Täna anti üle teleskoobid kosmoseteaduse populariseerijatele

Täna anti Eesti Teadusagentuuris üle teleskoobid kosmoseteaduse populariseerijatele Viimsi Koolis ja MTÜs Tähetipp Tõrvas.  Teleskoobid olid Eesti Teadusagentuuri kingitus, mis sai võimalikuks tänu Briti teadussaadete juhi ja kosmoseteadlase Brian Coxi lahkusele.

Brian Cox modereeris Eesti EL nõukogu eesistumise raames toimunud tippteaduse konkurssi ning otsustas oma töötasust loobuda Eesti kosmoseringide kasuks. „Soovime, et sellest tuleks kasu tulevastele kosmoseteadlastele Eestis,“ sõnas kingitust üle andes Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel. „Eesti sünnipäev on hea aeg kingituste üle andmiseks, nii valisime selle hetke, et anda enda ja Brian Coxi poolt teadust populariseerivatele koolidele üle teleskoobid ja Brian Coxi raamatud.“

7.märtsil toimub Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi konverents „Mis on Horisondi taga?“

Eesti Teadusagentuur kutsub teid osalema 7. märtsil kell 10.00-17.00 konverentsil „Mis on Horisondi taga?“. Konverents toimub Tallinnas, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn konverentsikeskuses.

Konverentsil antakse ülevaade Eesti tegevustest Horisont 2020-s ning arutletakse järgmise raamprogrammi väljakutsete ja suundade üle.  Raamprogrammi osalejad nii ülikoolidest kui ka erasektorist tutvustavad oma edulugusid.

Konverentsil tutvustatakse plaane  9.  raamprogrammiks ning valdkondlikes paralleelsessioonides arutletakse järgmise raamprogrammi ettepanekute üle, koondatakse valdkondlikku sisendit 9. raamprogrammi prioriteetideks ja arutletakse väljakutsete üle.

Konverentsile registreerumise tähtaeg on 1. märts.

Konverentsi kava ning registreerumine: http://www.etag.ee/uritus/horisont-2020-konverents/

Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise infopäev

Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest (taristuobjektidest). Teekaardi koosseisu lülitatavad taristud võivad olla nii füüsilised objektid ja võrgustikstruktuurid kui ka liikmelisused rahvusvahelistes teadustaristu organisatsioonides. Taristuobjekti lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda automaatset rahastamisotsust ega reasta objekte tähtsuse järjekorras, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele strateegilistele otsustele, sh rahastusotsustele.

Esimene Eesti teadustaristu teekaart valmis 2010. aastal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele uuendatakse teekaarti regulaarselt (3-4 aasta tsükliga), et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Uuendatud teekaart ilmus 2014. aastal (http://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/)

SA Eesti Teadusagentuur käivitab 2018. a Eesti teadustaristu teekaardi järjekordse uuendamise. Teekaart 2018 nimekirja võivad kandideerida nii praegused teekaardi objektid, mille senist tegevust hinnatakse vahearuannete alusel, kui ka uued teadustaristuettepanekud. Sellega seoses korraldab SA Eesti Teadusagentuur Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise infopäeva. Infopäevale on oodatud nii praeguste teekaardi objektide esindajad kui uute ettepanekute esitajad.

Infopäev toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuse (Turu 2) Struve II saalis 27. veebruaril 2018 kell 12-14 (registreerumine ja kohv alates 11.30).

Kava

  • Tervitussõnad – Andres Koppel (ETAg)
  • Teadustaristute arendamisest strateegilises plaanis – Indrek Reimand (HTM)
  • Teekaardi uuendamise protsessist – Toivo Räim (HTM)
  • Teekaardi uuendamise vooru ja vormide tutvustus – Priit Tamm (ETAg)

Registreerumine (palume registreeruda hiljemalt 23. veebruariks 2018)

Lisainfo: http://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/teekaart-2018/

Priit Tamm
Teadustaristu valdkonna juht
SA Eesti Teadusagentuur
priit.tamm@etag.ee

 

Avanes toetusmeetme NUTIKAS uus taotlusvoor ja tulemas on infopäevad

NUTIKAS on EL-i struktuurifondide rakendusperioodi 2014-2020 üks suuremaid ettevõtetele mõeldud toetusmeetmeid Eestis. Meetme maht on 26,6 miljonit eurot ning taotletava toetuse suurus võib olla kuni 2 miljonit eurot projekti kohta.

Toetus aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusarendusasutustelt ettevõttele vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Meetmehoidja Tea Tassa sõnul aitab toetus kaasa Eesti majanduse ja ettevõtluse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Toetuse taotlejaks saab olla Eesti äriregistris registreeritud ettevõte, kelle huvides rakendusuuringut või tootearendusprojekti läbi viiakse. Tassa selgitab: “Ettevõte peab osalema uuringus omapoolse rahalise panusega, mis sõltub ettevõtte suurusest ja toetatavast tegevusest.”

Meetme rakendajaks on Sihtasutus Archimedes koostöös Eesti Teadusagentuuriga.  

Lisainformatsioon

Tea Tassa, SA Archimedes
Meetmehoidja
telefon: 7300 396
e-post: tea.tassa@archimedes.ee

Konkurss portaali miks.ee karjäärilugude kirjutaja leidmiseks

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond otsib oma hallatavasse portaali miks.ee konkursi korras ajakirjanikku, kelle ülesandeks on karjäärivaliku ees olevatele noortele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna karjäärilugude kirjutamine.

Portaal miks.ee

  • tutvustab läbi karjäärilugude LTT (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) valdkonna karjäärivõimalusi noortele);
  • jagab teavet ja materjale uurimusliku ja probleemipõhise õppe kohta;
  • on keskkonnaks, kust saavad infot kõik, kes LTT valdkonnas noortele midagi pakuvad: haridusasutused, õpetajad, teaduse populariseerijad, kohalikud omavalitused, ettevõtted.

Miks.ee portaaliga on seotud Facebooki lehekülg, mis on eeskätt suunatud noortele ning igakuine uudiskiri, mille sihtgrupiks on haridusasutused, õpetajad, teaduse populariseerijad, kohalikud omavalitused, ettevõtted.

Tööülesanded:

  • atraktiivsete portreelugude kirjutamine noortest LTT-valdkonnas ametit pidavatest persoonidest (portreelugu, mis avaks eeskätt inimese haridus- ja karjäärivalikuid, ametialaseid saavutusi ning vastaks küsimusele, miks niisugune valik on õige ja mis võimalusi see pakub). Kirjutatavate artiklite arv on kaks karjäärilugu kuus (mahuga 3000-6000 tm/artikkel).
  • originaalfotode hankimine artiklite juurde.

Nõuded kandidaadile:

  • väga hea eesti keele oskus;
  • artiklite kirjutamise kogemus või varasem/praegune töö ajakirjandusvaldkonnas;
  • valmisolek intervjuude läbiviimiseks üle Eesti;
  • kasuks tuleb varasem kokkupuude LTT valdkonnaga ning haridusteemadega.

Kandideerimine:
Kandideerimiseks palume hiljemalt 28. veebruariks saata aadressile liisi.roomel@etag.ee märksõnaga „miks.ee ametilood“ järgmised dokumendid:

  • töö teostaja kogemuse kirjeldus antud valdkonnas (võib olla esitatud ka CV vormis) koos viidetega kirjutatud artiklitele;
  • hinnapakkumine kirjeldatud töö teostamiseks ühes kalendrikuus.

 

Töö alustamine niipea kui võimalik, lepingu kestus on kuus kuud. Õnnestunud koostöö korral on pooltel õigus kokku leppida lepingu pikendamises kuni kuue kuu võrra. Lepingut pikendades lepitakse vajadusel kokku uues hinnapakkumises.

Eesti Teadusagentuur hüvitab teenuse osutamisega vahetult seotud transpordikulud  kuludokumentide alusel.

Portaali miks.ee rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi TeaMe+ programm.

Kontakt ja lisainfo
Liisi Röömel
Eesti Teadusagentuur
Tel +372 516 6838
E-post liisi.roomel@etag.ee

ERA-CVD kuulutab: projektikonkurss ja artiklivõistlus noortele teadlastele

Euroopa Teadusruumi võrgustikuprojekti ERA-CVD (European Research Area Network on Cardiovascular Diseases) eesmärk on rahvusvahelise teaduskoostöö edendamine südameveresoonkonna haiguste uurimisel.

2018 jaanuaris avas ERA-CVD noortele teadlastele suunatud projektikonkursi, mille eeltaotlusvooru tähtaeg on 15. märts. Vt lähemalt ühiskonkursi teadet.

Lisaks sellele kuulutati äsja välja 2017. aastal ilmunud teadusartiklite võistlus, mis on samuti suunatud noortele teadlastele. Artiklivõistluse tähtaeg on samuti 15. märts.

Osalema oodatakse teadusartikleid, mis käsitlevad südameveresoonkonna temaatikat ja on ilmunud 2017. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahel. Artikkel peab olema ilmunud rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas, mille mõjutegur on ISI Web of Knowledge’i andmetel üle 10.

Eeldatakse, et artikli esimene autor oli artikli ilmumise ajal noorem kui 35 (vanusepiiri pikendavad möödapääsmatud karjäärikatkestused, nt lapsehoolduspuhkus või kaitseväeteenistus). Tema institutsionaalne kuuluvus, millele ka artikkel viitab, peab seostuma vähemalt ühega järgmistest riikidest: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iisrael, Itaalia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taiwan, Türgi.

Parima artikli autorile on ERA-CVD võrgustik pannud välja 3000-eurose preemia. Võitja kutsutakse esinema Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) kongressile Münchenis (25.-29.08.2018). ERA-CVD katab ka reisikulud.

Osalustingimuste ja artikli esitamise kohta vt lähemalt: http://www.era-cvd.eu/355.php

Kontaktisik Eesti Teadusagentuuris: Katrin Kello katrin.kello@etag.ee, tel 731 7361

Eesti Teadusagentuuri nõukogu uus liige on Anu Toots

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps määras Eesti Teadusagentuuri nõukogu uueks liikmeks Tallinna Ülikooli professor Anu Tootsi. Nõukogu liikme kohalt kutsuti tagasi senine haridus- ja teaduministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud seoses tema asumisega Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja ametikohale.

Anu Toots on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika professor. Anu Toots on olnud külalisprofessor Viini ja Tampere ülikoolis. Tema uurimistöö põhisuundadeks on heaoluriigid ja avalikud poliitikad, eriti hariduspoliitika.

Eesti Teadusagentuuri nõukogu koosseis

ERA PerMed ühiskonkurss

ERA PerMed on uus personaalmeditsiiniteemaline ERA-Net Cofund, mida toetavad 31 rahastavat organisatsiooni 22 riigist ja kaasrahastab Euroopa Komisjon. Loodud koostöövõrgustiku eesmärkideks on personaalmeditsiini valdkonnas riiklike teadusuuringute strateegiate ühtlustamine, teadusuuringute tipptaseme edendamine, Euroopa valdkondliku konkurentsivõime tugevdamine ja Euroopa koostöö suurendamine kolmandate riikidega. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse esimene rahvusvaheline konkurss personaalmeditsiini valdkonnas, mille rahastamise on kokku leppinud 31 teadust rahastavat organisatsiooni ning Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt on konkurss kaheastmeline.
Eeltaotlusvoor kuulutati välja 9. veebruaril ning taotluste esitamise ajakava on planeeritud järgmiselt:

  • Eeltaotluste esitamise tähtaeg 10. aprill 2018 (17:00 CET). Eeltaotluste esitamine on kohustuslik.
  • Lõpptaotluste esitamise tähtaeg 5. juuli 2018 (17:00 CET). Eeltaotluste esitajatele teeb lõpptaotluste esitamiseks ettepaneku ühiskonkursi sekretariaat.

Veebikeskkond taotluste esitamiseks avatakse 14. veebruaril 2018.

Ühiskonkursi teemaks on:

Research Projects on Personalised Medicine – Smart Combination of Pre-Clinical and Clinical Research with Data and ICT Solutions

Esitatavad taotlused peavad samaaegselt tegelema kahe uurimisvaldkonnaga:

Valdkond 1: “Validation, pre-clinical and clinical biomedical research – Translating Basic to Clinical Research and Beyondja

Valdkond 2: “Data analysis, management and protection – Integrating Big Data and ICT Solutions”

ning vähemalt ühe mooduliga kummastki uurimisvaldkonnast:

Moodul 1A: Pre-clinical Research ja/või Moodul 1B: Clinical Research uurimisvaldkonnas 1.

Moodul 2A: Data and ICT – Enabling Technology ja/või Moodul 2B: Data and ICT – Towards application in health care uurimisvaldkonnas 2.

Eesti Teadusagentuur osaleb alanud konkursil 100 000 euroga, millega rahastatakse ühte edukaimat eesti teadlaste uurimisgruppi.

Täiendava info ning vajalikud dokumendid leiab ERA PerMed kodulehelt

 

Info Eesti Teadusagentuuris:
Aare Ignat
731 7364
aare.ignat@etag.ee

Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018

Taotlusi võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursi tähtaeg on 5. märtsil.

Konkursi eelarve on 150 000 eurot. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri. Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Projekti tegevused peaksid olema lõppenud hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal on toimunud mõned muudatused projektide kategooriates. Projektikonkursile saab esitada taotlusi järgmistes kategooriates:

1) õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;

2) üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;

3) audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väikesemahuliste eksponaatide soetamine (sh õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne);

4) populaarteaduslikud raamatud;

5) laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

„Tahame ülikoolide puhul eriti julgustada üliõpilaste poolt tehtavaid tegevusi,“ selgitas tehtud muudatusi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Täiendav info projektikonkursi tingimuste ja taotluse esitamise kohta asub veebilehel: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/konkursil-osalemine/

Lisainfo: Katrin Saart, telefonil 7300 378 või e-posti aadressil katrin.saart@etag.ee

 

 

Algav uuring kaardistab Eesti biomajanduse olukorda ning väljavaateid

Eesti Teadusagentuur on sõlmimas lepingut Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuringu tegemiseks. Kolmeaastast uurimistööd eelarvega 1,5 miljonit eurot asub ellu viima Tallinna Tehnikaülikooli juhitav konsortsium, kuhu kuuluvad lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka Tartu Ülikool ning Eesti Maaülikool. Saadud tulemusi asuvad valdkonna poliitika kujundamisel kasutama Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmiseks. Võttes arvesse jätkusuutliku arengu põhimõtteid, analüüsitakse lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise perspektiive.

Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus; tekstiil ja rõivad; kütused ja energia; biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted ja biomajandusega seotud ökosüsteemi teenused. Uuritakse parimate võimalike innovatiivsete tehnoloogiate sobivust Eesti bioressursside väärindamiseks.

Uuringu käigus töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonna alast mõju. Ettevõtjad ja poliitikakujundajad saavad välja töötatud stsenaariume ja ärimudeleid kasutada oma tegevuse strateegilisel planeerimisel ning biomajanduse poliitika arendamiseks.

Tegemist on RITA programmist rahastatava strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise uuringuga „Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades“. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 731 7383, 5300 1912, liina.eek@etag.ee

 

Uuring kaardistab rinnavähi ja südameveresoonkonna haiguste ennetuse võimalusi

Eesti Teadusagentuur  rahastab  personaalmeditsiini Eesti tervishoiusüsteemis rakendamise võimaluste uuringut. Tegemist on RITA programmist rahastatava strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise uuringuga „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“. Kolm aastat vältava uuringu eelarve on 1,5 miljonit eurot ning konsortsiumit juhib Tartu Ülikooli Kliinikum.

Uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis haiguste ennetamiseks ja ravi tõhustamiseks. Ka on kavas välja töötada personaalmeditsiini teenusemudel.

Uuringu käigus viivad projekti partnerid TÜ Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜ Eesti Geenivaramu, TÜ kliinilise meditsiini instituut, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ning TTÜ tervisetehnoloogiate instituut läbi pilootprojekti kahe haiguse tüübi osas, lähtudes  personaalmeditsiini printsiipidest.

Üheks projektiks on rinnavähi sõeluuring, selle varane avastamine ja ennetamine. Uuring hindab personaliseeritud riskide mõju sõeluuringu modifitseerimisele, hinnates rinnavähi geneetilisti riske nii päriliku keskmise ja kõrge rinnavähi riski korral kui ka kõrge riskiga polügeense riskiskoori korral. Uuring viiakse läbi tervetel naistel rakendamaks rinnavähi personaliseeritud varase avastamise ja ennetuse strateegiaid.

Teiseks projektiks on kardiovaskulaarsete haiguste personaliseeritud ennetamine. Projekt hindab personaliseeritud lähenemist kardiovaskulaarsete haiguste ennetamisele, kasutades geneetilisi ja kumuleeruvaid riskihinnanguid, mille alusel rakendatakse personaliseeritud ennetuse ja sõeluuringu strateegiad.

RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht

Eesti Teadusagentuur

telefon 731 7383, 5300 1912

e-post: liina.eek@etag.ee

 

RITA programmi raames tellitakse uuringud 10 uurimisteemal

Eesti Teadusagentuur langetas otsuse rahastada kümmet programmi RITA ministeeriumite poolt esitatud teemat. Teemade kogumaksumus on 9.5  miljonit eurot

„Programmis RITA on ühtviisi olulised nii riiklikud prioriteedid kui ka teaduslik kvaliteet. Usume, et esitatud teemadel on võimalik saavutada mõlemas aspektis olulisi tulemusi,“ kinnitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

TAN hindas möödunud aasta lõpus ministeeriumite esitatud 18 teemaettepanekut ning soovitas neist kindlasti rahastada viit teemat ning kuut teemat rahastada eelarveliste vahendite olemasolul. Ministeeriumid esitasid ETAg-le TAN soovituse baasil taotlused kümnel teemal uuringute tellimiseks. 

Kevadel toimuvad RITA programmi infopäevad, hetkel on teemad välja valitud ja hakatakse lähteülesandeid ette valmistama. Konkursid avanevad kevadel-suvel.

„Leidsime võimaluse kümne teema rahastamiseks. Tegemist on teemadega, mis on ministeeriumite poolt esitatud prioriteetsete ja nende valdkonnas eriti olulistena,“ sõnas Andres Koppel.

Rahastatavateks teemadeks on:

  1. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal
  2. Raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine
  3. Kliimamuutuste leevendamisvõimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku püüdmistehnoloogiate rakendamise heitemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise teistes tööstussektorites
  4. Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel
  5. Tehisintellekti metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks
  6. Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine
  7. Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused
  8. Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused
  9. Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites
  10. Soolise palgalõhe vähendamine

RITA programmi eesmärk on Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute läbiviimise toetamine, et suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning TA asutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.

Ministeeriumid valivad välja rakendusuuringute teemad oma valdkondlikest vajadustest lähtuvalt. Teadus- ja arendusasutused viivad uuringud  läbi. RITA eesmärk on tugevdada ministeeriumite võimekust riigile vajalike rakendusuuringute tellimisel. RITA programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

 

Noored leiutajad lahendavad sel aastal talvekoolis meditsiiniga seotud probleeme

Tänasest pühapäevani toimub Tartus noorte leiutajate talvekool 2017. aasta õpilasleiutajate riikliku konkursi neljanda kuni üheksanda klassi parimatele. Talvekool lõpeb pühapäeval, kell 12 esitlustega Tartu Kunstikooli ruumides.
Kolme päeva jooksul tutvuvad noored uue toote või teenuse loomisega alates probleemi märkamisest, sihtgrupi määratlemisest ja lahendusideede väljamõtlemisest kuni valmis toote ja turundamiseni. Praktiliste ülesannete käigus kogetakse, kui oluline on toote sünni juures meeskonnatöö oskus ning missugune on selles protsessis disaineri, inseneri ja turundaja roll. Talvekooli lõpuks valmib igal meeskonnal ka oma ideest toote mudel.
Selle aasta laagri läbivaks teemaks on meditsiiniga seotud teadus ja tehnoloogia. Talvekoolis osalejad otsivad selle valdkonnaga seotud probleeme ning mõtlevad neile lahendusi.
Rakenduspõhiseid taustateadmisi käivad noored kogumas Tartu Ülikooli kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus. Traditsiooniline külaskäik toimub ka öisesse Ahhaasse. Laagri õhtukülaline on TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.
Talvekooli jooksul meeskonnatöödena valminud ideede mudeleid tutvustavad noored leiutajad pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12 Tartu Kunstikooli ruumides (Eha 41) algaval esitlusel, kuhu on oodatud kõik huvilised ning osalejate pereliikmed. Õpilasi juhendavad noored insenerid, tootedisainerid ja turundusspetsialistid.
Noorte leiutajate talvekool toimub kümnendat korda, seda korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Margit Lehis, laagri korraldaja, telefonil 520 3270 või e-posti aadressil margit.lehis@etag.ee

Personaalmeditsiinialase koostöövõrgustiku ERA PerMed ühiskonkurss on peatselt algamas

Euroopa teaduskoostöövõrgustik ERA PerMed, kuhu kuulub 31 rahastavat organisatsiooni 22 maalt, kuulutab Horisont 2020 instrumendi ERA-NET Cofund raames välja ühiskonkursi, mida rahastavad 29 partnerorganisatsiooni ning Euroopa Komisjon. Ühiskonkursi eelarve on ligikaudu 27 mln €.

Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt on konkurss kaheastmeline.

Eeltaotlusvoor kuulutatakse välja 9. veebruaril ning taotlusi saab esitada 10. aprillini (17:00, CET).

NB! Eeltaotlusvoorus osalemine on kohustuslik. Taotlused esitatakse veebikeskkonnas ERA PerMed kodulehel.

Eeltaotlusvooru edukalt läbinud taotlused kutsutakse esitama lõpptaotlusi. Lõpptaotluste esitamise tähtaeg on 5. juulil (17:00, CET).

Rahastamisettepanekud vastavalt hindamiskomitee pingereale teeb ühiskonkursi juhtkomitee septembri lõpuks.

Ühiskonkursi teemaks on:

Research Projects on Personalised Medicine – Smart Combination of Pre-clinical and Clinical Research with Data and ICT Solutions,

mis hõlmab kahte alamteemat:

  • Validation, pre-clinical and clinical biomedical research – Translating Basic to Clinical Research and Beyond (Module 1A: Pre-clinical Research and/or Module 1B: Clinical Research from Research Area 1)
  • Data analysis, management and protection – Integrating Big Data and ICT Solutions (Module 2A: Data and ICT – Enabling Technology and/or Module 2B: Data and ICT – Towards application in health care from Research Area 2)

Eesti Teadusagentuur osaleb sellel konkursil 100 000 euroga, millega kaasrahastatakse ühte edukaimat eesti teadlaste osalusega projekti.

Täpsem info, nõuded ja vajalikud vormid ning juhised on leitavad ERA PerMed kodulehel alates konkursi väljakuulutamise hetkest.

 

Eesti Teadusagentuur
Aare Ignat
731 7364
aare.ignat@etag.ee

18 noort uurijat alustavad teadlastest juhendajate kaasabil uurimistööd

Homme, 26. jaanuaril alustavad tänavused noore uurija stipendiumi saanud õpilased oma uurimistööd. Noore uurija stipendiume annab välja Eesti Teadusagentuur ning igal aastal valitakse soovijate hulgast välja uued 8.-11. klassi õpilased, kes aasta jooksul koos teadlastega stipendiumi toel enda valitud teemat uurivad.
Reedel, 26. jaanuaril, kogunevad uued stipendiaadid Tallinna Ülikooli avaseminarile, kus jagavad oma kogemusi varasemad stipendiumi saajad ning noorte uurijate juhendajad, toimub infootsingu koolitus ja on võimalik tutvuda ülikooliga nö seestpoolt.
Noore uurija stipendium annab õpilasele võimaluse teha oma uurimistöö valmis koostöös teadlasest juhendajaga, toimetada koos teaduslaboris, osaleda välitöödel või muul moel lüüa kaasa juhendaja ja tema töögrupi teadustöös. Konkursil osalenute hulgast valime välja kõige motiveeritumad õpilased, kellele pakume edaspidi tuge uurimistöö tegemisel. Abistame juhendaja leidmisel teadusasutustest, tasustame juhendamiskulud. Vajadusel hüvitame uurimistöö tegemiseks vajalikud õpilase ja juhendaja kulud, sh transpordi-, majutus- ning väikeses mahus ka tööks vajalike materjalide ostu kulud.
Järgmine noore uurija stipendiumi konkurss toimub 2018.a sügisel taotlustähtajaga 15. oktoober.
Kõigi 2018. aastal noore uurija stipendiumi saanute nimekirja leiab meie veebist.