Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist

Taotlused teadust populariseerivate tegevuste elluviimise toetamiseks on oodatud 7. märtsini 2016. aastal. Tegevused võivad olla suunatud nii laiale avalikkusele kui ka kitsamatele sihtrühmadele.

Konkursi eelarve on 2016. aastal 202 000 eurot. Taotlusi võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud. Planeeritavad tegevused peaks olema lõppenud hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Toetust on saanud näiteks koolid, ülikoolid, muuseumid ja teised asutused, mis on viinud läbi erinevaid teadusvaldkondi tutvustavaid tegevusi eriilmelistele teadushuviliste kogukondadele.

Toetuse abil on valminud näiteks Energia Avastuskeskuse uue näituse „Kihilise Maa aardelaegas“ film ja Tallinna Ülikooli populaarne „Ühe Minuti Loengu“ videosari. Laiemale avalikkusele suunatud ettevõtmistest oleme toetanud veel näiteks võistlust Robotex, saatesarja „Puust ja punaseks“ Raadio 2-s ja MTÜ Wikimedia Eesti korraldatud Euroopa teadusfoto konkurssi jpm.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt aprillis 2016.

Täiendav info ja link taotlusvormidele asuvad SA Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise veebilehel

http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/

Projekte rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Katrin Saart, telefonil 7300 378 või e-posti aadressil katrin.saart@etag.ee

Õnnitleme tänavusi riigi teaduspreemiate laureaate!

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Ülo Lepikule ja Raimund-Johannes Ubarile. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat.

Preemiad said:
• Urmas Nagel ja Toomas Rõõm (täppisteaduste alal);
• Tõnis Kanger (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
• Maarja Kruusmaa (tehnikateaduste alal);
• Sulev Kõks ja Külli Kingo (arstiteaduse alal);
• Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora, Maarja Öpik (geo- ja bioteaduste alal);
• Arne Sellin (põllumajandusteaduste alal);
• Tiina Randma-Liiv (sotsiaalteaduste alal);
• Tõnu-Andrus Tannberg (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

 

HTM uudis

Toetuse sai viiskümmend üheksa uut teadusprojekti

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas eraldada personaalse uurimistoetuse 51-le stardi- ja otsinguprojektile ning toetada  kaheksat järeldoktori taotlust. Uurimistoetuste kogumaht koos järeldoktoritoetusega on ligikaudu 3,14 miljonit eurot.

 Tänavusse,  2016. a taotlusvooru laekus 284 taotlust kogumahus 19 miljonit eurot, mida oli  ligikaudu 6 korda rohkem kui taotlusvooru maht võimaldas. Järjest suurenev taotluste arv annab tunnistust tipptasemel teadusuuringute ülitihedast konkurentsist ja tugevast uuringupotentsiaalist, mis vajaks veelgi rohkem toetust.

Taotlusvooru rõõmustavaks tulemuseks on, et mitmed Eestis järeldoktorantuuris olnud noorteadlased said nüüd ka personaalse uurimistoetuse, mis tagab nende edenemise teadlase karjääriredelil.

Üks toetuse saajatest on Tallinna Tehnikaülikooli riigi rahanduse ja valitsemise professor Ringa Raudla, kes uurib, kuidas hiljutine majanduskriis on mõjutanud rahandusliku valitsemise korraldust ning kuidas need muutused omakorda mõjutavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Ringa Raudla sõnul  võimaldab personaalne uurimistoetus tal jätkata fiskaalse valitsemise arengute uurimist ja laiendada seda Eesti ja Baltikumi kõrval ka teistele Euroopa riikidele.  „Erinevate Euroopa riikide näidete uurimine võimaldab ka Eesti jaoks sõnastada kasulikke õppetunde, kuidas võiks fiskaalse valitsemise korraldust edasi arendada ning millised reformid oleksid vajalikud,“ selgitas Ringa Raudla.

Hindamiskomisjoni aseesimehe, Tallinna Ülikooli professori Marek Tamme sõnul oli komisjoni töö raske, sest taotlusi on palju ja vahendid väga piiratud, mis tähendab, et rahastuseta jääb suur osa väga kõrgetasemelisi projekte. „Praeguse 5-pallise hindamissüsteemi juures on aina keerulisem koostada paremusjärjestust, mis lubaks taotlusi omavahel eristada. Seepärast otsustasime järgmises taotlusvoorus naasta 0,5 sammuga hindamise juurde. Tundub, et lisaks rahvusvahelistele teadustöö tipptaseme kriteeriumitele võiksime senisest enam hinnata teadusprojektide tähtsust ja rolli Eesti kultuuri, ühiskonna ja majanduse arengus,“ ütles Marek Tamm.

Toetuse saanud uurimisprojektidest oli 13  bio- ja keskkonnateadustes (5 starditoetust ning 8 otsingutoetust); 18 loodus- ja tehnikateadustes  (11 starditoetust ja 7 otsingutoetust), 9 terviseuuringutes (4 starditoetust ja 5 otsingutoetust) ning 11 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas (4 starditoetust ja 7 otsingutoetust). Järeldoktoritoetuse saanutest viis noorteadlast suundub välisriiki ja kolm tuleb Eestisse.

Personaalne uurimistoetus on teadlase või tema juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse toetus. Personaalseid uurimistoetusi on kolme tüüpi: toetused otsinguprojektidele – uudsetele- ja kõrge rahvusvahelise tasemega projektidele, mille täitmisega võib kaasneda kõrge teaduslik risk; stardiprojektidele noorteadlaste iseseisvate teadusuuringute alustamiseks ja  järeldoktoritele, et jätkata teadustööd Eestis või omandada kogemusi välismaal.

Kõik toetatud uurimisprojektid: http://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/put-taotlusvoor-2015/

Lisateave:  Madis Saluveer, uurimistoetuste osakonna peaspetsialist, tel 730  0326, e-post madis.saluveer@etag.ee

ja Andres Koppel, hindamisnõukogu esimees, tel 731 7340, e-post andres.koppel@etag.ee

 

 

Presidendi preemia pälvinud noored teadlased on tunnustuse saanud ka Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste näol

 

President Toomas Hendrik Ilves andis eile, 8. veebruaril Kadriorus üle noore teadlase preemia, mille sel aastal said erandkorras kaks teadlast: botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Esimest korda andis president üle ka IT-teadlase eripreemia, mille sai andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov.

Tervitame noori silmapaistvaid teadlasi tunnustuse puhul ja  lisame Eesti Teadusagentuuri poolt, et  Leho Tedersoo kuulub omas valdkonnas 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka maailmas ning juhib Norra-Eesti teaduskoostöö projekti “Arktika seenestiku määramineelurikkuse informaatika vahenditega”.

Nii Andra Siibak kui Leho Tedersoo on Eesti Teadusagentuuri rahastatud personaalsete uurimisprojektide juhid. Andra Siibak sai 2012. aastal  rahastuse  uurimisprojektile  „Privaatsuse ja avalikkusega seotud tähenduste ja kogemuste muutus tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas“ ja Leho Tedersoo  samal aastal uurimisprojektile „Taimede ja nende varise mõju seente elurikkusele“.

Dan Bogdanov, kes kooli- ja üliõpilaspõlves võitis mitmeid teadusagentuuri korraldatud teadustööde konkursse, on teadusagentuuri rahastatud institutsionaalse uurimisprojekti „Riikide, organisatsioonide ja isikute vahelise turvalise infovahetuse teooria ja praktika“ (2014-2019) üks põhitäitjatest.

Soovime noortele teadustähtedele edu uurimistöös!
Loe ka uudiseid :
https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11997-2016-02-08-14-04-06/index.html
http://novaator.err.ee/v/teaduselu/8b831c86-6774-4a85-bd0d-261f77966bdd/noore-teadlase-preemia-palvivad-leho-tedersoo-ja-andra-siibak
http://www.postimees.ee/3575247/fotod-president-andis-ule-noore-teadlase-preemia
http://tartu.postimees.ee/3574741/kaks-tartu-ulikooli-teadlast-saavad-noore-teadlase-preemia

M-ERA.NET-i 2015. aasta ühiskonkursi grandid on jagatud

Euroopa materjaliteadust ja –tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustiku M-ERA.NET neljandal rahvusvahelisel ühiskonkursil osales 34 rahastavat organisatsiooni 22 Euroopa riigist. Neile lisandusid Taiwan, Korea, Brasiilia São Paulo osariik ning Venemaa.  Kahes valdkonnas (New Surfaces and Coatings ja Materials for Sustainable and Affordable Low Carbon Energy Technologies), oli võimalik osaleda ka Eesti teadlastel.

Taotlusi sai esitada järgmistes valdkondades:

  • Integrated Computational Materials Engineering
  • New Surfaces and Coatings
  • High performance synthetic and biobased composites
  • Materials for Sustainable and Affordable Low Carbon Energy Technologies
  • Tailoring of bioactive material surfaces for health applications
  • Materials  for Additive Manufacturing

Neist kahes (New Surfaces and Coatings ja Materials for Sustainable and Affordable Low Carbon Energy Technologies), mida Eesti Teadusagentuur on otsustanud rahastada kokku kuni 50 000 euroga, oli võimalik osaleda ka Eesti teadlastel.

Ühiskonkursi rahastuskoosoleku otsusega rahastatakse 19 projekti, nende seas ka Tartu Ülikooli teadlase, PhD Ivar Kruusenbergi poolt koordineeritavat projekti teemal Wood-based Carbon Catalysts for Low-temperature Fuel Cells. Partneriteks on Läti Riiklik Puidukeemia Instituut, Leedu Loodusteaduste ja Tehnoloogia Keskus ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

Konkursile esitati 156 taotlust 140 miljonile eurole, neist 93 taotlust kogusummas 78,4 miljonit eurot pääses lõppvooru. Lõppvooru pääsenud projektitaotluse keskmine eelarve oli 840 000 eurot, sellest 650 000 eurot taotleti konkursi raames.

M-ERA.NET on Euroopa materjaliteadust ja –tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustik, mille partneriteks on 25 Euroopa riigi 36 rahastavat organisatsiooni, neist 29 on rahvuslikku ja 7 regionaalset organisatsiooni. Alates 2016. aasta veebruarist jätkab võrgustik Horisont 2020 raames kui M-ERA.NET2.

Üksikasjalikum info M-ERA.NET-i kodulehel https://www.m-era.net/

Järeldoktorite stipendiumid teadustööks Jaapanis – tähtaeg 15.03.16

Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ja Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) koostöös.

2002. aastal sõlmisid Jaapani Teaduse Edendamise Ühing (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) ja toonane Eesti Teadusfond leppe, mille kohaselt on Eesti Teadusagentuur on JSPS’i koostööpartneriks ja esindusorganisatsiooniks Eestis. Sellega on loodud Eesti järeldoktoritele võimalus kord aastas Eesti Teadusagentuuri vahendusel taotleda stipendiume teadustööks Jaapanis. Eesti Teadusagentuurile esitatud taotlused hinnatakse kohapeal ning parim saadetakse rahastamisotsuse tegemiseks JSPS’ile.

JSPS’i järeldoktorite stipendiumiprogrammi eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust mõistmist teadustöö kaudu Jaapanis. Hetkel on JSPS’il koostööpartnereid 27 maailma riigis.

STIPENDIUMI TAOTLEMINE 2016. AASTAKS

Avatud on konkurss järeldoktori stipendiumile Jaapanis. Taotluste esitamise tähtaeg – 15. märts 2016.

Taotluse koos lisadega palume saata ETAgi esindusse Tallinnas aadressile A. Lauteri 5 (II korrus), Tallinn 10114 või elektrooniliselt e-posti aare.ignat@etag.ee .

Lühiinformatsioon järeldoktorite programmi kohta:

  1. Teadustöö valdkond:

–          kõik humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste valdkonnad.

  1. Nõudmised taotlejale:

–          peab olema Eesti Vabariigi kodanik või selle alaline elanik

–          peab omama doktorikraadi, mis on omistatud hiljemalt enne stipendiumi algust kuid mitte varem kui 2. aprillil 2010.

–          teadustöö programm peab olema eelnevalt kooskõlastatud jaapanipoolse vastuvõtjaga.

–          varem JSPS’i stipendiumi saanud teadlaste taotlusi ei arvestata

–          esitatav taotlus peab olema originaal käsitsi kirjutatud allkirjaga või PDF formaadis dokumendifail, mis on allkirjastatud dokumendile kleebitud allkirjakujutisega.

–          kõik dokumendid peavad olema kas inglise või jaapani keeles. Kui esitatakse originaaldokument mõnes muus keeles, peab sellega kaasas olema inglisekeelne tõlge (tõlge võib olla mitteametlik, koostatud vastuvõtja või taotleja poolt).

Taotlemise vormi ja üksikasjaliku juhendi leiate JSPS kodulehelt (http://www.jsps.go.jp/english/e-fellow/long_list.html).

NB! Palume hoolikalt tutvuda taotluse koostamise juhendiga ning arvestada sealseid soovitusi ning märkusi.

Informatsioon konkursi kohta:

Aare Ignat

Eesti Teadusagentuur

aare.ignat@etag.ee

Õnnitleme riikliku autasu pälvinud teadlasi

Sel aastal annab president Toomas Hendrik Ilves riigi teenetemärgid 99 inimesele, sh mitmele teadlasele, kellest on üks praegune ja üks endine teadusagentuuri hindamisnõukogu liige.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. “Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele, demokraatiale, teadmistele, innovatsioonile,” kirjutas president Ilves otsuse eessõnas.

Valgetähe III klass
Ergo Nõmmiste – füüsik, akadeemik, Tartu Ülikooli professor (ETAg hindamisnõukogu liige)
Tõnu Kõrvits – helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud

Valgetähe IV klass
Tõnu Lehtla – energeetika- ja robootikavaldkonna arendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor
Kristel Pappel – muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
Jaan Raik – arvutiteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor
Anu Realo – psühholoog, Tartu Ülikooli professor (ETAg hindamisnõukogu endine liige)
Toomas Saat – ihtüoloog, mereuuringute edendaja
Nigulas Samel – biokeemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor
Kaarel Zilmer – spordipedagoog, Tallinna Ülikooli lektor

Valgetähe V klass

Reet Aus – moekunstnik, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur
Leiu Heapost – antropoloog, Tallinna Ülikooli  vanemteadur
Eino-Endel Laas – metsateadlane, Eesti Maaülikooli õppejõud
Rain Ottis – infotehnoloog, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud
Vaike Reemann – etnoloog, Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor
Ülle Tamla – arheoloog, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja

Uudis tervikuna: https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11983-2016-02-04-08-22-36/index.html

Kaks esimest aastat Horisont 2020 keskkonnavaldkonnas

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm, mille eelarve aastateks 2014–2020 on 77 miljardit eurot, millega toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning teaduse abil juhtpositsiooni saavutamist tööstuses. Horisont 2020 raames korraldatud projektikonkursid toimuvad kahe aasta kaupa valdkonnapõhistes tööprogrammides. Keskkonnateemadele keskendunud tööprogramm on„Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“. Peamised märksõnad valdkonnas on: kliimamuutused, ressursitõhusus, kaugseire, säästev areng, jätkusuutlik majandus,kliimaprognoosid, kohanemismeetmed, keskkonnaressursid, veeressursid, ökoinnovatsioon,keskkonnaseire, modelleerimine, kliimameetmed, toorained.

Loe edasi ETAg uudiskirjast: http://uudiskiri.etag.ee/2016/02/kaks-esimest-aastat-horisont-2020-keskkonnavaldkonnas/

 

Teadusagentuur tutvustab välistudengitele Eesti teadust

Eesti Teadusagentuur ja Erasmus Student Network (ESN) Estonia sõlmisid koostööleppe, mille raames tutvustab teadusagentuuri algatuse „Research in Estonia“ turundusmeeskond koos Erasmus Student Networkiga Eestis õppivatele välistudengitele Eesti teadust.

 Research in Estonia turundusjuhi Liis Livini sõnul on koostöös korraldatud ürituste eesmärk tutvustada välistudengitele Eesti  kõrgetasemelist teadust ja võimalusi teadlaskarjääriks,  et ka nende üks tulevikuvalikutest  võiks olla  teadustöö Eestis. „Ühtlasi on välistudeng sõnumikandja ja saadik, kes kodumaale naastes oskab rääkida heast Eesti teadusest,“ rääkis Liis Livin.

Välistudengitele on Eesti teadust tutvustavaid üritusi korraldatud 2013 a. sügisest, alates paaritunnitest visiitidest ühe valdkonna teadlasrühma juurde kuni tervete teaduspäevadeni. Külastatud on teadlasi robootikutest kuni arheoloogideni. Koostöölepe osapoolte vahel sõlmiti eelkõige ürituste järjepidevust silmas pidades.

ESN Eesti president Andres Soop ütles, et koostöölepe Eesti Teadusagentuuriga oli loogiline jätk seni hästi sujunud koostööle. „ESN on vabatahtlikest koosnev organisatsioon, mis hoolitseb välistudengite Eestis veedetud aja eest ning aitab neil kohalikku ellu sisse elada. Viimastel aastatel on koostöös Eesti Teadusagentuuriga üheks tähtsaks osaks saanud ka neile Eestis teadustöö tegemise võimaluste tutvustamine.

Koostöö on senini kulgenud edukalt ning välistudengite tagasiside ürituste osas on olnud väga positiivne. Leiame, et nende visiitidega anname tudengitele parema ülevaate Eesti teaduse tasemest, võimalustest ning suurendame tudengite väljavaateid peale õpinguid oma erialal teadustöö tegemiseks Eestis“.

Märtsi alguses tutvuvad Tartu välistudengid Tõravere observatooriumis Eesti kosmoseteadusega. Aprillis tulevad Tallinna välistudengid avastama Tartu teadusrikkusi ning mais sõidavad Tartu välistudengid visiidile Tallinna teadusasutustesse.

Täpsem info: Liis Livin, Eesti Teadusagentuur, Research in Estonia turundusjuht, e-post: liis.livin@etag.ee

 

Research in Estonia tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne

Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile saab töid esitada 1. märtsini

Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda koolides valmivatele uurimistöödele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori valima uurimistöödes teaduslikumaid teemakäsitlusi.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid esitlema, ja auhindade väljakuulutamine toimuvad Õpilaste teadusfestivalil 28.-29. aprillil 2016. a Tallinnas Kultuurikatlas.

Konkursitöid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele 11 400 euro suurune preemiafond. Rahalised preemiad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna, saada juurde uusi teadmisi ja oskusi ning kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning ülemaailmsele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Preemiaks on ka osalemine noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.  Lisaks annavad paljud asutused ja ettevõtted välja eriauhindu.

Olulised kuupäevad:

1. märts – konkursitööde esitamise tähtaeg

28.-29. aprill – konkursi lõppvoor Õpilaste teadusfestivalil Tallinnas Kultuurikatlas

29. aprill – auhinnatseremoonia Tallinnas

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta leiate Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss

Kontakt ja lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona

konkursi koordinaator

tel 5805 0869

kaili.kaseorg@etag.ee

 

Koostöövõrgustiku NORFACE ühiskonkursi tähtaeg on 30.märts

Ühiskonkursi teema on „Dynamics of Inequality Across the Life-course: structures and processes (DIAL)“

NORFACE (New Opportunities for Research Funding Agency Co-operation in Europe) on sotsiaalteaduste edendamisele keskenduv koostöövõrgustik, mille partnerid on Austria, Eesti, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Kanada, Leedu, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Tšehhi teadust rahastavad organisatsioonid. Vaatlejaks on NordForsk.

Igasse ühiskonkursil osalevasse projekti peavad olema kaasatud vähemalt kolme NORFACE’iga liitunud ja ühiskonkurssi rahastava riigi uurimisrühmad. Kuna ETAg rahastab edukaid Eesti teadlasi programmi Mobilitas Pluss kaudu, siis saavad Eesti teadlased projektides osaleda vaid kaaspartneritena (NORFACE DIAL taotlusvormis co-partner).

Lõpptaotlusvooru pääsenud ja rahastuse saanud konsortsiumidesse kuuluvate Eesti teadusgruppide grandid eraldatakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on ETAg ja mida osaliselt rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Maksimaalne projekti maksumus on 150 000 eurot. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega.

NB! Vähemalt 7 tööpäeva enne taotluse esitamist NORFACE ühiskonkursile tuleb ETAgile esitada vastavuse kontrolliks töörühma koosseis (grandihoidja ja põhitäitjad) ning eelarve.

Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 30. märts kell 13.00 CET.

Informatsioon ühiskonkursi kohta:
Aare Ignat
E-post: Aare.Ignat@etag.ee
Telefon: 731 7364

Informatsioon programmi Mobilitas Plus ja projekti eelarve koostamise küsimustes:
Margus Harak
E-post:
Margus.Harak@etag.ee
Telefon: 731 7343

Nõuded granditaotlejale National Eligibility Criteria

Täpsem teave konkursi kohta NORFACE’i kodulehelt

 

Ajakirjanikud saavad abi teadustööde vahendamiseks avalikkusele

Teadusajakirjanikud tutvumas Eesti teadusega
Teadusajakirjanikud tutvumas Eesti teadusega

Eesti Teadusagentuur koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga korraldavad teadusajakirjanduse kursuse, mille eesmärk on aidata tegutsevatel ja tulevastel ajakirjanikel ja kommunikatsioonispetsialistidel paremini aru saada teadustööst ja seda avalikkusele vahendada.

Kursuse käigus saadakse osa loengutest nagu “Teadusajakirjanduse roll ühiskonnas”, “Teadlase ja ajakirjaniku suhtlus”, “Teadusinfo tõlkimine tavakeelde”, “Teadusallikate ja -teemade leidmine”, “Allikakriitika ja vastuoluliste teadusteemade kajastamine”. Külastatakse teadusasutusi, kohtutakse teadlastega ja harjutatakse nende küsitlemist.

Kursuse viivad läbi Marju Himma-Kadakas (Tartu Ülikool, ERR) ja Arko Olesk (Tallinna Ülikool, Postimees).

Kursus toimub 29.02.-1.03 Tartus ja 29.-30.03 Tallinnas.

Parimatele kursuslastele on preemiaks võimalus teha koostööd Eesti Teadusagentuuriga portaali Research in Estonia jaoks.

Veebruaris ja märtsis toimuvale tasuta kursusele on osalema oodatud nii juba töötavad ajakirjanikud kui ka tudengid.

Registreerimine kursustele: http://www.etag.ee/uritus/teadusajakirjanduse-kursus/

Täpsem info:  Reimo Rehkli, Eesti Teadusagentuur, tel: 7300328 E-post: reimo.rehkli@etag.ee

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tähtaeg on 1. märts

2016. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss on avatud, konkursile oodatakse töid kuni 1. märtsini. Konkurss aitab väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutadatulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. Tulemused avalikustatakse 21. aprillil Tartus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas toimuval konverentsil.

Alates möödunud aastast on konkursi tingimused muutunud ja mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta. Sel aastal antakse preemiad eesti keeles publitseeritud teadustöö (avaldatud/aprobeeritud 2014 ja 2015),  võõrkeelese publitseeritud teadustöö/artikli (2015), magistriöö (2015) ja populaarteadusliku töö (2014 ja 2015) kategooriates.

Konkursi korraldaja Margit Lehise sõnul saab publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) esitada järgmisel aastal.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus.

Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts,  rahastab Haridus- ja Teadusministeerium

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate kodulehelt http://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Lisateave:

Margit Lehis

Teaduse populariseerimise osakond

Eesti Teadusagentuur

margit.lehis@etag.ee

 

Norra-Eesti teaduskoostöö programmi projektidest on kodulehel hea ülevaade

Norra-Eesti teaduskoostöö programmist aastatel 2013-2014 alguse saanud kolmeteistkümne projektiga on huvilistel võimalik tutvuda projektide kodulehekülgedel, mille aadressid on teadusagentuuri uuel kodulehel koondatud ühtsesse tabelisse .

Norra toetusprogrammi eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Käesoleva perioodi toetussumma Eestile oli 3 miljonit eurot.

Programmi lõppkonverents on planeeritud 2017. aasta sügisesse, kui kõik projektid on lõppenud. Konverentsil tehakse kokkuvõtteid programmi tulemustest ja jagatakse infot Norra toetuste võimalustest finantsmehhanismide järgmisel rahastamisperioodil.

Lisainfo: Iige Maalmann, peaspetsialist,  tel 7 317 363; e-post iige.maalmann@etag.ee

norwaygrants_logo_new

Eesti parimad teadusfotod 2015 selgunud

Eesti teadusfoto konkurssi  toetasid Eesti Teadusagentuur ja Haridus-ja Teadusministeerium. Nii lõppenud konkursi kui ka aastatel 2011-2013 toimunud konkursside fotod on Wikimedia Eesti vahendusel tasuta kättesaadavad kõigile. Lähemalt saad lugeda konkursside lehelt

Tartu ülikooli uudis konkursist

logo