka@etag.ee

www.euraxess.ee

Teadusagentuuri aastaraamat 2015 on ilmunud

Mai keskpaigas ilmus trükist teadusagentuuri  aastaraamat, mis võtab kokku olulisemad sündmused ja tegemised möödunud aastast. Teeme kokkuvõtted Euroopa Liidu eelmise perioodi tõukefondide programmidest TeRaS, TerVE, KESTA ja TeaMe ning tutvustame uue perioodi programmide NUTIKAS, RITA ja TeaMe+ tegevusi.

Raamatust leiab mitmekesisist statilistikat ja ülevaateid tedusuuringute rahastamise kohta, sealhulgas ka Eesti Teadusinfosüsteemist, Eesti osalusest Horisont 2020 programmis ning rahvusvahelisest teaduskoostööst laiemalt.

“Varasemate aastatega võrreldes võtsime aktiivsema rolli nii teaduse rahastamise kui ka nn horisontaalsete teemade – teaduseetika, avatud teadus, intellektuaalomand, soolõime, rahvusvaheline teaduskoostöö,  teaduse maine kasvatamine – edendamises,” kirjutab teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel eessõnas. Neist ja veel paljudest muudest teemadest on aastaraamatus samuti juttu.

ETAg aastaraamat 2015 on kättesaadav teadusagentuuri kodulehelt  ja  publitseerimiskeskkonnas Issuu

Aitäh kõigile kaasautoritele ja toimetajatele!

Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 7317 382

 

 

Välisriikide ajakirjanikud tutvuvad Eesti teadusega

 Eesti Teadusagentuuri kutsel viibib 24.-27. maini  Eestis 14 ajakirjanikku 11 riigist, kellele Tartu ja Tallinna ülikoolide ja teadusasutuste teadlased tutvustavad tervisetehnoloogiate vallas tehtavat teadustööd.

Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia eestvedamisel toimub igal aastal välisajakirjanikele visiit ning tänavune on järjekorras juba neljas. Sel korral on visiidi keskseks teemaks tervisetehnoloogiad,  inglise keeles “Health technologies 2.0”. Teadlasi, kes Eestis tegelevad tervisetehnoloogiatega, jagub nii IT, biotehnoloogia, geneetika kui ka kunstide ja disaini valdkonda.

Välisajakirjanikud Tartu tähetornis Reimo Rehkli foto
Välisajakirjanikud Tartu tähetornis
Reimo Rehkli foto

Kolmepäevase visiidi raames räägivad Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) teadlased sünnieelsete kromosoomhaiguste diagnostikast ja  geneetilisest viljakusdiagnostikast. Eesti maaülikool (EMÜ) tutvustab tänapäevast tõukarjaaretust, milles kasutatakse geneetika abi. Tartu Ülikooli teadlased teevad ettekande antibiootikumide liigtarvitamise põhjustest, ohtudest ja lahendustest. Toidu mõju keskkonnale ja seeläbi ka tervisele saavad välisajakirjanikud proovida EMÜ mahekeskuses.

Eesti Geenivaramus arutatakse personaalmeditsiini võimaluste ja delikaatsete isikuandmete käitlemise kitsaskohtade üle. Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) tutvustavad teadlased bioimpedantsspektroskoopia võimalusi ehk lihtsamalt öeldes tehnoloogiaid, mis teevad inimkeha opereerimise ja terviseandmete jälgimise täpsemaks, ohutumaks ja mugavamaks. Tallinna Ülikooli teadlased tutvustavad Alzheimeri ravi vallas tehtavaid uuringuid ning Eesti Kunstiakadeemia ja TTÜ teadlased räägivad võimalustest ühendada tervisetehnoloogia ja disain.

Visiidil osalevad ajakirjanikud valiti välja konkursi korras lähtudes nende huvist tervise ja tervisetehnoloogiatega seotud teemade vastu. Tervisetehnoloogiad ja -teenused on üks kolmest Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias 2014-2020 “Teadmistepõhine Eesti” valitud kasvuvaldkonnast ning on seetõttu valitud ka tänavuse visiidi kandvaks teemaks.

26. mail on külalistel kavas kohtumine Eesti Teadusajakirjanike Seltsi ja Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi esindajatega ning diskussioon teadusest ja pseudoteadusest ajakirjanduses.

Infot välisajakirjanike visiidi kohta leiab aadressilt: http://researchinestonia.eu/event/the-science-visit-health-technologies-20/

 

Lisainfo:

Liis Livin

Research in Estonia turundusjuht

Teaduse populariseerimise osakond

SA Eesti Teadusagentuur

Tel: 731 7368

Mob: 555 27 605

Jälgige ka  Research in Estonia:

Visiiti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

BONUS projekti BIO-C3 teadlastelt ilmus ajakirjas „Nature“ lühiartikkel

Ajakirjas „Nature“ ilmus lühiartikkel „EU list should add potential invasives“ (http://www.nature.com/nature/journal/v533/n7603/full/533321c.html). Artikli autorite hulgas on BONUS projekti BIO-C3 teadlased Maiju Lehtiniemi Soomest ja Henn Ojaveer Eestist, kes mainitud projektis uurivad võõrliikide ökoloogiat. Teised autorid on Gordon Copp Ühendkuningriigist ja Monika Normant-Saremba Poolast.

Konkurss teadusajakirjaniku leidmiseks

SA Teadusagentuurist haldab rahvusvahelisele huvilisele suunatud veebilehte Research in Estoniawww.researchinestonia.eu. Lehe eesmärgiks on jääda silma potentsiaalsele välisteadlasele või –doktorandile.

Veebilehekülg jagab infot Eesti teadussaavutuste, teadussüsteemi, -rahastuse, -sündmuste jms kohta. Esilehe tõmbenumbriks on teadusuudised (artiklid), mille eesmärk on näidata seda, mis on hetkel põnev ja innovaatiline Eesti teaduses. Seoses sellega soovime sõlmida üheks aastaks töövõtulepingu ühe või mitme ajakirjanikuga, kes kirjutaks veebilehele teadusuudiseid ja –tekste.

Ajakirjanik peab:

  1. Kalendrikuu alguses pakkuma tööandjale välja potentsiaalsed artiklite teemad (suunad);
  2. Pärast teemade heakskiitmist leidma iseseisvalt kontaktid ja produtseerima inglise keelsed artiklid;
  3. Kirjutama ühes kalendrikuus 2-4 inglise keelset artiklit (1 loo pikkus u 3000-4000 tm). Artiklid peaksid kajastama selliseid uusi teadussaavutusi, mida pole kajastatud teistes kanalites või mida kajastatakse sellise nurga alt, mis oleks esmakordne;
  4. Kooskõlastama artikli sisu isikuga, keda või kelle huve artikkel puudutab;
  5. Leidma, vajadusel paluma teadlastel edastada artikli juurde sobivad illustratsioonid;
  6. Vajadusel kirjutama veebilehele Eesti teadust puudutavaid veebitekste (infrastruktuuri tutvustus, rahastus vms)
  7. Andma töö tööandjale üle kokkulepitud tähtajal.

 

Ootame, et ajakirjanik/ajakirjanikud kirjutaks artikleid juuni 2016 – juuni 2017.

Kui olete koostööst huvitatud, siis palun esitage hiljemalt 30. maiks 2016 kandideerimiseks järgmised dokumendid:

  • CV, kus hinnatakse eelnevat töökogemust ja/või osalemisi teadusajakirjanduse kursustel
  • Ingliskeelne näidisartikkel vabalt valitud teadusuudise teemal (1800 – 3000 tm), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
    Artikkel vastab struktuuri ja ladususe poolest heale ajakirjandustavale. Autor on saanud artikli aluseks olevast teadustööst aru ja oskab seda lugejale selgelt edasi anda.
  • Summa (bruto), mille eest ollakse nõus meiega lepingut sõlmima (ühe punktis 3 kirjeldatud artikli maksumus)

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid saata e-posti aadressile reimo.rehkli@etag.ee

Osalemine maailma suurimal õpilaste teaduskonkursil oli väga õpetlik

Sel aastal osales 7.-15. maini USA-s Phoenixis toimunud maailma suurim õpilaste teaduskonkursil ja messil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair) üle 1750 õpilase 75 riigist ja osariigist. Eestit esindasid Rein Leetmaa (Hugo Treffneri Gümnaasium), Priit Norak (Saue Gümnaasium), Tanel Liira (Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi õpetaja), kes  osales vaatlejana kui õpilasleiutajate riikliku konkursi edukas juhendaja. Eesti teadusagentuuri poolt saatis delegatsiooni Margit Lehis.

WP_20160508_09_59_33_Pro
Intel ISEF tervitab Eesti delegatsiooni. Pildil vasakult Tanel Liira, Rein Leetmaa ja Priit Norak. Pildistas Margit Lehis

Priit Noraku töö “The Development and Building of an Inexpensive filament Extrusion System“ konkureeris kategoorias Engineering Mechanics. Rein Leetmaa töö „Fluorescent SFV Proteins“ konkureeris kategoorias Cellular and Molecular Biology.

Eesti teadusagentuuri vanemkoordinaator Margit Lehis ütles reisi kommenteeris, et preemiaid eestlased sel aastal küll ei saanud, aga meie õpilased said väga hea kogemuse oma uurimistöö tutvustamisel ja nägid, millega mujal maailmas nende teadusest huvitatud eakaaslased tegelevad. “Saime hea ülevaate õpilaste uurimis- ja praktiliste tööde tasemest ning teemadest, lisaks palju kontakte. Meie õpilastele tehti mitme Ameerika ülikooli poolt ettepanek tulla sinna bakalaureusekraadi omandama. Priit Noraku tööst oli huvitatud USA firma Local Motors. Noorte endi sõnul oli konkursil osalemine neile väga kasulik ja silmaringi laiendav kogemus.”

Eesti osalejate sõitu toetas reisistipendiumiga Ameerika Suursaatkond Eestis. Stipendium anti üle 8. detsembril 2015. aastal toimunud õpilasleiutajate riikliku konkursi pidulikul autasustamisüritusel Tallinnas.
Lisainfo: Margit Lehis, konkursside vanemkoordinaator, tel  730 0335, 520 3270, e-post margit.lehis@etag.ee

 

xtube
XXX KOSTENLOSE PORNO
VIDEOS PORNO XXX
VIDEOS PORNO XXX
xtube
XXX KOSTENLOSE PORNO
logo