Riik asub uurima nii maapõueressursse kui personaalmeditsiini rakendusvõimalusi

20. septembril kogunenud Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) kiitis heaks viis strateegilise teadus- ja arendustegevuse uuringuprojekti teemat. Tegemist on riigi ees seisvate ulatuslike küsimuste lahendamiseks tellitavate rakendusuuringutega, mille probleemipüstituste koostamisel osalesid kõik ministeeriumid.

Suured, eri valdkondi ühendavad ja sotisaal-majanduslikke eesmärke täitvad uurimisteemad on järgmised:

– Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine.
Tervikliku ja riigiülese olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks ja kriisireguleerimiseks. 
Personaalmeditsiini lähenemise rakendamine Eesti tervishoiusüsteemis (kliinilise juhtprojekti elluviimine).
Biomajanduse sektorites lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine.
Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed hariduse, tööturu ja sotsiaalsüsteemis.

„Enamus teemadest on eri valdkondi ühendavad ja kajastavad enama kui ühe ministeeriumi huve. Erilist rõõmu teebki see, et ministeeriumid on RITA programmi raames hakanud tegema paremat koostööd teaduse ja arenduse valdkonnas ega näe teistes ministeeriumites ainult konkurenti projektikonkursil, vaid partnerit ühise eesmärgi saavutamisel,“ võttis Eesti Teadusagentuuri RITA programmi juht Liina Eek esimese taotlusvooru senise käigu kokku.

 

Infopäevad teadusasutustele ja ettevõtetele

Uuringuteemade tutvustamiseks korraldab Eesti Teadusagentuur infopäevad 28. septembril Tallinnas (Roseni Torn, Mere pst 6) ja 29. septembril Tartus (Atlantise konverentsikeskus, Narva mnt 2).

Infopäevadele on oodatud kõik uuringukonsortsiumites osalemisest huvitatud teadusasutused ning teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted. Taotlusvoorud avanevad selle aasta viimases kvartalis ning konkursid kuulutatakse välja Eesti Teadusinfostüsteemis ETIS.

Uuringud käivituvad 2017. aasta alguses. Esimese vooru uuringute maksumus on kokku kuni 7,5 miljonit eurot. Kulud katab Eesti Teadusagentuur valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist (RITA). Programm aitab kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Lisainfo:

Liina Eek

RITA juht

Eesti Teadusagentuur

731 7383

liina.eek@etag.ee

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

Üle-Euroopaline süsteemibioloogia strateegiline teadusuuringute kava

Rahvusvaheline süsteemibioloogia alane võrgustik ERA-Net ERASysAPP, mille üheks partneriks oli Eesti Teadusagentuur, on koostanud ja avaldanud strateegilise teadusuuringute kava „Systems Biology in Europe 2016“ (SRA 2016).

SRA 2016 näitab, et süsteemibioloogia arengusse on viimase 10 aasta jooksul märkimisväärselt investeeritud nii riigiti kui Euroopa tasemel.

SRA 2016 analüüsib bioteaduste üldist, aga eriti süsteemibioloogia hetkeolukorda. Peale sissejuhatust ja viimase 10 aasta tagasivaadet, on SRA 2016-s käsitletud järgmised teemad:

  1. Teaduskoostöö rahastamine
  2. Akadeemia ja tööstus
  3. Andmete ja mudelite haldus
  4. Haridus ja koolitus
  5. Teaduse infrastruktuurid

Dokumenti on võimalik alla laadida  ERAsysAPP projekti kodulehelt: https://www.erasysapp.eu

Paberkoopia saamiseks palume ühendust võtta Margit Suurojaga (margit.suuroja@etag.ee).

Eesti Teadusagentuur toetab õpilasteadust noore uurija stipendiumiga

Noore uurija stipendiumikonkursile on oodatud kandideerima 8.-11. klasside teadushuvilised noored, kes soovivad oma uurimistöö tegemisel saada abi teadlasest juhendajalt. Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016.

Kandideerida saab kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnaga. Stipendium pakub noorele uurijale ja juhendajale nii korralduslikku kui rahalist tuge: aitab õpilasel leida teadlasest juhendaja ning toetab uurimistööks vajalike juhendamis- ja muude kulude katmisel. Konkurss toimub kord aastas.

Noorte uurijate väljavalimisel peame oluliseks, et õpilased oleksid Eesti eri paigust ja plaanitavate uurimistööde teemad kataksid erinevaid valdkondi. Eriti julgustame osalema suurtest keskustest väljaspool elavaid õpilasi.

Noore uurija stipendiumi konkurss toimub juba kuuendat aastat ja selle aja jooksul on õpilased uurinud palju põnevat alates näiteks luulekogudest ja lõpetades õhu ammoniaagi- ja vere glükoosisisaldusega. Uurimistöid on edukalt kaitstud oma koolis ja need on pälvinud auhindu riiklikel konkurssidel.

Noorte uurijate kogemustest uurimistööde tegemisel saab lähemalt lugeda portaalist miks.ee.

Noore uurija stipendiumit rahastab Euroopa Regionaalfondi tegevus TeaMe +.

Konkursi veebileht

Lisainfo:
Sirli Taniloo
tel 7317 347; 5260 562
e-post: sirli.taniloo@etag.ee

HERA ühiskonkursil rahastuse saanud projektis on kaasas ka Eesti teadlased

16.-17. septembril toimus Prahas koostöövõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) viimasel ühiskonkursil „Uses of the Past“ rahastuse saanud projektide avakonverents. Kaheksateistkümne toetatud teadusprojekti hulgas esitleti ka projekti „MODSCAPES – Modernist reinventions of the rural landscape“, mille partnerite hulgas on Eesti Maaülikooli teadlased prof Simon Belli juhitud töögrupist. Projektist saab täpsemalt lugeda: http://modscapes.ulb.be/wordpress/

HERA koostöövõrgustiku raames on toimunud kolm ühiskonkurssi, mille tulemusel on toetuse saanud 55 teadusprojekti. 2009. aastal oli HERA konkursi eelarve 16,5 miljonit eurot,  2016 aastaks on see kasvanud juba 21 miljoni euroni.

Koostöövõrgustik HERA (Humanities in the European Research Area), mis loodi 2004. aastal, ühendab 24 Euroopa riigi humanitaarteadusi rahastavaid asutusi ja Euroopa Komisjoni. HERA toetab humanitaarteaduslikke uurimistöid Euroopas ja seisab selle eest, et humanitaarteadustel oleks vääriline koht Euroopa Komisjoni raamprogrammides ja Euroopa teadusruumis laiemalt.

 

13 riiklikult olulist küsimust saab teaduspõhise lahenduse

Seitse ministeeriumi tellib kiiret sekkumist vajavate probleemide lahendamiseks teadusasutustelt 13 rakendusuuringut kogusummas 489 000 eurot. Poole sellest summast katab Eesti Teadusagentuur (ETAg) valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist (RITA).

Uuringuteemad käsitlevad muuhulgas antibiootikumiresistentsust koertel ja veistel, automatiseeritud piirikontrolli, riigi ressursside kasutamist, lapse õigusi, ravimiturgu, enesetapu sooritanute epidemioloogiat, vägivallakuritegude toimepanijate retsidiivsusriski ja kohtlemisvajadust. Samuti on uurimisaineseks uue keelestrateegia välja töötamine, üleujutuste ennetamine, sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide majanduslik mõju, sõjaajalooline pärand ning ohtlikud taimekahjustajad.

Ministeeriumite esitatud teemapüstituste seast valis kõige olulisemad välja 19. septembril kogunenud ETAgi juures tegutsev ministeeriumite teadusnõunike paneel. Seekordne oli juba teine taotlusvoor. Esimene voor lõppes juunis ning mitmed toona tellitud uuringud peaks valmima selle aasta jooksul. Äsja kinnitatud uuringud viiakse läbi sel ja järgmisel aastal.

RITA programmist poliitikakujundamiseks oluliste rakendusuuringute toetamise eesmärk on suurendada riigi otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Seeläbi kujuneb riik rakendusuuringute targaks tellijaks ja uuringutulemuste kasutajaks. RITA programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Kontakt:

Liina Eek – RITA programmi juht, telefon 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee

Töö arvutusvigade vältimisest kahe tähe kokkupõrke mõõtmisel tõi autorile Euroopa Kosmoseagentuuri eriauhinna

Sel kevadel Tallinna reaalkooli lõpetanud noormees Kristjan Kongas pälvis Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) kõrgemal matemaatikal tugineva simulatsioonimudeli eest Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) eriauhinna.

Tema uurimistöö „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil – stabiilsusanalüüs difusiooni-konstandi ja resolutsiooni varieerimise abil“ (juhendaja Jaan Kalda, TTÜ Küberneetika Instituut) sai tänavusel Eesti õpilaste teadusfestivalil III preemia ning tõi Kristjanile kutse tutvustada oma tööd ka Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Brüsselis.

Autori sõnul näitavad tema simulatsioonid ära arvutusvead ning seetõttu saab vältida keerulistes füüsikalistes mõõtmisprotsessides tekkivat ebastabiilsust.

Lisaks Kristjanile esindasid Eestit Brüsselis veel Hugo Treffneri gümnaasiumi tänavused lõpetajad Anton Konovalov ja Maris Sala.  Juhendajad vastavalt  Darja Lavõgina, (TÜ Keemia Instituut) ja Liis Karo-Astover, (Hugo Treffneri gümnaasium).

Täna Brüsselis lõppenud konkursile esitati 92 projekti, koos oli 141 osavõtjat 37 riigist.

Konkursi esikoha preemiad läksid Norrasse matemaatika-alase töö eest, Itaaliasse ning Ameerika Ühendriikidesse. Itaalia noormees uuris laser lairiba internetiühenduse rakendamise võimalusi ning noor teadlane Ameerikast ühe maailma väikseima selgroogse Ramphotyphlops braminus kesknärvisüsteemi.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast.

Järgmise Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi, mis toimub 2017. aasta septembris Tallinnas, korraldab Eesti Teadusagentuur. Konkursi teatelipu võttis Brüsselis vastu peakorraldaja, teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Loe ka:

http://novaator.err.ee/v/universum/8abee096-d090-4b89-825a-c4e168d0900e/eesti-noormees-palvis-noorte-teadlaste-konkursil-esa-eriauhinna

http://novaator.err.ee/v/haridus/7f8f081f-b57c-4fe4-a5c3-e18b9f1eca8d/5-ullatavat-teadustood-eli-noorte-teadlaste-konkursilt

http://novaator.err.ee/v/haridus/5fcf3463-3195-41ef-b536-38354c355ba9/opilasuurimuses-valja-tootatud-keemiat-on-kasutatud-juba-kahes-teadusartiklis

 

Lisainfo:

Terje Tuisk, teaduse populariseerimise osakonna juhataja, tel 511 0356, e-post terje.tuisk@etag.ee

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 5805 0869, e-post kaili.kaseorg@etag.ee

Kohanemisprogrammi teadusmooduli koolitused

Ootame oma koolitustele välisteadlasi, -õppejõude, -doktorante ja kõiki neid välistöötajaid, kes on huvitatud Eesti teaduse ja kõrghariduse korraldusega seotud teemadest.

Kohanemisprogrammi teadusmoodul annab ülevaate:

  • teadusinstitutsioonidest- ja korraldusest;
  • erinevatest akadeemilistest võrgustikest ja organisatsioonidest;
  • teadustegevuse rahastamisest Eestis;
  • Eesti ülikoolides rakendatavatest õpetamise tavadest, kursuste ülesehitusest jm;
  •  vajalik õigusalane teave teadusrändega seotud elamisloa ja -õiguse omandamise ja pikendamise kohta.

Koolitused toimuvad Tallinnas ja Tartus inglise ja vene keeles. Teistest linnadest tulijatele katame vajaduse korral sõidu- ja majutuskulud. Tallinna koolitused kestavad 1,5 päeva, sh interaktiivne tegevus.

Tartu koolitused koosnevad ühest intensiivsest koolituspäevast ja interaktiivsest tegevusest 10. novembril, mis on mõeldud mõlemale grupile (nii inglise kui vene keeles).

 

Mooduli tutvustus inglise keeles

Mooduli tutvustus vene keeles

 

Lisainfo:

Anna Mossolova

tel 517 7957

anna.mossolova@etag.ee

 

siseminkohenemiskoolitus-logod

 

Eesti Teadusagentuur jagab muret Euroopa teadusuuringute programmi Horisont 2020 eelarve kärpimise pärast

Euroopa teadusagentuuride ja suurte teadusorganisatsioonide ühendus Science Europe saatis Euroopa poliitikutele märgukirja, milles hoiatab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 eelarve jätkuva kärpimise eest.

Möödunud aastal kärpis Euroopa Komisjon Horisont 2020 eelarvet 2,2 miljardi euro võrra selleks, et osaliselt rahastada Euroopa Strateegiliste Investeeringute fondi  (EFSI).  Märgukirjas rõhutatakse tungivalt, et teadusuuringute rahastamiseks ei ole sobilikud mitte laenud vaid uurimistoetused ning Euroopa Liidu teadusuuringute programmi Horisont 2020 eelarve vajab kaitset uute võimalike kärbete eest.

Eesti Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul väärib  Science Europe märgukiri Horisont 2020 eelarve kaitseks Euroopa poliitikute täit tähelepanu.  „Märgukirja ajendiks on tõsine mure selle pärast, et Euroopa ühise teaduspoliitika suunajad ei kärbiks tiibu Euroopat edasi viivatel teadusuuringutel ning innovatsioonitegevustel. Eriti halvasti mõjutaksid kärped neid riike, kelle teaduse jaoks on  rahvusvaheline koostöö nende väiksuse või arenguvajaduste tõttu iseäranis oluline. Eesti teadlaskond ja väikeettevõtjatele oleksid H2020 uued kärped väga halvaks uudiseks,“ rõhutas Andres Koppel

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Programmi eelarve aastateks 2014–2020 oli programmi alguses ligikaudu 80 miljardit eurot, millega toetatakse tipptasemel teadust, teaduse abil ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning juhtpositsiooni saavutamist tööstuses. Kolmepoolsetel läbirääkimistel EFSI rahastamiseks vähendati 2015. aastal Horisont 2020 eelarvet 2,2 miljardi võrra.

Kuigi konkurents programmi rahadele on ülikõrge, on Eesti osalejad olnud väga edukad ja oma projektidele juba saanud rohkem kui 52 miljonit eurot (seisuga 31.05.2016)

Link märgukirjale:

http://scieur.org/h2020-statement

 

Lisainfo:

Andres Koppel, ETAg juhatuse esimees, tel 731 7340,  e-post andres.koppel@etag.ee

 

Faktid H2020 ja EFSI kohta:

H2020 kogueelarve 2013 aastal oli 80 miljardit. Allikas: http://ec.europa.eu/research/horizon2020/pdf/press/fact_sheet_on_horizon2020_budget.pdf)

Kolmepoolsetel läbirääkimistel EFSI rahastamiseks vähendati 2015. aastal Horisont 2020 eelarvet 2,2 miljardi võrra.  (Vt ka http://era.gv.at/object/document/1914)

Allikas: https://era.gv.at/object/news/1876

 

Lisainfo SE kohta:

Science Europe  (SE) on Euroopa teadust rahastavate organisatsioonide ja  suurte teadusasutuste ühendus, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi ja liikmete huve esindades  kujundada Euroopa teaduspoliitikat. Science Europe’i liikmete hulka kuulub 50 organisatsiooni 27 riigist.

Eesti Teadusagentuur on üks Science Europe’i asutajaliikmetest. Eesti teadlased on esindatud  mitmetes SE teaduskomiteedes ja töörühmades.

Eesti Teadusagentuuri uudiskirjas avaldati ETAg-i Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised ja üritused

Link Brüsseli büroo edastatavatele teadusuudistele (august 2016): http://uudiskiri.etag.ee/2016/09/brusseli-buroo-edastatavad-teadusuudised-august-2016/

Link Brüsseli büroo edastatavatele üritustele (september-detsember 2016):http://uudiskiri.etag.ee/2016/09/brusseli-buroo-edastatavad-uritused-august-2016/

Brüsseli büroo teadusuudiste ja ürituste ülevaate koostajad on ETAg-i Brüsseli büroo juht Kadri Sirg (kadri.sirg@etag.ee) ning püsistažöör Annika Eskusson (annika.eskusson@etag.ee).”

Etnobotaanik Renata Sõukand sai esimese Eesti humanitaarteadlasena Euroopa prestiižseima uurimistoetuse  

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu  (ERC) avalikustas tänavused alustava teadlase toetuse saajad.  Euroopa kõrgeima alustavale teadlase suunatud, pea 1,5 miljoni euro suuruse toetuse pälvis esimese Eesti humanitaarteadlasena Eesti kirjandusmuuseumi etnobotaanik Renata Sõukand.

 ERC jagatud toetuste kogusumma oli 485 miljonit eurot. Alustava teadlase starditoetuse said 325 teadlast üle Euroopa. Euroopa Teadusuuringute Nõukogu grandi saamine on igale teadlasele väga kõrge rahvusvaheline tunnustus, sest konkurents on tihe ning nõuded uuringutele ülikõrged.

Renata Sõukandi sõnul on kirjandusmuuseumi etnobotaanikaga tegelev uurimisrühm seni ainus Eestis ning saadud grant võimaldab muuseumis luua esimese Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse, kus grandi toel asuvad tööle neli järeldoktorit ja neli doktoranti.

Loodav Ida-Euroopa etnobotaanika keskus hakkab Renata Sõukandi juhtimisel uurima, mis suunas arenes taimekasutus pikka aega koos elanud, kuid nüüd riigipiiridega jagatud  rahvus- või keelevähemuse kogukondades.

Selline võrdlus lubab hinnata, kas ja kuidas mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud, hariduslikud ja poliitilised tingimused taimekasutust. Renata Sõukandi töö üheks hüpoteesiks on, et tsentraliseeritud meditsiini ja hariduse mõjul on endise nõukogude liidu territooriumile tekkinud rahvuse-ülesed taimekasutuse mustrid. „Endise NL territooriumil riikides tehtud välitööde käigus olen  tajunud sarnasusi nii näidustustes kui suhtumises taimedesse. Valgevenes olles tabasin end mitmeid kordi mõttelt, et ahhaa, seda olen ma juba kuulnud nii Ukrainas kui ka Eestis. Meie pilootuuring hutsuulide (70 aastat tagasi Ukraina ja Rumeenia vahel jagatud rahvakild) juures näitas, et Rumeenias jäi taimravi arhailisemaks, ajaloolisega sarnasemaks, kuid praeguse Ukraina territooriumil arenes see edasi, kohanedes vajaduste ja võimalustega,“ rääkis Renata Sõukand.

Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul  on ERC grandid on kõrge tunnustus selle saanud teadlasele ja tema koduasutusele. „Renata Sõukandi edu näitab, et meie humanitaarteadlased on heal rahvusvahelisel tasemel.  Loodame et tema eeskuju innustab Eesti teadlasi rohkem ERC grandikonkurssidel osalema. Eesti teadusagentuur pakub ka edaspidi selleks tuge ja nõu,“ ütles Andres Koppel.

Kirjandusmuuseumi  direktor Urmas Sutrop ütles granti kommenteerides, et kirjandusmuuseum töötab pidevalt oma teadustöö taseme tõstmise nimel. „Seetõttu on meil väga hea meel, et Renata Sõukand sai Euroopa prestiižseima uurimistoetuse. Direktorina teen kõik, et Sõukand saaks uurimistoetuse abil edukalt tegutseda. See annab innustust ka teistele teadlastele,“ kinnitas Urmas Sutrop

 

Lisainfo:

 Renata Sõukand on  Tartu ülikoolis läbinud proviisoriõppe, kaitsnud magistrikraadi keskkonnateadustes ning doktorikraadi semiootika ja kultuuriuuringute erialal. Vaata ka:

https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/1a99187f-e698-421c-ba69-455290292a55

Etnobotaanika on teadus, mis uurib seda, kuidas erinevate kultuuride inimesed taimi kasutavad, klassifitseerivad, nimetavad, kuidas nendesse suhtuvad jms. See võrdlemisi noor eriala kasutab nii humanitaar- kui loodusteaduste meetodeid, põimib neid kokku ja sünteesib endale vajalikku.

 Eesti Kirjandusmuuseum on edukas teadusasutus, mis juhib Eesti ainsat humanitaarteaduste tippkeskust – Eesti-uuringute tippkeskus.

 ERC grandid Eestis

Eestist on ERC toetusi pälvinud neli tippteadlast, neist alustava teadlase toetuse on saanud  meditsiiniprofessor Tambet Teesalu (2012–2016), õigusteaduste professor ja akadeemik Lauri Mälksoo (2009–2014) – mõlemad Tartu ülikoolist;

ERC väljakujunenud  tippteadlase grandi (2015–2020) sai Tartu Ülikooli biokeemik Mart Loog Tartu ülikoolist;

ERC kogenud teadlase grandi (2013–2018) on saanud taimefüsioloog  ja akadeemik Ülo Niinemets Eesti maaülikoolist.

ERC grantide taotlemise ettevalmistust Eestis toetab Eesti teadusagentuur.

 

Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse kandideerima kõiki tudengeid

Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad 2016. a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivad üliõpilasi, sh ka välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.

Konkursi preemiafond on nüüdsest suurem, üle 67 000 euro,  kuna konkursiga liitus ka Eesti Teaduste Akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.

Töid saab esitada kuni 17. oktoobrini 2016. Kandideerima ootame kõikide õppetasemete üliõpilasi!

Preemiad jagunevad järgmiselt:

  • rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
  • magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  • valdkondade ja tasemete ülene peaauhind väärtuses 3600 eurot;

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad:

  • rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „lootustandvate sähvatuste eest“ – π × 250 eurot (785,40 eurot);
  • doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: I eripreemia „elegantseima üliõpilastöö eest“ –  π × 1000 eurot (3141,59 eurot); II eripreemia „ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ –  π × 500 eurot (1570,80 eurot).

 

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga väärtustame üliõpilaste teadustööd, toetame üliõpilaste aktiivsust ja avaldame tunnustust neile, kes on oma uurimistöödes saavutanud väljapaistvaid tulemusi.

Konkursi veebileht

 

Lisainfo:

 

Sirli Taniloo

Eesti Teadusagentuur

telefon: 731 7347, +372526 0562

sirli.taniloo@etag.ee

 

Terje Tuisk

telefon: +372 511 0356

terje.tuisk@etag.ee

 

Mobilitas Plussi abil soovib Eestisse tulla enam kui 180 teadlast

Eesti teaduse rahvusvahelistumist soodustava Mobilitas Pluss programmi esimene taotlusvoor näitas, et Eesti pakub teadusriigina välisriikide teadlastele huvi. Tähtajaks laekus Eesti Teadusagentuurile Eesti teadusasutustes uurimisprojekti läbi viimiseks üle 180 sooviavalduse.

„Julgustav on tõdeda, et enam kui 30  taotlust on teadlastelt, kes on mõne varasema toetusega läinud teadustööd tegema siit välismaale või on kunagi juba mõne muu toetusskeemi raames Eestis töötanud või õppinud. See näitab, et teadlased, kes näiteks järeldoktoritoetuste abil välisriikidesse on suundunud, pole Eesti teadusele lõplikult kadunud,“ oli Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus esimese vooru tulemustega rahul.

Esimese taotlusvooruga on plaanis välja anda ligikaudu 20 järeldoktoritoetust (kogueelarvega 1,5 miljonit eurot), 20 tagasipöörduva teadlase toetust (kogueelarvega 800 000 eurot) ning viis tippteadlase toetust (kogueelarvega 4,5 miljonit eurot).

Suurim huvi järeldoktorantuuri vastu

Taotlusi laekus kõige enam järeldoktorantuuri kohtadele. Eestis oma uurimisprojekti läbi viimseks avaldas soovi 126 välismaal doktorikraadi omandanud noort teadlast.

Konkurss on tihe ka rahvusvaheliselt tunnustatud välisteadlaste seas, kes sooviks tulla siia oma uurimisgruppi looma. Nii tuleb hindamiskomisjonil valida välja viis tippteadlase toetuse saajat 29 sooviavalduse seast.

Vähemalt kaks aastat väljaspool Eestit töötanud või seal järeldoktorantuuri läbinud teadlastelt laekus  Eestisse tagasi pöördumiseks 26 sooviavaldust. Neist kümmekond on varem Eesti Teadusagentuurilt välismaal järeldoktorantuuri läbimiseks toetust saanud.

Järgmine voor uuel aastal

Mobilitas Pluss mobiilsustoetusi saavad kasutada teadustöötajate Eestisse toomiseks teadus- ja arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid. Kokku laekus taotlusi 10 asutusest, sealjuures ülekaalukalt kõige enam Tartu Ülikoolist – 98.

Toetuse saajad selguvad hiljemalt uue aasta alguseks. Järgmine taotlusvoor on kavas 2017. aasta esimeses pooles.

Mobilitas Plussi ehk „Teaduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise“ programmi  eesmärk on parandada Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust, tugevdada meie teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtete konkurentsivõimet ning soodustada teadustöötajate rahvusvahelist mobiilsust. Haridus- ja teadusministeerium on eraldanud selleks 2023. aastani 35,4 miljonit eurot, millest 83,5 protsenti katab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmi juhib Eesti Teadusagentuur.

 

Lähem info:

Oskar Otsus
Mobilitas Pluss programmi juht
7 317 350
Eesti Teadusagentuur

Avanes Twinning grandi taotlusvoor teaduskoostöö süvendamiseks Idapartnerluse riikidega

Avanes kolmas  ja viimane Twinning grandi  taotlusvoor  teaduskoostöö süvendamiseks Idapartnerluse riikidega

Konkursi peamiseks eesmärgiks on toetada EL liikmesriikide ning idapartnerluse riikide (Armeenia,  Azerbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina)  koostööd raamprogrammis Horisont 2020.

Taotlusi oodatakse kolmele Horisont 2020 prioriteedile:
• Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained
• Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu
• Turvaline, puhas ja tõhus energia.

Toetust antakse ühekordse lump sum  summana 2000 eurot projekti kohta.

Toetust saab kasutada seminari või projekti ettevalmistava kohtumise korralduskulude katmiseks. Toetusest võib katta ka reisikulusid.

Konkurss on avatud 30. septembrini 2016. Projektide läbiviimise periood on lühike: 15. oktoober – 30. november 2016.
Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina on allkirjastanud Horisont 2020 assotsieerumislepingu, seega on kõigi nende riikide osalejad raamprogrammis täispartnerid.

Horisont 2020 kahe esimese aasta jooksul rahastatud projektides teevad Eesti organisatsioonid koostööd Armeenia ja Gruusiaga kahes projektis, Valgevenega kolmes projektis ning Ukrainaga kaheksas projektis (vaata: https://edukad.etag.ee/).

Lähem info on saadaval:

http://www.inco-eap.net/en/533.php

 

Eesti kontakt:

Ülle Must
Eesti Teadusagentuur
ulle.must@etag.ee

Rootsi innovatsiooniagentuur Vinnova ja Eesti teadusagentuur arutasid koostöövõimalusi

Eile, 31. augustil külastas Eesti teadusagentuuri Rootsi innovatsiooniagentuuri Vinnova 23-liikmeline delegatsioon, kelle põhihuviks olid terviseuuringutega seonduvad teemad.

Rootsi innovatsiooniagentuuri tegevusest andis ülevaate terviseuuringute osakonna juhataja Jenni Nordborg. Eesti Teadusagentuuri esindajad tutvustasid külalistele siinset teaduse rahastamise süsteemi, teadusagentuuri põhiülesandeid,  rahastamisinstrumente ning rahvusvahelist koostööd.

Eesti teadusagentuurist osalesid kohtumisel juhatuse esimees Andres Koppel, teadusprogrammide osakonna juhataja Oskar Otsus, välisteaduskoostöö osakonna vanemkonsultant Argo Soon ja uurimistoetuste osakonna terviseuuringute valdkonna koordinaator Iige Maalmann.

Aruteludes leiti edasiseks koostööks mitmeid vastastikku huvipakkuvaid võimalusi. Argo Sooni sõnul tulevad järgnevad koostööteemad jutuks juba septembri lõpus Brüsselis toimuval kohtumisel.

teate edastas

Eeva Kumberg

Eesti otsib leiutajat!

Algab õpilasleiutajate riiklik konkurss kõigile nutikatele ja vahvatele õpilastele eelkoolist kuni kaheteistkümnenda klassini!

Laste ideed on oodatud kuni 17. oktoobrini. Konkursi ja ideede esitamise kohta täpsemat teavet leiab konkursi kodulehelt.

“Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkurss annab lastele julgust mõelda asjadele, mida täna veel olemas ei ole, aga mida paljudel hädasti tarvis oleks. Alates 2008. aastast toimuvale konkursile on noored saatnud juba ligi 5500 ideed, millest terve hulk ongi teoks saanud,” selgitas Terje Tuisk, Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja.

See pole aga sugugi kõik. Õpilasleiutajate konkursil osalejate hulgast otsib Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnaga üles 40 eriti leidlikku 6–12-aastast last.

“Algav leiutajate konkurss on osa EV 100 suuremast projektist “Leiutades Eestit”, kus valime 6-12aastate laste seast välja 40, kellest valmivad dokumentaalsed lühiportreed,” selgitas projektijuht Marje Jurtšenko. “Filmid annavad võimaluse pugeda laste mõttemaailma ja aru saada, miks nad pakuvad just selliseid ideid, mida nad märkavad, millest mõtlevad. Lühifilmid viivad meid Eestimaa erinevatesse nurkadesse ja keskkondadesse ning aitavad luua lahendustele orienteeritud tuleviku Eesti,” ütles Jurtšenko.

Minidokumentaalid jõuavad ETV telekanalite eetrisse alates 2017. aasta sügisest ja saavad samal ajal endale veebikodu Lastejaamas.

Konkursi tublimatele jagatakse pidulikul autasustamisel kopsakaid auhindu alates rahalistest preemiatest kuni ägeda jalgrattani.

Parimate leiutiste väljamõtlejaid lisaks auhindadele kohtumine professionaalsete tootearendajatega – väikesedki mõtted võivad õigetesse kätesse jõudes päriselt teoks saada. Sada mõjukamat ideed jõuavad ka raamatukaante vahele, sünnipäevakingiks Eesti Vabariigile.

Ettevõtmist veavad Eesti Teadusagentuur, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond.

Lisainfo:

Margit Lehis
Eesti Teadusagentuur
Soola 8, Tartu 51013
margit.lehis@etag.ee
Tel 7300 335
Mob 520 3270

logo