Teadusagentuur toetab teadlaste lühiajalisi õppevisiite ERC grandi hoidjate juurde

Eesti Teadusagentuur (ETAg) pakub ERC (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu) grantide taotlemisest huvitatud teadlastele võimalust minna lühiajalisele õppevisiidile praeguste grandihoidjate juurde. Kuni seitse päeva vältava õppevisiidi eesmärk on ERC grantide taotlemisel edukaks osutunud teadlaste kogemustest õppimine ja oma taotluse koostamiseks vajalike näpunäidete saamine.

Õppevisiitide taotlusvoor avaneb täna, 2. mail. Vooru lõpp on 1. juunil 2017, kell 17.00. Õppevisiidile suunduval teadlasel peaks juba olemas olema oma tulevase ERC grandi taotluse visioon ning ta peaks kavandama lähema kahe aasta jooksul ERC grandi taotluse esitamist. ERC grandi hoidja kogemustest õppimine võiks aidata teadlast taotluse ettevalmistamisel.

Õppevisiidi taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi vahendusel. Taotlusvormi avamiseks palume õppevisiidil osaleda soovival teadlasel edastada oma soov aadressile margus.harak@etag.ee. Külastatava ERC grandi hoidja leidmiseks saab vajadusel abi oma koduasutuse teadus- ja arendusosakonnast või Eesti Teadusagentuurist.

Käesolevas teises voorus on plaanis toetada vähemalt viie teadlase õppereisi. Reisi kulud hüvitab ETAg teadlase koduasutusele tagantjärgi maksedokumentide alusel kuni 1500 euro ulatuses. Lühiajalisi õppevisiite rahastab ETAg läbi Mobilitas Pluss programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Mobilitas Pluss ERC õppevisiidi kava esitamise ja menetlemise juhend

 

Rohkem infot ETAg-i pakutavatest koolitustest ja toetustest ERC grandi taotlejatele leiab siit.

ERC grandi taotlemise toetuse info.

 

Lähem info ja taotlusvormi avamine:

Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss vanemkonsultant
Eesti Teadusagentuur
7 317 343

 

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

Neljas preemia maailma suurimalt õpilaste teaduskonkursilt tuli Eestisse

14.-19. maini  USA-s Los Angeleses toimunud maailma suurimal õpilaste teaduskonkursil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair) sai maa- ja keskkonnateaduste kategoorias 4. auhinna Hugo Treffneri Gümnaasiumis 12. klassi õpilane Eva-Maria Tõnson (juhendaja Kaupo Voormansik, Tartu Observatoorium). Auhinnaga  kaasnes ka 500 USA dollari suurune rahaline preemia.

Eva-Maria Tõnson USA-s

Oma töös „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ arendas Eva-Maria välja töötlusahela, mis kaardistab hoonestatud alasid tehisavaradari satelliidipiltidelt kogutäpsusega 95,6%. 

Kokku esitleti konkursil 1778 teadus- ja innnovatsiooniprojekti 78 eri riigist ja osariigist. Maa- ja keskkonnateaduste kategoorias oli töid 93.

Eestit esindasid sel aastal Los Angeleses toimunud õpilasvõistlusel Eva-Maria Tõnson ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Hans Anniste, vaatlejana osales Põltsamaa kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Urmas Kuusik.

Hans Anniste ja Urmas Kuusik osalesid Intel ISEFil õpilasleiutajate riikliku konkursi parimatena (gümnaasiumiastme parim ja parima kooli tiitli pälvinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tööde juhendaja) ning nende osalemist Intel ISEFil toetab USA Suursaatkond.

Eesti delegatsiooni osavõttu õpilaste teaduskonkursist korraldas Eesti teadusagentuur, õpilasi ja juhendajaid saatis  konkursside koordinaator Margit Lehis.

Lisainfo: Margit Lehis, konkursside koordinaator, tel  730 0335, 520 3270, e-post margit.lehis@etag.ee

Ukraina eksperdid tutvusid Eesti kogemusega ELi raamprogrammi komiteedes

Eesti Teadusagentuur korraldas 17. mail  Kiievis koolitusseminari Ukraina ekspertidele, kes hakkavad esindama oma riiki EL raamprogrammi Horisont 2020 programmikomiteedes. Ukraina assotsieerus  raamprogrammiga 2015. aasta märtsis.

Loengud vaheldusid iseseiva tööga. Pildil püütakse kokku panna lühendid ja lahtiseletused

 

Päeva jooksul läbiti teemad nagu EL teaduspoliitika põhialused, komiteede struktuur ja protseduurireeglid, koostöö erinevate osapooltega oma riigile vajalike tulemuste saavutamiseks, orienteerumine lühendite rägastikus ning programikomitee liikmete roll oma riigi teaduse rahvusvahelisel tutvustamisel.

Eesti koolitajate meeskond koos suursaadik Gert Antsuga (esimeses reas Ene Kadastik ja Gert Antsu, teises reas vasakultÜlle Must, Liis Livin, Tiina Haabpiht ja Reimo Rehkli)

 

 

 

Koolituse viisid läbi Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi  esindajad. Päevale pani punkti vastuvõtt Eesti Ukraina saatkonnas, seda juba laiemale teadus-ja innovatsiooni temaatikast huvitatute ringile.

Juuni algul saabub Ukraina delegatsioon Eestisse, kus kohtutakse oma Eesti kolleegidega erinevatest raamprogrammi komiteedest.

Koolitus sai teoks tänu Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö arengukoostööprojektile „Ukraina Horisont 2020-s“ 

Kontakt: Ülle Must, projektijuht, tel 730 0330 ja 501 4299, e-post ulle.must@etag.ee

Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Täna, 17. mail algab Tallinnas kahepäevane Euroopa STEM Koalitsiooni üldkogu, mis toob kokku 14 riigi ja mitme üleeuroopalise organisatsiooni esindajad. STEM Koalitsiooni võrgustiku eesmärgiks on tõsta Euroopa riikide valitsustasandi, ettevõtjate ja haridussektori teadlikkust teaduse, tehnoloogia ja inseneeria (STEM) olulisest rollist ühiskonnas.

Üldkogu keskseks teemaks on valdkonna populariseerimise mõju hindamise võimalused, kuna tegevusi on tavaliselt palju erinevaid ja üksikute tegevuste osa tulemustes on keeruline analüüsida. Osalejad tutvustavad mõju hindamise praktikaid oma organisatsioonides. Selle tulemusena koostatakse ülevaade, mis on mõeldud kasutatamiseks kõikides Euroopa riikides.

Eesti esindajad tutvustavad külalistele PISA uuringu loodus- ja täppsteaduste valdkonna heade tulemuste tausta ning telesaadet „Rakett69“, mis 2012. aastal valiti Euroopa Ringhäälingute Liidu poolt parimaks haridussaateks Euroopas ja lõpetas äsja oma 7. hooaja.

STEM valdkonna ülikoolikoolilõpetajate vähesus ning nende oskuste mittevastavus ettevõtete vajadustele on üleeuroopaliselt majandusarengut takistavaks probleemiks. Jeroen van der Veer, energiaettevõtte Shell endine president ja praegune Hollandi riikliku STEM platvormi Beta Techniek nõukogu esimees, kommenteeris haridussüsteemide arengu vajadust: “Ei ole kahtlust, et tehnoloogia areneb tulevikus praegusest veelgi kiiremini ja seetõttu on äärmiselt oluline süsteemne koostöö hariduse pakkujate ja ettevõtete vahel. See on lähitulevikus riiklike haridussüsteemide arengu võtmekomponendiks”.

Koostöö vajadust rõhutab ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Vaatamata sellele, et Eesti õpilastest üle 20% tahab edasi õppida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas ning selle näitajaga oleme Euroopas heal positsioonil, ei piisa kasvuks enam üksiku riigi praktikatest – uute toimivate lahenduste loomiseks on rahvusvaheline koostöö ülimalt oluline.“

EU STEM Koalitsioon (EU STEM Coalition) teeb koostööd selle nimel, et riigid looksid ja rakendaksid oma STEM valdkonna arengustrateegiad ja saaksid kogemusi jagada nii omavahel kui ka uutele kaasatavatele riikidele. Oluline on, et lähenemine sobiks just konkreetse riigi haridus- ja majanduskeskkonnaga ning tööturuvajadustega.

Eesti esindaja koalitsiooni töös on Eesti Teadusagentuur, kes koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel ellu kutsutud teadus- ja tehnoloogiapakti. Pakti eesmärgiks on STEM valdkonna populariseerimine noorte seas ja ühiskonnas laiemalt, valdkonna hariduse kvaliteedi tõstmine ning selles töötamise väärtustamine. Võrgustikku kaasatakse haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja riigisektor.

 

Täiendavat info teadus- ja tehnoloogiapakti kohta saab veebilehelt http://www.etag.ee/koostoo/tehnoloogiapakt/

STEM Koalitsiooni, selle liikmete ja tegevuste kohta leiab infot www.stemcoalition.eu.

 

Lisainfo: Signe Ambre, teadus-ja tehnoloogiapakti koordinaator,  tel 5884 8398;  e-post signe.ambre@etag.ee

NUTIKAS meetme esimene voor toetas ettevõtete arendusplaane 3,5 miljoni euroga

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme (NUTIKAS) esimeses taotlusvoorus sai toetust 15 ettevõtet, et viia oma arenguplaane ellu koostöös teadusasutustega. Toetust saanud ettevõtete seas on nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ka üks erialaliit.

„Esimeses voorus laekunud taotlused näitavad, et ettevõtetel on huvitavaid arenguplaane, mida koostöös teadusasutustega ellu viia,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. „Toetust saanute osakaal – 42% taotlustest – kinnitab, et taotlusprotsess on kõigile jõukohane ega ole keeruline. Kutsun ettevõtteid julgemalt toetust taotlema, kuna see on hea võimalus arendustegevusega seotud riske maandada ja lennukad plaanid ellu viia.“

Toetatud projektid kestavad kuni kolm aastat. Esimesi tulemusi saab näha tänavu juunis, kui OÜ Celsius Healthcare’il valmib koostöös TTÜ eMeditsiini laboriga ravimite doseerimise e-teenuse prototüüp. Uuendusliku, kogu sektorit edasi viiva taotlusega paistis silma Eesti Kindlustusseltside Liit, mis asus koostöös Tartu Ülikooli maateaduse ja füüsika instituutidega ning TTÜ küberneetika instituudiga arendama üleriigilist tormiohu geoinfosüsteemi. See võimaldab tuvastada automaatselt võimalikku tormiohu riski mistahes Eesti punktis.

NUTIKAS toetusmeetme esimeses taotlusvoorus laekus 41 taotlust, milles küsiti toetust kokku ligi 20 miljoni euro eest. Hindamisele jõudis neist 36 taotlust, millest rahuldati 15. Kokku eraldati esimeses voorus ettevõtetele toetust 3,5 miljonit eurot.

 

Tähelepanu äriplaanile

„Taotluste puhul tasuks erilist tähelepanu pöörata äriplaanile, kuna see on osutunud komistuskiviks 80% mitterahuldatud taotluste puhul. Tuleks sõnastada selged eesmärgid ja tegevused, kuidas nendeni jõuda ning esitada finantsnäitajate realistlik prognoos. Samuti peaks detailselt kirjeldama konkurentsiolukorda,“ tõi meetmehoidja Tea Tassa välja mõned näpunäited eduka taotluse esitamiseks.

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meede pakub ettevõttele toetust rakendusuuringute ja tootearendusprojektide elluviimiseks koostöös teadusasutustega. Ühe projekti kohta on võimalik toetust saada kuni 2 miljonit eurot. Käimasoleva teise taotlusvooru maht on 9 miljonit eurot ja see kestab kuni 20.12.2017. Kogu meetme maht aastani 2022 on 26,6 miljonit eurot.

Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeetmega ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamiseks. Meetme taotlusvoore korraldab SA Archimedes koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondilt ja Eesti riigilt.

Kõigi toetust saanud projektide ja taotlusvoorude jooksva ülevaatega on võimalik tutvuda SA Archimedese kodulehel.

 

Lisainfo:

Viktor Muuli, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, ETAg, 730 0325

Tea Tassa, SA Archimedes meetmehoidja, tea.tassa@archimedes.ee, 730 0396

 

www.etag.ee/nutikas

www.archimedes.ee/nutikas

 

 

Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha

Tänavusel teaduse populariseerimise projektikonkursil sai toetust 28 projekti kogusummas 155 000 eurot. Jagatud toetuse abil täienevad näiteks mitmed populaarteaduslikud muuseumiekspositsioonid, toimub teaduspäevi ja -laagreid, koolitatakse lasteaedade ja algkoolide robootikaringide juhendajaid ning korraldatakse polaarviktoriin, mille tublimad osalejad saavad võimaluse minna koos Eesti teadlastega õpilasekspeditsioonile Skandinaavia polaaraladele.

Uute interaktiivsete eksponaatide ja haridusprogrammidega täienevad näiteks Eesti Meremuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi Tähetorni, Eesti Tervishoiumuuseumi ning Energia Avastuskeskuse näitused. Teadusekspositsioonide loomiseks toimub hackathon „Garage48 elamused ja ekspositsioonid“ SPARK MakerLab-i eestvedamisel. Mai lõpus korraldatakse paljude osapoolte koostöös Tartus esimene Euroopa Füüsika olümpiaad, kuhu on juba eelregistreerinud võistkonnad 20 riigist.

Õpilaskonverentsi korraldamiseks sai toetust  Tartu Ülikooli muuseum, mis kutsub üle Eesti 1.-3. klasside õpilasi osalema Hullu Teadlase teaduskonverentsil „H2O võta kaevust ja joo“.

Veebirakendused ajaloo tundma õppimiseks

Mitme reaal- ja loodusteadustega seotud projekti kõrval sai toetust ka filosoofiatunde mitmekesistav programm, mida veab eest MTÜ Filosoofiasõprade Selts ja ajalootudengite uurimistöid veebipõhise kaardirakendusega siduv projekt Tartu Ülikoolist. Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel on loomisel Christian Ackermanni loomingu uurimist ja tutvustamist hõlbustav teadusveeb.

Teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus tänavu 148 taotlust (kogusummas 1 190 270 eurot). Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

 

Lisainfo:
Katrin Saart
Konkursi koordinaator
tel 7300 378, 5695 5985

Baltimaade infoseminar “Euroopa inimvara arendamise strateegia teadlastele” toimub 13. juunil

Euroopa Komisjoni ja Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatav Inimvara arendamise strateegia teadlastele Baltimaade infoseminar toimub Tallinnas, Tallink Spa & Conference Hotellis (Sadama 11) 13. juunil.

Seminari eesmärk on tutvustada Eesti, Läti ja Leedu TA asutustele Euroopa teadlaste harta & Teadlaste töölevõtmise juhendi põhimõtteid ning nende rakendamist Inimvara arendamise strateegia (Human Resources Strategy for Researchers – HRS4R) toel. Seminaril tutvustatakse ka käesoleval aastal avanenud mobiilsetele teadlastele mõeldud üle-Euroopalist pensionifondi RESAVER.

Seminarile on oodatud TA ja teadust rahastavate asutuste kõik personaliosakondade töötajad ja juhatajad, turundus- ja/või kommunikatsiooniosakondade töötajad ja juhatajad, kvaliteedi hindamisega tegelevad ametnikud ja muud huvilised. Seminar toimub inglise keeles. Päevakava on manuses.

Registreerumine on avatud 11. maini. Kaugemalt tulijatele kompenseeritakse transpordi- ja majutuskulud.

Detailsem ürituse info on EURAXESSi Eesti portaalis https://www.euraxess.ee/estonia/news/human-resources-strategy-researchers-workshop-tallinn ning  ka Eesti teadusagentuuri kodulehel http://www.etag.ee/en/uritus/workshop-how-to-attract-best-talented-researchers/.

How to best attract talented researchers

TALLINN_programme_final

What others say_testimonials

 

Kontakt:

Hanna Raig

EURAXESS Estonia

Estonian Research Council/Eesti Teadusagentuur

hanna.raig@etag.ee

+372 55 635 808

www.euraxess.ee

 

SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) otsib koolituse läbiviijat

Koolituse läbiviija ülesanne on koostada programm ja viia läbi koolitused õpetajatele näidisprobleemülesannete koostamisest loodusainete ning karjääriõpetuse integreerimisel.

  1. Koostada 12 h koolitusprogramm õpetajatele loodusainete ning karjääriõpetuse omavahelisest integreerimisest põhikooli kolmandas astmes. Koolitusprogrammi koostamise tähtaeg on 25. mai 2017.
  2. Viia läbi kaks kahepäevast koolitust perioodil 01. – 30. juuni 2017.
  3. Töötada koolitatavatega koostöös välja näidisprobleemülesanded; tähtaeg 30. juuni 2017.
  4. Sõnastada ja metoodiliselt kirjeldada 10 probleemülesannet nii, et need oleksid kasutatavad põhikooli kolmandale astmele näidisõppematerjalina (situatsiooni kirjeldus juhistega (labori külastus, ettevõtte külastus vms koos metoodiliste kirjeldusega); tähtaeg 31. juuli 2017.

Koostatavad probleemülesannete autoriõigused loovutab koolitaja Eesti Teadusagentuurile.

Koolitused toimuvad kahepäevastena Tartus ja Tallinnas. 

ETAg katab eelnevalt kokkulepitult koolituse toimumisega seotud kulud, koolitaja majutus- ja sõidukulud ning vajadusel koolituse materjalikulu.

ETAg sõlmib koolitajaga  käsunduslepingu.

Kandideerimiseks palume saata:

  • CV, mis sisaldab infot koolitaja kogemustest valdkonnas;
  • Esialgne tegevusplaan eeldatava ajakava ja töömahu arvestuse tundides iga ülesande täitmiseks;
  • Hinnapakkumine, kus on tunnihind brutotasuna.

Tegevusi rahastatakse ERF-i programmi TeaMe+ toel.

Pakkumisi ootame hiljemalt 11. maiks 2017 e-posti aadressil: kaili.kaseorg@etag.ee

Kontakt ja lisainfo
Kaili Kaseorg-Cremona
Eesti Teadusagentuur
Tel 580 50869
E-post kaili.kaseorg@etag.ee 

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide infopäev Tartus

Neljapäeval, 18. mail 2017
kell 13:00 – 15:00
Ülikooli 18, ruum 139

Horisont 2020 programmist rahastatavate Marie Skłodowska-Curie (MSC) individuaalgrantide eesmärgiks on toetada teadlaste karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante saavad taotleda doktorikraadiga teadlased, et stažeerida 1 kuni 2 aastat välisriigis. Reeglina kehtib nn mobiilsuskriteerium: taotleja ei või olla elanud või töötanud riigis, kuhu minekuks ta granti taotleb, enam kui 12 kuud viimase 3 aasta jooksul. MSC individuaalgrandid toetavad ka reintegratsiooni Euroopas pärast pikemat viibimist väljaspool Euroopat ning teadustööle naasmist pärast vahepausi (nt pärast vanemapuhkust). Neil juhtudel on mobiilsuskriteerium paindlikum: sihtriigis viibimise pikkus ei või ületada 3 aastat viimase 5 aasta jooksul.

2017.a Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide konkurss avanes 11. aprillil ning taotluste esitamise tähtaeg on 14. september 2017.a.
Konkursi veebileht:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/calls/h2020-msca-if-2017.html

Infopäeva esimeses osas annab Horisont 2020 Marie Skłodowska-Curie meetmete konsultant Kristin Kraav (Eesti Teadusagentuur) ülevaate konkursi eesmärkidest ja tingimustest ning taotlusdokumentidest. Seejärel räägib grandi taotlemise ja elluviimise kogemusest Elin Org (Tartu Ülikool), kes viibis 7 RP Marie Curie individuaalgrandi toel 2 aastat USAs UCLA ülikoolis.

Registreeru infopäevale: http://www.etag.ee/uritus/marie-sklodowska-curie-individuaalgrantide-infopaev-tartus-2/ 

NB! 22. mail toimub sama infoüritus ka inglise keeles, Jakobi 2 ruum 114, kell 13-15.00. Lisainfo ja registreerumine ingliskeelsele infopäevale siin: http://www.etag.ee/en/uritus/information-day-marie-sklodowska-curie-individual-fellowships-tartu/ 

 

Lisainfo:

Kristin Kraav
MSC tegevuste konsultant
Eesti Teadusagentuur
kristin.kraav@etag.ee
Tel 730 0337
skype: kristinkraav
www.etag.ee

Otsitakse eksperte ERA.Net RUS Plus teadusprojektide ühiskonkursside hindamiseks

ERA.Net RUS Plus ühendab seitseteist teadust ja innovatsiooni rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Serbia, Šveits ja Türgi).

Konsortsium kutsub osalevate riikide teadlasi ennast  registreerima  4. juulil 2017 sulguva teadusprojektide konkursi taotluste hindajaks järgmistes valdkondades:

  1. Nanotehnoloogia
  2. Keskkond / kliimamuutused
  3. Tervis
  4. Sotsiaal-ja humanitaarteadused
  5. Robootika

Lähemalt: ERA.Net RUS Plus kodulehel http://www.eranet-rus.eu/

Hindamiseksperdilt oodatakse:

  • Eelnevat  teadusprojekti juhtimise või hindamise kogemust;
  • Eelnevat rahvusvahelise teaduse- ja tehnoloogia alase koostöö kogemust;
  • Teadus- ja arendustegevuse projektide tulemuste rakendamise oskust;
  • Tehnoloogiasiirde ja innovatsiooni kogemust.

Inglise keele valdamine on kohustuslik. Eelnevaid teadmisi ja kogemusi Euroopa-Vene teaduskoostöö valdkonnas peetakse lisaboonuseks.

Eeldatav taotluste hindamise periood on august-september 2017. a (teadusprojektid).
Avatud teemaga innovatsioonikonkursile esitatud taotluste hindamised toimuvad oktoober-november 2017. a.

Ekspertidel tuleb hinnata kuni 25-leheküljelisi täistaotlusi. Hindajate tööd tasustatakse (50€ iga täistaotluse hindamise eest).

Hindajaks saab ennast registreerida: https://secure.pt-dlr.de/evalinco/?callReference=ERA-NET-RUS-Plus

Projekti hindajate andmebaasi haldab ERA-Net Rus Plus koordinaator DLR Saksamaalt. Hetkel on andmebaasi registreerunud 5000 hindajat enam kui 60 riigist.

Täpsema info saamiseks palun pöörduda ERA.Net RUS Plus ühise sekretariaadi poole:

Karin Kiewisch, E‐mail: karin.kiewisch@dlr.de
Yaroslav Sorokotyaga, E‐mail: ysorokot@rfbr.ru

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris
Ülle Must
+37 27 300 330
ulle.must@etag.ee

Horisont 2020 edasijõudnute koolituse I moodul

10. mail 2017 kell 10-14.30 toimub Tallinnas Kreutzwaldi hotellis (Endla 23) Horisont 2020 koolituse I moodul edasijõudnutele.

Koolitajad: Ülle MustArgo Soon ja Aavo Kaine
Toimumiskoht: Kreutzwald Hotel Tallinn (Endla 23), kell 10-14.30

Koolituse põhiteemad: 
Grandileping, konsortsiumi leping, konsortsiumi haldamine, praktilised ülesanded.

PS! Koolitusele palume kindlasti kaasa võtta sülearvuti!

Koolitusel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine, mida saate teha Eesti Teadusagentuuri kodulehel: 

http://www.etag.ee/uritus/horisont-2020-jatkukoolitus-tallinnas/

Lisainfo:
Kristi Auli
kristi.auli@etag.ee 

Avanes ERA.Net RUS Plus teine teadusprojektide konkurss

2. mail avanes ERA.Net RUS Plus teine teadusprojektide konkurss. Eesti teadlastel on võimalik osaleda järgmistes konkursi valdkondades:

  1. Nanotehnoloogia
    1. arenenud nanoandurid keskkonna ja tervise jaoks
    2. disainil ja modelleerimisel põhinevad uudsed funktsionaalsed nanomaterjalid
  2. Keskkond/kliimamuutused
    1. kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste mõju keskkonnale
    2. veesüsteemide reostuse ennetamine ja reostatud veesüsteemide tervendamine
  3. Sotsiaal- ja humanitaarteadused
    1. demograafia, konfliktid ja turvalisus
    2. traditsioonilised ja mittetraditsioonilised kultuuriväärtused
    3. regionaalarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed

Konkursi rahastamisel osaleb seitseteist teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Serbia, Šveits ja Türgi). Projekti konsortsiumis peab olema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist, neist üks Venemaalt. Projekti minimaalne kestus on 24 kuud ning pikim 36 kuud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 04.07.2017 kell 15.00 CEST.
Taotlused tuleb esitada läbi elektroonilise taotlussüsteemi:
https://secure.pt-dlr.de/ptoutline/RUS_ST2017                                                                                                                      
Täielik info konkursi kohta on saadaval ERA.Net RUS Plus kodulehel: http://www.eranet-rus.eu/en/196.php

Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.

 

Lähem info Eesti Teadusagentuurist

  • Info ühiskonkursi kohta:
    Ülle Must; must@etag.ee; Tel 730 0330 ja 501 4299
  • Info programmi Mobilitas Pluss ja projekti eelarve koostamise küsimustes:
    Margus Harakharak@etag.ee; Tel 731 7343 ja 511 0332

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad on selgunud

Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid täna välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad ja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF. 

Konkursile esitatud 136 tööst valis teadlastest koosnev žürii lõppvooru 83 uurimistööd, mida teadusfestivali eilse ja tänase päeva jooksul esitleti žüriile ja avalikkusele. 

Kõik auhinnatud 2017. Foto: Sven Tupits

Riiklikud preemiad andis üle Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Oma tervituskõnes rõhutas Andres Koppel, et teadus pole mitte ainult huvitav, vaid ka väga oluline selleks, et mõista, kuidas maailm ja ühiskond toimib. „Mul on erakordselt hea meel, et meil on nii palju noori, kes soovivad süveneda ja uurida erinevaid elunähtusi. Tänan teid, teie juhendajaid, vanemaid, sõpru ning kõiki festivali toetajaid!“

Žürii esimees, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Toomas Vaimann tõstis esile konkursile esitatud tööde rohkust ja ühtlast kõrget taset. „Kunagi paarikümne osalejaga alustanud konkursist on saanud suursündmus, mis tipneb teadusfestivali ja saja konkursitööga. Olen väga kindel, et paljud teist annavad tulevikus oma osa teaduspõhise ühiskonna kujundamisele,“ ütles Toomas Vaimann.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli ja gümnaasiumiastmes, eripreemiad andsid üle enam kui 26 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, ülikoolid, muuseumid ja teadusharidust populariseerivad asutused.

Tänavu juba 16 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima teemasid, mis neid huvitavad ja oleksid ka teistele. 16 aasta jooksul on konkursile saadetud üle 1400 töö.
28. aprillil toimunud auhindamist saab järelvaadata ERR teadusportaalis Novaator: http://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused, sh eripreemiad

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

Mirel Mesila (Tallinna Reaalkool) töö „Proteiinkinaasi Aurora B jaoks biligandsete inhibiitorite arendamine ning biokeemilise mitte-radioaktiivse inhibeerimismeetodi väljatöötamine“ eest.

Brita Laht (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas“ eest.

II preemia (800 eurot)

Jasper August Tootsi (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga“ eest.
Erik Markus Kannike (Tallinna Inglise Kolledž) töö „Ameerika Ühendriikide roll Süürias varajase külma sõja ajal (1949-58)“ eest.

III preemia (600 eurot)

Anni Britta Pajoma (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) töö „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“.
Alois Andreas Põdra (Tallinna 21. Kool) töö „Ungru mõisa härrastemaja esinduskorruse põhiplaani rekonstruktsioon“.

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

Gendra Allikmaa ja Huberta Karma (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Radioaktiivne radoon Saaremaa õhus ja selle mõõdetavus Vernier´ kiirgusmõõtjaga“ eest;

Maiann Pukka (Vändra Gümnaasium) töö „Lammaste siseparasiitide esinemine Sohlu küla talude lammastel“ eest.

II preemia (550 eurot)

Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens): bioloogia ja levik Saare maakonnas“ eest;

Hipp Saar (Osula Põhikool) töö „Lehmanimed minevikus ja tänapäeval“ eest.

III preemia (350 eurot)

Kristo Kakkum (Aste Põhikool) ja Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa Ühisgmnaasium) töö „Mäger (Meles meles): bioloogia, levik. Mägra populatsiooni suurenemisega seonduvad probleemid Saaremaal“

Kairi Ojasoo (Tapa Gümnaasium) töö „Fosforisisalduse määramine erinevat tüüpi proovides- spektrofotomeetriline meetod“ eest

Eesti esindaja USAs ülemaailmsel noorte teadlaste konkursil Intel ISEF (mai 2017)
Mirel Mesila (Tallinna Reaalkool) tööga „Proteiinkinaasi Aurora B jaoks biligandsete inhibiitorite arendamine ning biokeemilise mitte-radioaktiivse inhibeerimismeetodi väljatöötamine“.

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (2017 septembril Tallinnas)

Brita Laht (Saaremaa Ühisgümnaasium) tööga „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas“

Jasper August Tootsi (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga“

Anni Britta Pajoma (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tööga „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest auhinnati I preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

Darja Lavõgina (Tartu Ülikool), Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool) Mirel Mesila töö juhendamise eest;

Riinu Härmas ja Anne Menert (Tartu Ülikool) Brita Laht’i töö juhendamise eest;

Inge Vahter ja Indrek Peil (Saaremaa Ühisgümnaasium) Gendra Allikmaa ja Huberta Karma töö juhendamise eest;

Hille Arumäe (Vändra Gümnaasium) ja Leena Gerz (OÜ Vändra Veterinaar) Maiann Pukka töö juhendamise eest.

Publiku lemmikud

Sten Kall ja Emili Külaots Konguta koolist – Õhulabor
Alesja Suzdaltseva Lasnamäe Gümnaasiumist „Konformism ja nonkonformism Eesti kunstis 1940-1966“

Asutuste ja organisatsioonide eripreemiad

 Algklasside projektide preemiad

Eesti Lastekirjanduse keskuse eripreemiad

o Kevo Kasesalu, Marta-Miia Müürsepp, Konguta Kool 2. klass. Veelabor
o Johanna Merila, Pärnu Mai Kool 1. klass Katsed vee ja kangastega. Avastusõpe
o Hugo Feliks Väljamäe, Merivälja Kool 3. klass. Kellel on 3. b klassi lastest kõige suurem kopsumaht?

Kaitseministeerium

Hendrik Eerikson, Nõo Reaalgümnaasium, „Kiirtejälitusalgoritmi ja footonkaardistamise praktiline rakendus Pythonis“,

Andreas Vija, Hugo Treffneri Gümnaasium, „Imidasooltsüklil põhinevate polüioonvedelike kasutamine uudset tüüpi tehislihastes“.
Maaeluministeerium

Kristjan Kõster, Tallinna 21. Kool: Vetikast Furcellaria Lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st.

Maiann Pukka, Vändra Gümnaasium, Lammaste siseparasiitide esinemine Sohlu küla talude lammastel

Siseministeerium

Mari-Liis Lattik, Kanepi Gümnaasium, Küberkiusamine Kanepi gümnaasiumi õpilaste seas.

Teele Susi, Vinni-Pajusti Gümnaasium, Suhtumisest pagulasprobleemi Eestis aastal 2015 Virumaa Teataja artiklite ja gümnasistide arvamuste põhjal

Sotsiaalministeerium

Maria Keridon, Tallinna Reaalkool, Farmakogenoomika rakendamise võimalused Eesti personaalmeditsiinis.

Mati Lepikson, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Prantsuse Lütseumi 3.-5. klasside õpilaste eluviisi uuring.

Eesti Kultuurkapital

Hedvig Haarde, Prantsuse Lütseum, Järva-Jaani kihelkonna neiu rahvarõivakomplekti valmistamine
Mattias Aksli, Ädu Arvisto, Karel Külm Hugo Treffneri Gümnaasium, Hobuse 2 koolihoone makett
Marii Kivi, Tartu Tamme Gümnaasium, Naiserollid Kristiina Ehini luules

Eesti Ajaloomuuseum

Mia Martina Peil, Rocca al Mare Kool, Lokuta küla aastatel 1939-2016

Eesti Energia

Karl-Ander Kasuk, Tallinna Reaalkool, Polümeermembraan─elektrolüüt kütuseelemendi katalüsaatorite Pd nanoosakeste ja PtPd sulami nanoosakeste süntees ning karakteriseerimine.

Eesti Füüsika Selts

Hartvig Tooming, Tallinna Prantsuse Lütseum, “Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga”.

Eesti kirjandusmuuseum

Hipp Saar, Osula Põhikool, „Lehmanimed minevikus ja tänapäeval.“

Eesti Kunstiakadeemia 

Alois Andreas Põdra, Tallinna 21. kool “Ungru mõisa härrastemaja esinduskorruse põhiplaani rekonstruktsioon”.

Mattias Aksli, Ädu Arvisto ja Karel Külm, Hugo Treffneri Gümnaasium, “Hobuse 2 koolihoone makett”.

Ajakirjade Eesti Loodus ja Horisont ühisauhind

Ajakiri Horisont

Hartvig Tooming, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga.

Ajakiri Eesti Loodus

Roosmarii Sarapuu, Liisa Õunpuu Saaremaa Ühisgümnaasium, Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens): bioloogia ja levik Saare maakonnas

Eesti Loodusmuuseum

Roosmarii Sarapuu, Liisa Õunpuu, Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens): bioloogia ja levik Saare maakonnas“.

Eesti Maaülikool

Maiann Pukka, „Lammaste siseparasiitide esinemine Sohula küla talude lammastel“;

Karolina Juhani, „Valguse ja temperatuuri mõju kirsipistikute juurdumisele mikropaljundusel“;

Elina Salumäe, „Eesti poekettides müüdavate jäätiste rasvhappeline koostis“

Eesti Psühholoogide Liit

Diplom cum laude. Sixten Alex Luik, Richard Annilo, Hugo Treffneri Gümnaasium, Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil.

Rakenduspsühholoogia eriauhind Anna Helena Ursula Allvee, Tallinna Prantsuse Lütseum. Autistlikud lapsed: erinevused ja sarnasused võrreldes arenguhäiretega lastega.

Eesti Rahva Muuseum

Hedvig Haarde, Tallinna Prantsuse Lütseum, Järva-Jaani Kihelkonna neiu rahvarõivakomplekti valmistamine;

Uik Leete, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu noorte suhtumine erinevatesse rahvastesse“

Eesti Teaduste Akadeemia
Realia. Hartvig Tooming, Tallinna Prantsuse Lütseum “Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga”
Naturalia. Britha Kuldsaar, Saaremaa Ühisgünaasium “Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas”
Socialia.. Sixten Alex Luik ja Richard Annilo, Hugo Treffneri Gümnaasium “Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil
Humanitaria. Karel Külm, Ädu Arvisto ja Mattias Aksli, Hugo Treffneri Gümnaasium “Hobuse 2 koolihoone makett” –

Eesti Tervishoiu Muuseum.
Einike Lemats, Tartu Tamme Gümnaasium, Südameinfarkti riskifaktorite esinemine Tartu Tamme Gümnaasiumi 10. klasside (2015/2016) õpilaste hulgas

Energia Avastuskeskus
Hartvig Tooming, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga

Keskkonnaamet
Teet Egert Vaabel Tallinna Reaalkool, „Mesila kui ökoloogiline konsortsium“.
Gendra Allikmaa , Huberta Karma, Saaremaa Ühisgümnaasium, „Radioaktiivne radoon Saaremaa õhus ja selle mõõdetavus Vernier’ kiirgusmõõtjaga“.

Tallinna Loomaaed

Cathrin Benita Poopuu, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Kristo Kakkum, Aste Põhikool, „Mäger (Meles meles): bioloogia, levik. Mägra populatsiooni suurenemisega seonduvad probleemid Saaremaal“

Tallinna Tehnikaülikool
Teet Egert Vaabel, Tallinna Reaalkool, Mesila kui ökoloogiline konsortsium

Tallinna Ülikool
TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut. Teet Egert Vaabel, Tallinna Reaalkool, “Mesila kui ökoloogiline konsortsium”;
TLÜ haridusteaduste instituut. Anna Helena Ursula Allvee, Tallinna Prantsuse Lütseum, “Autistlikud lapsed: Erinevused ja sarnasused võrreldes arenguhäiretega lastega”.
TLÜ ühiskonnateaduste instituut. Sixten Alex Luik, Richard Annilo; Hugo Treffneri Gümnaasium, “Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil”;
TLÜ humanitaarteaduste instituut. Marii Kivi, Tartu Tamme Gümnaasium, “Naiserollid Kristiina Ehini luules”;
TLÜ digitehnoloogiate instituut. Mari-Liis Lattik, Kanepi Gümnaasium, “Küberkiusamine Kanepi Gümnaasiumi õpilaste seas”.

Rasmus Rammo, Tallinna 21. Kool, “Muutused Dracula tegelaskuju ja teda ümbritseva keskkonna kujutamises möödunud sajandi jooksul viie populaarsema Dracula-teemalise filmi näitel”
Piia Tomingas, Läänemaa Ühisgümnaasium, “Coeloglossum viride populatsioonidünaamika Eestis (1998–2015) ja Keemu rannaniidul (1998–2016). Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel (2015–2016)”.

Tartu Observatoorium
Hartvig Tooming, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga.

Tartu Ülikool
TÜ üldahind, Andreas Vija, Hugo Treffneri Gümnaasium, “Imidasooltsüklil põhinevate polüioonvedelike kasutamine uudset tüüpi tehislihastes”
TÜeriauhind sotsiaalvaldkonnas, Erik Markus Kannike, Tallinna Inglise Kolledž, “Ameerika Ühedriikide roll Süürias varajase külma sõja ajal (1949-1957)”
TÜ eriauhind meditsiinivaldkonnas, Maria Keridon, Tallinna Reaalkool, “Farmakogenoomika rakendamise võimalused”
TÜ eriauhind humanitaarvaldkonnas. Hannabel Kruusmäe, Viljandi Gümnaasium, “Sõnastusstiili kirjeldamine Paavo Matsini “Gogoli disko” näitel
TÜ eriauhind loodusteaduste valdkonnas. Brita Laht, Saaremaa Ühisgümnaasium, “Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilokoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas”

Teaduskeskus AHHAA
Mihkel Pent, Jõgevamaa Gümnaasium,Iioonvedeliku ja nanoosakeste efektiivsus õlilisandina. Jasper August Tootsi, Hugo Treffneri Gümnaasium, Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga

Tervise Arengu Instituut
Britha Kuldsaar Saaremaa Ühisgümnaasiumist töö eest „Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas“.

 

Lisainfo:
Terje Tuisk, Teaduse populariseerimise osakonna juhataja, tel 51 10356, terje.tuisk@etag.ee
Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, telefonil 731 7354/5805 0869, kaili.kaseorg@etag.ee

Konkurss Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuringu elluviija leidmiseks

Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise uuringuga „Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades.“.

Uuringu eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine, et tõsta Eesti biomajanduse konkurentsivõimet. Seejuures peetakse silmas lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise väljavaateid ning jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Eelneva põhjal töötatakse välja võimalikud ärimudelid valitud valdkondades.

Uuringut ootame läbi viima eri asutuste konsortsiume, kes esitavad pärast lähteülesandega tutvumist oma uuringuettepaneku. Konsortsiumitel, kes soovivad konkursil osaleda, tuleks endast teada anda Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultant Maikki Moosusele (maikki.moosus@etag.ee) või Eesti teadusinfosüsteemi üldmeiliaadressile etis@etag.ee. Seejärel avame Eesti teadusinfosüsteemis ETIS ligipääsu vastavale taotlusvormile. Vorm tuleb täita inglise keeles.

Konkurss jääb avatuks kaheks kuuks, lõpptähtajaga 27.06.2017. Uuringu läbiviimsest huvitatud konsortsiumil on soovitav 30 päeva jooksul pärast konkursi avamist kohtuda tellijatega (Eesti Teadusagentuur, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), et arutada, kas koostatav uuringuplaan on kooskõlas tellija ootustega.

 

Lähteülesanne ja rohkem infot ETAg-i kodulehel.

 

Kontakt
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 53001912

Konkurss personaalmeditsiini kliiniliste juhtprojektide elluviija leidmiseks

Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise uuringuga „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid (pilootprojektid) rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“.

Uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis haiguste ennetamiseks ja ravi tõhustamiseks. Samuti on plaan töötada välja personaalmeditsiini teenusemudel.

Projekti teine eesmärk on testida personaalmeditsiini andmetaristut ja otsustustuge, kaardistada ilmnevad probleemid ja pakkuda välja kliiniliste komponentidega seonduvaid lahendusi süsteemide täiustamiseks. Projekti lõpus saab uuringu tulemuste põhjal otsustada, kuidas juurutada personaalmeditsiin rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaigustega seonduvate probleemide ennetamisel ja ravil ning ka uutes lisanduvates valdkondades Eesti tervishoiusüsteemis. See võimaldab muuta personaalmeditsiini osaks tervisemajanduse teadus- ja arendustegevusest ning ettevõtluse arengust.

Uuringut ootame läbi viima eri asutuste konsortsiume, kes esitavad pärast lähteülesandega tutvumist oma uuringuettepaneku. Konsortsiumitel, kes soovivad konkursil osaleda, tuleks endast teada anda Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultant Maikki Moosusele (maikki.moosus@etag.ee) või Eesti teadusinfosüsteemi üldmeiliaadressile etis@etag.ee. Seejärel avame Eesti teadusinfosüsteemis ETIS ligipääsu vastavale taotlusvormile. Vorm tuleb täita inglise keeles.

Konkurss jääb avatuks kaheks kuuks, lõpptähtajaga 26.06.2017. Uuringu läbiviimsest huvitatud konsortsiumil on soovitatav 30 päeva jooksul pärast konkursi avamist kohtuda tellijatega (Eesti Teadusagentuur, Sotsiaalministeerium), et arutada, kas koostatav uuringuplaan on kooskõlas tellija ootustega.

 

Lähteülesanne ja rohkem infot ETAg-i kodulehel.

 

Kontakt
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 53001912