Eesti maapõueressurssidele asutakse otsima innovaatilisi ja keskkonnasõbralikemaid kasutusvõimalusi

Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu Eesti maapõueressursside innovaatiliste ja keskkonnasõbralikemate kasutusvõimaluste uuringu alustamiseks. Kolmeaastast uuringut asub ellu viima konsortsium, kuhu kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Uuringu tulemusi kasutavad valdkonna poliitika kujundamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium.

Maapõueressursina käsitletakse maavarade kõrval ka maa sees asuvat ehituskeskkonda. Samuti on teadlaste vaatluse all teisene toore ehk tootmisjäägid, sealhulgas mäe- ja energeetikatööstuse jäätmete teaduspõhised kasutusalad.

Uuringu eesmärk on tuvastada Eesti maapõueressursside võimalikult otstarbekad ja innovaatilised rakendamise võimalused. Seda nii praegu kasutatavate kui seni veel kasutamata, kuid potentsiaalselt majanduslikku huvi pakkuvate ressursside puhul. 

Puudulik info maapõuerikkustest

“Kõrvuti põlevkivi ja peamiselt kohaliku tähtsusega lubjakivi, kruusa-liiva, turba ja põhjaveega on Eesti maapõues mitmeid potentsiaalseid ressursse nagu fosforiit ja graptoliitargilliit, mille geoloogiline, mäenduslik-geotehniline ja tehnoloogiline uuritus on täna ebapiisav, et teha otsuseid nende  võimaliku kasutuselevõtu kohta ning tagada nende ratsionaalset ja keskkonnasäästlikku  kasutamist. Samuti on Eesti maapõues varasid mille osas puudub kaasaegne ja usaldusväärne info, nagu Eesti aluskorra metallogeneetiline potentsiaal,“ selgitas uuringukonsortsiumi esindaja, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe

Samuti on Kirsimäe sõnul riigil puudulik ülevaade ka kavandatavateks taristuobjektideks nagu Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks kriitiliselt vajalike maapõuekivimite geotehnilistest omadustest. „Kõigi uurimisküsimuste üleselt on tähtis uuringu aspekt maapõuevarade kasutamine säästlikult, võimalikult minimiseeritud keskkonnamõju ning maksimaalse jäätmete taaskasutusega,“ lisas Kirsimäe

Teaduspõhine alus olulisteks otsusteks

Uuringuga soovime saada teaduspõhiseid andmeid riigile kuuluvate maavarade töötlemise kaasaegsete tehnoloogiate kohta, maavarade kasutamise keskkonnamõjude ning sotsiaal-majanduslike (nt riigi tulud, tööhõive, demograafia jne) mõjude kohta. Soovime  leida uudseid lahendusi teisese toorme kasutamiseks. Saadavad tulemused võimaldavad teha otsuseid investeeringuteks ja töökohtade loomiseks selles valdkonnas,“ ütles Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets.

Tegemist on RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames teostatava uuringuga „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“. Uuringu maksumus on 1 257 000 eurot. Selle kulud katab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahendistest.

 „Selle uuringuteema pakkusid välja Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühiselt, ühendades oma ministeeriumite huvid ning keskendudes maapõue ressursside kasutamise uuringute kõige põletavamatele küsimustele. Selline ministeeriumite koostöö ja ühiste eesmärkide seadmine on Eestis pigem erandlik. Uuringu ettepanek sai rahvusvahelistelt retsensentidelt väga kiitva hinnangu, sest Eesti parimad maapõueeksperdid on oma jõud ühendanud ning töötavad riigile oluliste probleemide lahendamiseks koos ,“ selgitas RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist.

RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

 

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 731 7383, 5300 1912, liina.eek@etag.ee

Leho Ainsaar, konsortsiumi juht, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor, telefon 509 8624, leho.ainsaar@ut.ee

Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor, telefon 5344 3145,  kalle.kirsimae@ut.ee

Teadusagentuur toetab teadlaste lühiajalisi õppevisiite ERC grandi hoidjate juurde

Eesti Teadusagentuur (ETAg) pakub ERC (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu) grantide taotlemisest huvitatud teadlastele võimalust minna lühiajalisele õppevisiidile praeguste grandihoidjate juurde. Kuni seitse päeva vältava õppevisiidi eesmärk on ERC grantide taotlemisel edukaks osutunud teadlaste kogemustest õppimine ja oma taotluse koostamiseks vajalike näpunäidete saamine.

Õppevisiitide taotlusvoor avaneb täna, 2. mail. Vooru lõpp on 1. juunil 2017, kell 17.00. Õppevisiidile suunduval teadlasel peaks juba olemas olema oma tulevase ERC grandi taotluse visioon ning ta peaks kavandama lähema kahe aasta jooksul ERC grandi taotluse esitamist. ERC grandi hoidja kogemustest õppimine võiks aidata teadlast taotluse ettevalmistamisel.

Õppevisiidi taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi vahendusel. Taotlusvormi avamiseks palume õppevisiidil osaleda soovival teadlasel edastada oma soov aadressile margus.harak@etag.ee. Külastatava ERC grandi hoidja leidmiseks saab vajadusel abi oma koduasutuse teadus- ja arendusosakonnast või Eesti Teadusagentuurist.

Käesolevas teises voorus on plaanis toetada vähemalt viie teadlase õppereisi. Reisi kulud hüvitab ETAg teadlase koduasutusele tagantjärgi maksedokumentide alusel kuni 1500 euro ulatuses. Lühiajalisi õppevisiite rahastab ETAg läbi Mobilitas Pluss programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Mobilitas Pluss ERC õppevisiidi kava esitamise ja menetlemise juhend

 

Rohkem infot ETAg-i pakutavatest koolitustest ja toetustest ERC grandi taotlejatele leiab siit.

ERC grandi taotlemise toetuse info.

 

Lähem info ja taotlusvormi avamine:

Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss vanemkonsultant
Eesti Teadusagentuur
7 317 343

 

Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“

õpilased_tervitavad_žyriid_Martin_Dremljuga foto
Martin Dremljuga foto teadusfestivali avamiselt

Täna, 28.aprillil kell 11 kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas avatuks II Õpilaste teadusfestival, kus on koos parimad uurimistööde tegijad üle Eesti. Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Korraldab Eesti Teadusagentuur.

Õpilaste teadusfestivali toimumist finantseeritakse Euroopa Regionaalfondist TeaMe+ tegevustest.

Õpilaste teadusfestivali lisainfo:
Margit Lehis, konkursi peakorraldaja, tel 520 320 70, margit.lehis@etag.ee

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi lisainfo:

Kaili Kaseorg-Cremona, konkursside koordinaator, tel 580 50 869, kaili.kaseorg@etag.ee

Pakume tööd personalijuhile ja kahele vanemkonsultandile

Pakume tähtajalise lepinguga tööd personalijuhile: vt töökuulutust: http://www.cv.ee/toopakkumine/sa-eesti-teadusagentuur/personalijuht-d3374896.html

Pakume tähtajalise lepinguga (asenduskoht lapsehoolduspuhkuse ajaks)  tööd  vanemkonsultandile: vt töökuulutust:http://www.cv.ee/toopakkumine/sa-eesti-teadusagentuur/vanemkonsultant-d3375418.html

Pakume osalise koormusega  tööd  vanemkonsultandile: vt töökuulutust: http://www.cv.ee/toopakkumine/sa-eesti-teadusagentuur/vanemkonsultant-d3375442.html

 

 

Valminud on uussisserändajatele mõeldud Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikku tutvustavad lühivideod

Eesti Teadusagentuuril  on valminud inglis- ja venekeelsed videoklipid Eestisse saabunud välisteadlastele, -tudengitele ja teistele meie teadus- ning kõrgharidusmaastikust huvitatud uussisserändajatele.

Lühivideod avavad teaduse- ja kõrghariduse rahastamissüsteemi, teadus- ja arendusasutuste struktuuri, akadeemiliste ametikohtade olemust ning siinse kõrghariduse ja õpetamise iseärasusi.

Kahe- kuni kolmeminutilised videod valmisid Siseministeeriumi juhitud  uussisserändajate kohanemisprogrammi raames, mille abil saavad Eestisse saabuvad välismaalased võimalikult kiiresti omandada esmased teadmised Eestis kohanemiseks ning iseseisvalt hakkama saamiseks.  Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ja riigieelarvelistest vahenditest.

Uussisserändaja on alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elanud välismaalane.

Videoklipid on kõigile vabalt kasutamiseks Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil:

  • Teaduse- ja kõrghariduse rahastamine:

inglise keeles: kliki video vaatamiseks

vene keeles: kliki video vaatamiseks

  • Teadus- ja arendusasutuste struktuur

inglise keeles: kliki video vaatamiseks

vene keeles: kliki video vaatamiseks

  • Akadeemilised ametikohad

inglise keeles:  kliki video vaatamiseks  

vene keeles: kliki video vaatamiseks  

  • Viis praktilist teadmist kõrghariduses orienteerumiseks

inglise keeles: kliki video vaatamiseks   

vene keeles: kliki video vaatamiseks 

  • Õpetamine on protsess

inglise keeles: kliki video vaatamiseks 

vene keeles: kliki video vaatamiseks

Täname kõiki, kes panustasid oma aega ja teadmisi lühivideote loomiseks. Klipid tootis EstFilm.

Rohkem infot uussisserändajatele aadressil www.settleinestonia.ee.

 

Lisainfo:

Kersti Sõgel
Eesti Teadusagentuur
kersti.sogel@etag.ee

 

Algas üliõpilaste teadustööde konkurss

Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid riiklikule konkursile. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on tänavu tavapärasest kuu aega varasem. Töid ootame tänasest, 30.06.2017  kuni 15. septembrini 2017.Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid.

Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi.

Konkursi preemiafond on tänavu varasemast suurem, 70877,79 eurot, sest konkursiga liideti sel aastal esmakordselt ka Sotsiaalministeeriumi valdkondlikud eripreemiad.

Konkursi preemiasummad jagunevad järgmiselt:

  1. rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
  2. magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  3. doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  4.  kaks valdkondade ja tasemete ülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot;
  5. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi 3 eripreemiat, kokku 5497,79 euro väärtuses
  6. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses.

Iga valdkonna kõikidel tasemetel anname lisaks veel välja 3 diplomit.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 26. korda.

Lisainfo:

Sirli Taniloo
konkursi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

Terje Tuisk
telefon: +372 511 0356
terje.tuisk@etag.ee

 

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss otsib reklaamikampaania koostööpartnerit

22.-27. septembril 2017 toimub Tallinnas Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss. Üritust korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konkursile on tulemas 38 riigi õpilaste riiklike teadustööde konkursside võitjad vanuses 15-20. Konkursipäevade jooksul tutvustavad noored stendiettekannetega oma uurimistööde tulemusi ja neid hindab 20-liikmeline rahvusvaheline žürii, mille on kokku kutsunud Euroopa Komisjon.

  1. ja 25. septembril on konkursipaik SpaceX Ülemiste Citys avatud kõigile huvilistele, see on võimalus noorte teadlastega kohtuda ja nende teadustööst rääkida. Ootame rohkearvuliselt  külastajaid Eesti koolidest, lisaks noortele on üritusele väga oodatud ka koolijuhid, õppejuhid ja uurimistöid juhendavad õpetajad.

Konkursi avalikul alal on võimalus osaleda Rakett69 võistlusrajal ja kohtuda Rakett 69 tegijatega. Külastajaid ootavad töötoad peredele, õpilastele ja õpetajatele. Põnevaid tegevusi pakuvad teaduse populariseerijad. Saab ise meisterdada ja katsetada!

Otsime meediaagentuuri, kes aitaks planeerida ja läbi viia reklaamikampaaniat välimeedias, trükimeedias, televisioonis ja internetiportaalides.

Pakkumine peaks kajastama kampaania kogukulu: meediaagentuuri töötasu ning reklaamipindade hinda. Reklaamide kujundused pakub hankija disainipartner.

Reklaamikampaanial on kaks sihtrühma:

  • Konkurssi külastavad väliskülalised, kellele soovime märku anda ürituse olulisusest ja silmapaistvusest Tallinna linnaruumis
  • Konkursi potentsiaalsed külastajad 24. ja 25. septembril – Tallinna linnaelanikud, pered, õpetajad ja kooliõpilased

Soovime välimeedia kampaaniat mõlemale sihtrühmale:

  • Väliskülalistele peaks konkursi sümboolika nähtav olema nende liikumisteedel – 37-39 nädalatel (programmiga saab tutvuda siin: https://eucys2017.eu/eucys2017/programme/)
  • Siseriiklikule sihtrühmale suunatud kampaaniat 38-39 nädalatel

Konkursi külastajatele täiendavalt:

  • Trükireklaami (Postimees, Õpetajate Leht, jm)
  • Telereklaami
  • internetireklaami erinevates portaalides – Postimees, Delfi, Delfi noortekas, Õpetajate Leht

 

Palun saatke oma pakkumised hiljemalt 7. juulil e-postil liina.raju@etag.ee

Pakkumised ja lisainfo:

Liina Raju
EUCYS 2017 projektijuht
liina.raju@etag.ee
Tel: 53499250

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss otsib fototööde koostööpartnerit

Eesti Teadusagentuur otsib Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi fototöödeks koostööpartnerit. Pakkumist palume 7. juuliks.
EUCYS 2017 toimub 22.-27. septembril 2017 erinevates toimumispaikades Tallinnas. Konkursil esineb stendiettekannetega 89 projekti, osalevad õpilased 38 riigist. Konkursile pääsenute hulgast valib rahvusvaheline žürii välja põhipreemiate ja eriauhindade saajad. Lisaks toimuvad 24. ja 25. septembril konkursi avatud alal töötoad ja Rakett 69 võistlus.

Pakkumise tegemise ja ürituse lisainfo

Pakkumised ja lisainfo:

Liina Raju
EUCYS 2017 projektijuht
liina.raju@etag.ee
Tel: 53499250

Avatud on konkurss „Turvalise ühiskonna alused Põhjamaades“, taotluste esitamise tähtaeg 20.09.2017

NordForsk on Põhjamaade ühiskondliku turvalisuse programmi raames avanud taotlusvooru „Turvalise ühiskonna alused Põhjamaades“ (The Underpinnings of Nordic Societal Security), mida rahastavad NordForsk ning Norra, Rootsi, Islandi ja Soome teadust rahastavad organisatsioonid.

Konkursil on määratletud järgmised prioriteetsed uurimisteemad:

  • mitmesugused Põhjamaade institutsioonid ja nende lähenemisviisid julgeolekuohtudele, nagu ekstremism;
  • Põhjamaade juhtimismudeli erinevate aspektide/komponentide suhted ja vastupidavus ühiskondliku turvalisuse seisukohast.

Projekti konsortsiumisse peavad kuuluma teadlased või teadusrühmad vähemalt kolmest Põhjamaast. Projektides võivad olla kaasatud teadlased ja teadusrühmad ka mitte-Põhjamaadest, aga partnerasutused mitte-Põhjamaadest saavad projektides osaleda vaid omafinantseeringuga, seejuures osaluse sõidu- ja majutuskulud võivad neile saada kompenseeritud.

Rahastatavate projektide kestuseks on kolm aastat, taotlusvooru kogumaht on 28,5 mln NOK (~3 mln €), ühe projekti kohta võib taotleda kuni 9,5 mln NOK (~1 mln €).

Eesti Teadusagentuur on otsustanud käimasolevas taotlusvoorus toetada kuni kolme konkursil osaleva eduka Eesti partnerasutuse omafinantseeringut a’ 100,000 euroga.

Projektitaotlus esitatakse NordForsk’i taotlusportaali kaudu, taotluste esitamise tähtaeg on 20. september 2017.a.

Kogu info taotlusvooru kohta on kättesaadav NordForsk’i kodulehel aadressil

https://www.nordforsk.org/en/funding/utlysninger/the-underpinnings-of-nordic-societal-security

 

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris
Toomas Meressoo
toomas.meressoo@etag.ee

Teadusagentuuri aastaraamat 2016 on ilmunud

Teadusagentuuri aastaraamat võtab kokku olulisemad sündmused ja tegemised möödunud aastast. Ülevaate saab nii Eesti riigieelarvest rahastatud grantide statistikast kui Euroopa Liidu tõukefondide programmide Mobilitas Pluss, RITA ja TeaMe+ esimesest aastast.

Raamatust leiab mitmekesist statistikat ja ülevaateid teadusuuringute rahastamise kohta, sealhulgas ka Eesti Teadusinfosüsteemist, Eesti osalusest Horisont 2020 programmis ning rahvusvahelisest teaduskoostööst laiemalt.

„Peaaegu aastase töö tulemusena ja paljude partnerite esindajatest koosneva ekspertkogu abiga valmis uurimistoetuste ja baasfinantseerimise ümberkorralduse kontseptsioon. Selle dokumendi põhimõtted olid aluseks 2017. aastal uurimistoetuste korralduse muutmiseks. Kontseptsioon võimaldab luua omavahel sidustatud teaduse rahastamisinstrumentide tervikliku süsteemi,“ kirjutab saatesõnas teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ühest mullusest suuremast väljakutsest, mille lahendamisel ETAg rolli mängis.

Neist ja veel paljudest muudest teemadest on aastaraamatus samuti juttu.

ETAg-i aastaraamat 2016 on kättesaadav teadusagentuuri kodulehelt  ja  publitseerimiskeskkonnas ISSUU

Aitäh kõigile kaasautoritele ja toimetajatele!

 

Lisainfo:
Eeva Kumberg
Kommunikatsioonijuht
Eesti Teadusagentuur
tel 7317 382
eeva.kumberg@etag.ee

 

 

Eesti välisteadlased korrastasid Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandit

Reedel, 9. juuni hommikul kogunesid Eestis elavad ja töötavad välisteadlased ja nende pereliikmed Muuksi Linnamäele Harjumaal Kuusalu vallas, kus alustati juba traditsiooniks saanud kevadise talgupäevaga.  Talgutegevust juhtis Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kelle akadeemiline taust on seotud Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga.

Esimene ülesanne oli puhastada madalast võsast Hundikangrute kivikirstkalmete kompleksi ümbrus. „Hundikangrud on üks piirkonna suurimaid selliseid matmispaiku ning kahtlemata oli see omal ajal väga püha paik,“ sõnas Ave Paulus ajaloolist kohta tutvustades. Talgulised aitasid avada muinasmaastikku, lõigates kalmete ümbrusest oksi ja vedades neid eemale hunnikutesse. See aitab pikemas perspektiivis vältida metsastumist ja tagab kalmetele ligipääsu nii uurimiseks kui külastamiseks.

Pärastlõunal aidati teha ettevalmistusi Suurpea küla selle suve suursündmuseks, Lahemaa militaarpärandi seminariks. Selleks koristati mereäärse Suurpea militaarinstituudi ruume ja ümbrust. Räägiti ka möödunud sajandi ajaloosündmustest ning Põhja-Eesti ranniku kujunemisest ja eripäradest.

Talgud on hea võimalus ühiskonda panustada

EURAXESSi kevadise välisteadlaste retke keskmeks on viimastel aastatel kujunenud just talgud, kus korrastatakse looduskaitsealasid või aidatakse abivajajaid. Varasemalt on käidud puhastamas Pärnu ja Saaremaa rannaniite, samuti on aidatud koristada Põlvamaal Maarja külas. Lisaks tööle on kahepäevase ürituse osa ka tutvumine kohalike olulisemate ja huvitavamate paikadega. Seekord külastati veel Mohni saart, Võhma seltsimaja, Ilumäe kabelit ja Palmse mõisa.

Kevadised talgud on välisteadlaste seas väga populaarsed, sest sellisel moel saavad nad panustada Eesti ühiskonda, tunnetades ennast selle osana. Samuti aitavad talguretked tundma õppida Eesti eri paiku. Tagasisides ilmnes, et osalejatele meeldib eriti selle ürituse mitmetahulisus –omavahelise tutvumise kõrval peetakse oluliseks ettevõtmise heategevuslikku eesmärki ning võimalust linnast eemal Eesti ajaloo ja kultuuriga vahetult tutvuda.

Välisteadlaste koristustalgute korraldajad olid EURAXESSi Eesti võrgustik, Eesti Teadusagentuur ja Keskkonnaamet.

Mis on EURAXESS?

EURAXESS on Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopaline võrgustik, mis pakub tuge mobiilsetele teadlastele. Teadlasi nõustatakse praktilistes küsimustes, nagu viisad ja elamisload, maksusüsteemid, aga ka perega kolimisega seotud teemad. Komisjoni tasandil hallatakse teadlaste töökuulutuse andmebaasi ning tegeletakse teadlaste õiguste kaitsega. Eesti EURAXESSi võrgustikul on 9 liiget, sh teadusasutused ja koordineerivad asutused. Eesti Teadusagentuur haldab EURAXESSi Eesti portaali (www.euraxess.ee), uudiskirja ja sotsiaalmeedialehte.

Talgupäeva galerii leiab siit.

Lisainfo
Hanna Raig
EURAXESS Estonia
Eesti Teadusagentuur
tel 7300338
www.etag.ee

 

Konkursid personaalmeditsiini kliiniliste juhtprojektide ning Eesti biomajanduse uuringu elluviijate leidmiseks pikenevad

Eesti Teadusagentuur pikendab pakkujate soovil kahe RITA programmist strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamiseks tellitava uuringu läbiviija leidmise konkursi lõpptähtaegu. Ajapikendus võimaldab pakkujatel pakkumusi põhjalikumalt ette valmistada.

  • Uuringu „Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades“ konkursi uus lõpptähtaeg on 30.06.2017.
  • Uuringu „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid (pilootprojektid) rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“ konkurss lõpeb 26.07.2017.

Biomajanduse arenguvõimalused

Biomajanduse arenguvõimalusi käsitleva uuringu eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine, et tõsta Eesti biomajanduse konkurentsivõimet. Seejuures peetakse silmas lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise väljavaateid ning jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Eelneva põhjal töötatakse välja võimalikud ärimudelid valitud valdkondades.

Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid

Personaalmeditsiini käsitleva uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis haiguste ennetamiseks ja ravi tõhustamiseks. Samuti on plaan töötada välja personaalmeditsiini teenusemudel.

Projekti teine eesmärk on testida personaalmeditsiini andmetaristut ja otsustustuge, kaardistada ilmnevad probleemid ja pakkuda välja kliiniliste komponentidega seonduvaid lahendusi süsteemide täiustamiseks. Projekti lõpus saab uuringu tulemuste põhjal otsustada, kuidas juurutada personaalmeditsiin rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaigustega seonduvate probleemide ennetamisel ja ravil ning ka uutes lisanduvates valdkondades Eesti tervishoiusüsteemis. See võimaldab muuta personaalmeditsiini osaks tervisemajanduse teadus- ja arendustegevusest ning ettevõtluse arengust.

Uuringuid rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Lähteülesannete tekstid ja rohkem infot ETAg-i kodulehel.

 

Lisainfo:
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 5300 1912

Teaduse populariseerimise auhinnakonkurss tuleb taas

Eesti Teadusagentuur ootab kandidaate tänavustele teaduse populariseerimise auhindadele. Tunnustusettepanekuid saab tegema asuda alates 1. augustist 2017 Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid . Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2017.

Teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on ergutada tegevusi, mis tutvustavad teadustööd avalikkusele. Samuti avaldab see tunnustust selles vallas silmapaistva töö tegijatele.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1. Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ning II preemia 800 eurot.

Kvaliteedimärk

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ning nende töö senisest enam silma paistaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ning täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 22. novembril 2017 toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis sel aastal keskendub teadushuvihariduse ja üldhariduse koostööle.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

 

Kontakt:

Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
Soola 8, Tartu 51013
telefon 730 0378
e-post: katrin.saart@etag.ee

 

Kümme välisajakirjanikku lähevad koos Eesti teadlastega välitöödele

14.-16. juunini viibib Eestis kümme ajakirjanikku  kaheksast riigist, kellele Eesti teadlased tutvustavad välitööde käigus oma teadustööd. Visiidi keskseks teemaks on väli- ja laboritööd, mida väljendab ka ürituse koondnimi “On the fields of Estonian research”/ Eesti teadusaladel.

Eesti Teadusagentuuri turundusjuhi Liis Livini sõnul viiakse seekord teadus ajakirjanikele veelgi lähemale, näidates teadustöö protseduure välitöödel ning pakkudes võimalust teadlastega suhelda nende töökeskkonnas. Ajakirjanikud saavad ise proovida ja lähemalt näha, kuidas sünnib teadus.

Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia eestvedamisel ja koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga on visiite korraldatud juba aastast 2013 (viis aastat).  Seekord on Eestisse tulemas ajakirjanikke Saksamaalt, Hollandist, Soomest, Kreekast, Rootsist, Ungarist, Sloveeniast ja Venemaalt.  14. juunil kell 10 kohtuvad kõik Eesti Teaduste Akadeemias, kus Eesti teaduse tänapäevast ja kujunemisloost teevad ettekanded Tarmo Soomere, Lea Leppik ja Ene Kadastik.

Kohtumised toimuvad üle Eesti

Ajakirjanikud  kohtuvad Järvseljal metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastoime mõõtmise uurimisjaama SMEAR teadlastega (EMÜ) ja metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM) läbiviijatega (TÜ); Saadjärvel pidevmõõtmiste poide (EMÜ);Tartus ülikooli arvutiteaduse instituudi, Haanjas mudakonnade elupaikade (TÜ), Pärnumaal Kilingi-Nõmmel lindude ökoloogia (TÜ) ja Muhumaal Koguva loopealsete  liigirikkuse  uurijatega (TÜ). Tallinna Tehnikaülikoolis kohtutakse liginullenergia ehitiste asjatundjatega ning uurimislaeval “Salme” merekeskkonna ja –häälte uurijatega. Tallinna Ülikoolis tutvutakse merevetikate kasutusvõimaluste uurijatega.

Visiidist

Visiidi eesmärk on tutvustad ajakirjanikele tipptasemel Eesti teadust ja innustada neid avaldama artikleid  meie teadusest ja teadlastest oma koduriigi väljaannetes. Eelmisel aastal oli visiit suunatud tervisetehnoloogiate tutvustamisele. Selle tulemusena avaldati üheksa Eesti teadlasi ja teadust tutvustavat artiklit Soome, Saksamaa, Kreeka, Läti jt meediaväljaannetes.

Visiidil osalevad ajakirjanikud valiti välja konkursi korras, lähtudes nende huvist väljapakutud teemade vastu. Huvilisi ajakirjanikke aitas leida Euroopa teadusajakirjanike ühenduste liit EUSJA koos oma liikmesorganisatsioonidega.  Vaata ka:  Ülevaade visiidi teemadest

Kontakt:

Liis Livin, teadusagentuuri algatuse Research in Estonia turundusjuht, tel 5552 7605;  liis.livin@etag.ee

Priit Ennet, Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse esimees, tel 5145 608, priit.ennet@err.ee

 

 

Ülikoolid ning teised teadus- ja arendusasutused teevad pingutusi teadustalentide ligitõmbamiseks ja hoidmiseks

Teisipäeval, 13. juunil toimub Tallinnas rahvusvaheline seminar „Kuidas olla atraktiivne andekatele teadlastele?“ (How to best attract talented researchers), kuhu on oodatud Balti riikide teadus- ja arendustegevuse inimressursside asjatundjad ja teadlaskarjääri eksperdid. Seminaril arutatakse võimalikke uuenduslikke lahendusi, kõrgetasemelised eksperdid jagavad parimaid praktikaid Euroopa riikides toimivate teadlaskarjääri mudelite kohta.

Kuidas parandada teadlaste töötingimusi ja toetada andekaid teadlasi, ehk teisisõnu – kuidas ennetada teadlaste vaesust ning tõsta teadlaste töökohtade kvaliteeti? – on küsimused, millele seminaril vastuseid otsitakse. Seminari korraldab Eesti Teadusagentuur koos Euroopa Komisjoniga.

Taust

Teadus- ja arendustegevus on innovaatilise ühiskonna alus, samas ei ole teadlaste töökohti ja -sisu uuendatud juba aastakümneid. Halvasti juhitud asutused, ajutised töölepingud ning ebaselged garantiid seoses rahvusvahelise mobiilsusega on tänane reaalsus. Sellistes tingimustes riskivad teadlased vaesusega vanemas eas ja pärast pensionile jäämist. Noorte seas, kes nõuavad läbipaistvamat, avatumat ja õiglasemat akadeemilist kultuuri, on teadlase töö atraktiivsus kahanemas.

Seminarist :

Koht: TALLINK Spa & Conference Hotel, Sadama 11, 10111. Tallinn.

Aeg: 13. juuni 2017 kell 9.00-16.30.

Seminaril arutatakse läbipaistva ja tulemustel põhineva värbamispraktika rakendamist, millised on avatud ja sotsiaalselt jätkusuutlikud töötingimused ning innovatiivsed doktoriõppe meetodid ülikoolides ning T&A asutustes. Tutvustatakse uut, teadlastele mõeldud pensionifondi RESAVER ning jagatakse infot Inimvara arendamise strateegia kohta teaduses (HR strategy for researchers) personalijuhtimise praktikate kohta üle kogu Euroopa tagamaks kõrgemat töökvaliteeti.

 

Kontaktisik:

Hanna Raig

EURAXESS Estonia12

Eesti Teadusagentuur

hanna.raig@etag.ee

tel 7300338

Otsime Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi videoteenuste koostööpartnerit

Otsime Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi videoteenuste koostööpartnerit

Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium  ning Euroopa Komisjon korraldavad 22.-27. septembril Tallinnas 29. Euroopa noorte teadlaste konkursi. Otsime Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi videoteenuste koostööpartnerit.

Tegemist on lihtsustatud korras tellitatava teenusega (CPV koodid 92111220-0, 92111300-5). Teenuse hankijaks on SA Eesti Teadusagentuur.

Vaata: Videoteenuste loetelu EUCYS 2017 raames

Teie pakkumist ootame hiljemalt 16. juunil e-posti aadressil liina.raju@etag.ee

Mobilitas Pluss toetuse abil pöördub Eestisse tagasi 11 teadlast

Mobilitas Pluss tagasipöörduva teadlase toetuse taotlusvooru laekus tähtajaks (03.03.2017)  19 taotlust. Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi ettepaneku 11 projekti rahastamiseks, kogusummas 750 000 eurot. Toetust saanud teadlased asuvad tööle Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.

Tagasipöörduva teadlase toetuse eesmärk on pakkuda Eestist välisriikidesse teadustööle siirdunud teadlastele võimalust jätkata oma teadustööd Eestis. Seda võib teha nii siinses teadusasutuses kui ettevõttes. Toetatava projekti kestus on kuni kaks aastat. Toimunud kahe taotlusvooru toel on Eestisse tagasi pöördunud 30 teadlast. Järgmisel kolmel aastal on plaanis võimaldada sel moel veel 30 teadlasel Eesti teadusasutusse või ettevõttesse tööle tulla. Uus taotlusvoor avaneb 2018. aasta alguses.

Aastane toetussumma on 31 710 – 34 650 eurot, millele lisandub ühekordne ümberasumistoetus 6500 eurot, kui teadlane pole viimase 180 päeva jooksul enne taotlusvooru avamist elanud, õppinud või töötanud Eestis. Toetus eraldatakse Eesti teadusasutusele, ettevõttele või kõrgkoolile, kus tagasipöörduv teadlane tööle asub. Asutuse omaosalus on viis protsenti projekti eelarvest.

Mobilitas Pluss toetusi  jagab Eesti Teadusagentuur. Raha selleks tuleb Eesti teaduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise programmist Mobilitas Pluss, mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

 

Lisainfo:

Tiina Loit-Oidsalu
Mobilitas Pluss vanemkonsultant
731 7359