Foorum “teadusEst 2016” on järelvaadatav UTTV-s

Neljapäeval, 8. detsembril kogunesid teadlased ja teaduspoliitika kujundajaid esimesele teadusfoorumile „teadusEST 2016“. Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud foorumi keskmes oli teaduse rahastamine. Kuna internetiühendus konverentsikeskuses oli ebaühtlane, palume vabandust veebiülekande katkendlikkuse pärast. Kõik foorumi ettekanded ja sõnavõtud on katkestuseta järelvaadatavad UTTV-s: Teadusfoorum “teadusEst 2o16”

Teadusfoorumil astusid üles Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler; akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor; Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhtaja ja uurija-professor ning Mihkel Kama, Cambridge’i ülikooli järeldoktor (astrofüüsika). Järgnesid osalejate eelregistreeritud sõnavõtud.

Lisainfo:

Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon

Tagasisidevorm uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uuele kontseptsioonile

 

Kontakt:

Siret Rutiku

Uurimistoetuste osakonna juhataja

Eesti Teadusagentuur

731 7381

siret.rutiku@etag.ee

 

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

“teadusEST 2016“ kutsub teaduselu arengute üle arutlema

Neljapäeval, 8. detsembril kogunevad teadlased ja teaduspoliitika kujundajaid teadusfoorumile „teadusEST 2016“. Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuva foorumi keskmes on teaduse rahastamine. Foorumit saab jälgida ka otseülekandena interneti vahendusel ERR teadusuudiste portaalis Novaator ja Tartu ülikooli veebikanalis UTTV kell 13.45-18.00.

Foorumi üheks keskseks teemaks on uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon, mille töötas välja Eesti Teadusagentuur tänavuse aasta algusest kuni septembri lõpuni toimunud arutelude käigus, kaasates eksperte eri huvirühmadest.

„Tänast teaduse riiklikku rahastamise süsteemi iseloomustab teadus- ja arendustegevuse projektipõhisus ja väga suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest ning edukate riikidega võrrelduna madal teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase.  See pole Eesti teadusasutusel võimaldanud arendada teadlaskarjääri mudelit, mis muuhulgas toetaks teadlaste koostööd ettevõtetega ja rahvusvahelist mobiilsust, soodustaks nende teadmussiirde ja innovatsiooni alast enesetäiendamist, sh ettevõtlussektoris, ja motiveeriks noori valima teadlase või inseneri ametit,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel praegusi teaduselu murekohti.

„Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uues kontseptsioonis käsitletakse neid kitsaskohti ja pakutakse välja teaduse rahastamise süsteemi, kus igal instrumendil on oma roll, kuid need kõik moodustavad kokku sidusa ja kooskõlaliselt toimiva terviku,“ võttis Koppel kavandatavate muudatuste eesmärgi kokku.

Teadlaste tagasiside on oodatud

Kontseptsiooni järkjärgulise rakendamisega on plaan alustada 2017. aastal. Edukas rakendamine sõltub kõigi asjaosaliste kaasamõtlemisest ja toetusest. Siinkohal kutsume üles uuenduste plaaniga tutvuma ja tagasisidet andma. Tagasisidevormi leiab siit.

Teadusfoorumil astuvad üles Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler; akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor; Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhtaja ja uurija-professor ning Mihkel Kama, Cambridge’i ülikooli järeldoktor (astrofüüsika). Samuti on kavas osalejate eelregistreeritud lühiettekanded, et avaldada oma mõtteid ja esitada küsimusi nii ettekandjatele kui ühisaruteluks.

Lisainfo:

Teadusfoorumi „teadusEST 2016“ kava

Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon

Tagasisidevorm uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uuele kontseptsioonile

 

Kontakt:

Siret Rutiku

Uurimistoetuste osakonna juhataja

Eesti Teadusagentuur

731 7381

siret.rutiku@etag.ee

 

Korralise evalveerimise infoseminarid

Korralise evalveerimise infoseminarid toimuvad 12. detsembril kell 12-14 Tallinnas, Endla tn 23 Kreutzwaldi hotellis Kreutzwaldi saalis  ja 15. detsembril kell 13-15 Tartus Atlantise konverentsikeskuse akvaariumi saalis Narva mnt 2.

Infoseminaridel tutvustatakse eneseanalüüsi vormi ning vastatakse evalveerimisega seotud korralduslikele küsimustele. Seminarid toimuvad eesti keeles.

Korraline evalveerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse teadus- ja arendusasutuse vastava valdkonna taset võrreldes valdkonna rahvusvahelise tasemega.

Korralise evalveerimisega seotud dokumendid

 

Lisainfo:

Eva-Liisa Otsus

Analüüsiosakonna juhataja

Tel 730 0379

eva-liisa.otsus@etag.ee

Täna selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad

Täna, 6. detsembril andis EV President Kersti Kaljulaid üle preemiad Eesti Teadusagentuuri, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi ja videokonkursi „Eesti otsib leiutajat!“ parimatele ning nende juhendajatele. Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni-ja tehnoloogiakeskuses Mektory toimunud auhindamispeol jagus preemiaid kokku 53le õpilasele ja juhendajale.

Presidendi sõnul on leiutamine meie tänases maailmas Eesti jaoks riiklikult tähtis üritus.

Auhinnatud leiutajad ja nende juhendajad
Auhinnatud leiutajad ja nende juhendajad. Foto: Aavo Kaine

„Selleks, et Eesti riigil saaks endiselt minna väga hästi, on meil vaja 1 miljon leiutajat. Siis on meil vähemalt miljon suurepärast ideed ja kui iga neist suudab tööle rakendada 10 inimest, on maailmas juba 10 miljonit inimest, kes teevad meie leiutisi suuremaks ja puhuvad neile elu sisse. See on ambitsioonikas eesmärk,” ütles riigipea õpilastele auhindu üle andes.

Allpool on toodud riiklike preemiate ja koostööpartnerite poolt välja antud eripreemiate võitjad.

Riiklikud preemiad

1.–4. klassi kategoorias
I preemia (a´ 400 eurot):

  • Mattias Kuklane (Rõuge Põhikooli   4. klass) töö „Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes“ eest;
  • Otto Seppel (Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass) töö „Pähklipõmm“ eest;
  • Dharma Helena Veskimägi (Püha Johannese Kooli 4. klass) töö „Õuesõppe kott-tool“ eest;
  • Siim Oliver Virro (Tallinna Kesklinna Põhikooli 3. klass) töö „Targad ujumisprillid“ eest;
  • Aleksander Urbala (Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm) töö „Sassi pudrujahutaja“ eest.

II preemia (a´ 300 eurot):

  • Otto Lõoke (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass) töö „Lumepurskkaev“ eest;
  • Artur Püss ja Heiki Lõhmussaar (Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klass) töö „Emme jagamise äpp“ eest;
  • Mikk Reinkubjas (Ülenurme Gümnaasiumi 4. klass) töö „Panni poolitaja“ eest;
  • Miku Tanel ja Uku Karel Vellet (Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 1. klass ja 4. klass) töö „Puulehtede pakkimise masin „Leheõgard““ eest;
  • Eliise Võigemast (Märjamaa Gümnaasiumi 3. klass) töö „Lindude peletaja“ eest;
  • Dina Voinova (Tallinna Nurmenuku Lasteaia Nurmenuku rühm) töö „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“ eest.

III preemia (a´200 eurot):

  • Helga Maari Lepasepp (Tallinna Reaalkooli 3. klass) töö „Lint“ eest;
  • Erik Maidla (Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klass) töö „Kookonmadrats“ eest;
  • Tõnis Reitalu (Lümanda Põhikooli 1. klass) töö „Hoolitse oma silmade eest!“;
  • Konrad Sirel (Tallinna Reaalkooli 4. klass) töö „Automaatpiduriga jalutusrihm“ eest;
  • Kaarel Süld (Tallinna Reaalkooli 2. klass) töö „„Koolitee huvitavaks!“ prillid“ eest;
  • Berta Tsirk (Parksepa Keskkooli 2. klass) töö „Rebitav piimapakk“ eest;
  • Eva-Lotta Urke (Vanalinna Hariduskolleegiumi lasteaia “Aiake” vanem rühm) töö „Katkestusteta (tõuke)rattasõit (vana-)linna kõnniteedel“ eest.

5.–9. klassi kategoorias

I preemia (a´ 500 eurot):

  • Uku Allikvere (Tallinna 21. Kooli 6. klass) töö „Värve muutev lipp“ eest;
  • Kaur Lõhmus (Tartu Tamme Kooli 6. klass) töö „Kiviparketi hooldusmasin“ eest;
  • Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo ja Natali Carmel Sarapuu (Peetri Lasteaed-Põhikooli 9. klass) töö „Ultrahelianduriga rattakell“ eest.

II preemia (a´ 400 eurot):

  • Kristi Aas (Tõrva Gümnaasiumi 7. klass) töö „Suitsuvaba auto“ eest;
  • Kirke Liis Kokamägi Tõrva Gümnaasiumi 6. klass) töö „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“ eest;
  • Lauri Laaspere (Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass) töö „Elektromagnetiga jootekolb“ eest.

 

III preemia (a´ 300 eurot):

  • Andre Jalajas (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 6. klass) töö „Avatud suuga prügikott lehtede riisumiseks“ eest;
  • Gregor Ludvig Kikas (Tallinna Reaalkooli 6. klass) töö „Kips ei sega riietumist“ eest;
  • Gregor Korde (Vastseliina Gümnaasiumi 5. klass) töö „Reguleeritav teleskoop-riidepuu“ eest;
  • Ardi Raag (Tallinna Reaalkooli 5. klass) töö „Oopiumivaba oopiumimoon“ eest;
  • Riin Voolaid (Märjamaa Gümnaasiumi 5. klass) töö „Sõbra iste“ eest.

 

10.–12. klassi kategoorias:

I preemia (a´1000 eurot):

  • Hans Anniste (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass) töö „Signaalpoi“ eest,

 

II preemia (a´ 700 eurot):

  • Mark Jõgar (Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass) töö „Sportify“ eest.

 

Preemiad 2016. a konkursil I preemia saanud tööde juhendajatele  (a´ 400 eurot):

  • Eveli Kuklane (Võru Maavalitsus) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Mattias Kuklase töö „Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes“ juhendamise eest;
  • Inga Veskimägi (Peetri Lasteaed-Põhikool) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Dharma Helena Veskimägi töö „Õuesõppe kott-tool“ juhendamise eest;
  • Kristi Kiviaru põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Siim Oliver Virro töö „Targad ujumisprillid“ juhendamise eest;
  • Heiki Urbala (Idea AD) ja Olev Urbala põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Aleksander Urbala töö „Sassi pudrujahutaja“ juhendamise eest;
  • Rünno Lõhmus (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Kaur Lõhmuse töö „Kiviparketi hooldusmasin“ juhendamise eest;
  • Meelis Saanpere (Baltic Indrustial) ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud
  • Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo ja Natali Carmel Sarapuu töö „Ultrahelianduriga rattakell“ juhendamise eest;
  • Urmas Kuusik (Põltsamaa Ühisgümnaasium) gümnaasiumiastmes I preemia pälvinud Hans Anniste töö „Signaalpoi“ juhendamise eest.

 

Preemiad 2016. a konkursil II preemia saanud tööde juhendajatele (a´ 300 eurot):

  • Maarja Kask (Salto AB OÜ) ja Jaanika Pärnamägi (Gustav Adolfi Gümnaasium) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Otto Lõokese töö „Lumepurskkaev“ juhendamise eest;
  • Urmas Püss (JELD-WEN Eesti AS) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Artur Püssi ja Heiki Lõhmussaare töö „Emme jagamise äpp“ juhendamise eest;
  • Kairit ja Toomas Vellet põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Miku Tanel ja Uku Karel Velleti töö „Puulehtede pakkimise masin „Leheõgard““ juhendamise eest;
  • Eve Burmeister (Märjamaa Gümnaasium) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Eliise Võigemasti töö „Lindude peletaja“ juhendamise eest;
  • Reena Uusmets (Tallinna Nurmenuku Lasteaed) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Dina Voinova töö „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“ juhendamise eest.
  • Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Kristi Aasa töö „Suitsuvaba auto“ juhendamise eest;
  • Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Kirke Liis Kokamägi töö „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“ juhendamise eest:
  • Maie Jõgar (Estonian Young Inventors MTÜ) gümnaasiumiastmes II preemia pälvinud Mark Jõgari töö „Sportify“ juhendamise eest.

 

Parima kooli preemia (2600 eurot)

  • Põltsamaa Ühisgümnaasium

Osalemine noorte leiutajate talvekoolis

  • kõik auhinna saanud 4.–9. klasside õpilased. Talvekool toimub 4.–6.01.2017 Tartus.

 

Eriauhinnad

Eesti Ameerika Suursaatkonna ja Eesti Teadusagentuuri ühisauhind:
Osalemine maailma suurimal õpilaste teadusmessil Intel ISEF (The Intel International Science and Engineering Fair) Ameerikas, mis toimub 2017. aasta mais Los Angeleses

  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“  ja tema juhendaja Urmas Kuusik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Koostööpartnerite auhinnad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  • Georg Tamm, Vääna-Jõesuu Kooli 4. klass, „Erifunktsioonidega nokamüts EFN“
  • Märtin Jõe, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 8. klass, „Päikesepaneeliga nutitelefon“
  • Kristjan Raud, Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass, „CO2- ja CO-andur telefonis“


Kuninglik Taani Saatkond

  • Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass, „Pähklipõmm“
  • Kirke Liis Kokamägi, Tõrva Gümnaasiumi 6. klass, „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“
  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

 

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) koostöös Eesti Patendiametiga

  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

 Teaduskeskus AHHAA

  • Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaed, „Sassi pudrujahutaja“
  • Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass, „Pähklipõmm“
  • Kaur Lõhmus, Tartu Tamme Kooli 6. klass, „Kiviparketi hooldusmasin“
  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

Energia Avastuskeskus 

  • Dina Voinova,  Tallinna Nurmenuku Lasteaed, „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“.
  • Uku Allikvere, Tallinna 21. Kooli 6. klass, „Värve muutev lipp“
  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi  11 klass, „Sigaalpoi“

TTÜ Mektory tehnoloogiakool

  • Konrad Sirel (Tallinna Reaalkooli 4. klass) töö „Automaatpiduriga jalutusrihm“
  • Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“
  • Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

Laste teadusajakiri „Minu Maailm“

  • Kõik noorema vanuserühma riikliku preemia saajad saavad ajakirja Minu Maailm detsembrinumbri ja ajakirja 3-kuulise tellimuse.

 

Eesti otsib leiutajat! 

Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Vabariik 100 – Leiutades Eestit!

Eesti Rahvusringhäälingu eriauhind

  • Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“

Eesti otsib leiutajat!

  • Karlos Angerjärv, Ülenurme Gümnaasium, 2. klass, „Tahvlitolmuimeja“
  • Adanna Emily Egwenu, Avinurme Gümnaasium, 4. klass, „Telefoni suitsuandur“
  • Karl ja Rasmus Freiberg, Kohila Gümnaasium, 3. klass, „Neptun“ ja „MaLuVe
  • Greta Madeleine Gnannt, Ecole Val Guermante, 1. klass „Rohuhaldjas“
  • Gregor Ludvig Kikas, Tallinna Reaalkooli 6. klass „Kips ei sega riietumist“ ja  „Lahe jahe jook“
  • Lev Kirillov, Paldiski Vene Põhikooli 1. klass „Tark termomeeter lastele (riietumise vihtega)“ ja „Veealune mulli joonitamiskomplekt“
  • Agnes Kuura, Tartu Tamme Kooli 3. klass, „Doktor Rohi“, „Leidur“ ja „Soengumeister“
  • Vesse Leok, Pärnu Mai Kooli 1. klass „Mobiilne tolmuimeja 6000“
  • Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“
  • Mirjam Olesk, Kiili Gümnaasiumi 3. klass, „Inimjõul liikuv jõusaalibuss“ ja „Ümbrust kirjeldavad prillid nägemispuudega inimestele“
  • Aap Petrov, Rakvere Vanalinna Kooli 5. klass „Taskuspikker“ ja „Interaktiivsed kindad“
  • Ere ja Rute Reimann, Kuusalu Keskkool 2. ja 3. klass, „Mütsik“ ja „Riisel“ ja „Saabik“
  • Grete Elise Rillo, Tallinna Toomkooli 1. klass, „Iseliikuv tool“
  • Uku Savi, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 3. klass „Nutikas koolikott“
  • Maarja Somelar, Tartu Erakooli 5. klass, „Kodune BIOGAAS HBG – HomeBioGas“
  • Sume Gregor Toome, Püha Johannese Kooli 2. klass „Tehniline Uuendus Ukse Toetuseks ehk TUUT“
  • Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaed, „Sassi pudrujahutaja“
  • Günther Andreas Vaaro, Audru Kooli 4. klass „Stressilaadur“
  • Sofia Vavilova, Elva Gümnaasiumi 3. klass, „Lendav vihmavari“ ja „Nuti-arvutilaud“

 

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Selle aasta konkurss toimub koos ERRi ja EV 100 korraldustoimkonnaga – osalejate hulgast valitakse 40 last (vanus 6–12 a), kellest tehakse EV sünnipäevaks 40 minidokumentaali.

 

Konkursi koduleht: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilasleiutajate-konkurss/

 

Lisainfo:
Margit Lehis
Konkursi koordinaator
tel: 730 0335, 520 3270
e-post: margit.lehis@etag.ee

 

 

„ERA-NET COFUND on Biotechnology (ERA CoBioTech)“ esimene rahvusvaheline ühiskonkurss biotehnoloogia valdkonnas on avatud

ERA CoBioTech, mis jätkab 7RP kolme eduka võrgustiku ERA-IB-2, ERASynBio ja ERASysAPP tegevusi, kuulutab välja Euroopa Komisjoni kaasrahastamisega rahvusvahelise konkursi, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa maailma majanduse fossiilsete toorainete sõltuvusest vabanemisele jätkusuutliku biomajanduse arendamise abil.

Võrgustikku kuulub 21 teadust rahastavat organisatsiooni 18 riigist. Käesoleva konkursi rahastajatena osalevad Argentiina, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iisrael, Itaalia, Läti, Norra, Prantsusmaa, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Suurbritannia, Šveits, Türgi, Venemaa. Ühiskonkursi eelarve on 36 M€, sh 8 M€ Euroopa Komisjoni täiendav finantseering.

ETAg planeerib rahastada ühte 100 000 eurose eelarvega projekti.

Ühisprojektides peab osalema minimaalselt 3 ja maksimaalselt 6 erinevat partnerit vähemalt kolmest erinevast CoBioTech partnerriigist. Ühe või mitme ettevõtte kaasamine konsortsiumisse on tugevalt soovituslik.

Esitatavad taotlused peavad olema multidistsiplinaarsed ning sisaldama vähemalt ühte järgmistest teadussuundadest:

  1. Sünteetiline bioloogia
  2. Süsteemibioloogia
  3. Bioinformaatika
  4. Biotehnoloogia

Konkurss on kaheetapiline:

Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 2. märts 2017 (13:00 CET)

Lõpptaotluste esitamise tähtaeg on 20. juuli 2017 (13:00 CET).

Rahastatavate projektide algus peab jääma vahemikku detsember 2017 – mai 2018.

Taotluste esitamise elektrooniline keskkond: https://www.submission-cobiotech.eu/

Rohkem infot leiab projekti ERA CoBioTech leheküljelt: http://www.cobiotech.eu/

 

Lisainfo ETAgist: Margit Suuroja, margit.suuroja@etag.ee

Taiwani-Eesti reisigrantide taotlusvoor 2017

5. detsembril avaneb Taiwani-Eesti koostööprogrammis reisigrantide taotlusvoor visiidiks Taiwani teadusasutustesse 2017. aastal. Taotluste esitamise tähtaeg on 07. veebruar 2017.

Taiwani-Eesti teadusalase koostööprogrammi eesmärgiks on arendada kahe riigi teadusalast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades. Igal aastal kuulutatakse välja ühine avalik konkurss, mille tulemusena antakse mõlema riigi teadlastele kuni kolm reisigranti kestvusega kuni 2 nädalat.

2016. aasta taotlusvooru valdkondadeks on:

  • keskkonna- ja bioteadused
  • ühiskond ja kultuur
  • terviseuuringud
  • loodusteadused ja tehnika

Esitatavad taotlused ei pea olema kahe riigi teadlaste ühisprojektid, kuid lähetataval peavad olema loodud eelnevalt sidemed võõrustajaga.

Taotlused esitatakse oma maa rahastavale organisatsioonile, kes hindab neid ning valib välja rahastatavad projektid. Juhul kui grandile konkureerivad mitu võrdse tasemega taotlust, siis on eelistatud esmakordsed või varem granti mitte saanud taotlejad.

NB! Eesti teadlase vastuvõtuks peab ka võõrustaja samaaegselt esitama taotluse Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia ministeeriumile (MOST). ETAg saab grandi anda vaid juhul, kui taotlus on MOST’ile esitatud ning see on aktsepteeritud.

Taiwani teadlaste vastuvõtuks ei ole ETAgile vaja taotlust esitada, piisab kui informeerida oma valmisolekust seda teha.

NB! 2017. a taotlusvoorus on reisigranti võimalik taotleda visiidiks 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017. a.

Grandi taotlemise kord ning taotlusvorm:

Eesti-Taiwan reisigrantide taotlusvorm 2017

Reisigrandi tingimused (inglise keeles)6-ingl

Täpsem informatsioon konkursi kohta:

Aare Ignat
Eesti Teadusagentuur
aare.ignat@etag.ee

Ilmunud on esinduslik kogumik „Eesti teadus 2016“

Teadusagentuuri eestvõttel koostatud Eesti teadust kajastav kogumik „Eesti teadus 2016“ on esimene omataoline, pakkudes kokkuvõtlikku ülevaadet nii Eesti teaduse arengustest, mõjust majandusele kui ka Eesti teaduse positsioonist rahvusvahelises võrdluses ning teistest aktuaalsetest teemadest.Kogumik "Eesti teadus 2016"

 Lisaks põhjalikele statistilist analüüsi sisaldavatele artiklitele käsitletakse kogumikus ka teisi aktuaalseid teemasid nagu avatud teadus, teaduse rahastamissüsteemi puudutavad muudatused, teadlaskonna järelkasv ja tähtsus majandusarengule. Lugemisele pakuvad vaheldust teadlaste endi tehtud teadusfotod.

Terviklikus ülevaates on mõtlemisainet nii teadlastele, poliitikakujundajatele kui ka teistele teaduse vastu huvi tundvatele inimestele.

Kogumiku üks autoritest, Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige  professor Toivo Maimets pidas väga oluliseks, et selline, „suuremat pilti” haarav käsitlus Eesti teaduse kohta on nüüd olemas ning avaldas lootust, et see on alles esimene omataoliste seerias. „Asjaolu, et lisaks statistikale leiavad kogumikus käsitlust ka teemad teadlaste järelkasvust ja teaduseetikast, näitab meie teadussüsteemi küpsust ja äratab usaldust ka edaspidiseks,“ sõnas Toivo Maimets.

Eesti teaduse viimaste aastakümnete arengulugu võib kindlalt Eesti edulugude hulka arvata. „Eesti on hea näide selle kohta, kuidas tark strateegiline kavandamine ja teadust toetav poliitiline raamistik on teaduse võimekust kasvatanud“ kommenteeris kogumikku Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.  „Üks edu põhjus võib olla see, et Eestis töötavad teadlased teevad senisest tihedamat koostööd teadlastega nendest maadest, kus tehakse maailma parimat teadust“  lisas kogumiku üks autoritest professor Jüri Allik.

Kogumiku toimetuskolleegiumi liikme, professor Tiit Tammaru sõnul aitavad teaduse arengu analüüsimine ja  võrdlus OECD riikidega paremat teadus- ja innovatsioonipoliitikat teha. Näitena tõi ta doktorikraadiga inimeste osakaalu tööealise elanikkonna seas.  „Selle näitaja järgi oleme pigem Euroopa mahajäänud riikide rühmas, kuna Eesti ühiskond ja majandus pole seni soosinud pürgimist kõrgeimale haridusredeli astmele samal määral kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid,” konstateeris Tiit  Tammaru.

Lisaks Tiit Tammarule kuulusid kogumiku toimetuskolleegiumi ja autorite hulka Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane. Kogumikus on veel kirjutisi professorite Olle Hintsi (TTÜ), vanemteadur Heli Lukneri (TÜ), pangajuhi ning TTÜ külalisprofessori Robert Kitti ja teiste sulest.

Kuigi paljudes Euroopa riikides antakse teaduse olukorda kajastavaid kogumikke välja juba aastaid, ei ole Eestis sellises mahus seda  varem tehtud. Edaspidi on sellised mahukad ülevaated kavas muuta perioodiliseks ja välja anda üle kahe aasta.

Kogumik „Eesti teadus 2016“ ilmub esialgu eesti keeles, peagi antakse välja ka inglisekeelne tõlge.

Kus ja kuidas huviline kogumiku kätte saab?

Paberkandjal raamatuna saab kogumikku Eesti Teadusagentuuri Tartu kontorist ja 8. detsembril toimuval teadlaste foorumil „teadusEst 2016“. Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel Publikatsioonide loetelus on üleval kogumiku pdf versioon. Sealt leiab ka kogumikus toodud jooniste andmed tabelitena.

Lisainfo: Karin Jaanson tegevjuht, tel 731 7348, e-post  karin.jaanson@etag.ee

ja Kadri Raudvere, analüütik, tel  730 0377, e-post: kadri.raudvere@etag.ee

 

Õpilasleiutajate konkursi parimad selguvad 6.detsembril

Teisipäeval saavad auhinnad Eesti Teadusagentuuri, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi ja videokonkursi „Eesti otsib leiutajat!“ parimad ning nende juhendajaid. Riiklikud preemiad annab üle president Kersti Kaljulaid.

Noorte leiutajate pidu algab 6. detsembril kell 13 Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

Tänavu esitas oma ideid konkursile rekordiliselt 996 noort leiutajat 109st koolist Eestis ja kahest eesti koolist välismaal, üheksast lasteaiast ning kolmest huvikoolist. Ideid ja leiutisi tuli kõigist Eesti maakondadest, kõige rohkem traditsiooniliselt Harju- ja Tartumaalt.

Konkursile saadetud ideid ning lahedusi hinnati kolmes vanuserühmas: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse, 10.–12. klassi õpilaste poolt välja pakutud lahendused pidid olema ka reaalselt teostatavad.

Noored, kes osalesid videokonkursil „Eesti otsib leiutajat!“, saatsid oma leiutisele lisaks endast ka kuni 1minutilise videoklipi. Nende alusel valiti välja 20 noort, kellest Eesti Rahvusringhäälingus valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks minidokumentaalid.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahaliste preemiate saajatele kuulutatakse välja ka Eesti esindaja USAs toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Lisaks riiklikele preemiatele annavad leiutajatele eripreemiaid mitmed koostööpartnerid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kuninglik Taani saatkond, Eesti Patendiamet, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA, ajakiri „Minu Maailm“. Lisaks toetab Eesti Ameerika Suursaatkond Eesti Teadusagentuuri Eesti ja Ameerika noorte leiutajate koostöö arendamisel.

Hindamiskomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul väljenduvad laste leiutistes kõik meie ühiskonna probleemid. Endiselt on laste (ja vahel ka nende vanemate) suurim probleem unustamine ja asjade kaotamine, samuti valmistab lastele muret liiklusohutus – nii purjus liiklejad, teele tulevad loomad kui ka keerulised möödasõidud. Sel aastal saadeti konkursile mitmeid väikseid koduseid abivahendeid, mis lapsed koos vanematega on valmis meisterdanud. „Saadetud ideedes väljenduvad ka laste hingelised mured – näiteks see, et vanemad unustavad lasteaeda jäänud lastele lehvitada või õpetaja ei pane klassis tähele, kui laps kätt tõstab. Endiselt tuleb välja et koolikotid on rasked. Välja on mõeldud lendavaid, hõljuvaid ja ratastega koolikotte, mis ka ise teavad, mida kooli kaasa võtta,“ rääkis Terje Tuisk.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimuval auhindamisel on võimalik tutvuda nii parimate ideede kui ka nende autoritega.

Konkurss toimus 9. aastat ja selle aja jooksul on noored konkursile saatnud ligi 6300 ideed.

2016. aasta konkurssi korraldasid koostöös Eesti Teadusagentuur, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Vabariik 100; rahastasid Haridus- ja teadusministeerium ning Riigikantselei.

Ürituse lisainfo:

Margit Lehis

Konkursi koordinaator

tel: 520 3270

e-post: margit.lehis@etag.ee

Konkursi koduleht

Mobilitas Pluss toetuse abil naaseb Eestisse 20 välismaal töötanud teadlast

Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetuse tänavuse taotlusvooru tulemusena pöördub Eesti teadusasutustesse tagasi 20 vahepeal välismaal töötanud teadlast. Neist pooled alustavad tööd Tartu Ülikoolis, kuus Tallinna Tehnikaülikoolis, kolm Tallinna Ülikoolis ning üks Eesti Maaülikoolis.

Kõige enam tagasipöörduvaid teadlasi asub tööle loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas (9), bio- ja keskkonnateaduste valda jääb 6 alustatavat uurimisprojekti ning viis projekti tegelevad ühiskonnateaduste või kultuuriga.

Toetuse saajad valis Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu välja 27 kandidaadi seast. Toetatud projektide kestus on kuni 12 kuud.

„Esimene taotlusvoor andis kindlust, et teadlasi, kes kunagi on Eestist lahkunud, on võimalik siia tagasi tuua, kui selleks võimalusi luua. Loodame, et edaspidi  avastavad selle toetuse enda jaoks ka ettevõtted – see on hea võimalus tuua ettevõttesse üsna väikese omafinantseeringuga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Eesti Teadusagentuuri teadusprogrammide osakonna juhataja Oskar Otsus.

Uus voor toob muudatusi

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu on otsustanud, et 2017. aasta Mobilitas Pluss järeldoktori-, tippteadlasetoetuse ning tagasipöörduvate teadlaste toetuse taotlusvoor avatakse juba veebruaris ning hoitakse lahti üks kuu (eeldatavalt 3. märtsini). Muudatuse eesmärk on jõuda taotluste hindamisega lõpule enne suve.

Arvestades esimese taotlusvooru konkurentsi, annab Eesti Teadusagentuur järgmisel aastal tagasipöörduva teadlase toetusi välja 10. Samas pikendame ühe toetuse maksimaalset kestust seniselt ühelt aastalt kahele aastale,“ ütles Otsus.

Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetus on mõeldud teadlastele, kes on töötanud vähemalt kaks aastat väljaspool Eestit. Eeltingimuseks on välisriigis läbitud järeldoktorantuur või vähemalt samal tasemel tehtud teadustöö.

Aastane toetussumma on 31 710 – 34 650 eurot, millele lisandub ühekordne 6500 eurone ümberasumistoetus, kui teadlane pole viimase 180 päeva jooksul enne taotlusvooru avamist elanud, õppinud või töötanud Eestis. Toetus eraldatakse Eesti teadusasutusele, ettevõttele või kõrgkoolile, kus tagasipöörduv teadlane tööle asub. Asutuse omaosalus on viis protsenti projekti eelarvest.

Mobilitas Pluss toetusi  jagab Eesti Teadusagentuur. Raha selleks tuleb Eesti teaduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise programmist Mobilitas Pluss, mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Lisainfo:
Oskar Otsus
Teadusprogrammide osakonna juhataja
Eesti Teadusagentuur
731 7350

 

Eesti-Prantsuse koostööprogrammi „G. F. PARROT” reisigrandid 2017-2018

2002. aastal sõlmitud Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalase koostööprogramm „G.F. PARROT“ korraldas tänavu oma 8. taotlusvooru.

Seekordses taotlusvoorus esitati 16 taotlust. Kõrgkoolidest osalesid Tartu Ülikool 8, Tallinna Tehnikaülikool 5, Tallinna Ülikool, Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Tartu Observatoorium kõik 1 taotlusega. Valdkonniti jagunesid taotlused: loodusteadused ja tehnika (9), bio- ja keskkonnateadused (5) ja terviseuuringud (2).

Teadlastel tuli esitada identne ingliskeelne taotlus nii prantsuse kui eesti rahastavale organisatsioonile, mida sõltumatult hindasid rahvuslikud hindamiskomisjonid ja moodustasid kumbki oma pingerea. Projektide rahastamise otsustas Eesti-Prantsuse ühiskomisjon.

Tänavu otsustas koostööprogrammi „ G. F. PARROT ” ühiskomisjon rahastada järgmise kahe aasta jooksul 8 Eesti-Prantsuse koostööprojekti.

Rahastatud projektid

Projekti nimetus Eesti partner Prantsuse partner
Analysis and modeling of languages and dialects using methods from complex systems theory. Modeling Language & Dialects with Complexity Theory Marco Patriarca Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Jean Léo Léonard Université Paris-Sorbonne, Paris
Morphology of the cosmic web Elmo Tempel Tartu Observatoorium Radu S. Stoica University of Lille
Role of invadosomes in the progression of liver cancer. Pirjo Spuul Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia instituut Elisabeth Génot INSERM U1045

University of Bordeaux, Pessac

Ion transport at electrolyte–electrode interfaces Vladislav Ivaništšev Tartu Ülikooli Keemia instituut Mathieu Salanne Université Pierre et Marie Curie, Paris
Mathematical structures for dualities in programming languages Tarmo Uustalu Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika instituut Pierre-Louis Curien Institute de recherche en informatique fondamentale, UMR 8243

Université Paris Diderot

Structure-function-dynamics relationships in integral membrane proteins studied by high pressure neutron scattering and optical spectroscopy methods Arvi Freiberg Tartu Ülikooli Füüsika instituut Judith Peters Laboratoir Interdisciplinaire de Physique, Institut Laue Langevin

Université Grenoble Alpes, Saint Martin d’Hères

Evolutionary effects of trophic levels on phylogenetic diversity of plant communities Pille Gerhold Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituut Andreas Prinzing Research Unit Ecosystems, Biodiversity Evolution, Université Rennes
The effect of beach roughness on sea wave run-up Ira Didenkulova Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut Denys Dutykh Laboratoire de Mathématiques

Université de Savoie, Le Bourget-du-Lac

 

Kahe järjestikuse aasta kogu eelarve suuruseks kujunes 97 460 eurot, millest Eesti Teadusagentuuri osa on € 49 040 eurot. Mõlema aasta eelarve on ühesugune (a’ 48 730 eurot) ning seda saab kasutada 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Esimesel aastal kasutamata jäävat summat ei kanta järgmisse aastasse.

ETAg katab Eesti teadlaste sõidukulud (500 eurot lähetus) ja Prantsuse teadlaste päeva- ja majutusraha (kokku 80 eurot päev) Eestis viibimise ajal ning Prantsusmaa vastavalt Prantsuse teadustöötajate sõidukulud ja Eesti teadustöötajate päevaraha Prantsusmaal viibimise ajal.

Järgmine taotlusvoor 2019-2020. a grantidele kulutatakse välja 2018.a veebruaris.

 

Lisainfo
Aare Ignat
aare.ignat@etag.ee

Euroopa Liidu teadusministrid peavad oluliseks noorteadlaste toetamist

Eile, 29. novembril  Brüsselis kogunenud teadusministrid kiitsid heaks põhimõtted noorteadlaste toetamiseks, mida peaks järgima kõikjal Euroopas, et teadustöö ja teadlaskarjäär oleks noortele karjääri planeerimisel konkurentsivõimeline valik võrdselt teistes valdkondadega. Lisaks arutasid ministrid teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise koostöö strateegiat  kolmandate riikidega.

“Teadlase karjääri valimine eeldab noorelt suurt pühendumist ja kui soovime teaduses tugevat järelkasvu, siis peame noori rohkem motiveerima. Seetõttu kavandame ka Eestis doktorantide toetuste tõstmist,” märkis minister Mailis Reps.

Loe rohkem HTM pressiteatest

Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati rekordiliselt 902 ideed

Eesti Teadusagentuuri korraldatavale, juba üheksandat aastat toimunud õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed kokku 932 noorelt leiutajalt 109st Eesti ja kahest eesti koolist välismaal, üheksast lasteaiast ning kolmest huvikoolist. Töid saadeti sel aastal kõigist Eesti maakondadest.

 Koos Eesti Rahvusringhäälinguga otsitakse sel aastal 6–12aastaste konkursil osalejate seast (kokku 680 ideed) neid väikesi leiutajaid (Eesti otsib leiutajat!), kellest valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks televisioonis näidatavad dokumentaalsed lühiportreed.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkursile saadetud ideid hinnatakse kolmes vanuserühmas: eelkooliealistelt ja kuni 4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi õpilased pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse ning gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilaste ideed ja lahendused peavad lisaks uudsusele olema ka reaalselt teostatavad.

Konkursi 13liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad insenerid, disainerid, leiutajad, patendiametnikud ning teiste erialade esindajad, alustas tööd eelmisel nädalal ja teeb otsuse detsembri alguseks.

Leiutajate auhindamispidu algab 6. detsembril kell 13  Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Riiklikud preemiad annab üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, eriauhindu annavad Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ameerika Suursaatkond, Kuninglik Taani saatkond, Eesti Patendiamet, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Konkurssi korraldavad koostöös Eesti Teadusagentuur, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Vabariik 100 ja rahastavad Haridus- ja teadusministeerium ning Riigikantselei.

Konkursi koduleht www.etag.ee/leiutajad

 Lisainfo:
Margit Lehis, tel 520 3270, margit.lehis@etag.ee, õpilasleiutajate riikliku konkursi korraldaja, Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond

Marje Jurtšenko, tel 5276702, projekti “Eesti otsib leiutajat!” vedaja, Eesti Rahvusringhääling

Anneli Ohvril, tel 5297557   EV100 turundus-ja kommunikatsioonijuht

 

Taiwani-Eesti reisigrandid 2016

10. augustist 3. oktoobrini toimus Taiwani-Eesti koostööprogrammi 2016. aasta reisigrantide taotlusvoor. Taiwani-Eesti teadusalase koostööprogrammi eesmärgiks on laiendada ning arendada kahe riigi teadusalast koostööd kõikides fundamentaal- ning rakendusteaduse valdkondades. 2016. aasta taotlusvooru valdkondadeks olid keskkonna- ja bioteadused, loodusteadused ja tehnika terviseuuringud, ühiskond ja kultuur.

Taotluse esitasid viis teadlast, kelle seast ETAgi hindamiskomisjoni valiku ja Taiwani Teaduse- ja Tehnoloogia Ministeeriumi nõusoleku põhjal selgus kaks grandisaajat:

  1. Aive Liibusk EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent „Improved Observation of Coastal Sea Level by Emerging Spaceborne Sensors and Ground GNSS Monitoring Network“
  2. Yannick Le Moullec TTÜ Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur „Energy-Efficient Wearable Networked Medical Devices for e-Heath Applications“.

Taiwanist tulevad Eestisse teadustööd tegema:

  1. Kuo-Hsin Tseng (National Central University, Center for Space and Remote Sensing Research) Improved Observation of Coastal Sea Level by Emerging Spaceborne Sensors and Ground GNSS Monitoring Network Eesti Maaülikooli.
  2. Yu-Cheng Fan (National Taipei University of Technology, College of Electrical Engineering and Computer Science) Energy-Efficient Wearable Networked Medical Devices for e-Heath Applications Tallinna Tehnikaülikooli.

Grandikasutamise periood on 1. detsembrist 2016 kuni 31. märtsini 2017.

Aare Ignat
Eesti Teadusagentuur
aare.ignat@etag.ee

Esimene teadusfoorum „teadusEST 2016“

Eesti Teadusagentuur korraldab 8. detsembril 2016 kell 13-18 Tartus Dorpati Konverentsikeskuse Struve II saalis teadusfoorumi „teadusEST 2016“.

Sel aastal esmakordselt toimuv teadusfoorum teadusEST on eelkõige teadlastele, teadus- ja arendusasutuste juhtidele ja teadusadministraatoritele ning ministeeriumide teadusnõunikele suunatud info- ja arvamusvahetusüritus, kus teadlased saavad ülevaate olulisematest arengutest Eesti teadus(korraldus)maastikul ning arutada päevakajaliste küsimuste üle. Foorumist teevad veebiülekande Tartu ülikooli veebitelevisoon UTTV ja teadusportaal novaator.err.ee

„teadusEST 2016“ keskmes on teaduse rahastamise küsimused.

Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamises kavandatakse riigi tasandil erinevaid muudatusi, ettevalmistamisel on mitmete teadus- ja arendusasutuste konsolideerimine, ülikoolid plaanivad suureneva baasfinantseerimise tingimustes finantsvahendite fokuseeritud seostamist arengukava eesmärkidega jne. Need protsessid puudutavad otseselt või kaudselt iga teadlast tema igapäevatöös.

  • Mis on teaduse väljakutsed üleilmselt ja Eestis?
  • Missugused muudatused teadus- ja arendustegevuse rahastuses on vajalikud riigi perspektiivist ja miks?
  • Kuidas saavad uurimistoetused paremini toetada teadlaskarjääri?
  • Kuidas kavandavad ülikoolid baasfinatseerimise vahendite kasutamist?
  • Mis on teaduse rahastamise kitsaskohad teadlaste arvates?

Nendel teemadel esinevad teadusfoorumil Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler; akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor; Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhtaja ja uurija-professor ning Mihkel Kama, Cambridge´i ülikooli järeldoktor (astrofüüsika). Ka osalejatel on soovi korral eelregistreeritud lühiettekannetes võimalik avaldada oma mõtteid ja esitada küsimusi nii ettekandjatele kui ühisaruteluks.

Ettekannete ja diskussiooni järel toimub ülevaatekogumiku „Eesti teadus 2016“ tutvustus.

Ajakava

13.00-13.45   Lõuna

13.45-14.15   Teaduse väljakutsed üleilmselt ja Eestis.  Akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor 

14.15-14.45  Riigi ootused teadussüsteemile ja TAI rahastamine. Indrek Reimand, Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler 

14.45-15.15   Uurimistoetuste uus kontseptsioon.  Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees

15.15-15.30   Sirutuspaus

15.30-16.00  Baasfinantseerimise tulevik.  Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor

16.00-16.15 Teadlase perspektiiv. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja ja uurija-professor

16.15-16.30  Teadlase perspektiiv. Mihkel Kama, Cambridge´i ülikooli järeldoktor

16.30-16.50 Registreeritud sõnavõtud

16.50-17.00  Kokkuvõte. Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees

17.00-18.00  Ülevaatekogumiku Eesti teadus 2016 esitlus

Modereerib:  Andres Koppel

Lisainfo:
Kristi Auli
Koordinaator
Eesti Teadusagentuur
kristi.auli@etag.ee

Parimatest parimaid teaduse populariseerijad said auhinnad

Tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinna saajad kuulutati välja teaduskommunikatsiooni konverentsi „Teadus meediastunud maailmas“ lõpetamise järel.

laureaatide-uhispilt

Laureaatide ühispilt.     Foto: Sander Hiire

Üksteist auhinda koos riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märkidega andsid  üle Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ja konkursi hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu.

Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märki on õigus kasutada kõigil, kes on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse alates selle auhinna loomisest 2006. aastal. Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märk on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.

Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on tegevused teaduse populariseerimise valdkonnas väga kõrgel tasemel, ja praktiliselt kõik sel aastal auhinnale kandideerinud tegevustest on laia kõlapinnaga ja väga tulemusliku.

Teaduse populariseerimise auhinda annavad ühiselt välja Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia, rahastab Haridus- ja teadusministeerium. Auhinnafond 21 500 eurot jagunes võitjate vahel kuues kategoorias järgnevalt:

Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot): teadusajakirjanik Tiit Kändler, pikaaegse ja mitmekülgse teaduse populariseerimise eest.

Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil”:

Peapreemia (2200 eurot): „Eesti Keele Instituudi keeleklipid“, projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu;

II preemia (800 eurot): Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi. (https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2015)

Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”:

Peapreemia (2200 eurot): Ajuteadust populariseeriva artikliseeria „Mõtlemise masinavärk“ eest, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool;

II preemia (800 eurot): Kogemusliku raamat-õppekomplekt “Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas” koostamise eest, autor Kristel Vene.

Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:

Peapreemia (2200 eurot): TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamiseks ning arendamiseks süsteemsete ja järjepidevate tegevuste korraldamise eest. Projektijuht Kristina Piliste;

II preemia (800 eurot): Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon “Maa. Elu. Lugu”. Eestvedaja Urmas Kõljalg koos meeskonnaga.

Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)”:

Peapreemia (2200 eurot): Peeter Lorents – mitmekülgse ja aktiivse teaduse populariseerimise ning Õpilaste Teadusliku Ühingu pikaaegse eestvedamise eest;

II preemia (800 eurot): Veljo Runnel – Eesti harrastusteaduse edendamise ja  loodushelide salvestamise eest.

Kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:

Peapreemia (2200 eurot): Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes „H₂O külastusmängu“ korraldamise eest. Eestvedajad: Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (Jääaja Keskus);

II preemia (800 eurot): SA Innovatsioonikeskus INNOKAS, ettevõtlus- ja teadushuvi edendamise eest Läänemaal. Eestvedaja Angela Leppik.

Konkursi koduleht

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk tunnustada teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi,  tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

 

logo